Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi mhla tinge-27 Inkhwekhweti 2015

1. Lusuku Lwe-Afrika

1.1. IKhabhinethi itsandza kubonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labatimbandzakanye kumigubho yeLusuku Lwe-Afrika 2015, lolukhombise kutinikela kwetfu ekwakheni i-Afrika lebumbene, lenekuthula kanye nalephumelelako.

1.2. IKhabhinethi iphindza simemetelo lesentiwe nguMengameli Jacob Zuma asicondzise kuto tonkhe tikhungo taseNingizimu Afrika kanye netinkampani kutsi tiphakamisele etulu umjeka weNhlangano Yelubumbano Lwe-Afrika (i-AU) kanye nemjeka waseNingizimu Afrika. Loku kuhambelana nesidzingo sekusekela umbononchanti we-Afrika lebumbene, lephumelelako nalenekuthula.

2. Kufezekiswa kwetinhlelo tahulumende letibalulekile

2.1. IKhabhineti ikhumbuta bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye nebantfu bekuchamuka labahamba nebantfwana nabavakasha kutsi Umtsetfo Wephasipoti Nemadokhumenti Emvume Yekungena Eveni utawucala kusebenta mhla ti-1 Inhlaba 2015.

2.2. Ngaphasi kwalomtsetfo, batali labahamba bavakasha nebantfwana labangaphasi kweminyaka le-18 budzala kudzingeka kutsi bavete titifiketi tabo tekutalwa letingakafishaniswa. Lena yincenye yahulumende yekutinikela ekugadzeni lokufunwa bantfwana kanye nekuvikela kushushumbiswa kwebantfwana.

3. Tincumo teKhabhinethi letibalulekile

3.1. IKhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yavelonkhe Yekutfutsa Bafundzi, lenika tinkhombandlela tekuletsa tinsita tetekutfutsa tahulumende letitfutsa bafundzi ngemphumelelo, ngelikhono nangekuphepha. Kucala kusebenta kwalenchubomgomo kutawuholela ekutseni kube netekutfutsa bafundzi letihlangene letinika lizinga lekutsi hloboluni lwetigitjelwa lekumele kutsi tisetjentiswe kanye netinhlaka temali lekhokhwako nakusetjentiswa tinsita tekutfutsa bafundzi. Lenchubomgomo iihambelana Nemtsetfo Wetikolo taseNingizimu Afrika, wa-1996 (Umtsetfo we-84 wa-1996).

3.2. IKhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweMbiko waseNingizimu Afrika wa-1994 kuya ku-2014 loya Kuhhovisi Lebubhalane Le-AU lomayelana Nenchubekelembili mayelana Nekucala kusebenta Kwesimemetelo Lesisemtsetfweni Setinhloko Tembuso Tenhlangano Yelubumbano Lwe-Afrika (AU) lesimayelana Nekulingana Ngebulili e-Afrika. Lombiko umayelana nekulungiselela Umhlangano Lomkhulu Wetinhloko Temibuso Te-AU lotawubanjwa ngeNhlaba 2015.

Lombiko, ufaka ekhatsi sikhatsi kusukela ngemnyaka wa-1994 kuya ku-2014, uhlola uphindze ubeke ezingeni kuphumelela kwemitsetfo, tinchubomgomo kanye netinhlelo tetfu lesungulelwe kutsi tandzise linani labamele bomake, kudaleka kwematfuba emsebenti, kuncishiswa kwebuphuya, kucedvwa kweludlame kanye nekuvikelwa kwemalungelo eluntfu abomake nemantfombatana.

3.3. IKhabhinethi iyivumile Inchubomgomo Yavelonkhe Yelusha Ya-2020 (i-NYP 2020). Lenchubomgomo itsatsa sikhundla seNchubomgomo Yavelonkhe Ya-2009-2014 leseyiphelelwe sikhatsi. Lenchubomgomo yasungulwa emva kwenchubo yekubonisana kabanti nelusha lwaseNingizimu Afrika loluvela kuto toyimfica tifundza. Lenchubomgomo itawubasisekelo sekusungula Indlelalisu lehlangene Yekutfutfukisa Lusha.

3.4. IKhabhinethi ibikelwe ngalamafisha mayelana nenchubekelembili nekusungulwa kweSikhungo Sekulawulwa Kwemphahla Yekuhwebelana (i-PMTE). Lesikhungo senta kutsi kube nesiciniseko sekutsi takhiwo tembuso tilawulwa ngemphumelelo futsi ngendlela lengabiti. IKhabhinethi inetisekile ngekutfutfukiswa kanye nekwentiwa ncono kwalendlela yekuchuba temabhizinisi e-PMTE, lokuyintfo letakwenta ncono lizinga letakhiwo tahulumende.

IKhabhinethi iyakuvumela kucashwa kwaMnu. P Serote kutsi abe yinhloko ye-PMTE, UMnu. M Govender njengenhloko yeTisetjentiswa Nekulawulwa Kwemphahla Jikelele kantsi Mk BS Mathews wayosebenta njengenhloko Yetinsita Tekubhalisa Imphahla Jikelele.

4. Imikhosi letako

4.1. Umhlangano Lomkhulu we-AU utawube ubanjelwe eNingizimu Afrika lapha e-Sandton Convention Centre kusukela mhla ti-5 kuya mhla ti-15 Inhlaba 2015 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Umnyaka Wekunika Bomake Emandla kanye Nentfutfuko lehambisana ne-Agenda 2063 Yase-Afrika”. Imicimbi yaleliviki itawuphetsa Ngemhlangano Wetinhloko Temibuso kusukela ngamhla ti-14 kuya mhla ti-15 Inhlaba 2015.

IRiphabhliki YaseZimbabwe, njengasihlalo we-AU nga-2015, ngiyo letawuba ngusihlalo walomhlangano lomkhulu kanye naleminye imihlangano lehambelana nawo. Utawugcila ekutseni kucalwe kusetjentiswe tincumo letatsatfwa Kumhlangano Lomkhulu WaBhimbidvwane nga-2015, lokufaka ekhatsi i-Agenda 2063 kanye Neluhlelo Lwayo Lweminyaka Le-10 Yekucala Kulusebentisa, Simo  Selivekati Setekuphepha Nekuvikeleka, lokufaka ekhatsi Buphekulasikhuni, Kunikwa Kwabomake Emandla kanye Nentfutfuko, Leminye Imitfombolusito Yekusekela i-AU Ngetimali, Kuhlanganiswa Kwelivekati kanye nekusebentisa Sikhungo Sase-Afrika Sekulawula Tifo Nekutivikela nga-2015.

Mengameli Zuma utawuhambela kubekwa esihlalweni kwaMengameli waseNigeria lokhetsiwe Mohammadu Buhari e-Abuja, eNigeria mhla tinge-29 Inkhwekhweti 2015.

4.2. Umhlangano Wenkhundla Yemhlaba Yetemnotfo mayelana ne-Afrika utawube ubanjelwe lapha eKapa kusukela mhla ti-3 kuya mhla ti-5 Inhlaba 2015 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Itolo Nalamuhla: Kucabanga Futsi Ngelikusasa Le-Afrika.”

IKhabhinethi iyabemukela bonkhe baholi betembangave nebemabhizinisi labavela kulolonkhe lelivekati lase-Afrika kanye nakuletinye tincenye temhlaba njengaloku lomhlangano uyobe ugubha iminyaka lenge-25 yetingucuko e-Afrika.

INingizimu Afrika ilindzele kutimbandzakanya kutinkhulumiswano tekusheshisa kukhula kwemnotfo lokufaka wonkhewonkhe kanye nentfutfuko e-Afrika. Lelivekati lingulelinye letigodzi letikhula ngekushesha emhlabeni wonkhe kantsi futsi liyindzawo lenhle leheha lutjalotimali.

4.3. Lisekela Lamengameli Cyril Ramaphosa, njengaSihlalo Wemkhandlu WaseNingizimu Afrika Wavelonkhe Wengculazi (i-AIDS), utawukhuluma nakuvulwa Lomhlangano Lomkhulu We-7 WaseNingizimu Afrika We-AIDS lotawube ulapha eNkosi Albert Luthuli International Convention Centre e-Durban kusukela mhla ti-9 kuya mhla ti-12 Inhlaba 2015 ngaphasi kwengcikitsi letsi: “Kucabanga, Kugcila Nekuvusetela.”

Lomhlangano lomkhulu lobanjwa njalo emva kweminyaka lemibili, sewugucuke wabasilinganiso sekukala sahulumende kanye nebantfu baseNingizimu Afrika kutsi ngaso bakhone kulandzelela inchubekelembili leseyentiwe ekulawuleni lufu Lwesandvulengculazi (i-HIV). Uphindze futsi unikete bantfu labasebenta nge-HIV ne-AIDS, Tifo Temacansi (ema-STI) kanye neSifo Sesifuba (i-TB) litfuba lekushiyelana ngaloko labahlangabetane nako kanye nangelwatinzulu.

INingizimu Afrika ineluhlelo lolukhulu kakhulu lwesidzamisigciwane (i-ARV) emhlabeni, lolunebantfu labatigidzi letintsatfu labadla emaphilisi ema-ARV kusukela ngeNgongoni 2014. Loku kudlale indzima lenkhulu ekunciphiseni kwesuleleka lokusha ngelufu lwe-HIV kanye nelizinga lekufa nge-AIDS, kwaphindze kwacinisekisa kusindza kwebantfwana kanye nekwenta kutsi imphilo ibe yindze. Kuhlela ngekukhutsala yincenye lenkhulu leyente kutsi loluhlelo lube yimphumelelo, ngekutsi kwentiwe siciniseko kutsi kunemaphilisi ema-ARV lanele kuleso nakuleso sisetjentiswa setemphilo sahulumende.

INingizimu Afrika, ngekusebentisa Litiko Letesayensi Nebuchwepheshe (i-DST), beyisolo itjala kulucwaningo lwe-HIV iminyaka leminyenti. Lutjalotimali lweLitiko Letesayensi Nebuchwepheshe ekucwaningeni nge-HIV lwacala nga-1999 ngesikhatsi lihlangana ndzawonye neLitiko Letemphilo sasungula Sichamukelo SaseNingizimu Afrika Semutsi Wekugoma i-AIDS.

Ngemnyaka wa-2009, Litiko Letesayensi Nebuchwepheshe kwesekela kwalo lucwaningo nge-HIV kwandza kwafaka ekhatsi letinye tingenelelo njengekucilonga, ema-ARV, tibulalimagciwane (i-microbicides) ekungeteni kuleyo mitsi yekugoma. Sisungule Inkhundla Lensha YaseNingizimu Afrika Yekucwaninga Nge-HIV (i-SHARP) kutsi sisekele ngetimali kucala kwelucwaningo nge-AIDS ne-HIV kanye nekusungula tisombululo letinsha talombulalave.

Kwanyalo sisekela imiklamo leminyenti lehambisana ne-HIV etigabeni letahlukahlukene tentfutfuko ngekusebentisa luhlolo lolubitwa ngekutsi Budlelwane Lobusha Bendlelalisu Letemphilo, lobufaka ekhatsi i-SHARP ngaphasi Kwemkhandlu WaseNingizimu Afrika Wetekucwaninga Ngetemphilo. Umsebenti waloluhlelo kutsi lwente kutsi kube nekuchumana emkhatsini webacwaningi be-AIDS ne-HIV baseNingizimu Afrika, kanye nekusungula Tikhungo Tenethiwekhi Tavelonkhe Tekucwaninga Nekusebentisana nge-AIDS ne-HIV.

Kwanyalo, kunemiklamo leminyenti yetikhungo letinyenti nemikhakha leminyenti yekusungula imikhicito lefaka ekhatsi kucilonga, imitsi yekugoma kanye netibulalimagciwane leyentiwa kute kuchutjelwe embili tinjongo te-SHARP. INingizimu Afrika ikutsatsela etulu kubaluleka kwekulwa ne-AIDS, kanye nekuvikela lokuyintfo lengumnyombo Kulisu Lendlelalisu Lavelonkhe Le-HIV, ema-STI kanye ne-TB (2012-2016).
 
4.4 Luhlelo Lwenyanga Yetemvelo

NgeNhlaba iNingizimu Afrika itawube igubha tinsuku letimcoka temvelo. Siholwa Litiko Letemvelo embili, mhla ti-5 Inhlaba, sitawube sigubha Lusuku Lwemhlaba Lwetemvelo lapha e-Kimberley, eNyakatfo Kapa.  

Lusuku Lwemhlaba Lwelwandle mhla ti-8 Inhlaba lutawube lubanjelwe lapha e-Bloemfontein, eFreyistata ngekuhlanganyela nebalingani labahlukahlukene ekucaleni kutsi kusebente i-Operation Phakisa Temnotfo Taselwandle kwabelanwe ngelwatiso nemimango yendzawo mayelana nematfuba lasemnotfweni waselwandle nakuletinye tindzawo letihambelanako.

Mhla ti-17 Inhlaba iNingizimu Afrika itawube igubha Lusuku Lwemhlaba Lwekulwa Nekubanga Lugwadvule lapha esigodzini saseNquthu KwaZulu-Natal. Ngato tonkhe letinsuku temvelo letimcoka kuhloswe ngato kucaphelisa ummango mayelana nemvelo kanye nekuvetela lusha loluvela kuto tonkhe tifundza ematfuba lakhona kulomkhakha.

4.5  Kwetfulwa Kwe-Tripartite FTA e-Sharm-el-Shaik

I-COMESA-EAC-SADC Tripartite Free Trade Area (I-TFTA) itawube yetfulwa mhla ti-10 Inhlaba 2015 e-Sharm-el-Shaik, eGibhithe. Le-TFTA itawudala imakhethe yemave lange-26, lanabantfu lebangengetulu kwetigidzi letinge-625 sebahlanganisiwe kanye nesamba semkhicito wasekhaya (i-GDP) lesingetulu kwetigidzigidzi letisigidzi sinye se- $1.

Lokwetfulwa kusho kuphotfulwa kwetinkhulumiswano mayelana Nesivumelwane Sekuhweba Ngenkhululeko lesibeka imitsetfo neluhlelomsebenti lwemali lekhokhwako nalokunye lokutawucala kutsi asetjentiswe ngekulandzela lona. Tinkhulumiswano mayelana nemali lekhokhwako kanye nemitsetfo yemvelaphi titawuchubeka njengeluhlelo vele lolukhona.

Kwetfulwa kwe-TFTA kuluphawu lolubalulekile Lwelivekati lase-Afrika futsi igcile Kuhlelo  Lwekusebenta Lase-Lagos Le-AU kanye nakuSivumelwane Sase-Abuja lokuhloswe ngaso kusungula Ummango Wetemnotfo wase-Afrika. Sikholelwa ekutseni loku kutfumela umlayeto lonesisindvo lotsi i-Afrika itinikele kuluhlelo lwekuhlanganisa umnotfo wayo kanye nasekudaleni kutsi kube nesimondzawo lesihle sekuhwebelana nekutjala timali.

Tinkhulumiswano mayelana ne-Tripartite Free Trade Area (i-TFTA) tatfulwa ngeNhlaba ngemnyaka wa-2011 kuMhlangano Lomkhulu lobewubitwe nguMengameli Jacob Zuma lapha e-Sandton eNingizimu Afrika.   

4.6 Kwetfulwa kwetinkhulumiswano mayelana Nesivumelwane Sekuhweba Ngenkhululeko Kulelivekati eMhlanganweni Lomkhulu We-AU ngeNhlaba.

Kwetfulwa kwetinkhulumiswano Tesivumelwane Sekuhweba Ngenkhululeko Kulelivekati (i-CFTA) nguMhlangano Lomkhulu We-AU kutakwenteka mhla ti-15 Inhlaba lapha eJozi, eNingizimu Afrika.

I-CFTA itawudala imakethe yebantfu labatigidzigidzi le-1.3 labanesamba semkhicito wasekhaya longetulu kwetigidzigidzi letisigidzi le-$2. Itakwakha ku-Tripartite Free Trade Area kanye nakunchubekelembili leyentiwe kumimango yesigodzi yetemnotfo. Itawuphindza futsi inike bahwebi nebatjalitimali litfuba lekufinyelela kumakethe lekhulako kanye nekunika sisekelo sekuhwebelana khona ekhatsi e-Afrika.

5. Kubekwa etikhundleni

Konkhe kubekwa etikhundleni kuya ngekucinisekiswa kweticu tabo kanye nekuvunyelwa lokufanele.

5.1. Labamelele Litiko Letemabhizinisi Ahulumende kuBhodi Yetekweluleka Ngetindzawo Letikhetsekile Tetemnotfo:
a) Mk. Jacky Molisane (lilunga lelikhetselwe umsebenti lotsite);
b) Mk. Nontsikelelo Rose Mbono (libamba).

5.2. Dkt. Reginald Cassius Lubisi – Umcondzisi Jikelele eHhovisi LaMengameli NaMabhalane weKhabhinethi (kuyavusetelwa iminyaka lesihlanu).

5.3. Mnu. Christopher Kobla Gavor – Umbekintsengo Jikelele:   Litiko Letekutfutfuka Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba.

Imibuto:
Mk. Phumla Williams (Libambela Lasomlomo weKhabhinethi)
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore