Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi wamhla ti-07 Ingci 2019

Ikhabhinethi yahlangana ngaLesitsatfu, mhla ti-07 Ingci e-Union Buildings ePitoli.

A. Tindzaba Letibalulekile Telive
1. Tetsembiso Temkhandlu Wavelonkhe Wekutfutfukisa Umnotfo Netisebenti (i-NEDLAC)

1.1. Ikhabhinethi isakhatsatekile mayelana nemazinga lasetulu ekuswelakala kwemsebenti kanye netinombolo letiphasi tekukhula kwemnotfo kulelive lakitsi. Imiphumela Yeluklayo Lwetemisebenti Lwekota ngekota yesibili yanga-2019 lekhishwe Lihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-StatsSA), ikhombisa kutsi lizinga lelisemtsetfweni lekuswelakala kwemisebenti lenyuke nge-1,4% laya ku-29% nakucatsaniswa nekota yekucala ya-2019.
1.2. Ikhabhinethi isatimisele ngekulungisa tinsayeya temumo letichubeka ngekuba nemtselela ekutfutfukeni kwemnotfo wetfu kanye nekumandla awo ekumelana netinsayeya tetentfuntfuko.
1.3. Sivumelwane sekuphendvula ngekushesha lesisayinwe ngawo onkhe emacembu e-NEDLAC sibophelela labo labatsintsekako kutsi bahlangane njalo ngenyanga ngenhloso yekuhlola nekulandzelela tetsembiso letinge-77 letentiwa eMhlanganweni Wetemisebenti. Mengameli Cyril Ramaphosa utawuba ngusihlalo waleyo mihlangano letawubanjwa njalo ngenyanga kusukela ngeNyoni 2019.
1.4. Letetsembiso tabo bonkhe labatsintsekako – lokufaka ekhatsi hulumende, temisebenti, temabhizinisi, tinhlangano temmango – tihlose kutinhlelo tekudala imisebenti, tindlela tekususa tihibe letingavimba kufezekiswa kwaletetsembiso, kanye netivumelwwane tekugcina imisebenti kanye netindlela tekuvimbela kulahleka kwemisebenti. Lokunye futsi lokufakiwe kuletetsembiso tindlela lokuhloswe ngato umkhakha lotsite kute kukhuliswe umnotfo.

2. Kusebentisana kweNingizimu Afrika neJapan
2.1. Ikhabhinethi iyalemukela lelitfuba lekusebentisana emkhatsini weNingizimu Afrika neJapan kute kulwe nekungcola lokubangwa yipulasitiki ngekutsi yesekele kuntjintjwa kwemboni yetemapulasitiki yakuleli ekwenteni emapulatisiki latayelekile kwentiwe emapulasitiki laluhlobo lolungasiyo ingoti emvelweni.

3. Umhlangano Wekubonisana We-18 Wemtsetfo Wekukhulisa Nekuniketa Ematfuba i-Afrika (i-AGOA)
3.1. INingizimu Afrika isandza kutimbandzakanya eMhlanganweni Wekubonisana we-18 we-AGOA lebewubanjelwe eCôte d'Ivoire ngaphasi kwengcikitsi letsi: “I-AGOA neLikusasa: Kusungula Indlela Lensha Yekuhweba Yekukhomba Indlela i-United States (i-US) ne-Afrika Kutekuhwebelana Nelutjalotimali.”
3.2. I-AGOA luhlelo lwe-US yodvwa lekuhweba leyilunconotako lolungatselisi umtselo nalolungabeki silinganiso sesamba kutinhlobo temphahla teluhwebo letingetulu kwa-6 400 letibuya emaveni ase-Afrika lange-40 lavunywe yi-AGOA lasentasi kwelugwadvule lwaseSahara, lafaka ekhatsi iNingizimu Afrika, kutsi titsengiswe e-US.
3.3.    Kubonisana lokuhle nalokwakhako iNingizimu Afrika lebenako nalabo Labamelele Tekuhweba e-US kuveta ematfuba labangabakhona ekufinyelela kumakethe yaseMelika kanye nelutjalotimalo lwaseMelika emnotfweni wetfu, lokutindlela letibalulekile tekudala ematfuba emsebenti nekucedvwa kwebuphuya.

4. Kuhlaselwa kwemalunga eMbutfo waseNingizimu Afrika weMaphoyisa (i-SAPS)
4.1. Kuhlaselwa kwemalunga e-SAPS (emaphoyisa) lokusandza kwenteka labesemsebentini edolobheni laseJozi kufanele kutsi kungavunyelwa. IKhabhinethi ikuhlaba kakhulu lokuhlaselwa futsi iyale emaphoyisa etfu kanye nalamanye ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi afune labasolwa ngaphandle kwekusaba nome kukhetsa.
4.2. Umtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika wanga-1996 ubeka umyalo lotsi ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo, lokufaka ekhatsi emaphoyisa etfu, kufanele kutsi avikele, alwe futsi aphenye bugebengu, agcine kuthula emmangweni, avikele futsi acinisekise kutsi takhamuti nemphahla kuphephile futsi agcine umtsetfo aphindze futsi acinisekise kutsi uyahlonishwa
4.3. Nome ngabe ngukuphi kuhlaselwa lokucondziswe etisebentini lecinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kusho kutsi suke kuhlaselwa umbuso wetfu kanye nekutimela kwawo, ngako-ke kuhlasela lokunjalo ngeke kuhlale kungajeziswa. Sicela yonkhe imimango kutsi yesekele onkhe ema-ejensi ahulumende, ikakhulu lawo lacinisekisa kugcinwa kwemitsetfo futsi ibumbane ekulweni naletento tebugebengu bekuhlasela emaphoyisa.
4.4. Ikhabhinethi icela onkhe ema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kutsi achubeke ngekwenta umtsetfo kanye nekutsatsa sincumo lesicinile mayelana nalabo labephula imitsetfo yalelive letfu. Imitsetfo yamasipala kufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi igcinwe futsi sicela bonkhe bomasipala betfu kutsi basebentise imitsetfo yabomasipala betfu. Silive leligcina umtsetfo futsi sitawuchubeka siniseke kutsi kunekuthula, kunekutinta kanye nekutfutfuka kwetakhamuti talo.
4.5. Ikhabhinethi ilindzele bonkhe labahlala nome labasebenta lapha eNingizimu Afrika kutsi babambisane nema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ekulweni nebugebengu kanye netento letingekho emtsetfweni.
4.6. IKhabhinethi icinisekisa sive kutsi ema-ejensi alelive lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo atawutsatsa sincumo ngekwempela abophe labo bantfu labaphehla budlova nekungagcinwa kwemtsetfo.   

5. Konakaliswa kwemphahla yahulumende
5.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kuphela kwesiteleka lebesisandza kubakhona edolobheni laseTshwane, kodvwa idzabuka kakhulu kutsi bashayeli bemabhasi bavimbe ngemabhasi akamasipala imigwaco lemikhulu lengena kulelidolobha, kwase kutsi labanye balabo bebateleka bonakalisa takhiwonchanti kwabikwa nekutsi futsi bebasabisa emalunga emmango.
5.2. Ikhabhinethi ikhatsatekile ngekukhula kwetehlakalo tekonakalisa imphahla yahulumende letihambisana nemishuco netiteleka kulelive. Lilungelo lekuteleka livikelekile kuMtsetfosisekelo, kantsi futsi tinyenti tindlela letinekuthula tekuvakalisa tikhalo temmango ngaphandle kwekutsi konakaliswe tinsita kanye nemphahla yahulumende. Kulungiswa kwemphahla leyonakaliswe kutsi ibuyele esimeni sakucala kubita imali lenyenti futsi kunemitselela lemibi kutenhlalo, loko bese kuba nemtselela lomubi kuleto takhamuti letisebentisa onkhe malanga leto tinsita.

6. Kukhokhelwa lokumayelana nesifo se-Silicosis
6.1. Ikhabhinethi ikubonile lokukhokhwa lokuyinchophamlandvo kwetigidzigidzi leti-R5 letivunywe Inkantolo Lenkhulu yaseGauteng, lokuyindlela yekutfumela umlayeto locinile etinkampanini tetimayini kutsi tibeke embili kuphepha kwetisebenti kute tivikele tifo letingahle tenteke emva kwekutsatsa kwato umhlalaphasi.
6.2. Lesijubo seNkantolo Lenkhulu siholele ekutseni tinkhulungwane tetisebenti tasemayini taphambilini tincepheteliswe ngebuhlungu nangekugula sikhatsi lesidze emva kwekungenwa tifo letiphatselene nekusebentisa sikhatsi lesidze etimayini tegolide.
6.3. Ikhabhinethi iyawadvumisa futsi lamacembu ebameli, lafaka ekhatsi betelusito lwetemtsetfo, labebamelele emacembu lahlukahlukene kulelicala lelidvonse sikhatsi lesidze lekukhokhelwa kuncemphetelwa kwetisebenti taphambilini tasemayini nome tindlalifa tato letifanelekile taleto tisebenti tasemayini lesetingasekho emhlabeni, emva kwekuphatfwa ngulesifo se-silicosis nome luhlobo lolutsite lwesifo sesifuba (i-TB) letasitfola etimayini tegolide letitsite emva kwamhla ti-12 Indlovulenkhulu 1965.
6.4. Tinkampani tegolide letisitfupha – i-African Rainbow Minerals, i-Anglo American, i-AngloGold Ashanti, i-Gold Fields, i-Harmony neSibanye-Stillwaters – ngekuhlangana nebameli balabo labafake ticelonkhokhelo, batawusungula iTshiamiso Trust, letawucinisekisa kutsi tisebenti tasemayini latifanelekako kanye netindlalifa tato letifanelekako tiyasitfola lesincepheteliso.

7. Sivumelwane saseMozambique
7.1. Ikhabhinethi iyakwemukela kusayinwa kweSivumelwane seKuthula Nekubuyisana eMozambique ngaLesibili, mhla ti-06 Ingci 2019, njengeluphawu lwebunye nebantfu baseMozambique, kanye nekwesekela kuthula nekutinta kulelive.
7.2. Lesivumelwane silandzela inkhulumiswano yetepolitiki lebeyimphumelelo emkhatsini wahulumende waseMozambique neMozambican National Resistance Movement (i-RENAMO), leholele ekutseni kusayinwe kwalesivumelwano sekucedvwa nya kusetjentiswa kwetikhali temphi mhla ti-01 Ingci 2019.
7.3. INingizimu Afrika neMozambique ashiyelana ngebudlelwane lobuhle betepolitiki, bebungani, betemnotfo kanye nebenhlalo lobudalwa kubambisana lokucinile kwakadzeni kusukela kudzala ngeminyaka yekuzabalazela inkhululeko. Mengameli Ramaphosa kanye neTinhloko Temibuso Nabohulumende letinyenti te-SADC betiwuhambele lomcimbi wekusayinwa kwalesivumelwane.

8. Ludzaba lwaCaster Semenya
8.1. Ikhabhinethi idvumele ngekutsi sihlabani setfu kutekusubatsa, Caster Semenya, ngeke avunyelwe kutsi avikele sicoco sakhe semhlaba se-800m eMcudzelwaneni Wemhlaba eDoha, eQatar. Loku kulandzela sincumo senkantolo yaseSwitzerland lesekele Inhlangano Yemave Emhlaba Yetekusubatsa (i-IAAF) leyancuma kutsi kutawudzingeka kutsi anatse umutsi lotawunciphisa emahomoni akhe ebudvuna, i-testosterone.
8.2. Ikhabhinethi imsekela ngalokuphelele Mk Semenya njengaloku afaka sicelosikhalo sakhe futsi alwela emalungelo akhe lasisekelo ebuntfu. Njengabo bonkhe basubatsi, unelilungelo lekutsi awungenele lomcundzelwano ngaphandle kwekutsi acindzeteleke kutsi antjintje umtimba wakhe ngekutsi asebentise nome ngabe ngutiphi tindlela temitsi.

9. Imiklomelo Yekuhlonipha Sive
9.1. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bakhetse emagama ebantfu labacabanga kutsi bafanele kutsi bahlonishwe ngemiklomelo lephakeme yalelive, Imiklomelo Yekuhlonipha Sive.
9.2. Lemiklomelo ihlonipha bantfu baseNingizimu Afrika kanye nebantfu labachamuka kulamanye emave labatiwako labafake ligalelo ekufezekiseni iNingizimu Afrika lekhululekile, lebumbene, lengabandlululi ngebuhlanga, lengabandlululi ngebulili, lephumelelako nalenta tintfo ngentsandvo yelinyenti ngetindlela letahlukanhlukene.
9.3. Sikhatsi sekwenyulwa kwemagama ebantfu eMklomelo Wekuhlonipha Sive wanga-2020 sitawuvalwa mhla tinge-31 Ingci 2019 kantsi umcimbi wekunikwa kwalemiklomelo utawubanjwa ngaMabasa 2020. Emafomu ekukhetsa emagama ayatfolakala kuwebhusayithi yelihhovisi laMengameli: www.thepresidency.gov.za. Bantfu bayakhutsatwa kutsi emafomu abo bawafake nencwadzi leniketa tizatfu letigcwele tekukhetsa lowo muntfu.

B. Tincumo Letimcoka
1.1. Kubhedvuka kweligciwane lesifo se-Ebola
Indvuna Yetebudlelwane Nekubambisana Kwemave Emhlaba, Dkt. Naledi Pandor neNdvuna Yetemphilo, Dkt. Zweli Mkhize, balandzisa ngalamafishane Ikhabhinethi mayelana nalokubhedvuka, kanye nangebatfu lababulewe yi-Ebola eDemocratic Republic of Congo kanye nebungoti lobukhulu kumave langubomakhelwane.
1.2. Lesifo sisuleleka ngekutsi sisuke kumuntfu siye kulomunye ngekutsintsa gco ingati kanye nangalokusamanti kwemtimba wemuntfu lonaleso sifo. Ngekusho kweNhlangano Yemhlaba Yetemphilo (i-WHO), iNingizimu Afrika itsatfwa njengelive lelinematfuba lamancane kumave ase-Afrika ekuhlaselwa ngulesifo.
1.3. Ikhabhinethi iphindze futsi yatiswa ngalamafishane mayelana nesimo sekulungela kubukana netehlakalo te-Ebola lokungenteka ticubuke kulelive. Imikhankhaso leyehlukene lemitsatfu yelucwaningo lekuhlola kulungela kwalelive kubukana nekubhedvuka kwalesifo kulelive icinisekisa kutsi mancane kakhulu ematfuba ekucubuka  kwe-Ebola eNingizimu Afrika. Tinyatselo letimcoka tetemphilo seticalile kusebenta kulelive letfu, lokufaka ekhatsi kukhetfwa kwetibhedlela kuto tonkhe tifundza tetfu nangabe kwenteka kutsi kubhedvuke iEbola kulelive. Ngaphandle kwetibhedlela lesetiboniwe, letinyatselo tekumelana nalokungavela kufaka ekhatsi tisetjentiswa tekuhlola kuto tonkhe tindzawo tekungena kulelive, tekuchumana nekuhlanganisa kanye nemalabhorethi lakhetsiwe.
1.4. Ikhabhinethi iyatisekela letinyatselo lesetihleliwe tekucinisekisa kutsi lelive likulungele kubukana nalesifo nangabe siyabhedvuka. Nanome kunjalo sifuna kucinisekisa live laseNingizimu Afrika kutsi linematfuba lamancane kakhulu kutsi singahlaselwa ngulesifo se-Ebola.

C. Imicimbi Letako

1. Lusuku Lwavelonkhe Lwabomake
1.1. NgaLesihlanu, mhla ti-09 Ingci, lelive litawugubha Lusuku Lwavelonkhe Lwabomake, lolukhombisa umzabalazo wekutsi kubete budlova bebulili, kubete buhlanga nekubandlululana ngebulili kulelive, ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Iminyaka lenge-25 Yentsandvo Yelinyenti: Kukhulisa iNingizimu Afrika kute Kukhululwe Bomake.”
1.2. Mengameli Ramaphosa uhlelwe kutsi etfule inkhulumo lemcoka eVryburg Showgrounds, eDr Ruth Segomotsi Mompati District, eNyakatfo Nshonalanga.
1.3. Inyanga Yabomake seyivele ibe naloko lokwentiwako lokuhloswe ngako kutfutfukisa bomake kanye nekuvikela bomake, lokufaka ekhatsi kukhetfwa kwemalunga eKhomishini Yekulingana Ngebulili (i-CGE) nguMengameli Ramaphosa. I-CGE ngumtimba lowakhiwe ngekwemtsetfo wasePhalamende losungulelwe kugcugcutela kuhlonishwa kwekulingana ngebulili nekuvikelwa, intfutfuko kanye nekufezekiswa kwekulingana ngebulili.
1.4. Bomake banendzima lebalulekile labangayidlala ekwakheni umnotfo walelive, ekudaleni imisebenti kanye nekukhipha imindeni ebuphuyeni. Kutfutfukiswa kwabomake kumcoka ekucedzeni lokuhlukunyetwa lobuhlupha live laseNingizimu Afrika. Ikhabhinethi icela bonkhe labatsintsekako kutsi bakubeke embili kuphakanyiswa kwabomake nekutsi bahlanganyele kuloko lokwentiwako ekugubheni Lusuku Lwavelonkhe Lwabomake kusasa.

2. Ingcungcutsela YeNhlangano Yekutfutfukisa Emave e-Afrika LengaseNingizimu (i-SADC)
2.1. Mengameli Ramaphosa utawuhola litsimba laseNingizimu Afrika kutsi liyewutimbandzakanya eNgcungcutseleni Ye-39 Yetinhloko Temibuso Nahulumende te-SADC letawubanjelwa eTanzania mhla ti-17 namhla ti-18 Ingci 2019.
2.2. Ngesikhatsi kubanjwe lengcungcutsela, Mengameli waseTanzania John Magufuli utawutsatsa sikhundla sekuba ngusihlalo we-SADC lebesiphetfwe ngumlingani wakhe waseNamibia, Mengameli Hage Geingob.
2.3. LeNgcungcutsela ye-SADC ilindzeleke futsi kutsi icocisane ngetindzaba letibanti, letifaka ekhatsi kucala kwekusebenta kwemasu ekusebenta alesifundza kanye netinhlelo letibekwe embili kutsi kutawucalwa ngato tentiwe letifanana nekwakha timboni, tekuhweba, kusungulwa kwesakhiwonchanti, kusungulwa kwephalamende ye-SADC kanye nekucinisekisa kuthula nekuphepha kulesifundza se-SADC.

D. Imilayeto

1. Kudzabuka
Ikhabhinethi itfumela emavi ekudzabuka:
1.1. kubantfu baseRepublic of Tunisia ngekushona kwaMengameli Beji Caid Essebsi.
1.2. emndenini nakubangani baToni Morrison, umbhali nemzuzi weMklomelo we-Nobel Prize, lowendlule emhlabeni aneminyaka lenge-88 budzala. Lombhali lowatiwako ubhale tindzaba letilandzisa ngemphilo yebantfu labamnyama base-US. Loku ukwente sikhatsi lesingetulu kweminyaka lenge-50 kumanoveli lafaka ekhatsi letsi: Beloved naletsi: The Bluest Eye.
1.3. kubantfu base-India ngekushona, eNew Delhi, kwasopolitiki longumnkantjubovu Sushma Swaraj, lobeneminyaka lenge-67. Swaraj bekayiNdvuna Yetangephandle kusukela nga-2014 kuya ku-2019. Bekawesibili wesifazane kuba kuleso sikhundla emlandvweni wele-India.

2. Kuhalalisela Netifiso Letinhle
Ikhabhinethi:
2.1. iyalidvumisa lelicembu lemalunga lange-45 le-Working on Fire kanye nemamenja alo, labacitse cishe tinsuku letinge-30 balwe nemililo eSifundzeni sase-Alberta eNshonalanga yeCanada. Lelicembu litfunyelwe kutsi lisite ekulweni nemlilo lomkhulu webuhanguhangu waseChuckegg Creek loshise emahektha langetulu kwe-350 000 kusukela ngenyanga yeNkhwekhweti 2019, ngemuva kwekucelwa sikhungo saseCanada semlilo, i-Inter-Agency Forest Fire Centre.
2.2. ihalalisela tinhlambi tetfu letente sive satigcabha ngato eMcudzelwaneni Wemhlaba We-FINA wanga-2019 lobanjelwe eSouth Korea. Zane Waddell izuze igolide ekuhlambeni libanga le-50m afulatsele, i-backstroke. Chad le Clos yena utfole imiklomelo lemibili yelitfusi ebangeni le-100m nele-200m kusicoco se-butterfly, naTatjana Schoenmaker watfola isiliva ebangeni le-200m ku-breaststroke.
2.3. ifisela licembu laseNingizimu Afrika Le-baseball Lelabaneminyaka Lengaphasi kwe-18 tifiso letinhle ngesikhatsi liphakamisa umjeka wetfu kulomncintiswano weNdzebe Yemhlaba lotawubanjelwa eSouth Korea kusukela mhla tinge-30 Ingci kuya mhla ti-08 Inyoni 2019.
2.4. ihalalisela Khanyisile Mthetwa, umshayifluthi lonelikhono, lobe wekucala wase-Afrika kutsi akhetfwe kutsi anikwe umfundzate wanga-2019 wa-Myrna Brown International Scholarship, loklonyeliswa yi-National Flute Association of America.

Imibuto icondziswa ku:
Mk. Phumla Williams – Libambela Lesikhulumi seKhebhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

 

Share this page

Similar categories to explore