Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla ti-21 Lweti, 2018

IKhabhinethi ihlangene ngaLesitsatfu, mhla ti-21 Lweti 2018 eTuynhuys eKapa.

A. Tindzaba Letimcoka

1. Lutjalomali

1.1. IKhabhinethi yamukela lokuvulwa ngemphumelelo kweNgcungcutsela yeLutjalomali e-Afrika lebanjwe kusukela mhla ti-7 kuya ku-9 ngenyanga yeLweti 2018 eSandton Convention Centre eGauteng. Bohulumende base-Afrika nemabhizinisi, tikhungo tetetimali mhlabawonkhe nalabanye balingani betentfutfuko bagcile ekwenteni i-Afrika ibe ngumgcele lolandzelako emhlabeni wonkhe kutelutjalomali.
 
1.2.    Nakuvalwa lenkhomfa kube netivumelwano letinge-45, letibita US$32 wetigidzigidzi, lekuvunyelwene ngato kute kuzuze lelivekati lonkhe. Kuloko, iNingizimu Afrika itawuzuza kusukela kutigidzi leti US$6.8 kulutjalomali.

2.  Ingcungcutsela yeMhlabuhlangene (i-AU) 

2.1. IKhabhinethi ikhutsatwe tingcogco letentiwe kulengcungcutsela ye-AU lebanjelwe e-Addis Ababa, kulase-Ethiopia ngamhla ti-17 ne-18 Lweti 2018, lapho Mengameli Cyril Ramaphosa bekangenelele. Lengcungcutsela Lesezingeni Leliphakeme idzingidze lenchubo lechubekako yekwakha kabusha i-AU lehlose kusungula indlela lesebentako, lehlelekile nalenemandla lamasha letawukhona kubeka phambilli tidzingo talelivekati netinjongo letibekiwe ku-Ajenda 2063, lekuluhlaka lwemasu lwekutfutfukisa umnotfo welivekati lase-Afrika kuleminyaka lenge-50 letako.  

2.2.  Lokutfutfukiswa kwe-AU kuyinchubo lechubekako, naletinye tinchubo tayo setivele tentiwe, ikakhulukati letiphatselene nalokutinikela ekubeni emave angemalunga e-AU kube ngiwo asita lenhlangano ngemali. Emave lamanye ayachubeka nekusayina leSivumelwano Sekuhwebelana Kwemave ase-Afrika Mahhala kucinisekisa kutsi lelivekati liyasisebentisa lesivumelwano sekuhwebelana kwemave ase-Afrika mahhala.   

3. Budlelwano Lobunemasu nemave eLubumbano lwase-Europe (i-EU)
3.1. IKhabhinethi iyatfokota ngalemiphumela lemihle yaleNgcungcutsela yesi-7 ye-EU neNingizimu Afrika lebeyibanjwe ngamhla ti-15 Lweti eBelgium. Lemiphumela netetsembiso letentiwe kulengcungcutsela kwakhiwe lokukhutsala kwetfu lokungenhla kwekubeka kukhula kwemnotfo nekwakhiwa kwematfuba emsebenti enkhabeni yeluhlelo lwavelonkhe lwaseNingizimu Afrika.

3.2. INingizimu Afrika ngilo kuphela live lase-Afrika nalinye lalamave lali-10 mhlabawonkhe laneBudlelwne Lobunemasu kanye ne-EU. I-EU ingumlingani lomkhulu kunabo bonkhe le iNingizimu Afrika ihwebelana naye nemtjalimali wangaphandle lomkhulukati njengemlingani, imelele 73.7% yesitoko Selutjalomali Lemave Angaphandle kulelive.

3.3. Mengameli Ramaphosa kuleliviki bekavakashelwe nguMengameli waseFederal Republic of Germany, Mnu Frank-Walter Steinmeier, ngesikhatsi Avakashele eNingizimu Afrika ngekweMbuso, njengoba kunetinkapani taseGermany letingetulu kwe-600 letinemabhizinisi noma letinetikhungo tekukhicita kulelive, letidale imisebenti lelinganiselwa ku-100 000.   

3.4. Lokuvakasha ngekweMbuso kubangele kutsi kusayinwe tivumelwano tekuhwebelna nekutjala imali emkhatsini walamave lamabili, kwaniketa nalabaholi lababili kutsi bacocisane ngetindzaba letibatsintsa bobabili nekusebentisana ngalokusondzelene njengemalunga langakagcwali Esigungu Setekuvikela Kumhlabubuhlangene (i-UN) sikhatsi lesineminyaka lemibili kusukela nga-2019 kuya ku-2020. 

4.  Kulungiswa kwemhlaba

4.1. IKhabhinethi inake kwekutsi Ikomidinhlanganisela Yekubuyeketwa kweMtsetfosisekelo yasePhalamende ivume umbiko wayo lohambisana nekuchitjiyelwa kweSigaba 25 seMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika wanga-1996. Lokuchibiyela kutawenta kutsi umbuso ukhone kwaba umhlaba ngaphandle kwesincepheteliso ngekwetinshisekelo temmango. Lombiko walekomidi ulindzeleke kutsi udzingidvwe Libandla Lavelonkhe kute kucociswane ngawo.  

4.2. Inchubo yekuva timvo tebantfu yenta kutsi tinhlangano letihlukene tiletse tetfulo ngaloMtsetfosivivinyo kantsi kulalelwa kwetimvo tebantfu kwabanjelwa kuto tonkhe tifundza. Umtsetfosisekelo sewuke wachitjiyelwa emahlandla la-17 ngekusebentisa inchubo yekutsintsana nekufaka ekhatsi bonkhe bantfu.  

4.3. Hulumende utawuhlala atinikele kuluhlelo lwekulungiswa kahle kwemhlaba lokunetinshisekelo tabo bonkhe bantfu. IKhabhinethi iyacinisekisa kwekutsi hulumende uyawuhlonipha umtsetfo kantsi, ngaso sonkhe sikatsi, batawenta ngekuhambisana neMtsetfosisekelo.  

5. Sincumo Senkhantolo yeMtsetfosisekelo

5.1. IKhabhinethi yamukela lesincumo seNkhantolo yeMtsetfosisekelo lencume kwekutsi Umtsetfo Wekutfutfukiswa Kwetimbiwa nePetroliyamu, wanga-2002 (Umtsetfo 28 wanga-2002) lobusa lokuniketwa kwemalungelo ekumba, kufanele ufundvwe ngekuhambisana Nemtsetfo Wekuvikela Emalungelo Emhlaba Langabhalisiwe, wanga-1996 (Umtsetfo 31 wanga-1996), lovikela emalungelo emhlaba lasengcupheni. 

5.2. Lokuncoba kwemmango waseLesetlheng eNyakatfo Nshonalanga kukhombisa sicalo sekunakwa kwemalungelo emhlaba lapho khona bantfu baseNingizimu Afrika lebebacindzetelwe bancishwe lamalungelo sikhatsi lesidze. Lapho khona kumba timbiwa kutsikameta indzawo yekuhlala, imindeni nemimmango, bantfu labatsintseka ngco ngenca yekumba timbiwa kufanele banikete imvume kunoma ngutiphi tingucuko letitsintsa umhlaba wabo. 

6. Imiphumela yekuhlolwa kwemabhuku 

6.1. IKhabhinethi yamukela futsi ihalalisela ematiko netikhungo tahulumende letichubeka ngalokungagucuki ngekutfola imiphumela lehlobile yekuhlolwa kwemabhuku. Loku kuvele ngemuva kwekukhishwa kweMbiko Wekuhlolwa Kwemabhuku Etimali Tahulumende wemnyakatimali wanga-2017/18 nguMhlolimabhuku Jikelele (i-AG) Kimi Makwetu.

6.2. IKhabhinethi noma kunjalo ikhatsatekile ngalombiko lokhombisa kwehla kwesibalo sematiko ahulumende wavelonkhe newetifundza netikhungo tawo atfole imiphumela lehlobile yekuhlolwa kwemabhuku. Lokusayinwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Wekuhlolwa Kwemabhuku Ahulumende, ube ngumtsetfo nguMengameli Ramaphosa, kutawucinisa lomsebenti waleliHhovisi la-AG, utawusita ekutseni ubambise umtsetfo labo labachubeka nekunganaki tindlela letifanelekile tekuphatsa. 

6.3. IKhabhinethi ikhutsata onkhe ematiko netikhungo tahulumende kutsi basebentele kutfola tindlela tekulungisa kuto tonkhe letinkhinga letivetwe ngu-AG nekutsi babuke inchubekela phambili njalo kute balungise tinkhinga ngembi kwekutsi kufike sikhatsi lesilandzelako sekuhlola mabhuku.  

7. Kuphepha Nekuvikeleka

7.1. IKhabhinethi icela kusekelwa kuloMkhankaso waVelonkhe wekuPhepha ngaleSikhatsi Semaholide Akhisimusi lowetfulwe nguNdvuna Wetemaphoyisa Bheki Cele ngaphansi kwengcikitsi letsi “Operation Quiet Storm”.  

7.2. Lomkhankaso uhlose kwenta iNingizimu Afrika ibe yindzawo lephephile njengoba sicondze esikhatsini semaholide ekuphela kwemnyaka. Luphiko LeMbutho Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) litawenta umsebenti velonkhe kulelo nalelo dolobha, emakhaya nasemadolobheni kudzimate kube kusekupheleni kwaBhimbhidvwane 2019. Batawugcila ekuniketeni tinsita temaphoyisa letibonakalako, ngalesikhatsi batisa ngebugebengu lobukhetsekile nekuvikela lokwentiwako.  

7.3. IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke basebentisane nemaphoyisa ekugcineni imimmango yetfu iphephile. Batali nebagcini bebantfwana bayacwayiswa kutsi banake ngalokundlulele nabanakekela bantfwana babo ngalesikhatsi Semaholide Akhisimusi.  

7.4. IKhabhinethi ibuye yacela kusekelwa kulomkhankaso Wekuphepha Emgwacweni Ngalesikhatsi Semaholide Akhisimusi nga-2018, lesungulwe nguNdvuna weTekutfutsa, Dkt Blade Nzimande, eLimpopo ngemphelasontfo.

7.5. Lokusungulwa kushayisane naleNgcungcutsela Yekuphepha Emgwacweni leyenteka njalo ngemnyaka emalanga lamabili neLilanga le-UN Lamhlabawonkhe Lekukhumbula labo labashonele etingotini temgwaco. Kubalulekile kutsi sonkhe lesiphilako sidlale indzima ekucinisekiseni sikhatsi Semaholide Akhisimusi lesiphephile ngekushayela ngekucophelela nekuhlonipha imitsetfo yemgwaco.  

8. Libhuloho iMaputo-Catembe 

8.1. IKhabhinethi ibongela bonjiniyela baseNingizimu Afrika lebebakhona ngesikhatsi kwakhiwa libhuloho lelingumlandzo lelidze kunawo onkhe e-Afrika. IMaputo-Catembe Bridge yakhiwe be-China Road and Bridge Corporation kantsi ihlanganisa iMaputo eMozambique neKwaZulu-Natal. 

8.2. Mengameli waseMozambique, Mnu Filipe Nyusi, uvule lelibhuloho lelingemkhilomitha lamatsatfu budze iMaputo-Catembe Bridge, lelakhiwa iminyaka lendlula kulemine ngetigidzi letilinganiselwa ku-US$785.

8.3. Lelibhuloho litawenta kutsi kube nekuhwebelana nekuvakashelana emkhatsini weMozambique neNingzimu Afrika kantsi sikhatsi sekuhamba kusuka eMaputo uye eKosi Bay KwaZulu-Natal emgceleni wase-East Coast sehlile kakhulu kusuka kumahora lasitfupha kuya kumizuzu lenge-90.  

A. Tincumo teKhabhinethi

9. Liviki Lekwatisa ngeLuhlelo Lwekusebenta

9.1. IKhabhinethi itjeliwe ngalenchubekela phambili ngalemibiko yalemiphumela lebalulekile ngalesikhatsi kusukela ngamhla lu-1 iNkhwekhweti 2018 kuya mhla ti-30 Inyoni 2018. Ematiko lasebenta ngemaklasta kute asebentise lemiphumela leli-14 lebalulekile kute bachubeke nekutfola imiphumela yalabakwentako. Lemiphumela ivela kuloLuhlaka Lwendlelalisu Lwethemu Lesemkhatsini yanga-2014 - 2019 kuMbono wanga-2030 Weluhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP).

9.2. IKhabhinethi ivume letinyatselo letidzingekako tekubuketana naletinkhinga letitsikameta kucala kusebenta. Imibiko ishicilelwe kuwebhusayithi yeLitiko Letekucaphela Nekulinganisa Kusebenta Kwahulumende (i-DPME) letsi: www.dpme.gov.za  

10. Luhlelo Lwekutfutukisa Nekukhicitwa Kwetitfutsi (i-APDP)

10.1. IKhabhinethi ivumele kukhuliswa kwe-APDP kusukela nga-2021 kuya ku-2035 ngetichibiyelo kute kusekelwe Loluhlelo Lolukhulu Lwetitfutsi eNingizimu Afrika (i-SAAM). 

10.2. I-SAAM igcile etindzaweni letisitfupha: Kukhulisa Mkhakha Wetimoto Wasekhaya; Kutfutfukisa Imboni Yetimoto Yesigodzi; Kutsenga tingcenye tetimoto lapha eNingizimu Afrika; Kutfutfukisa tinsitanchanti; Kwenta kancono timboni, kanye Nekutfutfukisa iTheknoloji nemakhono lahambisanako.  

10.3. Lokuchibiyela kuhlose kulokunye kukhutsata emazinga laphakeme nekungeta emazinga akuleli ekwakha ematfuba lamanyenti emisebenti.  Kuhlola nekulandzelela loluhlelo netimboni letihambisana naloko nato tiyatfutfukiswa kucinisekisa intfutfuko ngekwalombono netinjongo te-SAAM.  

10.4. Ndvuna weTimboni neTekuhwebelana, Dkt Rob Davies, utawatisa betindzaba ngalokuchibiyela ngaLesihlanu, mhla ti-23 Lweti 2018.  

B. Umtsetfosivivinyo

11. IKhabhinethi ivume Umtsetfosivivinyo Wemali Leyongetelelweko Yeluhlolo Mabhuku Lwahulumende wanga-2018, kutsi wetfulwe ePhalamende. Lomtsetfosivivinyo uvumela Umhlolimabhuku Jikelele kutsi atsatse tinyatselo tekulungisa kucinisekisa kutsi lokulahlekela uMbuso, lapho kufanele khona, kuyatfolakala nekundlulisela letinye tento tebugebengu kutsi tiphenywe. Lomtsetfosivivinyo ubuye uhlose kuniketa AG emandla ekuhlola emabhuku angaphandle nekuhlola emabhuku indlela lasebenta ngayo, nekucondzanisa lamalungiselelo ekulawula kwa-AG kuhambisane neluhlelo lwekusebenta kahle lwanyalo. 

C. Imikhosi Letako

12. I-100 #WomenOfFortitude

Kulandzela lesikhatsi sekukhetfwa, i-100 #WomenOfFortitude itawembulwa e-Union Buildings ePitoli ngamhla ti-22 Lweti 2018. Lekomidi Lehlanganisa boNdvuna yekubungatwa Kweminyaka Lelikhulu yaNelson Mandela na-Albertina Sisulu imemetele mhla ti-11 Imphala 2018 kutsi umkhankaso we-#WomenOfFortitude ungomunye lotawuba ingcenye yemikhosi Yeminyaka Lelikhulu yaMake Sisulu. 
Lomkhankaso we- #WomenOfFortitude wabomake labali-100 labatawuhola letingcogco tekutsi bomake namuhla bangawugcina njani umlandvo waMake Sisulu. 

13. Emalanga la-16 eKulwisana Neludlame Lwekuhlukumeta Ngekwebulili (i-GBV)

Litiko Labomake lihlanganisa futsi lichumanise imigubho yahulumende Yemkhankaso Wemalanga la-16 eKulwisana Nekuhlukunyetwa Ngekwebulili (i-GBV) kusukela ngamhla ti-25 Lweti kuya ku-10 Ingongoni 2018. Emalunga Esigungu Lesiphakeme kanye nebaholi bahulumende wetifundza nasemakhaya batawenta imicimbi lephatselene naleto tikhundla /umkhakha eveni lonkhe ngekubamba imihlangano yekukhulumisana nebantfu. Imininingwane lenabile yetinhlelo tahulumende ingatfolakala ku: www.gov.za/16DaysofActivism2018.  

IKhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lesikhatsi bangenelele emicimbini yahulumende lesedvute nabo. Imiphakatsi naletinye tinhlangano tabomake bayakhutsatwa kutsi bangayikhohlwa lemicimbi. 

Bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayacelwa kutsi basebentisane kutsi baphendvule kulesicelo lesitsi #HearMeToo, ngekulalela kukhala kwabomake, bese benta lokutsite kucedza lokubhebhetseka kwanoma luphi luhlobo lwekuhlukunyetwa kwabomake. 

D. Kuhalalisa

14. IKhabhinethi ihalalisela onkhe emachawe etemidlalo labhebhetelisa umjeka waseNingizimu Afrika uphaphele etulu. Lokuphumelela kwalabo labente kahle kulemikhakha lehlukene yetemidlalo, ibongwe kulomcimbi wanga-2018 Wemiklomela Yetemidlalo losandza kuba khona.  

14.1. Caster Semenya waseNingizimu Afrika utfumbe emagolide lamabili ngekutiwinela indondo yemdlali lodvumile wemnyaka, i-Sports Star of the Year, kanye nendondo yemdlali longumake wemnyaka, i-Sportswoman of the Year. 

14.2. Lona loyindadi eNingizimu Afrika Chad le Clos uphumelele indondo ye-Sportman of the Year.

14.3. Ndodomzi Ntutu uphumelele indondo yemdlali wemnyaka lonekukhubateka, i-Sportsman of the Year with Disability.

14.4. Anrune Liebenberg uphumelele indondo yemdlali wemnyaka longumake lonekukhubateka, i-Sportswoman of the Year Award with Disasbility.

14.5. IBanyana Banyana iphumelele indondo Yelicembu Lemnyaka. IBanyana Banyana iphumelele umdlalo wayo wekucala lebawudlale ne-Nigeria ku-2018 Women’s Africa Cup of Nations (i-AFCON).

14.6. IBafana Bafana idlale ngekulingana nga-1-1 neNigeria kumdlalo wekungena ku-AFCON.

14.7. Licembu leRugby laseNingizimu Afrika lishayelwa tandla ngendlela lelidlale ngayo kantsi sibafisela inhlanhla kulomdlalo wabo lotako nababukene neWales ngamhla ti-24 Lweti 2018. 

IKhabhinethi imema bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke basekele labomake nabobabe labadlala imidlalo kulelive. 

15.    IKhabhinethi futsi ihalalisela:

15.1. Ndvuna weSayensi Netheknoloji Mmamoloko Kubayi-Ngubane, lokhetfwe kutsi asebente kuMkhandlu Wenhlangano Yetemnotfo Yemhlaba weTheknoloji Yesimanje, lefaka ekhatsi hulumende, tinhlangano temphakatsi netifundziswa. Loku kutawusita emave mhlabawonkhe kutsi aphendvule atsatse nelitfuba lematfuba lavetwa yiTheknoloji Yesimanje.

15.2. Ndvuna Wetetimali Tito Mboweni ngekufakwa kwakhe kuBhodi yaLabaphetse Sikhwama Sekuthula se-AU, leyitawuniketa timali tekungenelela nekuvikela imisebenti yemakhono, tidzingo tekuniketa tikhungo emandla, kanye nemitamo yekuletsa kuthula e-Afrika. Njengelilunga leBhodi yaLabaphetse Ndvuna Mboweni utawufaka sandla kulokuhlanganiswa kwemasu nekutfutfukiswa kwembuso, kubuyeketa timali nekuphatfwa kwaleSikhwama Sekuthula. Lokubekwa kwalabaphatsi beSikhwama Sekuthula se-AU sinyatselo lesibalulekile ekusungulweni kwekuniketwa imali kweluhlelo lwe-AU, lekuyincenye yalenchubo lechubekako yekwakhiwa kabusha kwalesikhungo. 

15.3. Ndvuna weTemfundvo Lephakeme Nekucecesha Naledi Pandor, lotawuniketwa i-French National Order of the Legion of Honour Award ngaLesihlanu, mhla ti-30 Lweti 2018. Lomklomelo wekubonga lokuphumelela kwakhe sikhatsi lesidze nemitamo yekunotsisa nekutfutfukisa lokusebentisana emkhatsini weFrance neNingizimu Afrika kumkhakha weSayensi neTheknoloji. Lomcimbi utawubanjelwa endzaweni yeLincusa laseFrance lapha eNingizimu Afrika ePitoli.

E. Tikhundla

Tonkhe tikhundla titawuya ngekucinisekwa kweticu nekuhlolwa ngalokufanele.

16. Tinhloko tetifundza teBacondzisi Bekuphenya Bugebengu Lobuhambembili (Bolohheya):

16.1. eFreyistata: Brigadier Kubandran Moodley;  

16.2. naseNyakatfo Nshonalanga: Major General Dumisani Patrick Mbotho.

17. Labaphindze bacashwa ngu-Adv Makhosini Solomon Msibi njengeSikhulu Lesiphetse (i-CEO) se-Road Traffic Management Corporation (i-RTMC).

18. Labaphindze bacashwa nguMnu Thulani Matiki Norman Kgomo njengelilunga lelingasilo lesigungu lesiphetse kuBhodi ye-RTMC.

19. Labaphindze bacashwa nguNks Daphline Harridene Charlotte-Ann Ewertse njengelilunga lelingasilo lesigungu lesiphetse kuBhodi ye-RTMC.

20. Kucashwa kwa-Adv Sandile Nogxina NjengeMcondzisi Longasilo Lilunga Lesigungu Lesiphetse naSihlalo weBhodi ye-Airport Company South Africa (i-Acsa).

Imibuto: Nks Phumla Williams – Libambela Lesikhulumeli seKhabhinethi 
Makhalekhukhwini: 083 501 0139
Lusuku: 8 Lweti 2018

Share this page

Similar categories to explore