Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-24 Imphala 2018

IKhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla tinge-24 Imphala 2018 eTuynhuys eKapa.

A. Tindzaba Talelive

1. Sitatimende Senchubomgomo Yesabelotimali Sethemu Lesemkhatsini (i-MTBPS)

1.1. IKhabhinethi iyayemukela i-MTBPS yekucala yeNdvuna yeteTimali Tito Mboweni, legcile embonweni locinile lotsi iNingizimu Afrika ingavuselelwa kabusha.

1.2. Le-MTBPS yanga-2018 ikhomba bumatima kutemnotfo kanye netincumo letiphatselene netimali tahulumende, hulumende latawubukana nato kuleminyaka lemitsatfu letako. Kukhula kwemnotfo nga-2018 kwehlile kwasuka ku-1.5% kwaya ku-0.7%, kantsi simo semnotfo wemave emhlaba wonkhe solomane asikagucuki futsi loko kuyinsayeya emaveni lasafufusa. Le-MTBPS yanga-2018 inemtselela lomuhle kuloluhlelo lwaMengameli lwemvusamnotfo neluhlelo lwekubuyisa, lolutawusekelwa kutinta etimalini letiphatselene nahulumende kanye nekusimama etimalini.

1.3. Hulumende utimisele macondzana nekusimama kwetimali letiphatselene nahulumende, kodvwa kube nekuyekelela kusukela kwetfulwa Sabelotimali sa-2018 ngeNdlovana kulomnyaka. Hulumende utimisele ekwenteni kutsi kube nekusimama nekutsi futsi kwehle tikweleti. Ngekubuka simo lesimatima setemnotfo kanye simondzawo setimali letiphatselene nahulumende, lokwabiwa kwetimali lokuphakanyisiwe kubeka embili tindleko leticondzene netinhlelo tekutfutfukisa tenhlalo letisekela imfundvo lesisekelo, temphilo, tenhlalakahle, emanti kuhanjiswa kwekungcola ngemanti kanye nagezi.

2. Ingcungcutsela yaMengameli Yetemphilo

2.1. IKhabhinethi iyayemukela imiphumela yeNgcungcutsela yaMengameli Yetemphilo lenhlose kulungisa tinsayeysa letahlukahlukene luhlelo lwahulumende lwetemphilo lolubukene nato. Letincumo letitawutsatfwa kuleNgcungcutsela titawucinisa emalungiselelo ekucala kusebenta kweMshwalensi weteMphilo waVelonkhe (i-NHI).

3. Kubuyeketa temhlaba

3.1. IKhabhinethi iyakwemukela kucala kwekusebenta kwekubuyeketwa kwemhlaba kanye netinhlelo tekubuyisela kwawo kubanikati ngekulungisa umonakalo wesikhatsi lesengcile nekusita kutsi kukhule umnotfo.

3.2. Mengameli Cyril Ramaphosa bekahola umcimbi wekubuyiselwa kwemhlaba kubanikati, lapho emahektha langetulu kwala-4 586 emhlaba lanikwe ummango waKaMkhwanazi eMpangeni, KwaZulu-Natal. 
3.3. Ummango waKaMkhwanazi utawuphindza futsi utfole tibonelelo letitfolakala emuva kwekunikwa umhlaba kanye nekwesekelwa lokutawubasita kutsi basebentise ngalokusezingeni lelisetulu emandla alomhlaba. Loku kuyindlela yekutsi imimango isuke ekubeni balimi labalimela kutondla nje bona kodvwa balimele kutsengisa njengebanikati bemabhizinisi kuto tonkhe tinchubo tekukhicita ngalomhlaba wabo.

3.4. Hulumende utinikele kutsi asekele kusimama kwemabhizinisi etekulima lasafufusa, lokufaka ekhatsi imiklamo lenge-262 lehambisana nekubuyeketwa kwemhlaba kute kuzuze lusha nabomake kuto tonkhe tifundza.

4. Konelwa phasi kwetakhiwonchanti tahulumende

4.1. IKhabhinethi ivakalise kukhatsateka kwayo mayelana nekonelwa phasi kwesakhiwonchanti setekutfutsa. Loku kubuyisela emuva kutinikela kwahulumende ekuletseni tinsita emimangweni lebeyinganakwa phambilini. Kute kungajabuli lokukhulu kangako ngendlela yekutsi kungaholela ekutseni kunelwe phasi imphahla yahulumende. Lokonela phasi lokunje kuncisha labaphuyile tinsita labatidzinga kakhulu.

4.2. IKhabhinethi icela sive kutsi sicaphele futsi sisebentisane nema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kute kutsi labo labenta loko baboshwe. IKhabhinethi, iyakucaphela futsi kutsi Iklasta yeBulungiswa Yetekuvikela Bugebengu netekuPhepha itawubukana naloludzaba ngendlela lefanele.  

5. Inchubo yekubekwa esikhundleni kweMcondzisi weMkhandlu Wetebushushisi Wavelonkhe (i-NDPP) 

5.1. IKhabhinethi iyemukele lendlela lensha yekubekwa esikhundleni kwe-NDPP. Mengameli Ramaphosa ukhetse Iphaneli Yekweluleka kutsi ibone iphindze futsi ibambe ingcoco yeluhlolokhono nalabo bantfu lababonakala bafanele kutsi batsatse lesikhundla sekuba yiNhloko yeMkhandlu Wetebushushisi Wavelonkhe (i-NPA). Lephaneli ibambe umhlangano wayo kwekucala kuleliviki kantsi ilindzeleke kutsi ingenise kuMengameli emagama alabo labahlungiwe mhla ti-07 Ingongoni 2018.

6. Sijubo seNkantolo yeMtsetfosisekelo

6.1 IKhabhinethi icocile ngeSijubo seNkantolo yeMtsetfosisekelo lesimayelana nekusebentisa, kulima kanye nekuphatsa insangu kwemuntfu lomdzala ngasese kuti atisebentisele yena ngekwakhe kanye nelifutse lalesijubo. Emalunga emmango acelwa kutsi asifundze kahle lesijubo ngobe kusetjentiswa kwensangu endzaweni yemmango akukavunyelwa. Kwengeta kuloko, lesijubo asizange sisho kutsi akusasilo licala kutsengisa insangu.

6.2 IKhabhinethi iyakwemukela kutsi lesijubo sibekwe ngekubuka leminye imitsetfo lengalandzelwa macondzana nekusetjentiswa, kuphatsa kanye nekulima insangu. IKhabhinethi isafuna seluleko macondzana naloludzaba.

7. Ingcungcutsela Yekuphepha Etikolweni

7.1. IKhabhinethi iyayemukela leNgcungcutsela yeKuphepha eTikolweni lesandza kubakhona lebeyiholwa yiNdvuna yeTemfundvo Lesisekelo Angie Motshekga. Lengcungcutsela ihlangise ndzawonye betemfundvo kanye nalabatsintsekako bangephandle kute kutfolwe likhambi lelicondzene netindzaba tekuphepha tikolo talelive letibukene nato kanye nekuhlahla indlela leya embili yekwenta kutsi kube nekuphepha etikolweni.

7.2. Loku kulandzela tehlakalo tebudlova letenteke kuletinye tikolo, lokufaka ekhatsi kushona kwathishela loneminyaka lenge-24 budzala, Umnu. Gadimang Daniel Mokolobate, lowagwazwa ngumfundzi wambulala lapha esikolweni saseRamotshere Secondary School eZeerust, eNyakatfo Nshonalanga.

7.3. Bonkhe labatsintsekako bavumelene ngekutsi budlova nje jikelele, kodvwa kakhulu etikolweni, abemukeleki nekutsi kudzinga kutsi kubanjisanwe kucinisekisa kutsi tikolo tibayindzawo lephephile yebafundzi nabothishela.

8. Luhlolo lwamatekuletjeni 

8.1. IKhabhinethi ibafisela lokuhle bonkhe bafundzi, ikakhulu labo labafundza Libanga le-12, ngalesikhatsi. Kutawuba kwekucala kutsi, litiko kulomnyaka libhalise luhlolo lweLulwimi lwaseNingizimu Afrika lweTimphawu (i-SASL) ezingeni leLulwimi lwaseKhaya bafundzi labange-58 labangeva etindlebeni labasetikolweni letili-10. Loluhlolo lutawuchubeka emaviki lasihlanu nesigamu bese luphela mhla tinge-28 Lweti.

8.2. Bafundzi kulolonkhe lelive batawusayina ngekutsandza sibopho nome sifungo sekwetsemba ngesikhatsi seluhlolo ngekutsi bangatimbandzakanyi kunome ngabe ngusiphi sento sekungatiphatsi kahle. Batali nebondli bebantfwana bayagcugcutelwa kutsi basekele bafundzi ngalesikhatsi sabo lesimcoka eluhambeni lwabo lwetemfundvo. Kubalulekile futsi bakhutsatwe bafundzi kutsi basicedze sikolo singabashipheli.

B. Tincumo teKhabhinethi

9. IKhabhinethi ikuvumile kumenyetelwa ngalokusemtsetfweni kweTindzawo taseLwandle Letinge-20 Letivikelekile (ema-MPA) njengencenye ye-Operation Phakisa: Luhlakamsebenti Lolumelele ema-MPA eMnotfo waseLwandle. 

Inzuzo yalokukhetfwa, kutsi, emkhatsini waletinye tintfo, kutawuvumela kutsi kube nentfutfuko kutekuvakasha letivikela imvelo kanye nekukhutsata kutsi kufinyeleleke kumitfombolusito lelawulekako lesimeme yetinhlanti letisilinganiso lesincane. Lokukhetfwa lokuphakanyisiwe kuta ngemuva kwekukhulumisana emkhatsini walabatsintsekako labafanele. Lama-MPA atawushicilelwa kuGazethi yaHulumende.

10. IKhabhinethi iluvumile Luhlelo lweKwenta lwaVelonkhe (i-NAP) lweSibili Lolubuyeketiwe Lacondzaniswa lwaseNingizimu Afrika lweKulwa neBugwadvule, Kwehla kweMandla eMhlaba ekuKhicita kanye nekuNciphisa Imitselela Lemibi yeSomiso (2018-2030). Le-NAP ihlose kufaka ligalelo ekongeni kanye nasekusetjenytisweni ngendlela lesimeme kwemhlaba wetfu kanye naleminye imitfombolusito yemvelo.
INingizimu Afrika itivume ngalokusemtsetfweni Sivumelwane saMhlabuhlangene (i-UN) seKulwa neBugwadvule sanga-1997. Ngekulandzela iSigaba se-9 salesivumelwane, emave alindzeleke kutsi asungule futsi acale kusebentisa i-NAP njengencenye lemcoka yendlelalisu lekulwa nebugwadvule nekunciphisa imitselela yesomiso. INingizimu Afrika yasungula i-NAP yayo yekucala nga-2004.

C. Imitsetfosivivinyo

11. IKhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kuGazethi yaHulumende kweMtsetfosivivinyo wekuChibela Letiphatselene neBantfwana kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uhlose kucinisa kusebentisana emkhatsini kwekunakekela bantfwana kanye neluhlelo lwekubavikela ngekusebentisa kuhlanganisa kusebentisana emkhatsini wematiko nemikhakha.
Letichibelo tiphendvula Sijubo seNkantolo Lephakeme yaseNyakatfo Gauteng sangaLweti 2017, lapho Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle layalwa kutsi lilungise liphindze letfule tichibelo letidzingekile eMtsetfweni weBantfwana, wanga-2005 (Umtsetfo Longunombolo ye-38 wanga-2005) acondzana nekulawulwa kweluhlelo lwekukhuliswa kwemntfwana ngumuntfu longasuye umtali.

12. IKhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wekuChibela Tinsita Temaposi. LoMtsetfosivivinyo utawunika emandla Inchubomgomo Lehlongotwako yaVelonkhe yeThekhinoloji Yelwati Lwetekuchumana (i-ICT) leHlanganisiwe leyavunywa yiKhabhinethi ngeNyoni 2016. 
Imiphumela lehlosiwe kutsi kube neLiposi laseNingizimu Afrika lelikhona kuchudzelana, lelisebentako nalelisimeme leliletsa tinsita letibanti lelinekufinyeleleka kanye nekuntjintja kwemkhakha wetemaposi. LoMtsetfosivivinyo futsi wenta kutsi kube nendlela yekunika imimango yasetindzaweni tasemaphandleni neyendzabuko emakheli. LoMtsetfosivivinyo sekuvele kuboniswene ngawo nemmango.

D. Imicimbi Letako

13.  Ikhomfa yaseNingizimu Afrika yeMave eMhlaba yeLutjalotimali

Mengameli Ramaphosa ngaLesihlanu, mhla tinge-26 Imphala 2018, utawube angusihlalo wekuvulwa kweKhomfa yekucala yaseNingizimu Afrika yeLutjalotimali lapha eSandton Convention Centre eJozi. Loku kuyincenye yemitamo lehlangisiwe yekuheha batjalitimali kanye nekukhulisa umnotfo wetfu. Kwengeta, labane labamelele lutjalotimali labakhetfwe nguMengameli batakwetfula umbiko kulekhomfa mayelana nenchubekelembili leyentekile.

14. Ingcungcutsela yeMave Langemashumi Lamabili (i-G20) 

Mengameli Ramaphosa umenywe nguNdvunankulu waseGermany, Dkt. Angela Merkel, kutsi abemdzibi munye eNgcungcutseleni ye-G20 Yelutjalotimali – emabhizinisi aseGermany nemave angemalunga eSivumelwano ne-Afrika (i-CwA), kanye neNkhulumiswano yeteMabhizinisi, kokubili kutawubanjelwa eBerlin, eGermany mhla tinge-30 Imphala 2018.

LeNgcungcutsela Ye-G20 Yelutjalotimali itawuhlanganisa ndzawonye emabhizinisi aseGermany kanye neMave angemalunga e-CwA kute ahlwaye ematfuba elutjalotimali ngaphasi kweluhlakamsebenti lweBudlelwane be-G20 ne-Afrika. Batjalitimali baseGermany batakwetfula imiklamo lesezingeni lelisetulu kwanyalo leyentiwa eMaveni angemalunga e-CwA kanye nekuhlwaya ematfuba kulelivekati. Mengameli utahambela leNgcungcutsela ngemandla esikhundla sekuba nguSihlalo Ngekuhlanganyela weLicembu Lekweluleka lase-Afrika le-G20. 

LeNgcungcutsela ye-G20 itawugcila etindleleni i-G20, emave ase-Afrika kanye netikhungo tentfutfuko letingasebentisana ngato ngekubambisana ekuheheni lutjalotimali lomkhakha lotimele kanye nekutimbandzakanya kutemnotfo wemave ase-Afrika. Lomhlangano utawuphindza futsi wente emalungiselelo eNgcungcutsela ye-G20 letawubaseBuenos Aires, e-Argentina.

15. Liviki laVelonkhe Lekugcila Kutimbizo  

Emalunga eSigungu (iKhabhinethi) atawukutimbandzakanya kuLiviki laVelonkhe Le-9 Lekugcila Kutimbizo leLuphiko Lwahulumende Lwetekuchumana Netekwatisa (i-GCIS) lwalohulumende watsatsa lulawulo nga-2014, lelitawuba mhla ti-12 kuya mhla tinge-25 Lweti 2018. Loku kwenteka ngeliviki linye neLiviki lwekuBika lweLuhlelo Lwekusebenta lweKhabhinethi. 

LeLiviki Lwekugcila Kutimbizo litawunika emalunga eSigungu Savelonkhe, baholi betifundza kanye nebaholi babohulumende bendzawo inkhundla kutsi babambe imihlangano nemimango kanye neTimbizo eveni nje lonkhe, kulesikhatsi, kukhombisa kutsi hulumende ucala njani kusebentisa Luhlakamsebenti lweNdlelalisu yeThemu leseMkhatsini (i-MTSF) ya-2014-2019 kanye nekuphendvula leto tindzaba letiphakanyiswa takhamuti, letinelifutse kutekuphepha, kukhula nekutfutfukisa imimango yetfu. 

Lamaviki lamabili etimbizo enteka ngemuva kwemigubho yelikhulu leminyaka yemachawe eMzabalazo, Make Albertina Sisulu naBabe Nelson Mandela, bobabili bayinkhomba yekukhombisa kubaluleka kwekubonisana ngaso sonkhe sikhatsi kanye nekucocisana nemimango lebebayisebentela.  

E. Imilayeto 

Kuhalalisela

16. IKhabhinethi ihalalisela Indvuna Yetemphilo, Dkt. Aaron Motsoaledi, lozuze imiklomelo lemibili ye-Kochon, emcimbini wekunikwa lowo mklomelo lobewubanjelwe eThe Hague, eThe Netherlands. Lomklomelo wakhe wekucala uwutfole ngendzima yakhe layidlale yena matfupha kanye nebuholi kutepolitiki ekulweni kwakhe nesifo sesifuba (i-TB) mhlaba wonkhe. 

Umklomelo wesibili, Indvuna itakwabelana nawo neMhlonishwa Nick Hebert, Lilunga lePhalamende (i-MP) lase-United Kingdom, ngetikhundla tabo tekuba bosihlalo ngekuhlanganyela be-Global TB Caucus yeMalunga ePhalamende emhlaba wonkhe. Lomklomelo we-Kochon uklonyeliswa njalo ngemnyaka kulabo bantfu nome netinhlangano letibe negalelo lelimcoka ekulweni ne-TB emaveni ato nome emhlabeni wonkhe. 

17. IKhabhinethi iyawemukela umcimbi wanga-2018 wemiklomelo yemhlaba yetekuvakasha, i-World Travel Awards 2018, lovotele live laseNingizimu Afrika njengeNdzawo Lephuma Embili e-Afrika longaya kuyo. IDurban leKwaZulu-Natal iphindze futsi yatiswa njengeLidolobhakati Leliphuma eMbili e-Afrika longaya kulo futsi latfola ligama lelihle lekuba yi-Leading Cruise Port e-Afrika. IKapa eNshonalanga Kapa yona itfole ligama lekuPhuma Embili e-Afrika kuteMicimbi neMigubho.

18. IKhabhinethi iyakwemukela kuboniswa e-United States mhla ti-02 Lweti 2018 kwelifilimu lalelive lelinesihloko lesitsi Nommer 37 lomkhiphi wemafilimu Joshua Bradley. Lelifilimu lebugebengu lelivusa lusikisiki litsetjulelwe eCape Flats lisekelwe ngetimali Litiko Letekuhwebelana Netetimboni ngekusebentisa sikimu sekukhutsata bakhiphi bemafilimu labamnyama baseNingizimu Afrika labasafufusa, i-South African Emerging Black Filmmakers Incentive Scheme. Loku kutawuba neligalelo ekuheheni lutjalotimali loluvela emaveni angephandle kutsi lungene ngco embonini yemafilimu yaseNingizimu Afrika.

Kudvudvuta

19. IKhabhinethi nayo njengaMengameli Ramaphosa ivakalisa emavi ayo ekudzabuka: 
19.1. ngekushona kabuhlungu kwebantfu labangetulu kwalabange-27, engotini yekushayisana kwetimoti letinyenti emgwacweni longu-N1 North eLimpopo. Labasebentisa umgwaco bayacelwa kutsi basebentise umgwaco ngekucophelela futsi bacinisekise kutsi bayayihlonipha ngaso sonkhe sikhatsi imitsetfo yemgwaco.
19.2. ngekushona kwelichawe leMzabalazo, Make Agnes Msimang.  Make Msimang bekasishikashiki sebulili lesitinikele futsi aLisekelamengameli laphambilini lembutfo wabomake waKhongolose, i-African National Congress Women’s League. Bekangulomunye wabomake labangabalwa labahlanganisa imimango yabo kulo lonkhe laseNingizimu Afrika kutsi ilwe nembuso welubandlululo. Utawubekwa endlini yakhe yekugcina ngaLesihlanu, mhla tinge-26 Imphala. Inkonzo yemngcwabo itawucala ngensimbi ye-08:00 lapha e-Our Lady of Cedars Catholic Church eWoodmead, eJozi.  
19.3. ngekusishiya emhlabeni kwelichawe lelidzala leMzabalazo nelelaklonyeliswa ngemklomela wesive, i-Order of Mendi for Bravery in Silver, Umnu. Eric “Stalin” Mtshali.
19.4. Ngekusishiya emhlabeni kwelichawe le-ANC lelidzala Moss Chikane. Umnu. Chikane ube Lilunga lePhalamende ngemnyaka wa-1994 ngemuva kwelukhetfo lwekucala lwentsandvo yelinyenti. Nga-2005, wakhetfwa waba Lincusa laseNingizimu Afrika eGermany. 
19.5. kubantfu baseSweden kanye nakumndeni waMk. Lisbet Palme‚ loneminyaka lenge-87‚ losishiyile emhlabeni. Mk. Palme bekangumfelokati waNdvunankhulu waphambilini waseSweden Olof Palme lowabulawa ngekuhlaselwa nga-1986 kantsi Mengameli Ramaphosa umchaze “njengeMngani weNingizimu Afrika”.

20. Kubekwa Etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.
21. IBhodi yaka-SENTECH SOC LIMITED: 
a. Mk. Maureen Makole Manyama (umcondzisi longekho esigungwini lesiphetse); kanye
b. NaMk. Precious Nompumelelo Sibiya (umcondzisi longekho esigungwini lesiphetse).
22. Kubekwa kwabusha esikhundleni kwaMk. Gugulethu Brightness Nokukhanya (Poppy) Khoza njengeMcondzisi: weNhlangano Yahulumende Yetemoya weBhodi ye-South African Civil Aviation Authority.
23. Dkt. Molefi Motuku njengeSisebenti Lesikhulu (i-CEO) seMintek (Inhlangano yavelonkhe yaseNingizimu Afrika yekucwaninga ngetimbiwa).
24. Umnu. Terries Salani Ndove njengeLisekela leMcondzisi Jikelele: Kwabiwa Kabusha kweMhlaba neNtfutfuko eTikweni Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba. 
Imibuto icondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi.
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore