Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-10 Kholwane 2019

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla ti-10 Kholwane 2019, eTuynhuys, eKapa.

A. Tindzaba letibalulekile talelive

1. Imiphumela yeNgcungcutsela yeMave lange-20 (i-G20)

1.1. Ikhabhinethi iyayemukela imiphumela yeNgcungcutsela ye-G20 lebeyibanjelwe e-Osaka, eJapan kusuka mhla tinge-28 kuya kumhla tinge-29 Inhlaba 2019. Mengameli Cyril Ramaphosa ube nemihlangano leminyenti yekucinisa budlelwane nemave lamanyenti ngesikhatsi kubanjwe lengcungcutsela .

1.2. Ubambe umhlangano naSihlalo weNhlangano yeBunye be-Afrika (i-AU), Mengameli Abdel Fattah el-Sisi wase-Egypt kanye naSihlalo weNhlangano Lensha yeKutfutfuka kwe-Afrika (i-Nepad), Mengameli Macky Sall waseSenegal, uphindze futsi wabamba imihlangano neRussia, lomunye ne-China, lomunye neJapan  waphindze wabamba lomunye neSaudi Arabia, kwatsi wekugcina wawubamba naMengameli weLibhange leMhlaba, Mnu. David Malpass.

1.3. Mengameli Ramaphosa waphetsa luhlelo lwakhe lwe-Osaka ngekutsi abambe umhlangano nebemabhizinisi ngesikhatsi sengcungcutsela yeJapan-South Africa CEO Business Roundtable kute achubeke aphakamise lelive njengelive lelifanele kutsi kutjalwe imali kulo.

1.4. Baholi bemave emhlaba kulengcungcutsela bacinisekisa kutinikela kwabo ekufezekiseni I-ajenda yanga-2030 yeKutfutfuka Lokusimeme kanye neluhlelo lwekusebenta,i-Addis Ababa Action Agenda.

2. Luhambo lwemsebenti lwekuvakashela eLesotho

2.1. Luhambo lwemsebenti lwaMengameli Ramaphosa lasandza kulutsatsa lwekuya eKingdom of Lesotho luyachubeka nekwakhela ebudlelwaneni lobunemandla nalobuhle lobusemkhatsini walamave omabili. Bekalapho futsi njengemchumanisi weNhlangano yeKutfutfukisa Emave laseNingizimu ne-Afrika (we-SADC) eLesotho.

2.2. Kulokuvakasha kwakhe, Mengameli utfole nekwatiswa kwetakamuva mayelana nenchubo yekuhleleka kabusha kweKingdom of Lesotho.  Lokwatiswa ngetakamuva kutawuba kumbiko wakhe emhlanganweni weTinhloko teMibuso naBohulumede teMave laku-SADC lotawube ubanjelwe e-United Republic of Tanzania ngeNgci 2019.

2.3. Ikhabhinethi iyakwemukela kusayinwa kwesivumelwane setinhlangano tetepolitki taseLesotho sekusungula Umtimba waVelonkhe weMtsetfo weKuhlela Kabusha. Lesivumelwane sibeka kutsi umtimba wekuhlela kabusha utawumiswa ngekwemibandzela yeMtsetfo wePhalamende nekutsi futsi lomtimba utawuhola lelive ekwenteni tingucuko kumtsetfosisekelo, kutekwengamela, tekuvikeleka nakutetindzaba. 

2.4. Ikhabhinethi icela tonkhe tinhlangano kutsi tesekele kucala kusebenta kwePhalamende lokutawucinisekisa kwemukelwa nekusetjentiswa kwalesivumelwane.

3. Kumoshwa kwemphahla yahulumende

3.1. Ikhabhinethi iyakugceka kushiswa kwesikolwa semabanga laphansi saseKatlehong, eGauteng lokusandza kwentiwa babhikishi. Kute sikhalo lesikhulu kangangobe singadzinga kutsi kumoshwe imphahla yahulumende njengesikolwa, lesisebenta njengesikhungo lesibaluleke kakhulu ekwakheni likusasa lebantfwana betfu.

3.2. Kuleminyaka lenge-25 leyendlulile, hulumende ufake tigidzigidzi temarandi ekwakhiweni kwetikolwa letinsha kanye nekulungiswa kwentiwe kancono tikolwa letikhona. Kulomnyaka, hulumende ubeke eceleni imali lelinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R30 yekwakha tikolwa letinsha kanye nekulungisa kwentiwe kancono tikolwa letikhona.

3.3. Ikhabhinethi icela imimango kutsi inakekele takhiwonchanti tato, letibazuzisako. Iphindze futsi icela emalunga emmango kutsi asebentisane nemaphoyisa kucinisekisa kutsi bantfu lababhubhisa imphahla yahulumende bayaboshwa.

4. Umbiko weMmcwaningimabhukujikelele waseNingizimu Afrika (i-AGSA)

4.1. Ikhabhinethi ikhatsatekile ngemiphumela yekucwaningwa kwemabhuku abomasipala lesandza kukhishwa yi-AGSA. Emazinga laphakeme kakhulu langemukeleki ekulawula lokubi, ikakhulu kuphatfwa kwetimali tahulumende kubomasipala labanyenti, kukhombisa kuphatfwa ngalokungafanele nalokungasiko kwetinhlelo tekwetfulwa kwetinsita. 

4.2. Umtsetfo weKuchibela Kucwaningwa kweMabhuku ahHlumende, wanga-2018 (Umtsetfo we-5 wanga-2018), unika i-AGSA ligunya lekwenta labo labatfolakele banelicala lekuphatsa kabi timali kutsi baphendvule ngemisebenti yabo kanye nekulwa nenkinga yekusetjentiswa kabi nekunganaki imitfombolusito yembuso, ikakhulu kubomasipala labachubeke njalo bangakhombisi buncono kumiphumela yabo .

4.3. Kwengeta, ngekusebenta ngeNdvuna Yetekubusa Ngekubambisana Netendzabuko, Dkt. Nkosazana Dlamini Zuma, neTemafa aVelonkhe, Ikhabhinethi icinisekisa kufezekiswa kwelisu leKubuyela kuSicalonchanti lekuchuba umkhankhaso wekwakhiwa kwemakhono kubomasipala. Lelisu, emkhatsini walokunye, lihlose kwenta kutsi tisebenti tibe nelwati ngekutsi ticeceshwe nekutsi tifundziswe emakhono, kanye nekucinisa kuhambisana nemazingancane kwebaphatsi babomasipala kanye netikhulu letinkhulu.  

4.4. Asebenta kanye nebaholi betifundza, Indvuna Dlamini Zuma itawuchubeka nekuniketa bomasipala kwesekelwa labakudzingako.

5. Itheknoloji Yesimanjemanje (i-4IR)

5.1. Ikhabhinethi iyatfokota kakhulu kutsi iNingizimu Afrika ibambe ngemphumelelo Ingcungcutsela yeMnotfo weTheknoloji yayo yekucala, lebeyibanjelwe eJozi mhla ti-5 Kholwane 2019, njengeligcatsi lelibaluke kakhulu ekwakheni lisu le-4IR lelihlangene lalelive lakitsi. Mengameli Ramaphosa, umboneli-embili welikusasa George Friedman, tisebenti, tifundziswa kanye netinhlangano temmango betinhlanganyele kulengcungcutsela, levuse ingcoco, kuvisisa kanye nemasu ekusebenta latawenta iNingizimu Afrika kutsi ibe ngumdlalindzima wekuncintisana wemave emhlaba.

5.2. Ikhabhinethi iyawemukela emasu e-Google ekwakha intsambo yagesi lensha lehamba ngaphansi kwelwandle lesuka ePortugal iye eNingizimu Afrika letawungeta takhiwonchanti tetheknoloji tiphindzeke emahlandla lange-20, lecinisekisa tinsita tetheknoloji letinesivinini lesikhulu. Lentsambo yagezi ilindzeleke kutsi iphele kwakhiwa nga-2021. Kwakhiwa kwalentsambo kutawufaka ligalelo ekwenteni iNingizimu Afrika ibe live lelikahle lebatjalimali balapha ekhaya nebemave emhlaba.

6. Emandla

6.1. Ikhabhinethi iyasemukela simemetelo se-Eskom sekutsi i-Unit 3 yeSiphehligezi iMedupi dvute naseLephalale eLimpopo sesifinyelele esigabeni setekutsengisa futsi sesisebenta kanye negridi yavelonkhe.

6.2. Loku kutawungeta ema-megawatts lange-796. Libhange Lemhlaba nalo livakalise kuyetsemba imitamo yahulumende yekwesekela i-Eskom.

6.3. Nanome sichubeka sesekela i-Eskom, Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke bonge gezi, ikakhulu emkhatsini wensimbi ye-17:00 neye-21:00, lapho khona kusetjentiswa kwagezi emakhaya akulelive lakitsi kusuke kusezingeni lelisetulu kakhulu.

7. Bugebengu

7.1. Ikhabhinethi ivakalise kwetfuka nekudvumala lokukhulu mayela nekubulawa kwebantfu lokungenani laba-13 ePhillippi, eKapa ngemphelansontfo. Sendlulisela emavi etfu endvudvuto kutihlobo talabo lababulewe, labafaka ekhatsi bomake labasitfupha labaneminyaka yebudzala lesemakhatsini kwale-18 nalenge-26.

7.2. Ikhabhinethi yatisiwe ngetinyatselo letitsatfwako tekucinisa tekuphepha nekuvikeleka kuleyo ndzawo, futsi iyacela kakhulu kumalunga emmango lanelwati lolungaholela ekuboshweni kwaletigilamkhuba, kutsi atsintse siteshi semaphoyisa lesidvute.

8. Kubhedvuka kwemfiva (umkhuhlane) yetingulube yase-Afrika

8.1. Ikhabhinethi ibonga iyagangandza Litiko Letekulima, Kutfutfukiswa Kwentindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba ngekutsi liphakame libukane ngekushehsa nekubhedvuka kwemfiva yetingulube (i-swine flu) lebikwe eNyakatfonshonalanga, eGauteng, eFreyistata naseMpumalanga. Loku kusite ekutsini kulawulwe kwandza kwalesifo. Nanoma lemfiva yetingulube yase-Afrika ayibatsintsi bantfu, inyama noma umkhicito wenyama yetingulube letina lesifo kungaba yimbangela lekutsi lesifo singene kuletinye tingulube.  

8.2. Ikhabhinethi icela bonkhe balimi labasetindzaweni letintsintsekile kutsi bahlale bacaphele futsi babike nanoma ngutiphi timphawu talesifo latibona etilwaneni tabo.

9. Kuphepha etikhungweni tetemphilo

9.1. Ikhabhinethi ivakalise kubaluleka kwetekuphepha kwalabo labasebenta ngetemphilo kanye netigulane. Loku kulandzela tehlakalo letisandza kwenteka tekuhlaselwa kwetisebenti tema-ambulesi ngesikhatsi tiye lapho betihlatjelwe khona umkhosi. Kusukela ngaBhimbidvwane 2019, sekubikwe samba lesi-10 setehlakalo tekuhlaselwa kwaloluhlobo, lokusandza kwenteka kube seCosmo City Extension 2 eJozi. Ikhabhinethi icela ema-ejensi etekucinisekisa umtsetfo asebentisane netikhungo tetemphilo kucinisa tekuphepha nekuvikeleka kutikhungo kanye nasekutfutfweni kwetigulane. 

9.2. Ikhabhinethi iphindze futsi icela tonkhe tisebenti tetemphilo kutsi tigcine emazinga ebungcweti bato mayelana nekunakekela tigulane.

10. Kukhokhelwa ngekwe-elekthroniki kwemgwaco longutselawayeka waseGauteng (i-e-tolling)

10.1. Mengameli Ramaphosa ugunyate Indvuna yeTekutfutsa Fikile Mbalula, Indvuna yeTetimali Tito Mboweni kanye naNdvunankulu waseGauteng David Makhura kutsi batfole sisombululo sale-e-tolling yemigwaco lebotselawayeka yaseGauteng.

10.2. Kubonisana ngekhatsi kuhulumende lokutawentiwa kulamaviki letako kulindzeleke kutsi kuvete imiphumela lesebentisekako, letawetfulwa kuKhabhinethi ngeNgci 2019.

10.3. Imphendvulo levela kuhulumende wonkhe iyadzingeka mayelana netindzaba te-e-tolling kucinisekisa kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bayawetsemba umsebenti wahulumende.

11. Lwabiwomali

11.1. NgaKholwane 2019, ematiko atawube etfula lwabiwomali awo, lokuniketa emasu emali laphatsekako ekuphumelelisa tetsembiso letentiwa nguMengameli Ramaphosa eNkhulumeni yakhe yeBunjalo beLive (i-SoNA) yekucala yelombuso lokhetfwe ngeNkhwekhweti kulomnyaka.

11.2. Lolwabiwomali luniketa umbiko lobanti wemasu ematiko lahlukene alomnyaka, lokwenta kutsi  Luhlaka Lwendlalalisu Lwethemu Lesemkhatsini lwanga-2019-2024 (i-2019-2024 MTSF) lusebente.

11.3. Ikhabhinethi ikhutsata takhamuti kutsi titimbandzakanye kulwabiwomali tiphindze futsi tente ematiko kutsi atilandze ngaloko lakwentile. Lwabiwomali lucinisekisa kutsi timali tahulumende tisetjentiswa ngekuya kwaloko hulumende lakubeka embili kanye futsi nangetindlela letitawenta kutsi kuzuze bantfu baseNingizimu Afrika labanyenti.

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweMbiko weKubuyeketa waVelonkhe Longeniswa Ngekutikhetsela kuMhlabuhlangene (i-UN). INingizimu Afrika ingulelinye lemave la-193 langemalunga e-UN lemukela ngalokusemtsetfweni Imigimo yeKutfutfuka Lesimeme (ema-SDG). Nga-2017, iNingizimu Afrika yaba ngulelinye lemave lange-51 latinikela kungenisa ngekutikhetsela ku-UN umbiko wawo wenchubekelembili.

2. Lisu leKutfutfuka laVelonkhe laseNingizimu Afrika (i-NDP), i-Ajenda ye-AU yange-2063 kanye nema-SDG e-UN onkhe ngekufanana kwawo acinisa i-ajenda yekutfutfukisa yaseNingizimu Afrika kanye nalelivekati lase-Afrika.

3. Lombiko wenchubekelembili wahlanganiswa ngekubonisana nalabatsintsekako labanyenti, kufaka ekhatsi tinhlangano temmango, umkhakha lotimele kanye netifundziswa. Lombiko uphindze futsi ugcamise tindzawo letichubekako nekuba yinsayeya. Ngemuva sewungenisiwe, itawutfolakala kuwebhusayithi ye-UN (https://www.un.org/en/).

C. Imitsetfosivivinyo

1. IKhabhinethi yawuvuma Umtsetfosivivinyo weMshwalensi waVelonkhe weTemphilo (i-NHI) wanga-2018 kutsi wetfulwe ePhalamende. Nga-2018, Ikhabhinethi yavuma kutsi loMtsetfosivivinyo uyiswe esiveni kuyowubonisanwa naso ngawo sikhatsi lesingetulu kwetinyanga letintsatfu, kusukela ngeNhlaba kute kube yinyanga yeNyoni 2018. Imibono leyavetwa sive ngesikhatsi kwentiwa lenchubo, seyifakiwe kuloMtsetfosivivinyo, losatawuphindza futsi ungeniswe kulenye inchubo lematima yePhalamende.

2. LoMtsetfosivivinyo utawunika emandla i-NDP lokuhloswe ngayo kutsi iletse tinsita temphilo kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ngekungabuki kutsi bahlala kuphi nome batinjinga noma baphuyile. LoMtsetfosivivinyo utawube wesekeleke kubulungiswa, kungatsatsi luhlangotsi kanye neluvelwano nekusebentisana ngekhatsi kwebantfu. Utawulungisa loluhlelo lwetemphilo lolukhona lwetikhungo letitimele lolusita kuphela bantfu baseNingizimu Afrika labange-16% kodvwa lube lushiya ngephandle linyenti lebantfu.

3. LoMtsetfosivivinyo we-NHI wenta kutsi kusungulwe Sikhwama se-NHI (i-NHI Fund) njengesikhungo sahulumende lesingephasi kweNdvuna yeTemphilo. Sitawusungulwa njengesikhungo lesitimele lesingushejuli 3A ngaphasi kwemtsetfo wekulawula timali tahulumende, i-Public Finance Management Act yanga-1999 (Umtsetfo 1 wanga-1999).

4. Nangabe loMtsetfosivivinyo sewuphasisiwe, lelisu lelikhona lesikhashana lekucala kutsi usebente litawubese liyachibiyelwa kunika litfuba lekucaliswa kweluhlelo lwekuntjintjela ku-NHI, lona lolutakwentiwa ngetigaba. Lesikhatsi sekuntjintja sitawuphindza futsi sivumele kutsi kube nekukuguculwa noma kupheliswa kwaleminye imitsetfo letsite kute kube nekuhambisana kanye nekucondzana.

5. Indvuna yeTemphilo, Dkt. Zweli Mkhize, utawubamba umhlangano loseceleni nebetindzaba anike imininingwane legcwele ngaloMtsetfosivivinyo.

D. Imikhosi Letako

1. Mengameli Ramaphosa ngaleSibili, mhla tinge-23 uhole litsimba lahulumende laya kuNkhomfa “yeNtsandvo Yelinyenti ye-25 – Iminyaka lenge-25 Letako” eNyuvesi yaseJozi (e-UJ). Mengameli utawetfula inkhulumo yekuvula lenkhomfa, lebanjwe ngekubambisana emkhatsini weMapungubwe Institute for Strategic Reflection), i-UJ kanye neLihhovisi laMengameli.

2. Lenkhomfa itawubuyeketa leminyaka lenge-25 yeNtsandvo Yelinyenti iphindze futsi inikete kuma kwetintfo kwaleminyaka lenge-25 letako ekutfutfukeni kweNingizimu Afrika. Itawube ihanjelwe tifundziswa, baholi bahulumende kanye nebameleli bebalingani betenhlalo – emabhizinisi, tisebenti, ummango kanye nelusha, kufaka ekhatsi titjudeni.

E. Imibiko

1. Kudvudvuta

Ikhabhinethi yendlulisele emavi ekulila newendvudvuto kulemindeni nebangani banaba labalandzelako:

1.1. Sigayigayi lesingusobuciko lesaklonyeliswa imiklomele leminyenti leyehlukene, Mnu David Koloane. Lompendititfombe lodvume kakhulu waba lilunga lelasungula i-Bag Factory (lebeyikadze ibitwa ngekutsi yiFordsburg Artists’ Studios), leyenta kwaba kwakhoneka kutsi bosobuciko labamnyama nalabamhlophe basebentisane ezingeni letebungcweti, ngekunganaki umtsetfo welubandlululo.

1.2. Make Vivian Magdalene Sarah Daniels. Bekasigayigayi lesikhulu kanye nesibonelo lesihle lowasebentela lelive lakitsi ekulweni nelubandlululo. Bushikashiki bakhe bekungaticabangeli yena yedvwana baholela ekutsini imiphumela yemisebenti yakhe ichubeke ibonakale emimangweni yaseKapa.

1.3. Lobekadze alincusa, Dkt. Khorshed Ginwala, lowaba lincusa lelingumake lekucala leNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti kanye lelivulendlela ekulweleni inkhululeko.

1.4. Mnu. Mandla Maseko, lobekatawuba ngumuntfu lomnyama wekucala kuya emkhatsini esibhakabhakeni. Nga-2014, Umnu. Maseko wehlula bacudzelani labasigidzi kute abe ngulomunye webantfu labange-23 labatfola kwesekelwa ngetimali yi-Axe Apollo Space Academy.

1.5. Sigayigayi lesingumlingisi Make Nomhle Nkonyeni, loshone aneminyaka lenge-77. Mengameli Ramaphosa usandza kumklomelisa ngemklomelo lomkhulu wavelonkhe, i-Order of Ikhamanga, kumhlonipha ngemsebenti wakhe njengasobuciko. Umgwaco i-Aggrey Road e-New Brighton eMphumalanga Kapa, lapho akhulela khona, wetsiwa kabusha kute kuhlonishwe yena. Bekadlala kumidlalo yekulingisalefana neMzansi, Tsha Tsha, Igazi kanye namunye umdlalo loneticephu letimbalwa wanga-2007, lotsi Society.

1.6. Make Susan Manana Matona – make waMabhalane weKhomishini yeKuhlela yaVelonkhe (i-NPC), Mnu Tseliso Matona – loshone aneminyaka lenge-90.

1.7. Lobekangumdlali weSpringbok James Small, loshone aneminyaka lenge-50. Bekaphindze futsi abe yincenye yeSpringbok lewina Indzebe yeMhlaba yeLibhola leMbhoco nga-1995 kuleli lakitsi.

1.8. Make Betty Philile Khumalo-Zulu, longumaketala weLisekelandvuna leLitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle, Mk. Hendrietta Bogopane-Zulu.

1.9. bantfu  labahlukunyetwe timvula letinkhulu e-India, kufaka ekhatsi hulumende wase-India. Ikhabhinethi ifisela nalabo labalimele labasindzile kwelulama lokusheshako.

2. Kuhalalisa

Ikhabhinethi nayo njengebantfu baseNingizimu Afrika ihalalisela:

2.1. Umsubatsi wetfu longancotjwa Caster Semenya ekuncobeni kwakhe ekugijimeni i-800m ePrefontaine Classic, eCalifornia, e-USA. Semenya, lobe ngushampeni wema-Olympic kabili, uchubeka njalo nekungehlulwa ku-800m kusukela ngeNyoni 2015.

2.2. Licembu leBafana Bafana kufinyelela kuma-quarter final eNdzebe yeMave ase-Afrika e-Egypt yaphindze yabafisela inhlanhla emdlalweni wabo neNigeria.

2.3. Amy Claire King, lotfweswe umchele wekuba ngushampeni we-World Masters Singles e-World 8 Ball Pool Championships eBlackpool e-United Kingdom.

2.4. Mpetsa welibhola lemphebeto Kgothatso Montjane, umfati  lomnyama wekucala waseNingizimu Afrika kudlala eWimbledon. Wehlule Katharina Kruger waseGermany kuma-quarter final emdlalo wabomake betitulo temasondvo labadlala ngamunye. Montjane usendzaweni ye-8 eluhlwini lwemhlaba lwebadlali belibhola lemphebeto.

2.5. Kevin Anderson kufinyelela kumjikeleto wesitsatfu wemdlalo  wabobabe labadlala ngamunye kanye naRaven Klaasen kufinyelela emdlalweni wabobabe lowendvulela emancamu walabadlala ngalababili.

2.6. Licembu lebantfu labasha labange-20 baseNingizimu Afrika labacophe umlandvo wetekundiza ngekutakhela yabo indizamshini lenetihlalo letine. Lelicembu lakhe lendizamshini ngemaviki lamabili bakhonjwa indlela yi-The Airplane Factory, U-Dream kanye nelicembu lelinebaholi labasihlanu labebavela kuDenel Aviation. Lendizamshini i-Sling 4 lenetihlalo letine yehla esikhumulweni setindizamshini eNamibia, Malawi, Ethiopia, Zanzibar, Tanzania nase-Uganda ngeluhambo lolungemakhilomatha la-12 000 loluya e-Egypt, ngemuva kwekusuka eKapa kulenyanga lephelile.

F. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1. Bacondzisi beBhodi yesikhashana yePublic Investment Corporation letawusebenta kusukela mhla ti-12 Kholwane 2019 kuya kumhla tinge-31 Kholwane 2020. Emagama akhishwe itolo Temafa aVelonkhe

Imibuto icondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libambela Lesikhulumi seKhabhinethi
Makhalekhukhwini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore