Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-30 Imphala 2019

Ikhabhinethi yahlangena ngaLesitsatfu, mhla tinge-30 Imphala 2019 eTuynhuys eKapa

A. Tindzaba Letibalulekile Talelive

1. Ikhomfa yeLutjalomali yaseNingizimu Afrika (I-SAIC)

1.1. Ikhabhinethi ibuke elukhalweni ngentfokoto nekulangatelela lenkhomfa yesibili ye-SAIC yanga-2019 letawubanjwa kuleliviki lelitako kusukela mhla ti-5 kuya ku-7 enyangeni yeLweti 2019 eSandton Convention Centre eGauteng ngaphansi kwengcikitsi letsi: “Siphutfumisa Kukhula Kwemnotfo ngeKwakha Budlelwano”. 
1.2. Le-SAIC yanga-2019 itawakhela ngetulu kwale-SAIC leyabanjwa ngenyanga yeMphala nga-2018, leyaheha kutinikela kulutjalomali lokwaholela kutigidzigidzi letinge-R300. Loku kwafaka ekhatsi tinkampani letinkhulu letitfutfukisa umnotfo ngekwe-inthanethi letifana ne-Amazon lekubasunguli besikhungo se-cloud-computing  eNingizimu Afrika; inkampani yetimbiwa yemave emhlaba lebitwa ngekutsi ti-Vedanta Resources leyatjala imali kutekuncitsita kuleli; inkampani lesebenta ngetheknoloji yaseRwanda, i-Mara Corporation, leyenta bomakhalekhukhwini lebanetheknoloji lesezingeni leliphakeme nenkampani leyakha imitsi lebitwa ngekutsi yi-Aspen Pharmacare leyatjala imali ekukhicitweni kwetidzambisi tinhlungu letihlantekile.  
1.3. Sihlanganyela nabo bonkhe baseNingizimu Afrika ekwamukeleni litsimba lalaba-1500 labamelele bosomabhizinisi lababomake nabobabe bakuleli nebangaphandle labalindzeleke kutsi babe yincenye yaleKhomfa.  
1.4. Mhla ti-7 Lweti, lekhomfa itawuchubeka eNyuvesi yaseJozi ekhempasini yaseSoweto, itawube igcile emabhizinisini, tingucuko nekukhula kwemabhizinisi lamancane nalasemkhatsini. 

2. Umhlangano Welutjalomali Wase-Afrika (I-AIF)

2.1.  Licembu le-African Development Bank litawubamba lomhlangano weLutjalomali wase-Afrika kusukela mhla ti-11 kuya kumhla ti-13 Lweti 2019 eJozi. Leli ngulelinye litfuba leNingizimu Afrika lekutjala imali nekungena 
2.2. Lomhlangano uhlanganisa tikhwama tempesheni, tikhwama temnotfo lotimebatjalimali bangasese, emafemu letitimele letiletsa kulingana netinhloko tabohulumende. Utawugcila ekutfutfukiseni nasekusunguleni tivumelwano letitawuvula ematfuba  elutjalomali lwase-Afrika lolungemadola latigidzigidzi letiphindziwe.    
2.3. Ekulandzeleni kwetfu letinjongo letibaliwe tekusabalalisa tinhlelo tetakhiwonchanti tahulumende netebangasese, hulumende ubeke eceleni sigidzigidzi lesi-R100 eminyakeni lengetulu kwale-10 kwentela Sikhwama seSakhiwonchanti saVelonkhe, ulindzele kusebentisana nebatjalimali bangasense netikhungo tetimali tamhlabawonkhe kulawula timali telive letfu nekutfutfukisa takhiwonchanti.    

2. Sitatimende Senchubomgomo Yelwabiwomali Lwethemu Lesemkhatsini (I-MTBPS)

2.1. Ikhabhinethi iyemukele i-MTBPS yanga-2019 leyetfulwe yiNdvuna yeTimali Tito Mboweni ayetfula ngalesikhatsi lesimatima sekwehla kwemnotfo mhlabawonkhe nakuleli, i-MTBPS yanga-2019 iphakamisa tindlela letitawenta ncono indlela lekusetjentiswa ngayo timali tahulumende nalesikweleti lesikhona se-GDP. 
2.2. Ikhabhinethi ibuye yanaka kwekutsi lemiphumela yeLuklayo lweTisebenti Lwanjalo ngeKota lwekota yesitsatfu nga-2019 lekhishwe beTelubalo eNingizimu Afrika ikhombisa kwekutsi emazinga lasemtsetfweni ebantfu labangasebenti akhule ngemaphesenti la-0,1 kuya kulange-29,1% nakulinganiswa ngangalesikhatsi sekota yesibili yanga-2019. 
2.3. Ikhabhinethi inelitsemba lekutsi uma ngabe bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bahlanganyela nahulumende ekusebentiseni ekufezekiseni lokutinikela lokuchazwe kabanti kule-MTBPS yanga-2019, singasita kukhulisa iNingizimu Afrika sisonkhe, sitfutfukise kukhula kwemnotfo nemanani ematfuba emisebenti ledzingeka kakhulu kulelive letfu.   

3. I-Eskom

4.1. Ikhabhinethi ilemukela leliphepha lelinesihloko lesitsi “Roadmap for Eskom in a Reformed Electricity Supply Industry”, leyakhishwa yiNdvuna Pravin Gordhan weTemabhizinisi aHulumende ngaLesibili, mhla tinge-29 Imphala 2019. 
4.2. Loku kulandzele simemetelo lesentiwa nguMengameli Ramaphosa ngalesikhatsi etfula Inkhulumo yeBunjalo beLive ngeNdlovana 2019 watsi kute kwentiwe kancono indlela yekusebenta kahle, i-Eskom  itawehlukaniswa ibe tigaba letintsatfu letibitwa ngetekuchumana, tekukhicita nekusabalalisa.   
4.3. Ikhabhinethi itivumile letiphakamiso taloluhlelo lwebhizinisi lwaka-Eskom, lekuluhlelo lolusandza kuba khona loluhamba embili lwekubeka i-Eskom esigabeni sekukhula. Lenkhombandlela inembononchanti wagezi lotawusatjalaliswa lotsengekako, kuvikeleka kwemandla nemitfombo lehlukene yemandla ngekuhambisana neLuhlelo lweMitfombo Lecutjiwe, leyafakwa kugazethi ekucaleni kwalenyanga yaphindze futsi yabeka kabanti ngalokucutjwa kwemandla alelive kuleminyaka le-10 letako. 
4.4. Simema bonkhe labatsintsekako kulomkhakha wetemandla kutsi basekele ngalokugcwele lokusetjentiswa kwaloluhlelo.  

5. Umdlalo Welibhola Lembhoco Wemancamu Wendzebe Yemhlaba  (i-RWC) 

5.1. Ikhabhinethi ihalalisela ngekutigcabha licembu lesive lelibhola lembhoco, emaBhokobhoko, ngekufika emdlalweni wemancamu we-RWC 2019. Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika nebalandzeli labavela emaveni emhlaba kutsi basekele ema “Boks” babuye futsi bakhombise kusekela kwabo lamadvodza alelive labo ngekuhlanganyela kuboLesihlabu Labaluhlata nekwabelana ngemilayeto yekusekwela kutinkhundla tekuchumana sisebentisa lamagama #StrongerTogether, #Bokke, #Rugbyworldcup.
5.2. Mengameli Ramaphosa utawuya ayobukela lomdlalo wemncamulajucu eJapan kute asekele ngalokugcwele lelicembu letfu lavelonkhe.                                                                                                                                                          
5.3. Ikhabhinethi ibuye yemukela sincumo se-SABC sekusakata lomdlalo wemancamu bukhoma emkhatsini weNingizimu Afrika ne-England ngeMgcibelo, mhla ti-2 Lweti, kusukela ngensimbi ye-11:00 ekuseni.  

6. Kongiwa Kwemanti

6.1. Ikhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke nekulondvolota nekonga emanti. Loku kulandzela lemibiko yekwehla kwemazinga emanti emadamu alelive. INingizimu Afrika ingulelinye lemave lange-30 lanesomiso kakhulu emhlabeni. Lokuna kwemvula kancane sikhatsi lesidze kunangendlela lejwayelekile kuletinye tincenye telive, lokulandzelwa kushisa kakhulu, kwente lesimo sabasibi kakhulu. 
6.2. Ngalesikhatsi leLitiko Letemanti Nekuhlanta lisebentise netinhlelo tesikhashana, IKhabhinethi isicela sonkhe kutsi sisebentisane kucinisekisa lokusimama kwekusetjentiswa kwalensita letiyindlala nalebucayi. Emasu ekonga emanti lafaka ekhatsi kubuka lakuvuta khona, kusebentisa emanti langcolile etingadzeni ngembi kwensimbi ye-06:00 noma ngemuva kweye-18:00 nekuhlanyela titjalo letibeketelela somiso. Sonkhe kufanele sidlale indzima ekongeni emanti.  

7. Emasubuciko ebudlelwano neChina 

7.1.  Sekelamengameli David Mabuza utsetse luhambo lwekuvakashakuyosebenta eRiphabhulikhi yaseChina, lapho atawuba ngusihlalo ngekubambisana kuSeshini ye-7 yeKhomishani yeKusebentisana kweNingizimu Afrika-neChina (i-BNC) letawube ibanjwe kute kube ngumhla ti-3 Lweti 2019.  INingizimu Afrika neChina i-BNC yasungulwa nga-2002 kute isebente njengelisubuciko lekubukana netindzaba letifanako letifana nekutfutfukisa kuhwebelana nekukhutsta umnotfo. 
7.2. Tinkampani taseNingizimu Afrika letibabalelwa kuletinge-26 titjala imali eChina, kantsi tisebentisa imali lelinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R88 emkhatsini waBhimbhidvwane 2003 neNgci 2019. Kulokunye, tinkampani taseChina letibalelwa kuletinge-88 titjala imali eNingizimu Afrika, kantsi futsi tisebentisa imali lelinganiselwa kutigidzigidzi leti-R116 ngesikhatsi lesifanako.
7.3. Ikhabhinethi iyaakwemukela lokusayinwa kwesivumelwano selisubuciko sekusebentisana emkhatsini weTekuvakasha eNingizimu Afrika netinkampani taseChina, iTencent, lekungiyo umnikati walenkhundla yekuchumana lebitwa ngekutsi yiWeChat. Lobudlelwano beminyaka lemibili benta iNingizimu Afrika ikwati kufinyelela ngco kutigidzi tetivakashi letingahle tibe khona taseChina letihambela kokubili emabhizinisi nekutijabulisa, kute tente lelive libe yindzawo lekhetsekile yekuyivakashela.  
7.4. INingizimu Afrika ihlose kuphindzaphindza linani letivakashi letifika kuleli kusuka kutigidzi leti-10, 4 kuya kutigidzi letinge-21 nga-2030.
7.5. Ikhabhinethi ibuye yamukela lomtamo weLitiko Letemfundvo Lesisekelo wekuhlomisa baphatsi betikolo, ngekusebentisana nahulumende waseChina, lekwente kutsi baphatsitikolo labange-25 babelane babuye bangenele tingcoco tekusebentisana kahle etikolweni nebalingani babo baseChina eShanghai, eChina.

8. Kuvikelwa kwebugebengu 

8.1. habhinethi iyawubona lomsebenti lowentiwa yi-O Kae Molao, loholwa ngeMaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) kantsi ayachubeka nekwenta umsebenti loncomekako naloyimphumelelo ekulweni nebugebengu eGauteng.  
8.2. Emakhulu ebasolwa kulesifundza sonkhe baboshelwe bugebengu lobuhlukene futsi loku kufaka ekhatsi basolwa labebaloku babalekela sandla semtsetfo labange-717, labange-90 babo bekubachamuki lebebafunelwa emacala laphatselene budlova lobucondziswe kubulili lobutsite (i-GBV). 
8.3. Ikhabhinethi imema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bachubeke nekusekela nekungenelela ekulweni nebugebengu ngekutsi babike tehlakalo tebugebengu kuma-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo. Takhamuti tingaphindze futsi tisebentise le-aap lensha ye-SAPS yekubika bugebengu, i-MySAPS, kute balume emaphoyisa indlebe kodvwa bangativeti, bakhone kubona siteshi semaphoyisa lesisedvute noma batfumele imilayeto yesimo lesiphutfumako nemilayeto yekucaphelisa. Ikhabhinethi iyatinikela ekucinisekiseni kutsi imimmango yakuleli ihlala nasetindzaweni letiphephile naletivikelekile. 

9. I-GBV nekuBulawa Kwabomake

9.1.  Ikhabhinethi iyatemukela letigwebo letinge-20 tabodzilikajele neminyaka lenge-758 ejele lekusigwebo lesiniketwe labo labadlwengula ngesihluku, Bongani Lucky Masuku, kanye nadzilikajele loniketwe logwetjelwe kudlwengula Nicholas Ninow. Loku kutfumela umlayeto lovakalako kulabo labadlwengulako kwekutsi bulungiswa lobubukene nebugebengu angeke buvumela bugebengu lobentiwa kubomake nebantfwana. 
9.2.  Hulumende utawuhlala atinikele ekunakekeleni labatsintsekako aphindze futsi akhutsate labatsintsekako ku-GBV kutsi basebentise letinsita letiniketwa Tikhungo Letibuketane ne-GBV. Lesikhungo sisebenta emahora lange-24, emalanga lange-365 ngemnyaka. Labatsintsekako bangashayela 0800 428 428 noma batfumele i-please call me ku *120*7867# noma bangene kuwebhusayithi www.gbv.org.za. Mengameli Ramaphosa namuhla utawatisa Iphalamende nesive sonkhe ngemitamo yekucedza i-GBV nekubulawa kwabomake ngalesikhatsi aphendvula imibuto kuLibandla saVelonkhe. 

B. Tincumo TeKhabhinethi

1. Lisu Lelikhulu Lekubukana Netidzakamiva (I-NDMP) 2019-2024

1.1.  Ikhabhinethi ivume i-NDMP yanga-2019-2024 nelisu lekulufezekisa, lelibeka emasu ekulwa nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva netintfo letitidzakamiva eNingizimu Afrika.  Le-NDMP yanga-2019-2024 ilandzela i-NDMP yanga-2013-2017 lebuyeketiwe.  
1.2.  Lelisu liphakamisa emasubuciko lasikhombisa ekulwa nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva emimangweni yetfu. Libuye liphakamise kubukana nekwehliswa kwalokudzingeka ngemandla kwetidzakamiva, kulawulwa ngalokucinile kwetidzakamiva letihloselwe kwelapha, kanye nekuphatfwa, kuhola nekutilandza ngalokusetjentiswa kwe-NDMP. 

2.  Inchubomgomo Yekuvikela Nekunakekela Bantfwana (I-NCCP)

2.1.  Ikhabhinethi iyivumile i-NCCP, lenika Umtsetfo weBantfwana, wanga-2005 (Umtsetfo No. 38 wanga-2005) emandla ekusebenta. Sigaba se-28 seMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika satisa emalungelo abo bonkhe bantfwana ekutfola tinsita tetenhlalakahle nekuvikelwa ekuhlukunyetweni, ludlame, kunganakwa nekusetjentiswa kabi.  
2.2.  Le-NCCP levunyiwe icinisa kusebentisana kwekunakekelwa kwebantfwana neluhlelo lwekubavikela, kantsi futsi icinisekisakusetjentiswa kakhulu kwetinsita letikhona kute kube netinsita letincono letikhutsata kutfutfuka kahle kwebantfwana. Lenchubomgomo ibuye iphendvule sincumo seNkantolo Lephakeme ye-North Gauteng letjele Indvuna yeTekutfutfukiswa Kwenhlalakahle kutsi yente tichibelo letitawucinisa luhlelo lwekukhuliswa kwebantfwana  labakhuliswa  batali labangabatali. 

3. Timvume Letikhetsekile TeLesotho (Ema-LSP)

3.1. Ikhabhinethi ikuvumile kwelulwa kwesikhatsi senchubo ye-LSP ngaleminye iminyaka lemine. Lenchubo lekhona kwamanje iyaphela mhla tinge-31 Ingongoni 2019. Lokwelulwa kutawuvumela Litiko Letasekhaya (I-DHA) kutsi licedzelele umsebenti walo wekutfola tindlela tekulungisa tindzaba letiphatselene nekuphuma nekungena eminyeleni yaleli, ikakhulukati takhamuti letivela emaveni lasetigodzini teMmango longaseNingizimu ne-Afrika losatfutfuka. 
3.2   Lokwelulwa kwesikhatsi salenchubo kusebenta kuphela kulabo lesebavele banayo i-LSP. I-DHA    itawuniketa imininingwane leminye nganchubo        lekutawufanela kutsi ilandzelwe.

C. Imikhosi Letako
1. Kuvulwa KweNkantolo Lephakeme 

1.1. Mengameli Ramaphosa utawuvula ngalokusemtsetfweni Inkantolo Lephakeme yaseMpumalanga eMbombela, ngaLesihlanu, amha ti-8 Lweti 2019. Mengameli utawuhlanganyela neNdvuna yeTebulungiswa Nemajele Mnumzane Ronald Lamola neNdvuna yeTemisebenti Yahulumende Netakhiwonchanti Patricia de Lille kwenta ligcatsi lelibalulekile kuloluhlelo loluhlose kwenta kutsi kufinyelelwe kubulungiswa ngubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.  Lesi sigaba sekugcina saloluhlelo lolucinisekisa kwekutsi Inkantolo Lephakeme isungulwa kuto tonkhe tifundza letiyimfica talapha eNingizimu Afrika. 
1.2. Bantfu baseMpumalanga nyalo batawuba neyabo Inkantolo Lephakeme futsi angeke kusadzingeka kutsi bahambe ngetindleko tabo baye ePitoli kuyotfola bulungiswa.  

D.  Kuhalalisa

1.  Ikhabhinethi ihalalisela laba labalandzelako: 
1.1.  Olwami Shangase loneminyaka le-12 waKwaZulu-Natal, incwadzi yakhe lenesihloko lesitsi Rejected Treasure ihlose kufundzisa wonkhe umuntfu, ikakhulukati bantfwana, ngemandla ekucolela nelutsandvo.
1.2.  Amahle Zenzile loneminyaka le-11 waseKapa, lokhetfwe kutsi ayomela iNingizimu Afrika kuMncintiswano weChess yeLusha e-Afrika lotawubanjelwa eNamibia ngenyanga yeNgongoni. 
1.3.  Umkhiciti nembhali wemaculo eNingizimu Afrika, Mnu. Lebohang Morake, locinisekise kwekutsi iDrakensberg Boys Choir indizisela umjeka wetfu etulu ngalesikhatsi badlala ngalokukhetsekile eLondon ku-Lion King.
1.4.  Mengameli Mokgweetsi Masisi nebantfu baseBotswana kulolunye lukhetfo lwaMengameli lolunekuthula, loluchubeke nekucinisa intsandvo yelunyenti eBotswana. INingizimu Afrika itawutfumela litsimba liyoba yincenye yaloKufungiswa kwaMengameli waseBotswana kusasa, mhla lu-1 Ingongoni 2019. Siphokophelele phambili kuchubeka nebudlelwano betenhlalo, temnotfo, ipolitiki nekusebentisana kwemibuso neBotswana.  

E. Tikhundla

Tonkhe tikhundla titawuya ngekucinisekiswa kweticu nekuhlolwa ngalokufanele.
1.    Ibhodi ye-ZA Domain Name Authority:

1.1.    Nks. Palesa Legoze (Sihlalo)
1.2.    Nks. Veronica Motloutsi 
1.3.    Nks. Sizo Mzizi 
1.4.    Silwati Kasturi Moodaliyar 
1.5.    Nks. Malekgoloane Malapane
1.6.    Slwati Daniel Mashao 
1.7.    Ms. Anriette Esterhuysen 
1.8.    Mnu. Rendani Mbuvha,  
1.9.    neMnu. Nicholas Msibi (ucashwe kabusha)

2. Nks. Mmakgomo Anna Tshatsinde, Lisekela Lemcondzisi Jikelele (i-DDG): Umkhakha weTinsita Tekulawula, Litiko Letekuhlela, Kulandzelela Nekubuyeketa (i-DPME). 

3. Mnu. Blake Keith Mosley-Lefatola, i-DDG: Umkhakha Wahulumende Wekulawula neKutfutfukiswa Kwemandla, i-DPME.

4. Mnu. Luambo Thomas Sigama, i-DDG: Imisebenti Yahulumende, ka-DHA.

Imibuto: Ingacondziswa kuNks.   Phumla Willia   – Libambela leSikhulumeli seKhabhinethi 
Makhalekhukhwini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore