Sitatimende SaMengameli Cyril Ramaphosa Mayelana Nenchubekela Embili Yemitamo Yavelonkhe Yekulwa Nalobhubhane We-COVID-19

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kulentsambama, ngitsandza kukhuluma nani mayelana netintfo letine letimcoka ekulweni nalobhubhane we-COVID-19 kanye nesekululameni kwemmango nekwemnotfo wetfu.

Nguleti, kwekucala, kucinisa umkhankaso wetfu wekugoma; kwesibili, tinyatselo lesitatitsatsa tekuchubeka kuvula umnotfo wetfu; kwesitsatfu, kwetfulwa kwesitifiketi sekutsi ugomile; futsi, kwesine, kucocisana kwetfu ne-United Kingdom kute sibuyisele esimeni tekuhamba, tekuvakasha netekutsengiselana.

Etinsukwini letimbalwa letengcile, i-South African COVID-19 Modelling Consortium icinisekisile kutsi iNingizimu Afrika seyiphumile kulihlandla lesitsatfu lekutseleleka nge-COVID-19.

Lelihlandla, lebelibangwa luhlotjana lweligciwane i-Delta, belinebungoti lobukhulu kakhulu kunalamanye lamabili lengcile.

Lelihlandla lesitsatfu litsetse tinsuku letingetulu kwaleti-130, futsi litsetse sikhatsi lesicishe sibe maviki lamabili ngebudze kunaleso selihlandla lekucala nelesibili.

Ngalesikhatsi sisesicongweni salelihlandla lesitsatfu, besibhalisa tigameko letinsha tekutseleleka letilinganiselwa ku-20 000 ngelusuku.

Kuletinsuku letengcile letisikhombisa, silinganiso lesivamile sekutseleleka lokusha besilinganiselwa ku-1 800 ngelusuku.

Kube futsi nekuncipha lokusimeme kwekulaliselwa i-COVID-19 esibhedlela nekwekufa kuto tonkhe tifundza.

Leti tindzaba letamukelekile kitsi sonkhe.

Besingaphansi kwalelitfunti lalobhubhane tinsuku leti-574 kungunyalo, futsi sonkhe sihlangabetene nebumatima.

Sihlangabetene nebumatima lobukhulu, futsi lokube lukhuni kakhulu ngaloku bekungilokulahlekelwa tihlobo letinengi, balingani lesisebenta nabo kanye nebangani ngenca yalobhubhane. Siyabalilela bonkhe ngamunye ngamunye.

Ngalokwetayelekile sonkhe sifuna kucala kwenta imisebenti yetfu lebesingakhoni kuyenta esikhatsini lesinengi kuleminyaka lemibili leyengcile.

Sifuna kuhambela imicimbi yemasiko, emaphathi etinsuku tekutalwa, imishado kanye naleminye imicimbi yemmango ngekukhululeka nebangani nemindeni yetfu.

Silangatelela kuba nesikhatsi sekuya esontfweni, esontfweni lemaSulimane, endzaweni yeMajuda yekukhuleka nasethempelini ngaphandle kwemikhawulo, futsi sikhone kwangana nekuchebulana ngetandla ngaphandle kwekukhatsateka ngekungenwa tifo.

Balandzeli betemidlalo labasemkhatsini kwetfu sebalindzele kubuyela e-FNB, e-Moses Mabhida, e-Royal Bafokeng, e-Newlands nase-Loftus bayosekela emacembu abo.

Sifuna kuhlangana ngekukhululeka futsi etindzaweni tekudlela, emathaveni nasetinkhundleni taseshashalazini, futsi sifuna kuhamba ngetigitjelwa ngekukhululeka ngesikhatsi lesifuna ngaso nekuya lapho sifuna kuya khona.

Letinhlobo tekukhululeka, lesitilangatelele sonkhe, singafinyelela kuto.

Kodvwa sitawukhona kufika kuto uma sonkhe sigomile futsi sisonkhe sichubeka nekulandzela timiso tetemphilo letisisekelo.

Kusukela sacala umkhankaso wetfu wavelonkhe wekugoma, bewuloku uya ngekutfola sivinini lesisetulu.

Kute kube kunamuhla sesisebentise imitsamo yemutsi wekugoma lengetulu kwetigidzi leti-17.

Bantfu labangetulu kwetigidzi leti-8.6 bagome ngalokuphelele, lokwenta kutsi babe ngetulu kwakunye kulokusihlanu kwelinani lebantfu labadzala.

Lokubalulekile, bantfu laba-60% baseNingizimu Afrika labaneminyaka lengetulu kwema-60, nebantfu labama-50% labasemkhatsini kweminyaka lema-50 nalema-59 nyalo sebawutfolile lokungenani umutsi wekugoma lomtsamo wekucala.

Letinombolo leti tisinika kutetsemba nelitsemba.

Sitibekele linani lesilihlosile lekutsi sigome bantfu baseNingizimu Afrika labadzala labama-70% uma kuphela lomnyaka.

Uma sifinyelela kulelinani lesitibekele lona, Litiko Letemphilo licabanga kutsi litawube lisindzise timphilo letifika kuti-20 000.

Loku kumelele bantfu labati-20 000 – bomake, bobabe, emadvodzana nemadvodzakati – lebangavikeleka ekufeni uma linyenti letfu lingakhetsa kugoma.

Kute sifinyelele kuloku lesikuhlosile kufuneka siphakele leminye imitsamo yemitsi yekugoma letigidzi leti-16 kulomnyaka, lecishe ibe linani leliti– 250 000 lekumitsamo yekucala yemutsi wekugoma njalo ngalolo nalolo lusuku emkhatsini kweliviki kute kube kusemkhatsini kweNgongoni.

Siyati kutsi uma ukhula uba mdzala, makhulu ematfuba ebungoti bekutsi ungagula kakhulu nge-COVID-19 noma ekutsi kudzingeke ulaliswe esibhedlela.

Siyati futsi kutsi bungoti bekufa ubulawe yi-COVID-19 bukhulu kulabo lesebakhulile kunalabo labasesebancane.

Kute sisindzise timphilo futsi sivikele tikhungo tetfu tetemphilo nebasebenti betfu ekukhungatfweni ngumsebenti, sicalise embili kutsi kugonywe labo labaneminyaka lengetulu kwale-50 nalabangetulu kwale-60.

Loku akusho kutsi bantfu labaneminyaka lengaphansi kwale-50 abekho ebungotini.

Kuto letinyanga leti, sibone kuba nekukhula kwemanani ebantfu labasha labalaliswa esibhedlela futsi babulawa yi-COVID-19.

Kungenca yalesizatfu sincume kutsi kusuka mhla ti-20 Ingci sikhulise loluhlelo lwetfu lwekugoma lwafinyelela kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labaneminyaka lengetulu kwe-18.

Nanoma sibe nenchubekela embili lemcoka, futsi sakhona kutfola imitsamo leyanele yemutsi wekugoma lelingana bantfu lesibahlosile, luhlelo lwetfu lwekugoma lusahamba kancane kakhulu.

Ngenca yaloko sincume kukhulisa umkhankaso wetfu wekugoma ngekusungula ‘i-Vooma Vaccination Weekends’ kusukela kusasa.

Umkhankaso we-Vooma Vaccination Weekends utawuba ngumkhankaso wavelonkhe lotawugcugcutela bantfu bakitsi kutsi bagome.

Siyati kutsi kuya endzaweni yekugoma ngesikhatsi lesisemkhatsini kweliviki kungaba yintfo lelikhuni ebantfwini labanengi, kakhulu labo labasebentako, labo lekufanele bahambe emabanga lamadze baye emsebentini, noma labanemisebenti lebukene nemindeni yabo.

Labo labangahle bangakhoni kugoma emkhatsini kweliviki kufuneka balitsatse lelitfuba.

Kusasa, mhla lu-1 iMphala nangeMgcibelo ti-2 iMphala, sitawube sivule tindzawo tekugoma kulo lonkhe lelive kute sifinyelele ebantfwini labangetulu kwehhafu yesigidzi.

Litiko Letemphilo litibonile tigodzi lekufuneka ticaliswe embili kuleso naleso sifundza ngekubuka linani lebantfu labangakagomi kanye nalabagomile kusigodzi ngasinye.

Loku kutawuba yi-Vooma Vaccination Weekend yekucala kuloluchungechunge lwetinhlelo tekufinyelela ebantfwini.

Baholi labavela kuyo yonkhe imikhakha yetepolitiki, tinhlangano temmango, baholi betenkholo, baholi bendzabuko, betemsebenti kanye nebetemabhizinisi batawube bancusa imimango kutsi igome kute ihlale iphephile.

Mine neLisekela Mengameli, kanye Netindvuna, Emasekela Etindvuna, Bondvunankhulu, ema-MEC, Bomeya nemaKhansela, sitawube natsi siphumile sisemangweni ngaLesihlanu nangeMgcibelo kute sigcugcutele takhamuti kutsi tigome.

Umutsi wekugoma utfolakala mahhala kuwo wonkhe umuntfu lohlala eNingizimu Afrika, akukhatsalekile kutsi usakhamuti saseNingizimu Afrika noma salelinye live.

Ungaya esikhungweni sahulumende setemphilo noma lesitimele lesiphakela umutsi wekugoma, nanoma ungenawo umshwalensi wetemphilo.

Ungavele ungene nje endzaweni yekugoma lesedvute nawe uphetse matisi wakho noma uphetse intfo lenebufakazi bekutsi nguwe bese uyabhaliswa khona lapho.

Lama-Vooma Vaccination Weekends aphindze asinike litfuba lekubonga leligalelo lelikhulu lelidlalwa basebenti betfu betemphilo kanye nebaphatsi betinsita tetemphilo – kusuka kubasebenti betfu betemphilo labasemmangweni labebangena likhaya ngelikhaya bagcugcutela bantfu kutsi baye etindzaweni tekugoma kuyofika kubasebenti betfu labasetindzaweni tekugoma kanye nasetimotweni tekuchumana nebantfu kanye nalabo labasetikhungweni tetemphilo kulo lonkhe lelive.

Sifuna futsi kubonga lelinani lelikhulu lemavolontiya labekancedzisa kanye nalemicondvo leminengi lete nebaholi bendzawo.

Kufuneka siyishayele tandla imitamo leyentiwa bosomabhizinisi yekwenta kutsi basebenti babo bagome.

Senta lubito kubo bonkhe bosomabhizinisi kutsi bente kube malula kutsi basebenti babo bagome nekutsi babagcugcutela kutsi bagome.

Kufaka yonkhe imikhakha yemmango kulomtamo wavelonkhe kutawuba yintfo lemcoka kuwonkhe wonkhe kulesikhatsi lesimcoka lesiholela kulukhetfo lwabohulumende basekhaya ngeLweti.

Imisebenti lemayelana nekukhankasa ibanga bungoti lobukhulu lobukhulisa kutselelana lokusha.

Nguloyo naloyo wetfu – kusuka kubaholi belicembu letepolitiki nakubahleli kuye kuyofika kubalandzeli nakubasebenti belukhetfo – sinemsebenti wekucinisekisa kutsi letinchubomgomo tiyalandzelwa nekutsi tonkhe timiso tetemphilo tiyahlonishwa ngalesikhatsi sekukhankasela lukhetfo.

Ikhomishini Yelukhetfo Letimele ibeke tindlela tekucinisekisa kutsi wonkhe umvoti angakhona kulandzela lilungelo lakhe lentsandvo yelinyenti ngekukhululeka ngaphandle kwekutifaka ebungotini lobungadzingeki.

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Uma ngimemetela mhla ti-12 Inyoni kutsi lelive litawuya Esigabeni Sekucaphela Sesibili Lesiguculiwe, ngatsi sitawubuyeketa simo emva kwemaviki lamabili.

Tintfo letenteka nyalo letimayelana nalobhubhane tichaza kutsi imikhawulo leminengi lebekiwe ingahle isuswe, njengoba kulandzelwa tincomo Tekomiti Yekweluleka Mengameli nge-COVID-19.

Emva kwalemihlangano Yemkhandlu Wavelonkhe Weligciwane LeKhorona kanye neweMkhandlu wekuChumana waMengameli, iKhabhinethi itsetse sincumo sekususa iNingizimu Afrika Esigabeni Sekucaphela Sesibili Lesiguculiwe iye Esigabeni Sekucaphela Sekucala Lesiguculiwe kusukela nakudzabuka kusa kwebusuku banamuhla.

Letinyatselo letilandzelako titawulandzelwa njengencenye yeSigaba Sekucaphela Sekucala Lesiguculiwe:

  • Emahora esikhatsi sekugcina kuhamba atawuguculwa, atawucala kusuka ngensimbi ye-12 nakudzabuka kusa kuye kuyesine ekuseni.

Takhiwo tekungcebeleka letifana netitolo tekudlela, emabhala netindzawo tekutivocavoca kutawufuneka kutsi tivalwe ngensimbi ye-11 ebusuku kute kunikwe basebenti bato nemakhasimende sikhatsi sekuhamba baye emakhaya ngembi kwekucala kwesikhatsi sekugcina kuhamba.

  • Linani lelisetulu lelivumelekile lebantfu labavunyelwe kuhlangana endzaweni levalekile litawukhushulwa kusuka kuma-250 kuya kuma-750, kantsi linani lelisetulu lebantfu labavunyelwe kuhlangana endzaweni levulekile litawukhushulwa kusuka kuma-500 kuya kuti-2 000.

Lapho khona indzawo lekuhlanganelwa kuyo iyincane kakhulu kutsi ingatsatsa lamanani labaliwe ngekulandzela ngalokufanelekile kuhlala ngekuchelelana, kufuneka kungasetjentiswa indzawo lengetulu kwemaphesenti la-50% emtsamo wonkhe walendzawo.

Loku kufaka tinkhonzo tenkholo, imicimbi yetepolitiki kanye neyemmango, kanye netitolo tekudlela, emabhala, emathaveni kanye neletinye tindzawo letifana naleti.

  • Linani lelisetulu lebantfu labavunyelwe kuhambela imingcwabo litawukhushulwa kusuka kuma-50 kuya kuli-100.  Njengakucala, imilindzelo, imicimbi leyenteka emva kwekungcwaba kanye nema-‘after-tears’ akukavumeleki.
  • Kutsengiswa kwetjwala – kwato totimbili tindzawo lekunatselwa kuto nalekunganatselwa kuto – kutawuvunyelwa, ngekulandzela tibonelelo telayisensi yaleyondzawo. Kodvwa-ke, kute tjwala lekufuneka butsengiswe emva kwensimbi ye-11 ebusuku.
  • Kusaphocelekile kugcoka tifonyo uma usemmangweni, kantsi kusasekwephula umtsetfo kungagcoki sifonyo lapho kudzingeke khona.

Njengencenye yemitamo yekuvuselela tincenye temnotfo letitsintseke kakhulu kute tikhone kusebenta sibuke kutsi siphindze sicekise lemikhawulo, ikakhulu mayelana nemicimbi yetemidlalo neyetemasiko.

Njengoba besengishilo ngaphambilini, sonkhe siphokophele ekutsini siphindze sitfole kukhululeka kwetfu, futsi uma sichubeka nekusebentisana njengoba besenta, tindzawo letinengi temicimbi titawuvulwa.

Litiko Letemphilo masinyane litawucala kuniketa sitifiketi sekutsi ugomile, lesitawuniketa bufakazi lobuvikelekile nalobungacinisekiswa.

Lesitifiketi singasetjentiswa kwenta kube malula kuhamba, kufinyelela etindzaweni nasemicimbini letsite kanye naletinye tinhlobo temicimbi letidzinga bufakazi besimo sakho ngekugoma.

Indlela yetfu isukela kutinkhombandlela teNhlangano Yemhlaba Yetemphilo futsi ihambisana netindlela temhlaba letihamba embili.

Kucondzisa kahle nekufananisa bufakazi bekugoma nako kutawuhamba indzawo lendze leya ekucekiseni imikhawulo leminengi letawenta kube malula kuvakashela emave emhlaba nekutsi emave emhlaba nawo avakashe kulelive.

Kugoma akusimayelana nekutivikela wena kuphela kanye nalabo lonabo.

Kumayelana futsi nekuvikela luhlotjana lwemagciwane lamasha nalamanye lamaningi layingoti kute angaveli, ngoba leligciwane lingakhona kusabalala futsi ligucuke ebantfwini labangakagomi.

Kodvwa-ke, kufuneka sikhumbule kutsi nanoma sigomile, kufuneka sichubeke silandzela ticwayiso letisisekelo kute sinciphise kusabalala kwaleligciwane lisuke emuntfwini liye kulomunye.

Siyati kutsi imicimbi lesendzaweni levalekile, kakhulu etindzaweni letingangenisi kahle umoya, tiyimbangela lenkhulu yekucubuka kwaleligciwane futsi ngito tindzawo letisabalalisa kakhulu leligciwane.

Kufuneka sichubeke kugcoka tifonyo tetfu ngaso sonkhe sikhatsi uma sisemangweni, sihlale ngekuchelelana futsi sihlale sicinisekisa kutsi emafasitelo avuliwe nekutsi kuhlala kungena umoya lohlantekile.

Uma sichubeka kulandzela letinchubomgomo, uma sigcina emazinga ekutselelana aphasi, futsi lokumcoka kakhulu uma sigoma bantfu labadzala labanengi, sitawugcina lobhubhane akhashane natsi futsi ngekuhamba kwesikhatsi, siwuphoce kutsi unciphe.

Kumitamo yekuvikela kwandza kwekutselelana, emave lamanengi emhlaba wonkhe akhetse kuvala kutsi lamanye emave avakashele eveni lawo.

I-United Kingdom ivale iNingizimu Afrika kutsi ingayivakasheli ngekutsi iyifake eluhlwini lwemave lanebungoti kakhulu.

Loku kusibeke esimeni lesibi, ngenca yekutsi i-United Kingdom itivakashi letinkhulu letita eNingizimu Afrika letisuka enyakatfo futsi ibalingani labamcoka betekutsengiselana.

Ngesikhatsi lapho bososayensi base-UK bakhatsatekile ngekubakhona kweluhlotjana lweligciwane i-Beta eNingizimu Afrika, liciniso litsi i-Delta nyalo ngiyo legcame kakhulu kulelive.

Ngaphambilini namuhla ngicocisene ngelucingo naNdvunankhulu waseBrithane Boris Johnson ngalendzaba. Ngiyibekile indzaba yeNingizimu Afrika kuye, uyivisise kahle kakhulu.

Sobabili sivumelene kutsi tincumo letifana naleti kufuneka tisuselwe kutesayensi futsi siyatsemba kutsi kutawuba nemphumela lomuhle uma lendzaba ibuyeketwa etinsukwini letitako.

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Intfo lenkhulu lesiyicalisa embili nyalo kucinisekisa kutsi umnotfo uyasimama masinyane, kute sikhone kwakha ematfuba emsebenti nekusita emabhizinisi abuyele esimeni sawo.

Yinye kuphela indlela lesingenta ngayo loku kutsi kugome bantfu labanengi baseNingizimu Afrika, ngekusheshisa lokukhulu.

Uma linyenti lebantfu bakitsi seligomile, singamemetela kutsi iNingizimu Afrika iyindzawo lephephile futsi singamukela tivakashi ngalesikhatsi sasehlobo.

Singacala imicimbi yetemidlalo neyemakhonsathi, sisuse imikhawulo etindzaweni tekudlela nasemabhala, futsi sigcugcutele bantfu kutsi babuyele ngalokuphephile etindzaweni labasebenta kuto, etitolo nasetindzaweni temmango.

Uma singafinyelela kulinani lesilihlosile lekugoma ngasekupheleni kwalomnyaka, singakhona kugwema leminye imikhawulo lengalandzela bese sicala kuvuselela umnotfo wetfu ngesivinini lesikhulu.

Ngifuna kunicela nonkhe kutsi nitsatse lelitfuba le-Vooma Vaccination Weekends.

Asiphumeni sonkhe siyogoma.

Asitsatse bangani nemindeni yetfu lebangakagomi siyeni kuyogoma.

Asihlanganeni sisonkhe sifike kulinani lelihlosiwe leli-70% ngeNgongoni.

Asiphakamiseni sivinini. Asi-Voomeni.

Kwangatsi Nkulunkulu angabusisa iNingizimu Afrika futsi achubeke kuvikela bantfu bayo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore