Sitatimende Semhlangano weKhabhinethi mhla ti-13 Ingononi

Sitatimende seMhlangano Lotayelekile weKhabhinethi lebewubanjelwe e-Union Buildings, ePitoli ngaLesihlanu, mhla ti-13 Ingononi 2019.

A. Tindzaba Talelive

1. Letiphatselene ne-Eskom

1.1. Ikhabhinethi iyesekela ngalokuphelele yonkhe imitamo lokuhloswe ngayo kucinisekisa kuphakelwa kwagezi ngalokungatsikameteki eveni letfu. Ngaleyo ndlela, Ikhabhinethi igunyate Indvuna yeTemabhizinisi aHulumende Pravin Gorhan kutsi acocisane neSisebenti Lesikhulu Umnu. Andre de Ruyter kutsi asheshe acale kusebenta kungakashayi lusuku lwakhe lwekucala kusebenta lebelubekiwe.
1.2. Umnu. de Ruyter kanye nelicembu lakhe lelulawulo batawubukana naletindzaba letikhatsatako letiphatselene nekuphatsa ngekushesha, kuswelakala kwelulawulo lwetetimali kanye nekusimamisa kusebenta kwe-Eskom. Loku kufaka ekhatsi kulungisa kusilela emuva lokukhulu kwekugcina tisesimeni tonkhe tikhungo letiphehla gezi letigugako kanye nekungakheki ngemfanelo kwetikhungo letiphehla gezi taseMedupi naseKusile.
1.3. Lisekelamengameli David Mabuza utawubita Umhlangano Wekubonisana Ngetemandla lotawufaka ekhatsi Indvuna Yetetimali Tito Mboweni; Indvuna Yetetimbiwa Netemandla Gwede Mantashe kanye neNdvuna Gordhan. Lelicembu litawubukana nanome ngabe ngutiphi tinsayeya tekuphakelwa kwemandla kulelive.
1.4. Temandla lavusetelelwako titawudlala indzima lemcoka ekuphakelweni kwetfu kwemandla kute kwengetwe kulemitamo ye-Eskom.

2. Kutakulwa Kwebhizinisi Yetekuhamba Ngemoya yaseNingizimu Afrika (i-SAA)

2.1. I-SAA kuleliviki leliphelile ibekwe ngephasi kwelulawulo Lwekutakulwa Kwebhizinisi. Ikhabhinethi iyetsemba kutsi lokungenelela kutawuphindza futsi kubuyisele esimeni lenkampani yavelonkhe yetekutfutsa ngemoya kutsi icine, ibe sikhungo lesinekucudzelana futsi ngekuhamba kwesikhatsi sitawuphindze futsi sibuyise kwetsenjwa kwaso ngibo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kanye nekuheha kulingana nebalingani.
2.2. Ikhabhinethi ikwemukele kukhetfwa kweSisebenti Sekutakulwa Kwebhizinisi Umnu. Les Matuson lovela kubaka-Matuson Associates. Utawusebentisana neBlack Partners letawumenyetelwa khona nje madvutane.
2.3. I-SAA itawutfola tigidzigidzi le-R2 letengetiwe telusito lwetetimali letivela kuhulumende tekwelekelela ekwakheni kabusha kuko konkhe kwalenkampani yetekuhamba ngemoya. Nekutsi futsi, batjalitimali be-SAA labakhona batawusita ngetigidzigidzi le-R2 letengetiwe.
2.4. Ikhabhinethi iyetsemba kutsi lokungenelela kutawubuyisela esimeni ludvumo lwalenkampani yetekuhamba ngemoya kanye nekuvikela kuwa kwayo lokungabe kube nelifutse lelibi kubagibeli, kubatfulitinsita kanye nakulabanye balingani kumkhakha wetekuhamba ngemoya futsi kakhulu, kubasebenti.
2.5. Indvuna Gordhan utawubika njalo nje kuKhabhinethi mayelana nenchubekelembili yalokungenelela Kwekutakulwa Kwebhizinisi.

3. Tikhukhula

3.1. Ikhabhinethi itfumela emavi ekudvudvuta kulabo labalahlekelwe ngulababatsandzako babo ngenca yaletikhukhula letisandza kubakhona etindzaweni letahlukahlukene talelive.
3.2. Hulumende uchumanisa kungenelela lokumhibaminyenti ngekusebentisa Sikhungo Savelonkhe Selulawulo Lwetinhlekelele kute kubukanwe nalenhlekelele lebangwe nguletikhukhula.
3.3. Ikhabhinethi isekela tinhlangano letahlukahlukene ngemitamno yato yekusita ngekushesha. Kukhishwa kwebantfu etakhiweni kanye nekubeka bantfu labasuke etindzaweni tabo emahholweni emmango kanye nasemasontfweni kukhombise umoya weBuntfu sibili. Ikhabhinethi icela sive kutsi sibolalela tecwayiso neticapheliso tesimo selitulu lesibi.
3.4. Tikhukhula temanti lageleta ngekushesha tiyingoti emphilweni ngako-ke bashayeli nalabahamba ngetinyawo bayacwayiswa kutsi banakekele kakhulu futsi batigweme sanhlobo vele tindlela letinetikhukhula.
3.5. Takhamuti letihlala etindzaweni letiphasi kwemifula kanye nemadamu tiyacwayiswa kutsi ticaphele futsi tiphangise tisuke natibona timphawu tetikhukhula tiye etindzaweni letiphephile. Ningabeki timphilo tenu ebungotini ngekuhlamba emadamini kanye nasemifuleni ngesikhatsi kuna timvula letinkhulu.

4. Sikhatsi Semicimbi Yenjabulo

4.1. Ikhabhinethi ifisela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika Sikhatsi Semicimbi Yenjabulo lesiphephile nalesinemphumelelo. Njengebantfu baseNingizimu Afrika kufanele kutsi sichubeke sikhombise Buntfu kubantfu bakitsi baseNingizimi Afrika kanye nasetivakashini tetfu ngalesikhatsi sekujabula.
4.2. Ikhabhinethi icela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bahloniphe imitsetfo yemgwaco ngesikhatsi bahamba baya etindzaweni tabo tekucitsa emaholideyi kuso sonkhe lesikhatsi semicimbi yenjabulo. Kusibopho salowo nalowo kutsi sicinisekise kutsi sinciphisa kufa ngebunyenti kwebantfu etingotini temigwaco. Kutiphatsa lokunekutibophelela emigwacweni kufaka ekhatsi kungashayeli unatsile, kuhlonipha litubane lemgwaco lelibekiwe, kucabangela labanye bantfu labasebentisa umgwaco, lokufaka ekhatsi labahamba ngetinyawo. Asisebentisaneni kusindzisa timphilo #LiveBeyondDezemba #Fika Uphephile.
4.3. Tinhlelo tahulumende “Tekuphepha Tesikhatsi Semicimbi Yenjabulo” setivele seticale ngemandla kuTemisebenti Yetemaphoyisa aseNingizimu Afrika (i-SAPS) ngalesikhatsi. Takhamuti tiyagcugcutelwa kutsi tisebentise i-App umuntfu lahamba nayo i-MySAPS, leyiluhlobo lwekucala lapha kulelivekati lase-Afrika.
4.4. Le-App lensha isita takhamuti kutsi tichumane ngendlela lenemphumelelo netiphatsimandla tekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo ngekutsi titincite indlebe ngekungatidzaluli emabito ato, kutfola titeshi temaphoyisa letisedvutane kanye netisetjentiswa, kanye nekuvumela lohlukunyetwe bugebengu kutsi atfumele imilayeto ngekushesha nakunesimo lesiphutfumako.
4.5. Ikhabhinethi futsi icela batali kanye nalabanakekela bantfwana kutsi bacinisekise kutsi bantfwana abasali bodvwa bangabhasojwa ngalesikhatsi.
4.6. Ikhabhinethi igcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batsatse i-Sho’t Left bayowuvakashela tindzawo talelive letiheha bavakashi futsi basekele imicimbi yalelive. Kusetjentiswa labasebenta ngetekuvakasha lababhalisile nome labaluleka tivakashi kutawucinisekisa tekuvikeleka kanye nekukhutsata kuvakasha. Imininingwane yalabeluleka tivakashi lababhalisiwe ingatfolakala kumawebhusayithi eHhovisi Letekuvakasha Lesifundza.

5. Imiphumela Yeluhlolo lwanga-2019 Yamatekuletjeni (i-NSC)

5.1. Ikhabhinethi ibonga bothishela, bafundzi kanye nebatali ngekusebentisana nahulumende kucinisekisa kutsi luphotfulwa ngemphumelelo Luhlolo lwe-NSC lwanga-2019. Imiphumela itawukhishwa kusihlwa mhla ti-07 Bhimbidvwane 2020 kantsi bafundzi bakamatekuletjeni bayakhutsatwa kutsi bavakashele iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo ku: (www.education.gov.za) nome babhalise ngekusebentisa i-SMS ngekutsi batfumele inombolo yamatisi kanye nenombolo Yeluhlolo ku: 35658 kute batfole imiphumela yabo.

B. Tincumo teKhabhinethi

6. Luhlelomsebenti Lwekulawula Emafutsa Lentiwa Ngetitjalo

6.1. Ikhabhinethi iluvumile Luhlelomsebenti Lwekulawula Emafutsa Lentiwa Ngetitjalo, lolutakwenta kutsi kube nekucala kusebenta kweNdlelalisu Yemafutsa Lentiwa Ngetitjalo eTetimboni. Emafutsa lakhiwa ngetitjalo ngekwemave emhlaba atsatseka njengemafutsa lanekhabhoni lencane langatsatsa sikhundla. Ahlanganisa emafutsa e etimbiwa latayelekile ngenhloso yekunciphisa kungcoliseka kwemoya ngekusebentisa emafutsa etekutfutsa.
6.2. Loluhlelomsebenti lwenta kutsi kube netindzawo letisihlanu tekulawulwa letibitwa ngekutsi (1) Indlelanchubo yalokutawusetjentiswa. Lenchubo yehlisa bungoti betinhlelo temafutsa lentiwa ngetitjalo ekubeni khona kwekudla. (2) Imitsetfosimiso yekulawula kubhicwa ngenhloso yekwenta kutsi kube nesiciniseko sekufunwa kwemafutsa lentiwe ngetitjalo. (3) Indlela yekubuyiselwa kwetindleko tekubhicwa kwemafutsa lentiwe ngetitjalo (4) Indlela yeselekelelomali sahulumende seMafutsa Lentiwe Ngetitjalo sekwelekelela balimi bemafutsa lentiwe ngetitjalo kanye nekwesekela benti bemafutsa lentiwe ngetitjalo. (5) Silinganisosimo sekukhetsa imiklamo yekwentiwa kwemafutsa lentiwa ngetitjalo ledzinga selekelelomali sahulumende. Ledokhumenti yaloluhlelomsebenti kungafinyeleleka kuyo ngekusebentisa iwebhusayithi yeLitiko Letemandla ku: www.energy.gov.za.

7. Umkhandlu Wavelonkhe Wetekuvikeleka

7.1. Ikhabhinethi ikuvumile kusungulwa kabusha kweMkhandlu Wavelonkhe Wetekuvikeleka ngenhloso yekuhlela kabusha kuchumana kwayo yonkhe imisebenti lehambelanako yetekuvikeleka kulelive. Lomkhandlu utawubukana nekuvuma Indlelalisu Yavelonkhe Yetekuvikeleka, bomacalakwentiwa beTebunhloli taVelonkhe talelive kanye neTilinganiso taVelonkhe teTebunhloli.
7.2. Sihlalo walomkhandlu kutawuba nguMengameli ngekwesikhundla sakhe sekuba nguMkhomuzi Lomkhulu weTembutfo Wemphi kanye neweTekuvikeleka. Lalamanye emalunga emkhandlu kutawuba Lisekelamengameli Mabuza; Indvuna Yetekuvikeleka Kwembuso Ayanda Dlodlo; Indvuna Yetembutfo Wekuvikela Netigayigayi Temphi Nosiviwe Mapisa-Nqakula; Indvuna Yetasekhaya Aaron Motsoaledi; Indvuna Yetebulungiswa Netemisebenti Yekulungiswa Kwetimilo Ronald Lamola; Indvuna Yetemaphoyisa Bheki Cele; Indvuna Yetetimali Tito Mboweni kanye neNdvuna Yetekubusa Ngekuhlanganyela Netendzabuko Nkosazana Dlamini Zuma.

8. Umtsetfo Lohlongotwako Wetasekhaya

8.1. Ikhabhinethi iwuvumile Umtsetfo Lohlongotwako Wetasekhaya, kanye nendlelalisu lephakeme kanye nemkhombandlela wekumisa kabusha Litiko Letasekhaya njengesikhutsati lesimcoka sekutfutfukisa temnotfo kanye netekuvikeleka tavelonkhe.
8.2. LoMtsetfo Lohlongotwako weyame kusisekelo senchubomgomo wekwentiwa simanjemanje nekwentiwa dijithali kwahulumende lokuyintfo lesisondzeta dvute netinhloso taHulumende losebentisa tindlela te-elekthroniki kanye netekuchuba Temabhizinisi ngendlela ye-elekthroniki.

9. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweSivumelwane saseMadrid lesimayelana nekuBhaliswa Kwemave Emhlaba Kwetimphawu (1989) kutsi isigunyate.

9.1. LeNdlelanchubo yaseMadrid ikhava kuvikeleka kwetimphawu tekuhweba. Timphawu tekuhweba takha kwatiwa kweluphawukuhweba kanye nelusito ekukhangiseni timphahla kanye netinsita lapha ngekhatsi eveni kanye nasemaveni emhlaba.
9.2. Kuvumelana neNdlelanchubo yaseMadrid kutawenta kutsi kutfutfukisele embili Inchubomgomo Yetemphahla Lecanjiwe (i-IP) yalelive. Kutawunika temabhizinisi aseNingizimu Afrika ikakhulu emabhizinisi lamancane indlela yekusebentisa luhlelo lwe-IP kutsi bakhangise timphahla tabo kanye netinsita tabo emaveni emhlaba.

10. I-ejensi Yetitimela Tebagibeli yaseNingizimu Afrika (i-PRASA)

10.1. Ikhabhinethi ikuvumile kucitfwa kweBhodi Yesikhashana ye-PRASA kanye nekufaka lesikhungo ngephasi kwelulawulo lolutimele.
10.2. INingizimu Afrika idzinga kuhamba kwetitimela lokutsembekile, imivila yekuhamba kwetitimela lete tihibe lengumgogodla wetekutfutsa ummango ekuchumaniseni tindlela letahlukahlukene tetekutfutsa. Imiphumela yeMhlolimabhuku Jikelele yanga-2018/19 lasandza kuyikhipha ibike ngekwehluleka lokukhulu kutekuphatsa ku-PRASA, kuswelakala kwenchubo lenemphumelelo yekulawulwa kwetimali lokuholele ekutseni i-PRASA itfole Umbiko Weluhlolomabhuku Wekutihlangula.
10.3. Ngaleyo ndlela-ke, Ikhabhinethi yakuvuma kukhetfwa kweMphatsi lotimele, Umnu. Bongisizwe Mpondo, kutsi aphatse tindzaba talesikhungo tinyanga leti-12. Lesingenelelo sitawuba neligalelo ekubuyiseni kusebenta ngemphumelelo kwe-PRASA.

11. Kuntjintjela eKusakateni ngeDijithali

11.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamafishane mayelana nesimo seluhlelo lweKuntjintjela eKusakateni Ngedijithali lolumayelana nelulawulo lwekugcina idikhoda, kwabelwa kanye nelulawulo lwekufakelwa.
11.2. Lucashelwe luhlelomsebenti lwekufakelwa kwesitoko semadikhoda; lesigcinwe etindlini tekubeka timphahla eHhovisi Letemaposi aseNingizimu Afrika. Ikhabhinethi ikuvumile kutsi kufakelwa emadikhoda lokusasele, labawafakako batawukhetfwa esigabeni samasipala wendzawo. Lendlela leseyibuyeketiwe yekuletsa lensita, kuhloswe ngayo kwenta ngekushesha lenchubo yekuntjintja yekusuka ku-analogu kuyiwe kudijithali kanye nekukhishwa kweLuhlobo Lolufuneka Kakhulu.
11.3. Ikhabhinethi iphindze futsi yakuvuma kukhetfwa kwaMnu. Newyear Niniva Ntuli  njengeMphatsi neSiphatsimandla Lesitilandzako se-Universal Service ne-Ejensi Yekufinyelela yaseNingizimu Afrika tinyanga letinge-24.

12. Umbiko lomayelana neLubuyeketo Lweminyaka Lenge-25 Lwekutfutfukisa Bomake Nekulingana Ngekwebulili eNingizimu Afrika: 1994-2019

12.1. Ikhabhinethi iwuvumile lombiko, lotawutsatseka njengeMbiko Wekubika Emuva kuSimemetelo saseBeijing nakuNkhundla Yekwenta (ye-Beijing+25) yaMhlabuhlangene(i-UN). Ikhomishini yaMhlabuhlangene Yesimo saBomake kumiswe kutsi igubhe umcimbi we-25 weSimemetelo saseBeijing neNkhundla Yekwenta ngeNdlovulenkhulu 2020. Live laseNingizimu Afrika lasisayina leSimemetelo saseBeijing.
12.2. Lombiko uchaza emabalengwe enchubekelembili etindzaweni letinyenti letimayelana nekutfutfukiswa kwabomake kanye nemitamo yekulinga kunciphisa ligebe lekungalingani ngekwebulili. Nanome ucinisekisa kutsi live laseNingizimu Afrika linemtsetfo loyimphendvulo kutebulili kanye netingenelelo tenchubomgomo tekulungisa kabusha tenkholelo yebulili, tinsayeya tekugucula kungalingani kwebulili ngekwemlandvo kanye nelungisa tento letichubekako tekubeka labadvuna ebuholini bomake bangabekwa kanye nekuba nemcondvo lotsite ngalabanye bantfu.

13. Budlova Lobucondziswe Kubulili Lobutsite (i-GBV) kanye Nendlelalisu Yavelonkhe Yekulwa Nekubulawa Kwabomake (i-NSP). (2020-2030)

1.1. Ikhabhinethi yatjelwa ngalamfishane mayelana ne-NSP 2020-2030, leyenta kutsi kube nenchubomgomo yendlelalisu lehlanganisa imikhakha leminyenti, kanye neluhlelo lweluhlakamsebenti kucinisekisa kuphendvula kwavelonkhe ku-GBV lokuhlangene kwahulumende kanye nelive lonkhana. Ikhabhinethi yavuma kutsi tonkhe tinhlelo letisitwe ngetimali talelisu kufanele kutsi tifezekiswe ngematiko lahlukahlukene latsintsekile.

13.1. Ikhabhinethi, nanome kunjalo, yabeka livi lesicondziso kutsi imisebenti lechubekako yentiwe ekwenteni ncono tinhlelembiso tetikhungo letiphakamisiwe kanye nekuchumana kwetinhlelembiso talomsebenti. LeTindvuna letilandzelako tanikwa livi lekutsi tente umsebenti lochubekako macondzana naloku: Indvuna Yetekutfutfukisa Tenhlalo Lindiwe Zulu; Indvuna Yetebulungiswa Netemisebenti Yekulungiswa Kwetimilo Ronald Lamola; Indvuna Yetemaphoyisa Bheki Cele; Indvuna yaBomake, Lusha Nebantfu Labakhubatekile Maite Nkoana-Mashabane. Indvuna Nkoana-Mashabane nguye lotawubita lelicembu emhlanganweni.

14. Tincomo Tephaneli Yekweluleka Mengameli mayelana neKulungiswa Kabusha Kwemhlaba Netekulima

14.1. Mhla tinge-24 Kholwane 2019, Ikhabhinethi yatfola Umbiko Wephaneli Yekweluleka Mengameli mayelana neKulungiswa Kabusha Kwemhlaba Netekulima sihlalo wayo kunguDkt. Vuyokazi Mahlati, leyente tincomo letinge-73. Ngekusebentisa Likomidi Lelihlanganisa Tindvuna leliholwa nguSekelemengameli Mabuza, onkhe ematiko latsintsekako acelwa kutsi atifundze letincomo letiphatselene netikhundla tawo bese asayaphendvula ngendlela lefanele.

14.2. Ikhabhinethi seyivele itigunyatile yaphindze yatesekela tincomo letinge-60. Nguletiyimfica kuphela letingazange tivunywa kantsi letintsatfu ticasheliwe. Ematiko lahlukahlukene atawubamba umhlangano lophelele wekwatisa lomayelana naleto tindzawo letingazange tivunywa kanye naleto letacashelwa.

15. Umklamo Wekutfutfukisa Umgwaco Longutsela Wayekela waseGauteng (i-GFIP)

15.1. Ikhabhinethi iwucaphele umbiko lomayelana ne-GFIP (umgwaco lotselelwako) weLicembu Lemsebenti leliholwa yiNdvuna Yetekutfutsa Fikile Mbalula. Sincumo sekugcina lesimayelana naletincomo taLelicembu Lemsebenti njengaloku ticuketfwe kulombiko sitawukhishwa ngeMnyaka Lomusha.

16. Kukhetfwa Kwebazuzi Nenchubomgomo Yekunikwa Kwemhlaba

16.1. Ikhabhinethi yaluvuma lushicilelo lwenchubomgomo kutsi ummango uphawule. Lenchubomgomo yenta kutsi kube nenchubo letsembekile nalengafihli yekunikwa kwemhlaba kanye nekukhetfwa kwebazuzi.
16.2. Lokucaphelekile kutsi, ilungisa kungalingani ngekwebulili ekunikweni kwemhlaba kanye nasekufinyeleleni kuwo, kanye nekweswelakala kwetindlela tekusita bahlali bemmango labaphuyile kanye nebahlali besigodzi kutsi bafinyelele kutfola umhlaba nangabe kube netinhlekelele temvelo kanye naletinye timo letiphutfumako.

C. Imitsetfosivivinyo

17. Ikhabhinethi iluvumile lushicilelo lweMtsetfosivivinyo Yemisebenti Yekusekela Labahlukumetekile wanga-2019 kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo wenta kutsi kube nendlela lehlanganisiwe nalenetingenelelo letimhibaminyenti tetidzingo talabahlukunyetwe bugebengu kanye nebudlova. Ngekusebentisa loMtsetfosivivinyo lokutawukwentiwa kanye nemisebenti yematiko lahlukahlukene kuTebulungiswa, Kuvikelwa Kwebugebengu kanye neKlasta Yetekuvikeleka Neklasta Yetenhlalo itawuchunyaniswa kancono njengencenye yinye yetinchubo tekukhicita. Ikhabhinethi iphindze futsi yavuma Inchubomgomo Yetemisebenti Yekwesekela Labahlukumetekile yanga-2019.

18. Ikhabhinethi iphindze futsi yawuvuma Umtsetfosivivinyo Wetisebenti Temisebenti Yetenhlalo wanga-2019 kutsi ufakwe kugazethi kute ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo wasungulwa ngenhloso yekwandzisa kulawulwa kwetisebenti temisebenti yetenhlalo kanye nekubona kutsi tisemazingeni omabili ebungcweti kanye nelekusita khona lapha ekhatsi emisebentini yetemisebenti yetenhlalo. LoMtsetfosivivinyo nasewentiwe umtsetfo, utawucitsa loMtsetfo Wetemisebenti Yetenhlalo Yebungcweti lokhona kwanyalo, wanga-1978 (Umtsetfo we-110 wanga-1978). Litiko Letekutfutfukisa Tenhlalo kutawutsi esigabeni lesitako lichaze kabanti lemitsetfosivivinyo lemibili lephikisanako

19. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa kweMtsetfosivivinyo Wekutsatfwa Kwemphahla Nguhulumende Yabelwe Ummango wanga-2019 kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo wentiwa waba sezingeni lelincono ngenca yemibono letfulwe ngesikhatsi kubonisanwa kabanti nesive ngawo kanye futsi nangemibono levela etinhlanganweni letahlukene. Nasewuphasisiwe waba ngumtsetfo, loMtsetfosivivinyo utakwenta kutsi kube netinchubo letifananako letitawulandzelwa nasekwentiwa lokutsatfwa kwemphahla nguhulumende yabelwe ummango. Unika luhlakamsebenti lwetemtsetfo kutsi ematiko ahulumende kanye naletinye tikhungo tembuso kulemikhakha lemitsetfu yahulumende kutsi tisebentise indlela lefananako yekutsatfwa kwemphahla yabelwe ummango kanye naletinye tinchubo tekutsatfwa kwetakhiwonchanti ngumbuso wabele ummango.

20. Ikhabhinethi iluvumile lushicilelo lweMtsetfosivivinyo loluhlaka Wekutfutfukisa Imitfombolusito Yephethroliyamu Lengakahlutwa kute ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo kuhloswe ngawo kugcugcutela simondzawo lesikhutsata lutjalomali kumkhakha wephethroliyamu lengakahlutwa. Unika Inkhombandlela lemayelana nekuhlwaywa kanye newemisebenti yekuyikhicita lengaba neligalelo ekukhuleni kwetemnotfo kanye netingucuko. LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi wente kutsi kube nehlukaniswa kwekulawulwa kwemitfombolusito yephethroliyamu. Usungula i-Ejensi Yephethroliyamu yaseNingizimu Afrika, letakwenta tincomo eNdvuneni Yetetimbiwa Netemandla.

21. Ikhabhinethi iluvumile lushicilelo lweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Emandla eTetimali taBomasipala Nemisebenti kute kutsi ummango uphawule ngawo. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wemandla eTetimali taBomasipala Nemisebenti, wanga-2007 (Umtsetfo we-12 wanga-2007). Ulawula emandla abomasipala kutsi utselise ilevi kutentfutfuko mayelana neticelo tentfutfuko kutemhlaba letifakiwe kumasipala.

Kudvonselwa umtselo wentfutfuko nguletinye tetindlela bomasipala labangatisebentisa kusita ngetimali kutfutfukisa takhiwonchanti tabomasipala. Loku kusita bomasipala kutsi bente imisebenti yabo yekugcina takhiwonchanti tisesimenti lesigcinekile nalesisebentako kute tikhutsate kukhula kutemnotfo.

22. Ikhabhinethi ikuvumile kungeniswa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo Wekuchibela Tebungcweti Bekuhlola Emabhuku. LoMtsetfosivivinyo uchibela Umtsetfo Wetebungcweti Tekuhlola Emabhuku, wanga-2005 (Umtsetfo we-26 wanga-2005). LoMtsetfosivivinyo uphakamisa kutsi Ibhodi Letimele Yekulawula Bahloli Bemabhuku inikwe emandla ekubitela enkantolo nome ngabe ngumuphi umuntfu lonelwatiso nome ngabe nguluphi loludzingekako kuphotfula nome ngabe nguluphi luphenyo lolumayelana nekungatiphatsi kahle kwebahlolimabhuku. Letichibelo futsi tinika Indvuna Yetetimali emandla ekuncuma samba lesisetulu umhlolimabhuku langahlawuliswa sona nakatfolakala anelicala ngemuva kwekucondziswa tigwegwe.

D. Imicimbi Letako

23. Simemo sekungenela Imiklomelo Yebetindzaba kuMmango Wentfutfuko waseNingizimu ne-Afrika (i-SADC)

23.1. Betindzaba baseNingizimu Afrika bayamenywa kutsi bangenele umcudzelwano weMiklomelo Yebetindzaba ku-SADC kungakashayi mhla tinge-28 Indlovana 2020. Tintsatseli letifisa kungenela lomcudzelwano tingafinyelela kutfola lwatiso lolubanti ku: www.sadc.int and www.gcis.gov.za.

E. Imilayeto

24. Kuhalalisa

Ikhabhinethi ivakalisa emavi ekuhalalisa ku:

24.1. Lobuhle waseNingizimu Afrika Zozibini Tunzi ngekuklonyeliswa sicoco sekuba nguLobuhle Wemhlaba 2019 lapha e-Atlanta, eMelika.
24.2. Resitjurenti Mosaic ngekukhetfwa kutsi yiresitjurenti lesezingeni lelisetulu yaseNingizimu Afrika eMcimbini weMklomelo wemnyaka Wemaresitjurenti eMhlaba iLa Liste World Restuarant eParis, eFrance.
24.3. Tisebenti temaphoyisa letinsha leti-4 971 letitfweswe ticu ngaLesihlanu, mhla ti-13 Ingongoni 2019 letivela emakolishi ekuceceshelwa buphoyisa. Letisebenti temaphoyisa letinsha letisandza kutfweswa ticu, titawujoyina umbutfo we-SAPS kute kwentiwe ncono kuphepha kwetakhamuti.
24.4. Ndvunankhulu wase-United Kingdom (e-UK) Boris Johnson kanye nenhlangano yakhe yetepolitiki i-Conservative Party ngekuphumelela Lukhetfo Jikelele lwase-UK lwanga-2019 futsi uhlose kuchubeka nekucinisa budlelwane emkhatsini walamave lamabili ngesikhatsi sekuba sesikhundleni kwakhe.
24.5. Amajita (Licembu lelibhola letinyawo lavelonkhe lalabangephasi kweminyaka le-20 budzala) ngekukhombisa buchawe emdlalweni wabo neZambia kanye nekuphuma sibili eNdzebeni Yemhlaba Ye-COSAFA Ye-U20.

F. Kubekwa etikhundleni

Kutawucinisekiswa ticu tetemfundvo nekuhlola kufaneleka kwabo bonkhe lababekwe etikhundleni.

1. Umkhandlu Wetekutfutfukisa Umtfombo Webantfu waseNingizimu Afrika:

a. Adv Richard Sizani (Ikhomishini Yemisebenti Yahulumende);
b. Mk. Phindile Mkwanazi (Sikolwa saVelonkhe saHulumende);
c. Mk. Riefdah Ajam (Inhlanganisela Yetinyonyana taseNingizimu Afrika);
d. Mnu. Narius Moloto (Umkhandlu Wavelonkhe Wetinyonyana);
e. Mnu. Bheki Ntshalintshali (Khongolose Wetinyonyana taseNingizimu Afrika (COSATU);
f. Dkt. Octavia Mkhabela (Losatsatse umhlalaphansi);
g. Dkt. Chris Nhlapo (WaseCape Peninsula University of Technology);
h. Dkt. Dudu Mkhize (WeLusha lwaseNingizimu Afrika kuteBunjiniyela);
i. Mnu. Sanele Mlotshwa (Inhlangano Yebaphatsi beMakolishi aseNingizimu Afrika);
j. Mnu. Thulani Dlamini (Umkhandlu weTesayensi Nelucwaningo kuTetimboni);
k. Dkt. Glenda Kruss (Umkhandlu weTekucwaninga ngeTesayensi Yemuntfu);
l. Mnu. Joe Samuels (Luphiko lwaseNigizimu Afrika Lweticu Temfundvo);
m. Mnu.. Bruno Peter Nkosi Druchen (Inhlangano Yalabanensayeya Yekungeva eTindlebeni yaseNingizimu Afrika);
n. Mnu. Sifiso John Mtsweni (I-ejensi Yavelonkhe Yekutfutfukisa Lusha);
o. Dkt. Jeremia Gule (Sikhungo Selulawulo Lwebantfu);
p. Mk. Busisiwe Mavuso (Buholi Betemabhizinisi eNingizimu Afrika);
q. Mnu. Mustak Ally (Umkhandlu Wetimbiwa waseNingizimu Afrika);
r. Mnu. Dumisani Mphafa (Umkhandlu weTemabhizinisi aLabamnyama);
s. Solwati Sibongile Muthwa (Inyuvesi yaseNingizimu Afrika);
t. Mk. Sesi Nombulelo Nxesi (Umkhakha weTemfundvo Nenkhundla Yekucecesha);
u. Dkt. Randall Carolissen (Sikimu Savelonkhe Sekusita Bafundzi Ngetimali);
v. Mk. Yvonne Pelle (Imfundvo Lechubekako Nemkhakha Wekucecesha);
w. Mnu. Christo van der Rheede (i-AgriSA);
x. Mnu. Michael Peter (Temahlatsi taseNingizimu Afrika);
y. Mk. Sithembiso Dlamini (Tekuvakasha taseNingizimu Afrika); kanye
z. NeMnu. Gerhard Hattingh (Inhlangano Yetemabhizinisi Yesisombululo Sekwakha Imphahla).

2. Sikhwama seBhodi Yetingoti Temgwaco (i-RAF).

3. Mk. Nompumelelo (Mpumi) Mpofu njengeMcondzisi Lolawulako weNkampani yaseNingizimu Afrika Yesikhumulo Setindiza

Imibuto ingacondziswa ku: Mk. Phumla Williams – Libambela laloKhulumela Ikhabhinethi
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore