Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla tinge-24 Kholwane 2019

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla tinge-24 Kholwane eTuyhuys, eKapa.

A. Tindzaba Letibalulekile Talelive

1. Luntjintjo kutemnotfo nekudala imisebenti

IKhabhinethi iyakwemukela kwandza kwenshisekelo lekhonjiswa batjalitimali labafuna kutjala imali kulelive kanye neyalabo labakhona njenganyalo ngekunconota iNingizimu Afrika njengelive lokungatjalwa kulo timali. Tivumelwano letisandza kusayinwa kanye naleto kungenteka tisayinwe tikhomba kahle kakhulu loko. Letivumelwano tifaka ekhatsi sivumelwane lesisayinwe emkhakheni wetetimoto (yinkampani yaka-Ford), wemakhemikhali (yinkapani yaka-BFG Rail) newetincenye tagezi wetimboni letinkhulu (yinkampani yaka-Aberdare) kanye nelutjalotimali lolungabakhona lwekusebenta nekuhlanta imikhicito yetekulima (wenkampani yaka-PepsiCo). Lolutjalomali lwaka-PepsiCo lona lutawucocwa banikati bemasheze kubukwe naleminye imininingwane lebalulekile lemayelana nemitsetfo yalelive.

1.2 Imali letigidzigidzi letinge-R25 PepsiCo layibekele kutsenga iPioneer Foods i khombisa kwetsenjwa kwemnotfo waseNingizimu Afrika ngebatjalitimali.

1.3 Inkampani leyakha timoto, i-Ford, imemetele kutsi emasu ayo ekukhula atawudala imisebenti le-1 200, uma ngabe seyifezekisa setsembiso sayo sekutjala imali letigidzigidzi le-R3. Sikhungomkhicito salenkampani lesiseSilverton sinemandla ekukhona kukhicita timoto leti-168 000 teluhlobo lwema-Ranger nema-Everest ngemnyaka – lesibalo senyuke ngetimoto leti-44 000 kuleto tangembikwalolutjalomali.

1.4 Kwengeta kuloko, lolutjalotimali lwetigidzi letinge-R50 lolwentiwa yinkampani yaka-BFG Rail kusikhungo sekukhicita lesisezingeni lelisetulu lesiseGauteng lutakwenta sikhungo lesisezingeni lemhlaba lesitawuba netinchubo tebunjiniyela letitfutfukisiwe letitawube tisebentisa buchwepheshe besimanje.

1.5 ENelson Mandela Bay, baka-Aberdare Cables bamemetele kukhula kwemandla abo ngekutsi bavule sikhungomkhicito i-High-Voltage Power Cable Plant, ngekusebentisa lutjalotimali lolutigidzi leti-135 kwaphindze futsi kwadaleka imisebenti lenge-58 ngetulu kwaleyo misebenti lenge-429 lekhona njenganyalo kulenkampani.

1.6 Lutjalotimali kusikhungomkhicito lesisha, tisetjentiswa kanye nekukhicita lokwengetiwe kudala imisebenti lemisha kuphindze futsi kukhulise samba semkhicito welive (i-GDP). Lemikhakha lapho kutawubakhona lomkhicito lomusha, yonkhe ikuleyo mikhakha lephawulwe nguMengameli Ramaphosa ngesikhatsi etfula Inkhulumo Yebunjalo Belive (i-SoNA). Live laseNingizimu Afrika linenhlanganisela lengakavami yesakhiwonchanti setemnotfo lesitfutfuke kakhulu, umnotfo lotfutfukako nalonenshisekelo futsi iyisikhumulo noma libhuloho lekungena kulivekati le-Afrika lelinemave laneminotfo lekhula ngekushesha nangesivinini. Live laseNingizimu Afrika liphindze futsi libe live lelihamba embili emikhakheni lemisha yelutjalotimali njengemnotfo longasiyo ingoti emvelweni, iwoyela negesi, kwakha imikhumbi kanye nemnotfo waselwandle.

2. Umbiko Wemhlaba Wonkhe weLuhlelo lwaMhlabuhlangene Loluhlangene lolumayena ne-HIV ne-AIDS (i-UNAIDS)

2.1 IKhabinethi ikhutsatekile ngeMbiko Wemhlaba Wonkhe we-UNAIDS losandza kukhishwa we-UNAIDS, losandza kwetfulwa eNingizimu Afrika. Ngekusho kwalombiko, iNingizimu Afrika inciphise sibalo sebantfu labasuleleka ngesandvulelangculazi (i-HIV) ngebantfu labangetulu kwe-40%, kantsi sibalo sebantfu labashona ngenca  yetifo letiphatselene nengculazi (i-AIDS) sehle nge-40% kusukela nga-2010. Lombiko ubufakazi betitselo letinhle temasukuhlela etfu ekunciphisa sibalo sebantfu labasuleleka nge-HIV newekwelapha labo labaphila nalesifo.

2.2 IKhabhinethi ikhutsata bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi baphile imphilo lenemphilo kute kuncishiswe sibalo sebantfu labatseleleka nge-HIV ne-AIDS.

3. Kulwa nebugebengu

3.1 IKhabhinethi icinisekisa loko lekholekwa kuko nekutimisela kwayo ekudaleni indzawo lephephile nalevikelekile emimangweni yetfu. Ngekuhlanganyela kwahulumende nemimango, singabucedza bugebengu, sidale kutsi kubekhona sive lesiphephile nalesinekuthula lesitawuheha lutjalotimali.

3.2 Lokunyenti lokwentiwe ngema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo eveni lonkhana kube nemphumela wekuboshwa kwebasolwa labanyenti kanye nekuvunjululwa kwetidzakamiva letingekho emtsetfweni. Emasotja eMbutfo waVelonkhe waseNingizimAfrika weTekuvikela (i-SANDF) aphindze futsi atfunyelwa etindzaweni letikhungatfwe kakhulu bugebengu kute asekele Umbutfo weMaphoyisa waseNingizimu Afrika (i-SAPS) ngemitamo yekulawula budlova bemacembu ebugebengu nekushushumbisa tidzakamiva.

3.3 IKhabhinethi icela onkhe emalunga emmango kutsi acaphele futsi atibike emaphoiyiseni tonkhe tento tebugebengu, kungakhetfwa kutsi ngubani lowenta lobo bugebengu.

B. Tincumo Tekhabinethi

1. Inchubomgomo neSicondziso seNchubomgomo yekuNika Imvume yeMagagasi Ekusakata Ladzingeka Kakhulu

1.1 IKhabhinethi iyivumile Inchubomgomo neSicondziso seNchubomgomo yekuNika Imvume yeMagagasi Ekusakata Ladzingeka Kakhulu ngemuva kwekubonisana kabanti nalomkhakha kanye nemmango. Lenchubomgomo neSicondziso seNchubomgomo ibeka luhlakamsebenti lwekuntjintja lomkhakha ngekutsi kuvunyelwe kungena kwebatjalitimali labasha kulomkhakha lobaluleke kangaka kodvwa kube kugcugcutelwa lutjalotimali nemcondvo lomusha wekwenta tintfo. Indvuna Yetekuchumana, Mk. Stella Ndabeni-Abrahams, kulamalanga latako utawukhipha inchubomgomo yekugcina levunywe yiKhabhinethi aphindze atise nebetindzaba.

2. Umbiko wePhaneli Yetingcweti Leteluleka Mengameli mayelana nekuLungiswa kweMhlaba netekuLima.

2.1 IKhabhinethi iwemukele umbiko wekugcina wePhaneli Yetingcweti Leteluleka Mengameli mayelana nekuLungiswa kweMhlaba netekuLima.  Mengameli Ramaphosa wakhetsa lephaneli ngenyanga yeNyoni 2018 kutsi isungule inchubomgomo lehlangene lemayelana nekulungiswa kwetindzaba temhlaba. Lombiko uveta loko lokutfoliwe lokumayelana nesimo sanyalo waphindze futsi wenta netincomo letitawusita kutsi hulumende asebente ngekushesha ekulungiseni inkinga yaphambilini yekwabiwa kwemhlaba ngalokungalingani.

2.2 IKhabhinethi ikhiphe sicondziso sekutsi tonkhe Tindvuna, ngekusebentisa ematiko ato, kufanele kutsi tiwufundze lombiko kanye netincomo tawo lotiphakamisako bese tibuyela kuKhabhinethi emva kwetinyanga letimbili. Likomiti Lelihlanganisa Tindvuna Letekulungiswa kweMhlaba sihlalo walo lokunguSekelemengameli David Mabuza takwengamela lenchubo.

2.3 IKhabhinethi ivakalisa kubonga kwayo kulephaneli lebeyiholwa nguDk. Vuyokazi Mahlati njengasihlalo ngemsebenti lewentile yavuma futsi nekutsi lombiko ufinyelele esiveni.

2.4 Indvuna yetekuLima, Tingucuko Kutemhlaba Nekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni, Mk. Thoko Didiza, akanye nalephaneli, batawubamba imihlangano leyahlukene nebetindzaba kute bachaze kabanti ngalokucuketfwe ngulombiko. Lomhlangano nebetindzaba utawuba ngeLisontfo, mhla tinge-28 Kholwane 2019 ngensimbi ye-10 lapha e-GCIS Ronnie Mamoepa Media Centre eHatfield kuchunyenwe ngevidiyo ne-GCIS Imbizo Centre leseKapa.   

C. Imitsetfosivivinyo

1. Sichibelo seMtsetfosivivinyo Wekwemukela Ngalokusemtsetfweni Imishado Yendzabuko wanga-2019

1.1 IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweSichibelo SeMtsetfosivivinyo Wekwemukela Ngalokusemtsetfweni Imishado Yendzabuko wanga-2019.

1.2 LoMtsetfosivivinyo uletsa Sigaba se-7(1) ne-(2) seMtsetfo Wekwemukela Ngalokusemtsetfweni Imishado Yendzabuko (i-RCMA), wanga-1998 (Umtsetfo we-120 wanga-1998) kutsi uhambisane netehlulelo teNkhantolo yeMtsetfosisekelo, letivete kutsi letigaba atihambisani nemtsetfosisekelo. Letigaba tibandlulula ngalokungafanele bomake labashade imishado yendzabuko.

1.3 LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kube nekuphatfwa ngalokulinganako kwabomake labangene emishadweni yendzabuko yendvodza yinye nasesitsenjini ngembikwaloMtsetfo. Letichibelo ticedza kubandlululwa ngekwebulili emishadweni yasesitsenjini kulabo labangene kuyo ngembikwekucala kwaloMtsetfo Wekwemukela Ngalokusemtsetfweni Imishado Yendzabuko (i-RCMA) wanga-1998. Labashadile nyalo sebatawuba nemalungelo lahlangene nalalinganako emphahleni yasemshadweni.

D. Imikhosi Letako

1. Sivumelwane saMengameli Setemphilo

1.1 Mengameli Ramaphosa utawube angamele kusayinwa kweSivumelwane saMengameli Setemphilo lapha eDr. George Mukhari Academic Hospital eGa-Rankuwa, eTshwane, ngaLesine, mhla tinge-25 Kholwane 2019. LeSivumelwane Setemphilo singumphumela weNgcungcutsela yaMengameli Yetemphilo lebeyibanjwe ngeMphala 2018. Lomcimbi ukhomba libanga leselihanjiwe kulendlela yekuhlanganyela ekufezekiseni luhlelo lwetemphilo lolusezingeni.  

2. Ingcungcutsela Yemnyaka Yekucala Lesetulu Yenkhulumiswano Ngenchubomgomo Yemfundvo Yasesekhondali e-Afrika.

2.1 Litiko Lemfundvo Lesisekelo kanye neNhlangano Yekutfutfukisa Imfundvo e-Afrika titawusingatsa ngekuhlanganyela Ingcungcutsela Yemnyaka  Yekucala Lesetulu Yenkhulumiswano Ngenchubomgomo Yemfundvo Yasesekhondali e-Afrika: Kulungiselela Lusha Imisebenti Yakusasa.

2.2 Itawubanjwa mhla tinge-29 kuya mhla tinge-30 Kholwane e-Emperors Palace, eJozi. Lengcungcutsela itawuhlanganisa ndzawonye Tindvuna letengamele temfundvo, telusha netemisebenti kulo lonkhe lelivekati lase-Afrika, tifundziswa, tingcweti tekubhala tinchubomgomo, tikhulu letisetulu letimelele tinhlangano tentfutfuko letibalingani betfu; umkhakha lotimele; tinhlangano temmango; bothishela netinhlangano tebatali; tinhlangano telusha nebetindzaba.

2.3 Tinkhulumo titawube tigcile ekubhaleni tindlela letinsha tesimanje tekufundza nekufundzisa letidzingeka emfundvweni yasesekhondali e-Afrika kute kuhlonyiswe kancono bothishela kanye nekulungiselela bafundzi misebenti yesimanje yakusasa. IKhabhinethi iyachubeka nekudvumisa kutimbandzakanya kwetfu kuletinkhulumiswano letakhako letinjengaleti.

3. Inyanga Yabomake

3.1 Umgubho weLusuku Lwavelonkhe Lwabomake eVryburg, eRuth Mompati District eNyakatfo Nshonalanga ngaLesihlanu, mhla ti-09 Ingci 2019, lutawube lukhunjulwa ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Iminyaka lenge-25 Yentsandvo Yelinyenti: Kukhulisa iNingizimu Afrika Ngekuhlanganyela kute Kukhululwe Bomake.”

3.2 Ngalomgubho kukhunjulwa bomake labangetulu kwe-20 000 labashuca baya e-Union Buildings mhla ti-09 Ingci 1956 baphikisana neMtsetfo Wemapasi lowawufuna kutsi nabomake baphatse emapasi. Lomshuco wabayinchophamlandvo emzabalazweni wetfu wenkhululeko newesive lesibuswa ngentsandvo yelinyenti.

3.3 Nanome kukukhulu losekwentiwea ekuchubeleni embili kukhululwa kwabomake esiveni sakitsi, sishayo sebudlova nekuhlukunyetwa kwabomake esiveni sakitsi solo kusachubeka. Tigwebo letimatima temacala ebudlova betemacansi letinikwe labo labenta emacala etemacansi eGauteng tikhomba kutsi labo labenta lawo macala ngeke baphunyule esandleni sebulungiswa.

3.4 IKhbhinethi icela yonkhe imikhakha yemmango kutsi iphikisane nanome ngabe ngubuphi budlova, kanye nekubambisana emitameni yekunciphisa linani lemacala etemacansi kanye nekuhlaselwa kwabomake nebantfwana kute kuphele nya.

E. Imilayeto
1. Kudvudvuta

1.1 IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo ngekulahlekelwa sishikashishi senkhululeko lesingumnkantjubovu Ntate Isaac Lesibe ‘Bra Ike’ Maphoto, losishiye emhlabeni aneminyaka lenge-88. Mengameli Ramaphosa umemetele kutsi umngwabo waBra Ike, ube nguMgcwabo Losemtsetfweni Lokhetsekile. Bra Ike wahamba eNingizimu Afrika wayowuceceshelwa temphi netembungave eBeruit naseSoviet Union yaphambilini emkhatsini wa-1961 na-1963 ngembikwekutsi ajoyine i-Luthuli Detachment yeMmkhonto  we Sizwe. Nga-2006, labenguMengameli ngaleso sikhatsi Thabo Mbeki, wametfwesa umklomelo wesive, i-Order of Luthuli in Silver, ngenca yeligalelo lakhe kumzabalazo wenkhululeko nentsandvo yelinyenti.

1.2 IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini, kubangani nakubabalandzeli bemculi lowazuza imiklomelo nalongumbhali wetingoma Jonathan ‘Johnny’ Clegg, lowasebentisa umculo wakhe kugcugcutela ummango longabandlululani ngebuhlanga. Utawukhunjulwa ngekutinikela kwakhe ekwakheni sive, ekubumbaneni ngekwenhlalo kanye nekungabandlululi ngekwebuhlanga. Wase wahlonishwa ngemklomelo wesive, i-Order of Ikhamanga in Silver, ngeligalelo lakhe lemalengiso kutemculo kanye nekukhona kuchumanisa umculo wendzabuko wase-Afrika naletinye tinhlobo temculo.

2. Kuhalalisa

IKhabhinethi ihalalisela:

2.1 Licembu lesive lelibhola letandla ema-Proteas, ngenca yekusebenta kwalo lokusezingeni lelisetulu laphakamisela etulu umjeka waseNingizimu Afrika ngekutsi lifinyelele emzuliswaneni lowendvulela wemancamu eNdzebeni Yemhlaba eLiverpool. Kutfutfuka kwabo basuke endzaweni yesihlanu baye kuyesine eluhlwini lwemave emhlaba kuyadvumiseka kakhulu. Iphindze futsi, ihalalisele Mk. Karla Pretorius ngekukhetfwa kutsi amenyetelwe njengeMdlali Lodlale Ngalokwecile Wendzebe Yemhlaba ya-2019 kulomcudzelwano.

2.2 Basubatsi baseNingizimu Afrika ngekutibonakalisa kumcudzelwano we-Diamond League ye-International Association of Athletics Federations (i-IAAF) lobubanjelwe eLondon. Labekadze atfwele sicoco savelonkhe Akani Simbine bekasesimeni lesihle kakhulu emcudzelanweni walabadvuna we-100m, lapho aphumelele umzuliswano wemancamu ngekugijima isikhatsi lesiyi-9.93s. Emcudzelwanweni wekuzubela embili walabadvuna, Luvo Manyonga uphumelele emcudzelwaneni wekuzubela embili walabadvuna nga-8.37m, kwatsi Ruswahl Samaai naye losakhamuti sakuleli walala sitsatfu ngekuzuba 8.11m.

2.3 INdlovu Youth Choir, lesebente ngemdlandla lomkhulu yabonakala indlulela emzuluswaneni lolandzelako we-America's Got Talent lekhonjiswa bukhoma.

2.4 Licembu letfu lesive lelibhola lembhoco, eMabhokobhoko (i-Springboks), ahlule lase-Australia nga-35-17 lapha eJozi ngesikhatsi kunemcudzelwano we-2019 Rugby Championships. Lomcudzelwano ungulobalulekile kutemidlalo lofaka ekhatsi emave lafanana neNew Zealand, i-Australia ne-Argentina. Siwafisela lokuhle nenhlanhla njengaloku asachubeka kulomcudzelwano.

2.5 I-TeamSA, lesite ekutseni umlandvo wase-Afrika uphindze ubhalwe kabusha lapha emcudzelanweni we-30 we-International University Sports Federation eNapoli, e-Italy. I-Afrika izuze tindodo letinge-26 setihlangene. Kuletindondo leti-18 taseNingizimu Afrika, letisitfupha tato tegolide, letisiphohlongo tesiliva kantsi letine tona taba telitfusi.

F. Kubekwa  etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1. Bacondzisi besikhashana beBhodi ye-Small Enterprise Finance Agency- (i-SEFA):

(a)     Ms Mphokolo Makara;
(b)     Adv Nomathemba Mlonzi;
(c)     Ms Delicate Mabuza;
(d)     Mr Martin Mahosi;
(e)     Mr Justice Kganyago; 
(f)     Mr Maurice Radebe; and
(g)     Ms Nonkululeko Dlamini – (reappointment). 

Enquiries: Ms Phumla Williams – Acting Cabinet Spokesperson 
Mobile: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore