Sitatimende seMhlangano weKhabhinethi wamhla ti-13 Indlovana 2019

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla ti-13 Indlovana 2019 eTuynhuys eKapa.

A. Tindzaba Letimcoka
1. Inkhulumo Yebunjalo Belive (i-SoNA)

1.1. Ikhabhinethi iyayemukela Inkhulumo yeBunjalo Belive (i-SoNA) yaMengameli Cyril Ramaphosa yanga-2019, lesho iminyaka lenge-25 kusukela  eMhlanganweni wekucala Loyinhlanganisela yeTindlu Totimbili tePhalamende tentsandvo yelinyenti lensha yaseNingizimu Afrika. Linyenti lebantfu baseNingizimu Afrika liyemukele lenkhulumo, lesolo ichubeka inika litsemba nekuvuseteleka kabusha.

1.2. Mengameli Ramaphosa ukhulume ngenchubekelembili lebekhona kulomnyaka lophelile. Ngekwakha asusela kulokuphumelela lekube khona, Mengameli wetfule tindzawo lokutawugcilwa kuto kulomnyaka. Loku kufaka ekhatsi kuchubeka netinyatselo tekungenelela tekukhulisa umnotfo ngekushesha nekudala imisebenti; kwenta ncono luhlelo lwetfu lwetemfundvo nekusungula emakhono akusasa kanye nekuphakamisa lizinga lekulwa nenkhohlakalo nekubanjwa kwembuso ngabhongwane.

1.3. Kuleliviki lelilandzelako, Indvuna Yetetimali Tito Mboweni utawuchaza lisu letetimali ngesikhatsi etfula Inkhulumo yakhe yeSabelotimali. Ngekusebentisa ivoti yesabelotimali yematiko, Tindvuna titawuchaza emasu ato ekusebenta kunika emandla i-SoNA yaMengameli.  

1.4. IKhabhinethi itimisele ekuchubeleni embili lelive letfu kutsi lifezekise Umbononchanti wa-2030 weLuhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (i-NDP), inkhombandlela yekucedza buphuya kanye nekunciphisa kungalingani nekuswelakala kwemisebenti nga-2030.

2. I-African Mining Indaba

2.1. INingizimu Afrika iyisingatse ngemphumelelo umhlangano wemnyaka, i-Investing in Africa Mining Indaba ye-25, lokungumhlangano lomkhulukati emhlabeni walabatsintsekako etimayini kanye nalabatsatsa tincumo. Ngenhloso yekuheha lutjalotimali etimayini, umhlangano walonyaka bewubanjelwe ngephasi kwengcikitsi letsi: “Kulwela Intfutfuko Yetemnotfo Lesimeme yase-Afrika.”

2.2. IKhabhinethi ikwemukele kusayinwa kwesivumelwane lesisemtsetfweni salabatsintsekako kutetimayini. Lesivumelwane lesisemtsetfweni sitawusita kakhulu ekugcugcuteleni lutjalotimali lwemave angephandle lolutawucondza ngco emikhakheni leyehlukahlukene yetimboni tetimayini.

2.3. Hulumende, ngekusebentisa Luhlelo Lwekwenta Lwenchubomgomo Yetetimboni (i-IPAP) yeLitiko Letekuhwebelana Netetimboni (i-dti), ubone kutsi inchubo yekuguculwa kwetimbiwa ngumkhakha loveta ematfuba lamanyenti batjalitimali labangawasebentisa kukhulisa lomkhakha wetetimayini. Loku kuletsa emandla lamakhulu ekufakeni ligalelo ekukhuliseni umnotfo walelive, kudaleka kwemisebenti, kuntjintja kanye nekucedza buphuya.

3. I-Eskom
3.1. Indvuna Yetemabhizinisi aHulumende Pravin Gordan utjele Ikhabhinethi ngalamafisha mayelana nekucishwa kwagezi ngenhloso yekuwonga lokusandza kwenteka lokutsikamete kuchubeka kwetemnotfo eveni lonkhe. Lokutsikameteka kube nelifutse lelikhulu emakhaya aseNingizimu Afrika kanye nasemnotfweni.  

3.2. Kuphakelwa kwemandla kwaseNingizimu Afrika yintfo lebaluleke kakhulu kantsi simo lesikhona e-Eskom njenganyalo siletsa bungoti lobukhulu kulelive, kusimama kwalo kutetetimali nakumnotfo. Kwehlukanisa i-Eskom ibe tikhungo letintsatfu letahlukene Letingaphasi Kwembuso – sikhungo sekukhicitha nekuphehla igezi; sikhungo sekwendlulisa kanye nesekusabalalisa -   kudzingekile kute kube nekusimama kwesikhatsi lesidze kwalesisetjentiswa sekuphehla gezi kanye nekusimama kwelive.

3.3. Kulungisa lesimo lesisandza kwenteka, Mengameli Ramaphosa ukhetse Likomidi Lekhabhinethi Lelikhetsekile Le-Eskom lelitawuholwa nguSekelamengameli nalelitawukwakhiwa Yindvuna Yetemabhizinisi aHulumende, yeTemandla; yeTetimali; yeTekutfutsa; yeKuvikeleka Kwembuso neyeteMaphoyisa. Lelikomidi litawubukana netindzaba letiphatselene na-Eskom malanga onkhe futsi letfule imibiko malanga onkhe kuMengameli mayelana ngetinyatselo lekumele kutsi titsatfwe kute kube nekuphakelwa kwagezi.

3.4. Lelicembu kulindzeleke kutsi libambe umhlangano nabo bonkhe labatsintsekako kusita kuletsa kusimama kulesikhungo sagezi kanye nekuhlahla indlela leya embili kodvwa kube kucinisekiswa kutsi kuba netindleko letincane kubatsengi kanye nakubakhokhi bemtselo.

4. Lilungelo lekuvota

4.1. IKhabhinethi ihalalisela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu tinkhulungwane tebantfu labasha labatawuvota kwekucala, labatimbandzakanya kulemphelasontfo lekugcina lekubhalisela kuvota lamhla tinge-26 namhla tinge-27 Bhimbidvwane 2019 ngembikwekutsi lelive libe nelukhetfo lwavelonkhe nelwetifundza lwesitfupha lwentsandvo yelinyenti mhla ti-08 Inkhwekhweti 2019.

4.2. IKhabhinethi icela bonkhe labafanele kutsi bavote kutsi basebentise lilungelo labo ngekunaka futsi icela labo bantfu baseNingizimu Afrika labangakabhaliseli kuvota, kutsi babhalise emahhovisi eKhomishini Yelukhetfo Letimele (i-IEC) lavuliwe kulolonkhe lelive. Ungaphindza futsi uhlole simo sakho sekubhalisela kuvota ngekutsi utfumele ku: 32810 i-SMS nembolo yakho yamatisi (i-SMS ibita R1.00) nome-ke usebentise i-app yebavoti yamahhala ye-IEC kumakhalekhikhini wakho uyisebentisele kuhlola imininingwane yakho.

4.3. Kusukela kwacala intsandvo yelinyenti yetfu, sakhe umtsetfosisekelo wentsandvo yelinyenti lophumelelako kanye netikhungo leticinisekisa emalungelo lasisekelo. Kwengeta kuloko, kunetinhlelo losekucaliswe ngato tekugucula simo setemnotfo kanye nekubukana netinsayeya tetfu letinengi tenhlalomnotfo. Lolukhetfo lolutako luletsa litfuba esitukulwaneni lesisha sebantfu labasha baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lilungelo labo lekuvota, nekutsi bavakalise luvo lwabo mayelana nelikusasa labo kanye nelelive letfu.

5. Ukutfolwa kwegesi na-oyili yi-Total

5.1. Njengencenye yemitamo yavelonkhe yekukhulisa umnotfo kanye nekudala imisebenti, hulumende – ngekusebentisa i-Operation Phakisa yeMnotfo waseLwandle – yaveta ematfuba emkhakheni wete-oyili netegesi walelive kute kube nekukhula nelutjalotimali. INingizimu Afrika inemitfombolusito ye-oyili lengabayimiphongolo letigidzigidzi letiyimfica kanye ne-60 tcf (i-trillion cubic feet) nome igesi lelingana nemiphongolo ye-oyili letigidzi leti-11 elwandle.

5.2. IKhabhinethi ikushayele lihlombe kutfolwa kwegesi leselwandle yinkampani ye-oyili iTotal lengacukatsa sigidzi semiphongolo, lokuyintfo letawukhutsata kakhulu kuphakelwa kwe-oyili negesi kulelive.

5.3. Legesi yatfolwa ngulenkampani ngemuva kwekubhola kulenye yetindzawo tayo e-Brulpadda e-Outeniqua basin, kumakhilomitha lalinganiselwa kula-175 kusuka elusentseni lwaseNingizimu Afrika.

6. Iseshinimvama ye-32 yeLubumbano Lwe-Afrika (i-AU)

6.1. IKhabhinethi ihalalisela kukhetfwa kwaMengameli Ramaphosa kutsi abe nguSihlalo we-AU nga-2020. Utawutsatsa emva kweMengameli wase-Egypt Abdel Fattah el-Sisi, kwanyalo losasesikhundleni nga-2019.  

6.2. Mengameli Ramaphosa uhole litsimba laseNingizimu Afrika baya kuSeshinimvama ye-32 Yemhlangano weTinhloko teMibuso naHulumende we-AU, lebewubanjelwe e-Addis Ababa, eFederal Democratic Republic of Ethiopia kusukela mhla ti-15 Bhimbidvwane kute kube mhla ti-11 Indlovana 2019, ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Lababaleke Emaveni Akubo, Lababuyela Emaveni Akubo kanye neBantfu Labalahlekelwe Makubo Ngekhatsi Eveni: Tisombululo Leticinile Letimayelana Nekulahlekelwa Likenu Ngekucindzetelwa e-Afrika.” Lokukuvula inkhundla yekucabanga kanye nekulungisa timbangela tekulahlekelwa likenu ngekucindzetelwa e-Afrika.   

6.3. INingizimu Afrika ingenise Umculu wekuVuma Ngalokusemtsetfweni leSivumelwane Lesimayelana neNdzawo Yekuhwebelana Lekhululekile kuleLivekati lase-Afrika (i-AfCFTA) ngesikhatsi salomhlangano. Tindzaba lokukhulunywe ngato kufaka ekhatsi ingucuko ngekwesikhungo kanye nekusitwa ngetimali kwalomtimba walelivekati; Kuthula nekuPhepha kuleLivekati; tintfutfuko letiphatselene ne-AfCFTA; kanye nekukhulumisana mayelana nesivumelwane lesisha sekusebentisana emkhatsini we-Afrika, emave laseCaribbean nePacific lasatfutfuka kanye neLubumbano Lwemave aseYurophu (i-EU) emva kwa-2020.

6.4. Ngekuhamba kwalomnyaka, Mengameli Ramaphosa ulindzeleke kutsi abe ngusihlalo wemhlangano weLikomidi Letinhloko Temibuso yase-Afrika naHulumende Lelimayelana neKugucuka Kwesimo Selitulu (i-CAHOSCC). I-CAHOSCC yasungulwa nga-2009 Libandla le-AU Letinhloko Temibuso naHulumende kutsi ihole i-African Common Position on Climate Change kanye netinkhulumiswano temhlaba wonkhe letiphatselene nekugucuka kwesimo selitulu.

6.5. Ngesikhatsi Mengameli Ramaphosa abangusihlalo, utawusebentisana naletinye tinhloko temibuso kucinisekisa kutsi sicala kusebenta ngemphumelelo Sivumelwane saseParis lesiyinchophamlandvo sekunciphisa nekutayela imitselela yekugucuka kwesimo selitulu. Ngekusebentisa i-CAHOSCC, i-Afrika itawufaka ligalelo lelimcoka kulemitamo yemhlaba wonkhe yekhabhoni lephasi kanye nentfutfuko lemelana nesimo selitulu lesigucukako.

7. Imfundvo Lephakeme

7.1. IKhabhinethi ivakalisa kudzabuka kwayo emndenini nakubangani bemfundzi wase-Durban University of Technology (i-DUT), Mlungisi Madonsela. Kutsikameteka kwekufundza nekuvalwa kwetikhungo temfundvo lephakeme, ikakhulu KwaZulu-Natal, lokuholele ekushoneni ngengoti kwalomfundzi kuyasikhatsata kakhulu.

7.2. IKhabhinethi icela bonkhe labadlala indzima kutsi basombulule letinkinga ngendlela yekuthula. Live letfu lidzinga bantfu labasha labafundzile kute bafake ligalelo ekutfutfukiseni lelive.

7.3. Hulumende, ngekusebentisa Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha, usita tikhungo temfundvo lephakeme lapho kunetinsayeya khona. Indvuna Yetemfundvo Lephakeme  Nekucecesha Naledi Pandor uphindze futsi wayala baphatsi beSikimu saVelonkhe Sekusita Bafundzi Ngetimali (i-NSFAS) kutsi bakwente intfo labatawucala ngayo kukwenta kuphendvula yonkhe imibuto yebafundzi.

8. Kulawulwa kwesifo sematele (i-FMD)

8.1. Ngekuvikela imphilo yesive, Ikhabhinethi iyajabula mayelana netinyatselo tekungenelela tekugwema kubhebhetseka kwesifo sematele lesibhedvuke eSigodzini saseVhembe, eLimpopo. Litiko Letekulima, Temahlatsi Netinhlanti, ngekuhlangana neNhlangano Yenyama Lebovu kanye nalabanye labatsintsekako, balungisa lenkinga ngendlela yekuhlanganyela.

8.2. Kugoma tinkhomo kucale mhla ti-14 Bhimbidvwane 2019, etindzaweni lapho tinkhomo takhona titsintseke khona, kanye netinkhomo letisetindzaweni letilibanga lelingemakhilomitha lange-20 netindzawo letitsintsekako. Kute kube ngunyalo, linani selilonkhe letinkhomo letigonyiwe ti-10 000; tibekwa luphawu lwekutehlukanisa kuletinye.

9. Ingcungcutsela Yetemafilimu aseNingizimu Afrika

9.1. Imboni yetemafilimu yaseNingizimu Afrika kudzala yabonakala kutsi iyimbiliso yekukhula kutemnotfo kanye nekudala imisebenti lapha eNingizimu Afrika. Imboni yalokucanjwako nemasiko, ikakhulu umkhakha wetemafilimu, iphindze futsi idlale indzima lemcoka ekutfutfukiseni indzaba letekwako yaseNingizimu Afrika kanye nekufaka ligalelo emitameni yekwakha sive kanye nekusihlanganisa ngekwenhlalo.

9.2. Ngekuhambisana nalendlela, Ikhabhinethi iyayemukela Ingcungcutsela Yekucala Yetemafilimu aseNingizimu Afrika, lebeyibanjelwe lapha eJozi kusukela mhla ti-04 kuya mhla ti-05 Indlovana 2019 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Ingucuko neMcondvo Lomusha kutemafilimu aseNingizimu Afrika/kuteTimboni Talokubukelwakulalelwe kanye neTheknoloji Yesimanjemanje (i-4IR). Ngabe sesisemeni sekwemukela ingucuko?”

9.3. Imiphumela yalengcungcutsela kulindzeleke kutsi ibe neligalelo ekudaleni simondzawo sekutsi lemboni ikhule idlondlobale. Hulumende utimisele kusita ngetimali imiklamo ngekusebentisa Ikoporasi Yekutfutfukisa Timboni (i-IDC) kanye ne-dti.

B. Tincumo teKhabhinethi

10. Kubumbana ngekwetenhlalo nekwakha sive

10.1. Nanome sive sakitsi sihambe emanyatselo lamakhulu kusukela nga-1994, tihibe tekwentiwa leteyame ebuhlangeni, ekwehlukaneni ngekwemcebo kanye nekwehlukana ngekwemasiko kusachubeka kwentela phasi lenchubekelembili lesibe nayo. Ngaleyo ndlela-ke, Ikhabhinethi iyivumile i-Political Perspective, leyenta kutsi kube nemtsetfo neluhlakamsebenti lwenchubomgomo yekusekela kubumbana kakhulu ngekwetenhlalo nekuchubekele embili ngekwakha sive.

10.2. Loluhlakamsebenti lutawuba nemtselela lomkhulu mayelana nekucala kusebenta kwetinjongo te-NDP letifaka ekhatsi lokhu: “sive lesibumbene nemmango lohlangene ngekwetenhlalo atisito tinjongo tavelonkhe kuphela; tiphindze futsi tibe yindlela yekucedza buphuya.”

10.3. Yonkhe imikhakha yesive iyagcugcutelwa kutsi yesekele loluhlakamsebenti lwalenchubomgomo ngekutsi sigubhe ngenjabulo kwehlukahlukana kwetfu sakheni sive lesitawulungisa umonakalo lowentiwa lubandlululo nembusobucalu.

10.4. Litiko Letebuciko Nemasiko litawuhlela Ingcungcutsela Yesivumelwane Sekubumbana Ngwekwetenhlalo ekupheleni kweNdlovulenkhulu 2019 letawubaseJozi lapha imikhakha leyahlukahlukene yesive – lokufaka ekhatsi umphakatsi, tebasebenti, betemabhizinisi, betemfundvo netati temfundvo, betenkholo, nebetindzaba – letawutinikela kulomklamo wekubumba sive ngekwetenhlalo kanye nekwakha sive. Kubonisana nemikhakha kutawukwentiwa ngenyanga yeNdlovana kanye nasemkhatsini wenyanga yeNdlovulenkhulu 2019.

C. Imitsetfosivivinyo

11. Umtsetfosivivinyo loChibela teBantfwana wanga-2019

11.1. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo loChibela teBantfwana wanga-2019 kute kuciniswe umsebenti wesive wekuvikela emalungelo ebantfwana.

11.2. Nga-2017 sikhungo semtsetfo webantfwana, i-Centre for Child Law, samangalela Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle mayelana nekusilela emuva kwekunakekelwa kwemntfwana ngumuntfu langamtali.

11.3. Inkantolo Lephakeme yakhipha umyalo yawucondzisa eNdvuneni Yetekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle, emkhatsini walokunye kutsi ilungise futsi yetfule ePhalamende kuchitjiyelwa lokufanele kweMtsetfo weBantfwana, wanga-2005 (Umtsetfo Lonombolo we-38 wanga-2005) nome neMtsetfo wekuTibonelelo Tahulumende, wanga-2004 (Umtsetfo we-13 wanga-2004) kute kutsi kube nesisombululo semtsetfo lesiphelele kute kulungiswe tinsayeya tekunakekelwa kwemntfwana ngumuntfu langamtali.

11.4. Bonkhe bantfwana kufanele kutsi bakhone kutfola tinsita lokuhloswe ngato kukhutsata kuphepha kwabo, kunakekelwa nekuvikeleka; kanye neluhlelo lwetenhlakahle lolunemphumelelo. Kunetinkinga letinyenti eluhlelweni lwekunakekela nekuvikela bantfwana lolukhona njenganyalo. LoMtsetfosivivinyo emkhatsini walokunye, ulungisa tinsayeya letiphatselene nekunikwa kanye nekuphatfwa kweluhlelo lwekunakekela kwemntfwana ngumuntfu langamtali, kanye netindzaba letiphatselene naloko.

D. Imikhosi Letako

12. Ingcungcutsela Yemnotfo weBuchwepheshe be-Inthanethi

12.1. Kutfutfuka kwemhlaba wonkhe ulandzele itheknoloji lokugcugcutelwa yi-4IR kuta nematfuba lamasha ekwakha sive setfu kanye nemnotfo. Kute sihlale sisembili mayelana netindlelamvama letinsha tetheknoloji, lelive litawusingatsa Ingcungcutsela Yemnotfo weBuchwepheshe be-Inthanethi ngeNdlovulenkhulu 2019.

12.2. Lengcungcutsela ihlelwe ngaphasi kwe-4IR South Africa (i-4IRSA), ngekuhlanganyela neLitiko Letakhiwonchanti Tekuchumanisa Netinsita Teliposi, baka-Telkom, iNyuvesi yaseWitwatersrand, iNyuvesi yaseJozi kanye neNyuvesi yaseFort Hare.

12.3. I-#4IRSA ihlose kulungisa tinsayeya iNingizimu Afrika lebukene nato kulesikhatsi se-4IR kute itfolele lelive timphendvulo letivakalako letibumbene naletihlanganisa wonkhe wonkhe.


13. Imiklomelo Yebetindzaba yeNhlangano Yekutfutfukisa Emave laseNingizimu Ye-Afrika (i-SADC) yanga-2019
13.1. Njengencenye yekukhutsata kuhlangana kwetifundza, kusebenta ngekuhlanganyela nekugcugcutela bungcweti kutebuntsatseli, betindzaba baseNingizimu Afrika bayamenywa kutsi bangenise imingenela yabo yeMiklomelo Yebetindzaba ye-SADC yanga-2019 kungakashayi mhla tinge-28 Indlovana 2019. Lemiklomelo isemikhakheni yetekuphrinta, tekusakata, tamabonakudze kanye nebuntsatseli bekutfwebula titfombe.

E. Imilayeto
14. Kudvudvuta

IKhabhinethi njengaMengameli Ramaphosa kanye nabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika nayo ivakalisa kudzabuka emindenini nakubangani bebafundzi labashone ngesikhatsi kudzilita libhuloho lebetinyawo esikolweni eHoërskool Driehoek eVanderbijlpark ngaLesihlanu, mhla ti-01 Indlovana 2019. Ikhabhinethi ifisela futsi bonkhe labo labalimele kwelulama masinyane.

15. Kuhalalisela
15.1. IKhabhinethi iyihalalisele:

  • I-Soweto Gospel Choir ngekwenta iNingizimu Afrika kutsi itigcabhe futsi ngemva kwekuphumelela kutfola umklomelo we-Grammy nge-albhamu yabo yemculo lephuma phambili emhlabeni. Lelicembu lemculo liphumelele nge-albhamu yalo letsi Freedom – renditions of well-known liberation struggle songs. Lona ngumklomelo wesitsatfu we-Grammy lekwaya leliwutfolile.
  • Libhange Lentfutfuko Yemave laseNingizimu Afrika (i-DBSA) ngekutfola Umklomelo weLuhlelo lwase-Afrika Lemandla Lavusetelelekako liklonyeliswe sikhungo lesitinte eLondon, i-Project Finance International. I-DBSA iklonyeliswe ngenca yekusita ngetimali kwayo ngendlela lenemcondvo lomusha imiklamo yemandla lavusetelelwako le-14 eLuhlelweni lwalelive lweBakhiciti Labatimele Bemandla Lavusetelekako.
  • Bososayensi betfu lababili labaklonyeliswe ngemklomelo losetulu i-AU Kwame Nkrumah for Scientific Excellence wanga-2018 lapha e-Addis Ababa, e-Ethiopia mhla ti-11 Indlovana 2019:Solwati Aletta Schutte uzuze umklomelo wesifundza we-Women Scientist US$20 000 emkhakheni we-Life and Earth Sciences. UnguSolwati we- Physiology eNyuvesi yaseNyakatfo Nshonalanga. Solwati Schutte uneticu te-SARChl ku-Early Detection and Prevention of Cardiovascular Disease in Africa, lolucwaningo lusitwa ngetimali Litiko Letesayensi Netheknoloji (i-DST). Lucwaningo lwakhe lugcile kuhayihayi lengakavami kanye nekwandza kwayo kubantfu base-Afrika.
     

Solwati David Mark Richardson uzuze umklomelo welivekati we-US$100 000 kumkhakha we-Earth and Life Science. UnguSolwati lowatiwako wesifundvo se-Ecology eNyuvesi yaseStellenbosch, aphindze abe futsi nguMcondzisi we-DST-National Research Foundation Centre of Excellence for Invasion Biology. Lucwaningo lwakhe lugcile etindzabeni letiphatselene nekuvisisa ngekungena kuhlume kwetihlahla letingasito taleyo ndzawo.

  • Licembu laseNingizimu Afrika lelibhola letinyawo lalabangephasi kwe-20, Amajita, ngekutsi liphumelele kulungela kungenela Indzebe Yemhlaba ye-FIFA yalabangaphasi kwe-20 yanga-2019, letawudlalelwa lapha ePoland ngeNkhwekhweti 2019. Amajita atiphendlele indlela ngekuphumelela emzuluswaneni lowendvulela emancamu weNdzebe Yemave Ase-Afrika Yelibhola Letinyawo Yalabangephasi kwe-20 yeNhlangano Yelibhola Letinyawo yase-Afrika (i-CAF) kwanyalo ledlalelwa lapha eNiger.
     

Imibuto ingacondziswa:
kuMk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi (i-GCIS)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore