Sitatimende Semhlangano Wekhabhinethi WangaLesitsatfu, mhla ti-9 Inhlaba 2021

A.    Tindzaba Letibalulekile Talelive 

1.    Kukhishwa kwemijovo yekugoma yeSifo Seligciwane Lekhorona (i-COVID-19)
1.1.    Ikhabhinethi iyemukele inchubekelembili leseyentiwe mayelana nemijovo yekugoma i-COVID-19 lekutsi ngaLesibili, mhla ti-8 Inhlaba 2021 besekugonywe bantfu laba-1 524 589 kwatsi Imijovo Yekugoma Yekucala ye-Pfizer yendlula umkhawulo lebewubekiwe wesigidzi sinye nge-1 045 245, lokuligcatsi lelibabateka kakhulu. Kwengeta, bangetulu kwetigidzi letintsatfu bantfu lababhalise kuNchubo Yemininingwane Yekugonywa Yekwe-elekthroniki, lekuyintfo lebungatwako ekubambisaneni kwetfu ekulweni nekubhebhetseka kwaleligciwane. 
1.2.    Kusebenta ngekubambisana lesinako nemkhakha lotimele mayelana nekugoma kanye nalo lonkhe luhlelo lwe-COVID-19 kucinisa imitamo yesive sakitsi yekucinisekisa kutsi lemijovo yekugoma lesindzisa timphilo kanye nemlayeto wetinyatselo tekuphepha kulubhubhane lwe-COVID-19 ifinyelela kubantfu labanyenti. 
1.3.    Ikhabhinethi iyakwemukela kucinisekiswa kwemjovo wekugoma i-COVID-19 i-Sinovac kutsi usetjentiselwe timo letiphutfumako yiNhlangano Yetemphilo Yemhlaba, lokwenta Siphatsimandla SaseNingizimu Afrika Setekulawulwa Kwemikhicito Yetemphilo kutsi sicabange ngekushesha mayelana nekufakwa kwesicelo sekusetjentiswa kwe-Sinovac.
1.4.    Ikhabhinethi ikhumbuta bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke bahlale bacaphele baphindze futsi balandzele imikhawulo lengaphasi kweSigaba Sesibili Sekucaphelisa sekumiswa kwemisebenti nekuhamba kwebantfu kwavelonkhe. Kucubuka kwesitsatfu kusendleleni futsi sinawo emandla ekunciphisa lizinga lekubhebhetseka. Asibeni nesibopho sigcoke tifonyo etindzaweni tesive, sigcine imikhatsi yekukhweshelana lokungenani imitha nehhafu, sihlale njalo sigeza tandla ngemanti nensipho noma-ke ngesibulalamagciwane sekugeza tandla lesine-alkhoholi lenge-70%, siphindze futsi sigweme tindzawo tesive nemibutsano lemikhulu.

2.    Luklayo Lwekota Lwebasebenti (i-QLFS)
2.1.    Ikhabhinethi iyibonile imiphumela ye-QLFS yekota yekucala ya-2021 lekhombise kutsi linani lebantfu labacashiwe liyachubeka linjalo lacishe langagucuki kutigidzi leti-15.0, ngekwehla-nje lokuncane kwe-28 000 ekoteni yekucala ya-2021. Linani lebantfu labangakacashwa nalo lichubeke ngekucishe lingagucuki kutigidzi leti-7.2 nakucatsaniswa nekota yesine yanga-2020 (likhule nge-8 000). Linani lalabafuna imisebenti lasebaphelelwe litsemba likhule nge- 201 000 (6.9%) emkhatsini walamakota lamabili, lakhula nge-164 000  emkhakheni webantfu labangaphishaneki ngekwemnotfo.
2.2.    Letingucuko letincane tiholele ekutsini silinganiso lesisemtsetfweni salabangakacashwa sikhuphuke ngemaphesenti la-0.1 kusuka ku-32.5% ekoteni yesine yanga-2020 laya ku-32.6% ekoteni yekucala yanga-2021 – lekulizinga leliphakeme kusukela nakucala i-QLFS nga-2008. Silinganiso sekungasebenti ngekuya  kwenchazelo lekhulisiwe yekungasebenti sikhule ngemaphesenti la-0.6  saya ku-43.2% ngeKota yekucala ya-2021 nakucatsaniswa neKota yesine ya-2020.

2.3.    Silinganiso sekungasebenti lesisemtsetfweni selusha (iminyaka yebudzala le-15 kuya kulenge-34) bekunge-46.3% ngeKota Yekucala ya-2021. Silinganiso bekunge-9.3% kubaphotfuli basemanyuvesi. Emkhakheni lohlelekile lizinga lekucashwa likhule nge-79 000 kwatsi lena leminye imikhakha lizinga lekucashwa lehla ekoteni yekucala ya-2021. Emkhakheni longakahleleki lizinga lekucashwa lehle nge-19 000 (0.8%); Kumakhaya angasese lehle nge-70 000 (5.8%), futsi lizinga letekucashwa kuTekulima lehle nge-18 000 (2.2%).
2.4.    Letinye timboni takhe imisebenti kwatsi letinye talahlekelwa yimisebenti emkhatsini weKota Yesine ya-2020 neKota yekucala ya-2021, lokuholele ekwehleni nge-28 000 kwesamba selizinga letekucashwa. Lizinga lekucashwa lakhula kakhulu kuteTimali (nge-215 000) futsi letinye timboni letakhula ngekwemisebenti tifaka ekhatsi Tinsita Temmango Netetenhlalo
(16 000), Bogezi nemanti (16 000), Timbiwa (12 000) neteKukhicita (7 000). Kulahleka kwemisebenti kwaba khona naKutekwakha (87 000), Tekuhwebelana (84 000), kuMakhaya angasese (70 000), Tekutfutsa (40 000) kanye  neteKulima (18 000).

3.    Imiphumela Yesamba Semkhicito Netinsita Talelive Temnyaka (ye-GDP)
3.1.    Umnotfo waseNingizimu Afrika ukhule nge-1.1% ekoteni yekucala ya-2021 (Bhimbidvwane-Indlovulenkhulu), lokwente silinganiso sekukhula semnyaka se- 4.6%. Loku kulandzela kukhula nge-1.4% lobuyeketiwe (lowentiwe waba wemnyaka: 5.8%) ku-GDP mbamba ekoteni yesine ya-2020.
3.2.    Umkhakha wetetimali, wetimbiwa kanye newetekuhwebelana bewubagcugcuteli labakhulu bemkhicito eluhlangotsini lwetekukhicita (kutsenga), kwatsi kusetjentiswa kwetimali kwemakhaya netingucuko kuletinye tintfo kwasita kuvusa kukhula ngaseluhlangotsini lwekusebentisa imali (kufunwa kwemikhicito).  
3.3.     Nanoma-nje loku bekuyikota yesitsatfu yekukhula lokuhle lokulandzelanako, umnotfo waseNingizimu Afrika mncane nge-2.7% kunaloku bewungiko ngekota yekucala ya-2020.

4.      Kutfolakala kwagezi
4.1.    Ikhabhinethi ikubonile kukhungatseka kwebantfu baseNingizimu Afrika lokubangelwa kucishwa kwagezi lokuchubekako ngenca yekwehluleka kwemanethiwekhi esakhiwonchanti sagezi saka-Eskom. Ikhabhinethi iyachubeka nekutinikela ekufezekiseni Lisu Lemitfombo Lehlanganisiwe Lwanga-2030, lolumiselwe kunhlanganisela yemandla agezi lohlukahlukene lokutawunciphisa kwetsembela kumtfombo munye noma imitfombo yagezi lesisekelo lembalwa.
4.2.    I-DMRE iphindze futsi yavula Sikhatsi Sekubhida Sesihlanu seLuhlelo Lwekutsenga Lwemkhiciti Wagezi Lovusetelwako Lotimele kutsenga emamegawatsi la-2 600 wemoya kanye nagezi welilanga kwesekela igridi yavelonkhe. Kuntjintjwa kwekulawulwa kwagezi kuphindze futsi kwanika bomasipala emandla ekutsi batitsengele wabo gezi kulabanye bakhiciti bagezi. Loku kutawunciphisa kucinelana kwegridi yagezi ye-Eskom.

5.    Imibhikisho 
5.1.    Ikhabhinethi iyigcekile imibhikisho lenebudlova lesandza kwenteka eSoweto leholele ekuvalweni kwemmango futsi icela babhikishi kutsi behlise umoya futsi batibambe.   
5.2.    Nanoma-nje lilungelo lekubhikisha ngekuthula liyincenye lebaluleke kakhulu emmangweni wentsandvo yelinyenti, lifanele kutsi lisetjentiswe ngekuya kwemtsetfo futsi linganyatseli emalungelo alabanye bantfu. 
5.3.    Hulumende utinikele ekusebenteni nemimango kulo lonkhe lelive kwenta kancono timo tabo tekuphila. 

6.    Kuvikela bugebengu
6.1.    Ikhabhinethi iyawuncoma umsebenti welicembu lelimkhakhaminyenti lelitsetse-800kg e-cocaine lebeyingcingciwe lelinganisela kutigidzi letinge-R400 ngekwentsengiso yasemgwacweni. 
6.2.    Ikhabhinethi ivakalise  kukhatsateka ngekukhula kwelizinga lemacala labikwako etimoto letetsiywa ngemanyeva ensimbi lacijile emigwacweni lemikhulu esekusitsekeni, lokuholela ekuntjontjelweni nasekubulaweni kwebashayeli betimoto. Icele ema-ejensi etekucinisekiswa kugcinwa kwemitsetfo kutsi acinise imitamo yawo yekutfola futsi babophe lababhebhetseli balobugebengu lobubi.
6.3.    Ikhabhinethi icele emalunga emmango kutsi abike bugebengu, kufaka ekhatsi imisebenti lephatselene netidzakamiva, emaphoyiseni nekutsi futsi bangatitsatseli umtsetfo bawufake etandleni tabo noma-ke bente bulungiswa besicuku.  

7.    Likomidi Lebaholi Base-Afrika Nahulumende Mayelana Neludzaba Lwekugucuka Kwesimo Selitulu (i-CAHOSCC)
7.1.    Mengameli Ramaphosa, esigabeni sakhe sekuba nguMchumanisi we-CAHOSCC, bekangenele umhlangano lobewubanjwe nge-inthanethi ngaLesibili, mhla ti-8 Inhlaba 2021. Lomhlangano wemukele Umbiko Webachumanisi be-CAHOSCC lomayelana nekubaluleka kwe-Afrika ekulungiseleleni Inkhomfa ye-26 yeMalunga neSivumelwane Seluhlakamsebenti Lwamhlabuhlangene mayelana neKugucuka kwesimo Selitulu (i-UNFCCC COP26), tintfutfuko emsebentini wetinhlelo teKugucuka Kwesimo Selitulu te-Afrika, kanye neLuhlelo Lwemvusa Wemnotfo Lobonelela Simondzawo. 
7.2.     Lengcungcutsela yacinisekisa kabusha kutsi ummango wemave emhlaba udzinga kucinisa imitamo yawo, ukhuphule lizinga lekutimisela nekwesekela emave lasatfutfuka ngetintfo tekufezekisa tento tesimo selitulu ngekwetibopho tetfu letehlukahlukene.  Onkhe emave ase-Afrika adzinga kwesekelwa balingani bemave emhlaba futsi indzawo yetfu yekutfutfukisa ifanele kutsi ihlonishwe kute kutsi sizuze imigomo nekulangatelela kwetfu kwesimo selitulu, sibe sifaka ligalelo letfu lelifanele emitameni yemave emhlaba. 
7.3.    Lomhlangano wacinisekisa sidzingo sekwemukelwa kwetimo tetfu tavelonkhe letehlukene nemakhono  ngoba akukhonakali kulindzela i-Afrika kutsi ihlangabetane naletikhatsi letibekiwe letifananako njengemave lasatfutfukile kugucula umnotfo wetfu nekuyekela kutjala imali kumafutsa etimbiwa. Loku kubalulekile, ikakhulu nakubukwa emazinga laphakeme ekungalingani, kungasebenti kanye netidzingo tekutfutfukisa kulo lonkhe leLivekati, ikakhulu kubomake nelusha. Ngetulu kwaloko, sifanele kutsi sikhombise ngalokucacile kutsi kufezekisa nekulangatelela kusebenta ngekufanana ekunciphiseni, ekusebentiseni nasekwesekeleni. 

8. Sincumo Semkhandlu Wemalungelo Eluntfu Wamhlabuhlangene (se-UN) mayelana neTindzawo tePalestine
8.1. Ikhabhinethi ikwemukele kuvunywa kweSincumo Semkhandlu Wemalungelo Eluntfu We-UN mayelana nekucinisekisa kuhlonishwa kwemtsetfo wemave emhlaba wemalungelo eluntfu nemtsetfo wemave emhlaba wesihawu sebuntfu etindzaweni tePalestine, kufaka ekhatsi Imphumalanga Jerusalem kanye ne-Israel.  
8.2. Lesincumo siphindze futsi sacela kutsi kusungulwe ngekushesha ikhomishini yeluphenyo yemave emhlaba letimele iphenye ngako konkhe kunyatselwa kwemalungelo eluntfu lekutsiwa kwentiwe. Ikhabhinethi igcizelele kubaluleka kwesisombululo lesilungile nesalomphelo salokungcubutana lokusemkhatsini we-Israel nePalestine lokumiselwe ebukhoneni balamave omabili. 

B.    Tincumo TeKhabhinethi
1.    Kwelulwa Kwesikhatsi Sesimo Senhlekelele Yavelonkhe 
1.1.    Ikhabhinethi ikuvumile kwelulwa kweSikhatsi Sesimo Senhlekelele Yavelonkhe se-COVID-19 saya kumhla ti-15 Kholwane 2021. Lokwelulwa kwentiwa ngekuya kwemibandzela yeSigaba se-27(5) (C) seMtsetfo Wekulawulwa Kwenhlekelele, 2002 (Umtsetfo-57 wanga-2002). 
1.2.    Lokwelulwa kwenta lelive likhone kuchubeka nekusebentisa tingenelelo tekulwa ne-COVID-19 letingesiyo imitsi yetekwelashwa.   

2.    Imibiko yenchubekelembili mayelana nekufezekiswa kweLuhlakamsebenti Lwelisubuciko Lwethemu Lesemkhatsini (i-MTSF)
2.1.    Ikhabhinethi iyivumile imibiko yekusebenta lemayelana nekuphunyeleliswa kwe-MTSF 2019-2024 lohlanganiswe Litiko Letekuhlela, Kulandzela Nekuhlola.   
2.2.    Lubhubhane lwe-COVID-19 lube nelifutse ekufezekisweni kwe-MTSF, imigomo leminyenti etindzaweni letibekwa embili yachubeka ngalesikhatsi lesibuyeketwako, nanoma-nje kube nekubambeleleka lokukhulu kuleminye yemgomo yekusebenta leminye yentiwe kutsatfwa kwesabelomali siyiswe kuletinye tintfo letibonakele tibalulekile. 
2.3.    Lemibiko yekusebenta itawukhishelwa sive neTindvuna titawubamba imihlangano nebetindzaba ngalokwehlukene kute kutsi bacoce bacacise lemibiko ngako kokubili timphumelelo kanye netingenelelo letitawentiwa kute kutsi lokusebenta kwentiwe kancono.   

3.    Idokhumenti Yeluhlakamsebenti mayelana neTinhlosotimfuno Tavelonkhe taseNingizimu Afrika
3.1.    Ikhabhinethi ivume Idokhumenti Yeluhlakamsebenti mayelana neTinhlosotimfuno Tavelonkhe taseNingizimu Afrika ekusebenteni kwayo ngetindzaba takulelive netemave emhlaba. Idokhumenti yeluhlakamsebenti imiselwe kuMtsetfosisekelo waseRiphabhlikhi yeNingizimu Afrika wanga-1996 kanye ne-NDP.
3.2.    Ledokhumenti ibeka emkhatsini waletinye tintfo sincumo salelive mayelana nemandla alo avelonkhe nekuma kwetemtsetfosisekelo; kuphepha nekuphila kahle kwetakhamuti; kuphumelela kwetemnotfo nendlela yalelive yekwakha i-Afrika lencono nemhlaba loncono.
3.3.    Ledokhumenti itawentiwa kutsi itfolwe ngummango kuwebhusayithi yahulumende kanye neyeLitiko Letebudlelwane Bemave Emhlaba Nekubambisana 

C.    Imikhosi Letako

1.    Ingcungcutsela Yebaholi Be-G7  
1.1.    Ikhabhinethi iyatetsemba kutsi kuhlanganyela kweNingizimu Afrika kuNgcungcutsela Yebaholi be-G7 e-United Kingdom kusukela mhla ti-11 Inhlaba kuya kumhla ti-13 Inhlaba 2021, leholwa nguMhlonishwa Mengameli Cyril Ramaphosa, litfuba lekuhola tindzaba letinyenti letibalulekile letiphutfumako talelive lakitsi kanye nelivekati.
1.2.    Imibutsano lefanana neNgcungcutsela yeBaholi be-G7 ingematfuba labalulekile ekutsi iNingizimu Afrika iphakamise umbono wayo wemhlaba lolungile nalonekuthula. INingizimu Afrika itawugcamisa umonakalo lomkhulu kutemnotfo lobangelwe lubhubhane, itawuphindze futsi ikhombise kutsi siphuma kanjani kulomonakalo yemalingena yetfu lecashelwako kutsi isetjentiswa njani kanye netinchubomgomo tetenhlalo.  
1.3.    INingizimu Afrika itawuphindze futsi isebentise leNgcungcutsela yeBaholi be-G7 kukhankhasela kumiswa kwesikhashana kweSivumelwane mayelana kweTinhlangotsi Letiphatselene Nekuhwebelana teMalungelo Etemisebenti Yebuciko Bengcondvo  eNhlanganweni Yetekuhwebelana Yemhlaba kucinisekisa kutfolwa ngalokulinganako kwemijovo yekugoma i-COVID-19. Loku kutawenta emave kutsi akhone kutikhicitela yawo imijovo yekugoma nekuvula indlela yekwakhiwa kwemboni yendzawo yekwakha imitsi lapha eveni lakitsi nakulelivekati.  


D.    Imilayeto 
1.    Kuhalalisa
Ikhabhinethi ihalalisela: 
•    Mnu. Pitso Mosimane (Umceceshi Pitso), ngekuphephetelisa umjeka waseNingizimu Afrika ngekuhola licembu lebhola lelisembili lalelivekati, i-Al Ahly, lawina indzebe i-African Super Cup. Lomphatsi  wesikhatsi lesendlulile we-Mamelodi Sundowns watfola lendzebe yakhe yesine ku-Al Ahly kusukela ajoyina lelicembu lebhola laseCairo, eGibitha tinyanga-nje letisitfupha letendlulile.

2.    Kudvudvuta 
Ikhabhinethi ivakalise emavi ekulilela nekudvudvuta imindeni nebangani banaba labalandzelako: 
•    Mnu. MacDonald Ndodana Mathunjwa, umdlali lobekatiwa kakhulu ngetindzima takhe bekatidlala kumidlalo yamabonakudze i-Home Affairs, Generations, Soul City, Intsika kanye ne-Bones of Bones. 
•    Mnu. Mabi Gabriel Thobejane, lobekangulomunye webaculi be-jazz labebadvunyiswa kakhulu. 
•    Mnu. Ben Kruger, sigayigayi semdlali, umbhali nemkhiciti lobekatiwa kakhulu ngendzima yakhe bekayidlala ku-Binnelanders. 
•    Mk. Shaleen Surtie-Richards, umdlali loceceshwe ngalokusezingeni leliphakeme lobekatiwa kakhulu ngendzima yakhe layidlale efilimini langa-1988 i-Fiela se Kind, kanye naletinye tinzima ku-Egoli: Place of Gold and 7de Laan.
•    Mk. Ivy Cikizwa Gcina, lowasebenta kutimiso letinyenti ngesikhatsi sakhe alwa nembuso welubandlululo, kufaka ekhatsi kusebenta eNhlanganweni i-Port Elizabeth Black Civic Organisation futsi lowaba lilunga lesikhatsi lesendlulile lePhalamende yentsandvo yelinyenti yekucala (1994 – 1999).

E.    Kubekwa Etikhundleni 
Kutawuhlolwa ticu tabo bonkhe lababekwe etikhundleni kubuye futsi kucinisekiswe kufaneleka kwabo mayelana netekuphepha.
1.    Mnu. Nhlanhla Michael Mabaso njengeLisekela Lemcondzisijikelele: Tinsita Telwatiso kuLitiko Letasekhaya. 
2.    Kubekwa etikhundleni kwemalunga eBhodi Yetekulawula Letimele yeBacwaningimabhuku iminyaka lesihlanu
a.    Mnu. Fulvio Tonelli;
b.    Mk. Ruth Benjamin-Swales;
c.    Mk. Thabiso Kutumela;
d.    Mk. Nalini Maharaj;
e.    Mk. Prostas Phili;
f.    Mk. Zine Mshengu;
g.    Mnu. Eugene Zungu;
h.    Mk. Chuma Mjali;
i.    Mnu. Richard Hawkins; kanye
j.    naMk. Naidene Ford-Hoon.
3.    Mengameli ubeke esikhundleni Mnu. Hlengani Mathebula njengaSihlalo weBhodi yeBacondzisi ye-Ejensi Yetekutfutfukisa Betindzaba Nekwehlukahlukana. 

Imibuto: Mk. Phumla Williams – loKhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 709 0139
 

Share this page

Similar categories to explore