Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi Wevidiyo-inthanethi WangaLesitsatfu, Mhla ti-09 Indlovana 2022

A.       Tindzaba Talelive

1.       Inkhulumo yaMengameli Yebunjalo BaleLive (i-SoNA)

1.1.    Ikhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kwe-SoNA yanga-2022 nguMengameli Cyril Ramaphosa Emhlanganweni weTindlu Totimbili Libandla Lavelonkhe kanye neMkhandlu Wetifundza Wavelonkhe eHholeni Lelidolobhakati laseKapa ngaLesine, mhla ti-10 Indlovana 2022, lekuyintfo lehlanganisa sonkhe sive ndzawonye. 

1.2.    I-SoNA ngumkhosi wavelonkhe lobalulekile kukhalenda wahulumende wentsandvo yelinyenti njengobe yenta Sigungu Lesiphetse litfuba lekubuyeketa simo salelive setenhlalo, temnotfo netepolitiki, kanye nekwetfula luhlelo lwahulumende lwemnyaka lolandzelako nekwendlula lapho kubameleli betepolitiki bebantfu kanye nesive sonkhe ngebubanti baso.  

1.3.    Emavikini lalandzelako Tindvuna ngekufanana kwato titawubese tihlatiya Luhlelo Lwahulumende lwekusebenta lwanga-2022, lolutawube lwesekeleke eNkhulumeni Yavelonkhe Yelwabiwomali lolutawetfulwa ngaLesitsatfu, mhla tinge-23 Indlovana 2022 kanye nemavoti awo onkhe ematiko ahulumende.

2.       Kuhlanganyela kuLubalo lwanga-2022

2.1.    Ikhabhinethi icele tonkhe takhamuti nebantfu labahlala kulelive kutsi bahlanganyele eLubalweni lwanga-2022, lolucale ngaLesine, mhla ti-03 Indlovana 2022 futsi lutawuchubeka kute kube nguMsombuluko, mhla tinge-28 Indlovana 2022. 

2.2.    Lolu lubalo lwebantfu lwesine lwangemuva kwentsandvo yelinyenti futsi lwekugcina lwentiwa nga-2011. Imiphumela yeLubalo idlala indzima lebalulekile ekwabiweni kwemitfombotinsita kutsi tihlangabetane nelwetfulotinsita kanye netidzingo letisisekelo temimango yetfu.

2.3.    Bantfu baseNingizimu Afrika bangakhetsa kuhlanganyela eLubalweni lwanga-2022 ngekusebentisa lucingo, kubala ngekwelekelelwa ngungcondvomshini ngekwedijithali noma-ke ngekutsi kube khona labahambela likhaya ngelikhaya.  Kubalwa ngekwelekelelwa ngcondvomshini ngekwedijithali kutawentiwa kulabo lababhalisa ngembi kwamhla ti-05 Indlovana.

3.       Takamuva mayelana neLigciwane leSifo seKhorona (i-COVID-19) 

3.1.    Ikhabhinethi ibonge bantfu baseNingizimu Afrika ngekuchubeka kwabo nekutimisela ekulweni ne-COVID-19, lokusite kwehlisa kubhebhetseka kwalesifo nanoma-nje  kwabakhona kukhatsatwa kucubuka kwesine.

3.2.    I-COVID-19 ichubeka nekuba yincenye yalesihlangabetene nako emphilweni, futsi kufanele kutsi kutfotjelwe tonkhe tinchubomgomo tetekuphepha ngaso sonkhe sikhatsi, kufaka ekhatsi kukhweshelana, kugeza tandla nekutigeza ngesibulalamagciwane, kanye nekugcoka tifonyo letivala umlomo nemphumulo uma sisetindzaweni temmango. Lapho leligciwane leliyingoti lichubeka nekubulala bantfu, kugoma kuchubeka nekuba sivikelo setfu lesihamba embili. Uma sigoma ngemandla, sitawuphepha bantfu bato tonkhe tive.

3.3.    Lapho lelive letfu selihamba kancanekancane libuyela esimeni lesetayelekile ngesizatfu sekuvuleka kwemnotfo kanye nekufundza etikolweni onkhe emalanga futsi ngalokuphelele, Ikhabhinethi icele bonkhe bantfu labangakagomi kutsi labangetulu kweminyaka le-12 kutsi bagome masinyane.  Udzinga-nje kutsi uye esiteshini sekugoma, ngisho noma ngabe awukabatisi phambilini kutsi uyeta, uyobhalisa noma-ke uyogoma mahhala.

3.4.    Ikhabhinethi iphindze futsi yakhutsata labo lasebagome ngalokuphelele kutsi bahambe bayotfola umgomo lowesekelako, losita kukhuphula lizinga lemasotja emtimba kudzambisa tinhlotjana temagciwane e-COVID-19 ngemphumelelo. 
Imigomo yekwesekela ikhona, itfolwa nanoma bobani labatfola imigomo yabo yekugcina kanye nemgomo losisekelo lokungenani tinyanga letisitfupha letengcile. Ngekugoma ngalokufanele, asinciphisi-nje kuphela bungoti bekugula lokubucayi, kulaliswa esibhedlela kanye nekufa, kepha siphindze futsi sinciphise letinye tinhlotjana tesikhatsi lesitako. 

4.       Umbiko Wekhomishini Yetebulungiswa Lephenya Ngekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane 

4.1.    Ikhabhinethi ikucaphele kutsi kukhishwa kwetincenye yekucala neyesibili yeMbiko Wekhomishini Yetebulungiswa Lephenya Ngekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane inikwe Mengameli Ramaphosa njengeligcatsi lelibalulekile ekulweni nenkhohlakalo. 
4.2.    Ikhabhinethi iyesekela ngemandla lenchubo letawenta Mengameli akhiphe tingenelelo tekufezekisa tincomo teKhabhinethi uma etfula umbiko lophelele ePhalamende mhla tinge-30 Inhlaba 2022. 

5.       Umbiko weluphenyo lomayelana neBuyaluyalu Bangekhatsi BangaKholwane 2021  

5.1.    Ikhabhinethi ibe mdzibimunye naMengameli Ramaphosa ekwemukeleni kukhishwa kwembiko weLitsimba Letingcweti lamiselwa kubuyeketa imphendvulo yahulumende lemayelana nekuvumbuka kweluchungechunge lwebuhlova  bemmango lobuhleliwe, lobubhubhisako nekwentela phasi ngaKholwane 2021. Mengameli wetfule umbiko weLitsimba Letingcweti emhlanganweni weMkhandlu Wetekuvikeleka Kwavelonkhe ngaLesihlanu, mhla ti-04 Indlovana 2022 wagcina futsi agunyata kutsi wentiwe utfolwe ngummango.

5.2.   Sihlalo waleLitsimba bekunguSolwati Sandy Africa beliphindze futsi lifake ekhatsi Ummeli Mojanku Gumbi kanye neMnu. Silumko Sokupa njengemalunga, lapho khona Mnu. Michael Sarjoo bekasebenta njengamabhalane walelitsimba.

5.3.    Lelitsimba lagunyatwa kucinisa tonkhe tihlangotsi tekuphendvula kwetekuvikela kulobuyaluyalu lobenteka KwaZulu-Natal naseGauteng kanye nekuphakamisa tincomo mayelana nekutsi angaciniswa kanjani emakhono etekuvikela. Lombiko kanye nelwati loluniketako mayelana nemsebenti kanye netinsayeya tinsita tetekuvikela, ema-ejensi ekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo kanye netinhlaka tahulumende letifanele titawukhombindlela yekuphendvula kwahulumende. 

6.       Budlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwebesifazane (i-GBVF)

6.1.    Njengencenye yalelive yekulwa ne-GBVF, Mengameli Ramaphosa usandza kusayina Imitsetfo lemitsatfu lecinisa imitamo yekucedza i-GBVF – Umtsetfo Wekuchibela Wetebugebengu Nemacala Laphathelene Nawo, Umtsetfo Wekuchibela Wetebugebengu (Emacala Etemacansi Netindzaba Letiphatelene Nawo) kanye neMtsetfo Wekuchibela Tebudlova Basekhaya.

6.2.    Ikhabhinethi ikholelwa ekutsini lokusayinwa kwalemitsetfo lemisha sinyatselo lesikhulu sekuncoba i-GBVF futsi icela Umtimba Wavelonkhe Wetekushushisa waseNingizimu Afrika ufukule lemitsetfomgomo lemisha kutsi unikete labo labalahlekelwa tihlobo tabo, bangani noma balingani ngekwemsebenti bulungiswa kulokuhlupheka loku.   
6.3.    Ikhabhinethi ilindzele kucinisekisa kutfotjelwa kwalemitsetfo lena kute kutsi kukhonwe kuvikela kakhulu bahlukunyetwa bebudlova nekuhlukunyetwa. 
6,4.    Khumbula kubika tehlakalo te-GBVF esiteshini semaphoyisa sendzawo, ngekusebentisa inombolo yamahhala yeKuvimba Bugebengu: 086 00 10111 noma lucingo loluphutfumako lolusebenta busuku nemini (ema-awa lange-24) lweSikhungo Sekulawula i-GBV: 0800 428 428. 

7.       Luhambomsebenti lwekuvakashela eMozambique

7.1.    Ikhabhinethi iyakwemukela kuphetfwa ngemphumelelo kweLuvakashomsebenti lwekuya eMozambique lwaMengameli Ramaphosa ngaLesine, mhla ti-03 Indlovana 2022, ngekwesimemo saMengameli Filipe Nyusi, Mengameli weRiphabhliki yaseMozambique. 

7.2.    Ngekwesikhundla sakhe njengaSihlalo weNhlangano Yetekutfutfukiswa Kwemave Langaseningizimu (i-SADC) mayelana neTepolitiki, Tekuvikela kanye neKoporasi Yetekuvikela, Mengameli Ramaphosa uvakashele emasotja layincenye yeMsebenti we-SADC eMozambique waphindze futsi wahlanganyela kumcimbi we-53 wekuKhumbula kubulawa kwaDkt. Eduardo Mondlane, umsunguli lophindze futsi abe ngeMengameli we-Mozambique Liberation Front (i-FRELIMO). 

7.3.    Mengameli Ramaphosa nemlingani wakhe waseMozambique bakhulumisene ngetindzaba talamave omabili, tindzaba telivekati netemave emhlaba, baphindze futsi bacinisa kabusha kutinikela kwabo kucinisa kuchubeka nekubambisana etindzabeni temave lemanyenti. 

8.       Ingcungcutsela yeBunye be-Afrika (ye-AU) 

8.1.    Ikhabhinethi iwemukele umphumela weNgcungcutsela ye-AU ye-35 e-Addis Ababa, e-Ethiopia mhla ti-05 namhla namhla ti-06 Indlovana 2022, lebeyinenjongo yekuchubela embili kuthula nekuphepha kulelivekati futsi itigceke ngemandla tingucuko letingekho ngaphasi kwemtsetfosisekelo kubohulumende base-Afrika.

8.2.    INingizimu Afrika yetfule Umbiko Wekwengamela Wase-Afrika wanga-2021 eMhlanganweni we-AU, lophawule ngenchubekelembili ekuhlanganiseni umnotfo ngekusebentisa Indzawo Yelivekati Lase-Afrika Yekuhwebelana Ngalokukhululekile. Iphindze futsi yancoma  kutsi baholi batsatse tinyatselo letiphutfumako kulungisa babhebhetseli bekutsi kungabi nelutinto njengekundlondlobala kwekweswelakala kwemisebenti kulabasha, kubambelela entfweni ngalokwendlulele, kutfutseteleka ngebunyenti kanye nekujulisa kungalingani. 

8.3.    Ekubekeni sicondziso lesisha setemphilo yemmango selivekati, lengcungcutsela icinisekise umcondvo weNingizimu Afrika wekusungula sikhwamamali sekubukana nalolubhubhane kanye netiphakamiso mayelana nekutsi lelivekati lingatilungiselela kanjani kubukana nalokunye kwetfuswa kwetemphilo kwesikhatsi lesitako. 

8.4.    Ikhabhinethi yaphindze futsi yemukela kukhetfwa kweNingizimu Afrika kuMkhandlu Wetekuthula Nekuvikeleka we-AU (i-AUPSC). I-AUPSC ingumtimba walomphelo wekutsatsa tincumo te-AU tekuvikeleka, kuphatsa nekusombulula tincabano. Kuvikeleka lokwentiwa nguwonkhewonkhe kanye nemalungiselelo ekucaphelisa masinyane lekuhloswe ngawo kuchuba ngesikhatsi lesifanele nangalokwenele kubukana nekungcubutana netinhlekelele e-Afrika. Uphindze futsi ube yinsika lebalulekile yeTekuthula Nebucikokwakheka Kwetekuvikeleka, lokuluhlakamsebenti lwekukhutsata kuthula, kuvikeleka kanye nekutinta e-Afrika. I-AUPSC yakheke ngemalunga la-15 lanemandla ekuvota lalinganako. 

8.5.  Baholi base-Afrika batawuhlangana eBrussels, eBelgium mayelana neNgcungcutsela yeNhlangano Ye-Yurophu neye-AU yesitfupha mhla ti-17 namhla ti-18 Indlovana 2022, letawugcila ekukhatsatekeni emave emhlaba labukene nako njengekugucuka kwesimo selitulu, kanye nekuvusetelwa kwetekuthula netekuvikeleka.

9.       Inchubo Yekubuyeketana Kwebalingani Yase-Afrika (i-APRM)

9.1.    INingizimu Afrika seyifike ekupheleni kwesikhatsi sayo sekuba ngusihlalo bayo beminyaka lemibili yeForamu Ye-Afrika Yekubuyeketana, sikhungo se-APRM, lesihlose kukhutsata emalungelo eluntfu, kuhlanganisa intsandvo yelinyenti nebuholi lobukahle kanye nekulawula kwemtsetfo emaveni ase-Afrika.

9.2.    Eluhlolweni lwelubuyeketo kwayo kwanga-2022, iNingizimu Afrika itfole kubuyeketwa lokuhle mayelana nemtsetfo, imitimba yetekwengamela lekuSahluko 9, kutfutfukiswa kwemalungelo ebantfu besifazane, kuvikelwa lokucinile kwebakhoseli kanye nekutfutfuka kweluhlelo lwetfu lwelukhetfo, kwengamela ngekubambisana lokucinile, tinchubo tetabelomali letivulekile kanye nemitamo yesibopho setenhlalo nekwandziswa kwetinhlelo tekubopheleleka emmangweni. Lelive nalo lishayelwe lihlombe ngebuholi balo nekulawulwa kwelubhubhane lwe-COVID-19 . 

9.3.    Intfo labakhatsateke ngayo kuloluhlolo – njengekuphakama kwelizinga lekungalingani kanye nekweswelakala kwemisebenti, inkhohlakalo, tehlakalo tentondvo nebudlova lobucondziswe kubekuchamuka kanye nekwetfulwa kwetinsita lokufadabele – kukhulunywa ngako ekuhleni kwetfu netinhlelo tahulumende. 

10.     Imiklomelo Yebetindzaba ye-SADC

10.1.   Ikhabhinethi imema yonkhe imikhakha yebetindzaba yaseNingizimu Afrika kutsi ingenise emagama alabo labafanele kutfola imiklomelo yemncintiswano weMiklomelo Yemkhakha Webetindzaba ye-SADC wanga-2022. Lemiklomelo ikhutsata kuhlangana nekusebentisana kwesigodzi, kanye nekubona kusebenta ngalokusecophelweni lelisetulu kutetindzaba emkhakheni walokubhaliwe, wetitfombe, wamabonakudze newemsakato wemoya, kanye nekukhutsata basebenti betetindzaba emaveni langemalunga kutsi bacophe tindzaba letiphatselene nalesifundza.

10.2.   Imiklomelo yekucala itawumenyetelwa emaphetselweni eNgcungcutsela ye-SADC yeBaholi Bemibuso naHulumende ye-42. Emafomu emncintiswane wanga-2022 atfolakala ku-www.gcis.gov.za/newsroom/media-releases/launch-2022-sadc-media-awards-co....

11.     Temfundvo 

11.1.   Ikhabhinethi income Liklasi langa-2021 yaphindze futsi yabonga wonkhewonkhe lofake sandla ekuphumeleleni lokutfolwe bafundzi nanoma-nje bebabukene netinsayeya letiletfwe yi-COVID-19. Basamba lesi-897 163 bafundzi lababhale nga-2021 luhlolo lweSitifiketi Savelonkhe Lesiphakeme saMatikuletjeni  (i-NSC), kukhula nge-23.6% nga-2020.
11,2.   Silinganiso sekuphasa i-NSC sanga-2021 se-76.4%, lapho khona bafundzi labange-256 000 bebafanekile kuyofundza enyuvesi, kwenta kancono kwa-0.2% kusuka kusilinganiso sekuphasa lesi-76.2% seLiklasi langa-2020.

11.3.   Ikhabhinethi ifisele bonkhe bafundzi imphumelelo lapha bacala iminyaka yetemfundvo lephakeme ngekwehlukana kwabo. Ngekusebentisa Sikimu Savelonkhe Sekusita Titjudeni Ngetimali, hulumende usita ngetimali tekufundza titjudeni letifanelekako letibuya emakhaya laphuyile kanye nebemindeni yalabasebentako belizinga lelisemkhatsini labafisa kufundza enyuvesi noma eMakolishi Etemfundvo Yetebuciko Nekucecesha.

B. Tincumo Tekhabhinethi

1.    Umbiko wenchubekelembili wekusebenta lowetfulwa kabili ngemnyaka 

1.1.    Ikhabhinethi iwuvumile umbiko wenchubekelembili wekusebenta lowetfulwa kabili ngemnyaka wekucala mhla lu-1 Mabasa kute kube ngumhla tinge-30 Inyoni 2021. Lemibiko yenta incenye yeLuhlakamsebenti Lwelisubuciko Lwesikhatsi Lesisemkhatsini 2019-2024. Imibiko yemaklasta ematiko igcila kubomabekwembili labasikhombisa kanye netingenelelo letiphatselene naloko nelulawulo lwesitfupha.
1.2.    Ikhabhinethi itemukele tindzawo lapho bekunenchubekelembili khona kumigomo lebeyibekiwe yesikhatsi lesibuyeketwako. Iphindze futsi yemukela netenhlalo kulungisa kubambeleleka ekuzuzeni leminye yalemigomo.  
1.3.    Tinkhulumo letinyenti  teMaklasta eTindvuna nebetindzaba titawuhlelwa ngekusebentisa i-GCIS kutsi ivumele ematiko kutsi ahlatiye imibiko yekusebenta. 

2.       Kwetfulwa kwetindzawo letinesikhatsi lesidze (ema-Pleistocene Occupation sites) taseNingizimu Afrika kutsi tenyulwe njengetindzawo teMafa neMagugu  letisezingeni lemhlaba

2.1.    Ikhabhinethi ivumile kutsi kungeniswe Tindzawo Letinesikhatsi Lesidze letisitfupha teMvelaphi Yebantfu Balamuhla kutsi ticutjungulwe tiphindze tibhalwe njengetindzawo teMafa Nemagugu teMhlaba. Letintsatfu tato tiseNshonalanga Kapa (i-Diepkloof Rock Shelter; i-Pinnacle Point Site Complex kanye neMhume we-Blombos); yinye iseMphumalanga Kapa (Imihume yase-Klasies River) naletimbili KwaZulu-Natal (Umhume Sibhudu neMhume we-Border).

Letindzawo leti, lekutsi setitonkhe tifaka ligalelo ekuvisiseni kugucuka kwemuntfu, setivele timenyetelwe tindzawo teMafa Nemagugu taVelonkhe ngekwemibandzela Yemitfombolusito, 1999 (Umtsetfo 25 wanga-1999). Tikhombisa kulandzelana kwesikhatsi lesidze tekuhlala kwebantfu iminyaka lengetulu kwaleyinkhulungwane yebufakazi kusukela ngesikhatsi sekuvela kwebantfu balamuhla. 
2.2.    Kwetfulwa kwaletindzawo kuhambisana neMtsetfo weMhlaba Wetemafa Netemagugu, 1999 (Umtsetfo 49  wanga-1999), lobeka kutsi lamave ente tetfulo njengencenye yemhlaba yekuvisisa kugucuka kwebantfu.

3.       Kwelulwa Kwesikhatsi Sesimo Senhlekelele Savelonkhe 

3.1.    Ikhabhinethi idvunyisiwe ngalomsebenti leyiwentile ngeKusebentisa Luhlaka Lwavelonkhe Ngekubambisana kanye neSikhungo Sebunhloli kutfola kutsi kulawulwa kwelubhubhane lwe-COVID-19 kusadzinga kutsi  kube khona simo Savelonkhe Senhlekelele. Kutfolwe imibono levela kumatiko ahulumende lehlukene kute kutsi kutfolwe tindzawo labasebentela kuto lesetisedvute nekuphotfulwa.

3.2.    Nanoma kunjalo, ngemuva kwekubona kutsi lamanye alamatiko labukene ne-COVID-19 bekasengakalucedzi luhlatiyo lwawo, Ikhabhinethi ikuvumile kwelulwa kwekugcina Kwesikhatsi Sesimo Senhlekelele Savelonkhe  saya kumhla ti-15 Indlovulenkhulu 2022, ngekwemibandzela yeSigaba se-27(5)(c) seMtsetfo Wekulawulwa Kwesimo Senhlekelele, 2002 (Umtsetfo 57 wanga-2002).

4.       Inchubomgomo Yentsengo Yagezi Leluhlaka (i-EPP)

4.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kwelubuyeketo lwe-EPP kute kutsi sive siphawule ngalo. I-EPP lebuyeketiwe ihlose kwenta kutsi kube nekulingana ekuniketeni emanani agezi lakhokhekako ebatsengi labahola kancane kanye nentsela yagezi lekhombisa tindleko tabo bonkhe labanye batsengi.  

4.2.  Inchubomgomo iniketa imitsetfonchubo yemanani letayelekile, emandla agesi ehholiseyi nesakhiwo sentsengo yekuhanjiswa, kanye nekusabalalisa kanye nesakhiwo sentsengo yekudayisa. I-EPP itawushicilela Igazethi yaHulumende futsi iyatfolakala kuwebhusayithi yeLitiko Letimbiwa Nemandla (i-DMRE): www.dmr.gov.za.

C. Imitsetfosivivinyo

1.       Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Te-ejensi yeKutfutfukisa Lusha Yavelonkhe wanga-2022

1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela te-NYDA wanga-2020. LoMtsetfosivivinyo lohlongotwako uchibela Umtsetfo we-NYDA lokhona kwamanje, 2008 (Umtsetfo-54 wanga-2008). LoMtsetfo lokhona kwamanje uniketa luhlakamsebenti  lwekuniketa  Luphiko Lwetemisebenti yeLusha, kwesekelwa mayelana nekuhlanganyela kwelusha kutemnotfo, kwelulekwa kwelusha kanye netinsita. 

1.2.    Letichibelo letiphakanyiswako ticinisa tindzawo letitsite tekungenelela kuletinsayeya letiphakanyiswe lusha lolubukene nayo; kucacisa imigudvu yekubika yetepolitiki yalesikhungo kanye nekuhlongota kukhulisa bukhulu beBhodi ye-NYDA kusuka kumalunga lasikhombisa aye kulalishumi. Ibeka kutsi kube netinsita te-NYDA ezingeni lendzawo, ikakhulu kulusha lolusemaphandleni lolungakhoni kufinyelela kalula tinsita te-NYDA.

1.3.    Letichibelo letiphakanyiswako tibe ngumphumela wekubonisana kabanti nabo bonkhe labatsintsekako kuto letifundza letiyimfica.

2.    Umtsetfosivivinyo weKungcoliseka kweLwandle Nge-oyili (Kulungela, Kuphendvula neKubambisana) (i-OPRC) wanga-2022

2.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo we-OPRC  wanga-2022, lowavunywa kutsi ummango ubonisane ngawo ngeMphala 2019. KuloMtsetfosivivinyo kufakwe emagalelo lamakhulu latfolwe kulabatsintsekako labehlukene.

2.2.    Uma sewushayiwe waba ngumtsetfo, loMtsetfosivivinyo utawenta kutsi kube nekulawulwa nekuphatfwa kwemphendvulo yalelive etehlakalweni letinkhulu tekungcoliseka kwelwandle nge-oyili elwandle lwalelive loluselugwini.

2.3.  INingizimu Afrika iselwandle lapho khona kumatasatasa kakhulu futsi tindlela temikhumbi lencamula lwandle lwaseNdiya kanye ne-Atlantic neLwandle lolungaseNingizimu, kwenaba ngalokuyihhafu kuyofika esigodzini se-Antarctic. Lelive liphindze futsi libe ngulelinye lelasayina sivumelwane se-OPRC.

3.       Luhlaka Lwenchubomgomo Yavelonkhe Lwekutfutseleka Kwebasebenti (i-NLMP) kanye neMtsetfosivivinyo Wekuchibela Wetinsita (i-ESAB)

3.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kucala kwetinkhulumo tekubonisana tahulumende nalabatsintsekako mayelana neluhlaka loluphakanyiswako lwenchubomgomo yavelonkhe yekutfutseleka kwebasebenti kanye nale-ESAB lephakanyisiwe. Lenchubomgomo iniketa kusimama emkhatsini wekuvikeleka kwemisebenti yebantfu baseNingizimu Afrika kube kucatjangwa emakhono etemnotfo ladzingwa ngulelive. Iphindze futsi icabange ngetibopho talelive lenato mayelana ne-SADC, i-AU kanye neletinye tindlelanchubo tekutfutseleka kwebasebenti bemave emhlaba.

3.2.  I-NLMP iniketa  luhlaka kanye nesisekelo semtsetfo sekulawula lizinga lebacashi labangacasha ngalo basebenti bangaphandle etikhungweni tabo kungulapho bavikela emalungelo ebantfu bekufika. Lenchubomgomo iniketa siseko se-ESAB lehlongotwako.
3.3. Ikhabhinethi igunyate kutsi Litiko Letekucashwa Nemisebenti lingakwati kucala ngekubonisana nemmango ngalenchubomgomo, lokutawuniketa takhamuti kanye nalabatsintsekako labafanele litfuba lekubeka imibono yabo ku-NLMP yalelive.

4.       Umtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekulawulwa Kwetagezi
 
4.1.  Ikhabhinethi ikuvumile kushicilelwa kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tekulawulwa Kwagezi. LoMtsetfosivivinyo uphakamisa kuchitjelwa kweMtsetfo weTekulawulwa Kwagezi, 2007 (Umtsetfo 28 wanga-2007). Letichibelo letiphakanyisiwe tikhulisa luhlakamsebenti lwekulawula lwavelonkhe lwembono wetekuphakelwa kwagezi. Tenta lelive lihambisane netindlela letikahle kakhulu emave emhlaba lenta ngato kugezi tiphindze futsi tente kutsi kube nemisebenti yeMsebenti Wenchubo Yekwendlulisa, kanye neluhlakamsebenti lwekuniketa ilayisense yekukhicita emandla agezi, kuwendlulisa, kuwasabalalisa kanye nekuhwebelana.

4.2.  Letichibelo letiphakanyisiwe tenta incenye yetinyatselo letinyenti letitsatfwa ngulelive kuhlela kabusha lomkhakha wagezi mayelana nekuzuza kuphakelwa kwagezi lokusimeme nalokuvikelekile. Kutawuphindze futsi kucinise kusebenta kwemboni yagezi kugcine sekwakhe simondzawo lesivumako mayelana nekukhulisa umnotfo.

4.3.    Lomtsetfosivivinyo utawushicilelwa kuGazethi yaHulumende futsi ungatfolwa kuwebhusayithi ye-DMRE: www.dmr.gov.za.

D.      Umlayeto

1.       Kuhalalisa

Ikhabhinethi indlulisela kuhalalisa netilokotfo letinhle ku: 

1.1.    Mhlonishwa Inkhosikati Nomandla Dorothy Mhlauli, Sihlalo losandza kubekwa weNdlu Yavelonkhe Yetendzabuko yeBaholi bema-Khoi-San. Inkhosikati Mhlauli ngumake wekucala kuhola lomtimba webaholi bendzabuko. Wakhetfwa ngemuva kwekushona kwasihlalo waphambilini Inkhosi Sipho Mahlangu.

F.     Kubekwa Etikhundleni 

Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha. 
1.       Emalunga Emkhandlu Wavelonkhe Wetekweluleka Ngemahlatsi (i-NFAC).
Ikhabhinethi ivumelene neNdvuna yeTemahlatsi, Kudweba Netemvelo kutsi kukhetfwe lamalunga eBhodi lalandzelako e-NFAC iminyaka lemitsatfu:

a.       Mk. Nosisa Euticus Nzuza (Sihlalo); 
b.       Dkt. Pulane Elsie Molokwane (Lisekelasihlalo);
c.       Mk. Getrude Mathithwa Nonginzi; 
d.       Mk. Maropeng Dipitseng Manamela;
e.       Mnu. Bhutinyana Calvin Chirwa;
f.        Mk. Phindiwe Keletso Mokoena;
g.       Mk. Manushka Moodley;
h.       Mnu. Bishop Ngobeli;
i.        Mk. Nombuso Mlambo;
j.        Mnu. Mzwandile Roy Mendu;
k.       Mnu. Sikhumbuzo Sipho Masuku;
l.        Mnu. Thabo Simon Moloi;
m.      Mk. Felicity Blakeway;
n.       Mnu. Jim Matsho;
o.       Mk. Fefekazi Sefara;
p.       Mnu. Phemelo Sebitlo;
q.       Mnu. Goodman Gcaba;
r.        Mnu. Nkosipendule Quvile;
s.       Mnu. Sixolile Msayi; kanye
t.        neMnu. Makale Ngwenya.

2.       Dkt. Jennifer Molwantwa – Umphatsihhovisi Lomkhulu (i-CEO) weKhomishini Yelucwaningo Lwetemanti. 
3.       Mnu. Petrus Maselaganye Matji – i-CEO ye-Amatola Water. 
4.       Mnu. Frans Moatshe – Sisebenti Lesikhulu Setetimali kuLitiko Lwemanti Nekuhanjiswa kwendle.
5.       Brig Mokgadi Bertha Bokaba –Inhlokosifundza  yeLuphiko Lwelitiko Lwekuphenywa Kwebugebengu Loluhamba Embili (i-DPCI) eFreyistata.
6.       Brig Mathipha Solomon Makgato – Inhlokosifundza ye-DPCI eNshonalanga Kapa.

Imibuto:
Mk. Phumla Williams
Lokhulumela Ikhabhinethi 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore