Sitatimende saMengameli Cyril Ramaphosa lesimayelana neNchubekelembili eMitameni yaVelonkhe yeKuvimba Kubhebhetseka kweLubhubhane lwe-COVID-19

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Lamuhla kusihlwa, ngitsandza kucala ngekutsi nginitekele ngaloko lesihlangabetana nako njengesive ngeliviki linye kulomsebenti lesiwentako eluhlelweni lwekunakekela ngetemphilo kulesinye setifundza tetfu.
Emkhatsini wetinsuku tamhla ti-14 namhla tinge-20 Ingci kulomnyaka, Litiko Letemphilo laseNshonalanga Kapa, ligcogce tinombolo tebantfu labangetulu kweminyaka lenge-60 labebasuleleke nge-COVID-19.

Bange-30 kuphela kubantfu labange-729 labangetulu kweminyaka lenge-60 budzala labangeniswe esibhedlela ngenca ye-COVID-19 kulelo viki labebagomile.

Loku kusho kutsi labange-699 babo bebangakagomi.

Kantsi kulabo bantfu labange-292 labangetulu kweminyaka lenge-60 budzala labashone ngenca ye-COVID-19 kulelo viki, labange-287 babo bebangakagomi, lokusho kutsi bebasihlanu kuphela labebagomile.

Ngalamanye emavi, bangemaphesenti lange-96 ebantfu labangetulu kweminyaka lenge-60 ebantfu labangeniswe esibhedlela kulesifundza kantsi labangetulu kwe-98% ebantfu labangetulu kweminyaka lenge-60 labashonile bebangakagomi.
Iphethini lefananako ibonakele kulo lonkhe lelive.

Siyati kutsi umuntfu logomile usengasuleleka ngalolufu aphindze futsi usengalendlulisela kulabanye leligciwane.

Kodvwa lesikubonako kutsi bambalwa kakhulu bantfu labagomele i-COVID-19 lesifo lesibagulisa kakhulu, futsi bambalwa kakhulu labangeniswa egunjini lalabagula kakhulu nome labadzinga tinsita tekuphefumula.
Lokubaluleke kakhulu, bantfu lasebagomele i-COVID-19 mancane kakhulu ematfuba ekutsi lesifo singababulala.

Live laseNingizimu Afrika seliphendvuke ngekushesha labasikhungo sekugoma.

Ngetulu kwekota yebantfu labadzala baseNingizimu Afrika sebatfole lokungenani silinganisomutsi sinye semutsi wekugoma futsi bangetulu kwetigidzi leti-7 tebantfu lasebagome ngalokuphelele.
EMpumalanga Kapa, eLimpopo naseNshonalanga Kapa, bangetulu kwamunye kubantfu labadzala labasihlanu nyalo lasebagome ngalokuphelele.

Linani selilonkhe letilinganisomutsi tekugoma lesetisetjentisiwe kulelive nyalo selitigidzi leti-14.6 tetilinganisomutsi.
Nyalo sesisebentisa tilinganisomutsi letisigidzi njalo ngemalanga lamane kuya kulasihlanu.

Hulumende sewutfole imitsi yekugoma kute kutogoma bonkhe bantfu labadzala, kantsi kuphakelwa kwemitsi yekugoma nyalo akusasiso sihibe.
Nanome kunjalo, kusadzingeka kutsi sente kakhulu kunaloku.

Futsi senta kakhulu njengaloku senta kancono tindlela tetfu tekusebenta.

Sengeta litubane lekugoma kanye nekucinisekisa kutsi sifinyelela nakulabo labahlaseleka kalula kugula lokumatima.

Nanome wonkhe umuntfu loneminyaka le-18 budzala ulungele kutsi agome, imitamo yetfu kanye nemitfombolusito siyigcilisa kakhulu kulabo labaneminyaka lengetulu kwe-60 budzala kanye nalabo labanekugula lokungumahlalakhona.
Kute kube ngulamuhla, bangetulu kwe-57% bantfu labangetulu kweminyaka lenge-60 budzala lasebagomile.

Loku kuyimphumelelo lenkhulu, kodvwa kusadzingeka kutsi sifinyelele kubo bonkhe.

Lesikutfolile kutsi besifazane labanengi bayeta kutsi batokugoma kunalabadvuna labagomela i-COVID-19.
Nanome emanani aya ngekubancono, labadvuna solomane bahudvula tinyawo kutsi bete batokugoma.

Sisabalalisa lomlayeto ngato tonkhe tilwimi kucinisekisa kutsi bantfu bavisise kutsi lemitsi yekugoma iphephile, isebenta ngemphumelelo futsi yamahhala.

Bantfu labanengi emhlabeni wonkhe bayagoma, sekusetjentiswe tilinganisomutsi letingetulu kwemabhiliyoni lasihlanu nesigamu emhlabeni wonkhe kute kube ngunyalo.
Sekunebufakazi lobungetulu kakhulu lobuvela emaveni langemakhulukhulu kutsi lemitsi yekugoma iphephile futsi inikana kuvikeleka lokunemandla.

Sesitsatse tinyatselo senta kwabamalula kutsi bantfu bakhone kugoma nome ngabe ngukuphi lapho bakhona.
Nyalo sesinetindzawo tekugoma tahulumende naletitimele letingetulu kwe-3 000 eveni lonkhana, tindzawo tekugoma letitimele letinengi titawugoma nome ngabe nguliphi lilunga lemmango mahhala akukhatsaleki kutsi unemshwalense wetekwelashwa nome cha.
Ngifuna kugcizelela kutsi luhlelo lwekugoma luvuleleke wonkhe umuntfu lolapha eNingizimu Afrika, akukhatsalekile kutsi batakhamuti taseNingizimu Afrika nome cha.

Kubalulekile kutsi sikubeke etingcondvweni tetfu kutsi leli ligciwane lelisha umhlaba lewungazange sewuhlangabetana nalo ngaphambilini.

Nanome kute umuntfu longakacombela kutsi leligciwane litawugucuka njani lichubeke, ummango wetesayensi sewusungule tindlela letinsha tekulandzelela tekuvumbuka kwemagciwane lamasha lasagucukile.

Nangabe bantfu labanengi abakagomi futsi bahlale babe ngulabasuleleka lula ngalolufu, litfuba lemagciwane lamasha lasagucukile nalayingoti kakhulu kutsi avumbuke likhulu kakhulu.

Kungaleso sizatfu-ke kutsi imitsi yekugoma kwanyalo ngiyo lesikhali lesinemandla sinaso kutsi silwe nalolubhubhane.
Nasitawusheshisa sonkhe sigome, sitawukhona kuvula ngekushesha tindzawo temidlalo tetibukeli.

Nasitawusheshisa sonkhe sigome sitawukhona kutsi semukele ngekushesha tivakashi kulelive letfu lelihle.

Nangabe sonkhe sesigomile, sitawukhona kutsi sihlangane ngekushesha nebangani nemindeni, sitawukhona kubuyela ngekushesha emahhovisi nakuletinye tindzawo tekusebenta.

Nangabe sesigomile, sitawukhona kutsi sibuyisele emuva umnotfo wetfu kutsi usebente ngalokugcwele futsi sidale imisebenti live letfu lelidzingako.

Lokubalulekile, nasesigomile, sitawukhona kutsi siphindze sibuyisele esimeni tonkhe tingenelelo letimcoka tetemphilo futsi sihhamule kutfwala kamatima kwebasebenti betfu betemphilo. 

Kusemahlombe etfu sonkhe kutsi lowo nalowo kutsi acinisekise umndeni wakhe, bangani kanye nalabo lasebenta nabo kutsi kugoma kuphephile kanye nekutsi kungasindzisa timphilo tabo.

Ngesikhatsi ngigcina kukhuluma nesive, besicondze kungena esicongweni sesiwombe sesitsatfu sekutseleleka ngalolufu, lesibhebhetselwa ligciwane lelehlukile lelatiwa ngekutsi yi-Delta.

Leligciwane lelehlukile i-Delta lendluliseka kakhulu kwengca lamagciwane lahlukile aphambilini futsi, litseleleka kubantfu labanengi, libeka bumatima lobukhulu kutisetjentiswa tetfu tetemphilo.

Satsi lesiwombe sesitsatfu sitawuba nemandla kakhulu futsi sitsatse sikhatsi lesidze kunaletiwombe letimbili taphambilini, futsi loko kufakazelekile kutsi besisho lokungiko.

Nanome lesiwombe sesitsatfu sisengakakengci, sikubonile kwehla kwekusuleleka ngalolufu eveni lonkhana kulamaviki lambalwa lengcile.
Silinganiso-mkhatsini selinani lekwesuleleka ngalolufu lolusha malanga onkhe kuleliviki lelengcile singemaphesenti lange-29 ngephasi kwemalanga lasikhombisa aphambilini, kantsi singephasi ngemaphesenti lange-48 ngephasi kwemalanga lasikhombisa ngembikwaloko.

Nanome lesiwombe sesitsatfu senyuke eGauteng kucala futsi sehla kucala kunaletinye tifundza, nyalo sekunekwehla lokubonakalako kuto tonkhe tifundza.

Tifundza letimbili letigcama kakhulu kuletinye yiNyakatfo Kapa neFreystata, lapho linani lekwesuleleka ngalolufu ngekulinganisa nelinanibantfu solomane lisasetulu tinyanga letinengi.

Ngaleyo ndlela-ke sigcilisa imitamo yetfu kuletifundza kute sivisise kutsi yini loko lokuchubela embili lokusuleleka ngalolufu nekutsi ngutiphi tinyatselo lokudzingeka kutsi sititsatse kute sehlise lamanani.

Ngekwehla kwalokutseleleka ngalolufu kuto tonkhe tifundza, Likomidi Letindvuna Lekweluleka Ngete-COVID-19 lincome kutsi kube nekucekiswa kwemitsetfo levimbelako lemayelana nekuhamba kwebantfu kanye nemihlangano.

Letincomo kucocisanwe ngato kuMkhandlu Wavelonkhe Lophetse Teligciwane leKhorona kanye naBondvunankhulu betifundza, bosodolobha kanye nebaholi bendzabuko kuMkhandlu WeMengameli Wekuchumanisa. Kuphindvwe futsi kwacocisanwa ngato nebaholi bemacembu epolitiki lamelelwe ePhalamende kanye netinhlangano tetenkholo.

Ngekususela kulokucocisana, Ikhabhinethi ngako-ke incume kutsi lelive kufanele kutsi lisuswe kuSigaba Sesitsatfu Lesilungisiwe libekwe eSigabeni Sesibili Lesilungisiwe kusukela kusasa, ngeMsombuluko, ngamhla ti-13 Inyoni 2021.
Loku kusho kutsi:

  • Ema-awa emtsetfo weliwashi nyalo asacala ngensimbi ye-23:00 ebusuku aphele ngensimbi ye-4:00 ekuseni.
  • Tikhungo letingasimcoka letifanana nemarestjurenti, emabhala netindzawo tekuvocavoca umtimba kutawudzingeka kutsi tivalwe ngensimbi ye-10 ebusuku. Loko kutawunika basebenti nebatsengi litfuba lekutsi bahambe baye emakhaya ngembikwekutsi kucale ema-awa emtsetfo weliwashi.
  • Yonkhe imihlangano ivumeleke kutsi ibe nelinani lelisetulu lebantfu labange-250 ngekhatsi kantsi ngephandle babe nge-500.

Nangabe indzawo yekubamba lowo mhlangano iyincane kakhulu, kutsi kungene lelinani kuphindze  kube nekuchelelana lokufanele, kungasetjentiswa umtsamo longekho ngetulu kwe-50% waleyo ndzawo.

Loku kufaka ekhatsi imihlangano yetenkholo, imicimbi yetepolitiki kanye nemihlangano yekutijabulisa, kanye nemarestjurenti, emabhala, emathaveni kanye netindzawo letinjengaleto.

  • Kutsengiswa kwetjwala etindzaweni letitsengisa tjwala kutsi bunatselwe ngephandle titawuvunyelwa kusukela ngensimbi ye-10:00 ekuseni kuya kunsimbi ye-6:00 ntsambama kusukela ngeMsombuluko kuze kube nguLesihlanu.
  • Kutsengiswa kwetjwala kutsi bunatselwe lapho kutawuvunyelwa ngekwetimo temvume kuze kube insimbi ye-10:00 ebusuku.


Kunatfwa kwetjwala etindzaweni temmango solomane akukavunyelwa.

Letinyatselo titawubuketwa esikhatsini semaviki lamabili kuye ngesimo salolubhubhane.

Sitawuphindza futsi sininike lwatiso lolwengetiwe lolumayelana nenchubo ‘yemapasipoti ekugoma’, langasetjentiswa njengebufakazi bekutsi umuntfu ugomile ngetinhloso letahlukahlukene nangemicimbi leyahlukahlukene.
Tinyatselo letinengi tisolomane tisasebenta.

Kusasengumtsetfo kutsi wonkhe umuntfu afake sifonyo lesimbonya njalo imphumulo nemlomo nangabe asetindzaweni temmango.
Kulicala lebugebengu kungenti njalo, kantsi balawuli betitolo nebemarestjurenti kanye nebashayeli bematekisi nemabhasi banesibopho sekucinisekisa kutsi emakhasimende abo afaka tifonyo, kanye nekutsi tinyatselo tekuchelelana nalabanye tiyagcinwa.

Imingcwabo solomane isavimbeleke kutsi ihanjelwe bantfu labangengci kulabange-50, nekutsi njengaloku bekwenteka ekucaleni, imilindzelo, imihlangano lebanjwa ngemuva kwemingcwabo kanye nemihlangano ye-‘after tears’ ayikavunyelwa.

Sesiyakhona kutsi sicekise lemitsetfo yekuvimbela, sibonga imitamo yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bagcine imitsetfosimiso kanye netinyatselo letisisekelo tetemphilo.
Sibonga ngalokukhetsekile leyo mikhakha yemmango lokudzingeke kutsi ibeketelele imitsetfo yekuvimbela kusebenta kwayo sikhatsi lesidze.

Ngikhuluma lapha ngemimango yetenkholo yato tonkhe tinkholo, lebeyingakhoni kukhonta kanye nekuhlangabetana netidzingo temalunga ato njengalokwetayelekile.

Ngikhuluma lapha ngemaciko, bagcugcuteli, badlali kanye nalabasebenta ngetemaciko lokudzingeke kutsi batfole letinye tindlela temisebenti yato nalababeketelele bumatima lobukhulu.
Ngikhuluma lapha ngebanikati bemarestjurenti, bemabhala, bemathaveni, bemahhotela, betindzawo tekubambela imihlangano kanye nalabanye emkhakheni wetekuhlalisa bantfu labahlangabetana nekwehla lokukhulu kubhizinisi yabo.

Siyabubona lobulukhuni futsi siyachubeka nekutfola tindlela, letisemandleni etfu, tekusekela lemikhakha kanye nekutsatsa tinyatselo tekutsi siyivusetele. 
Lomkhankhaso wekugoma uveta litfuba lekuvula lokunyenti lebekuvaliwe, futsi siyachubeka nekusebentisana nabo bonkhe balingani kutfola indlela lephangisako nalephephile kakhulu kwenta loko.

Kudzingeka kutsi kugcizelelwe kutsi siwombe sesitsatfu sisengakengci, futsi kungenca yetento tetfu – ngamunye ngamunye futsi nangekuhlanganyela – loko kutawukhona kunciphisa linani lelisha lekusuleleka ngalolufu kutsi luchubekele embili.

Nasesikwentile loko, lekumele kutsi sicale ngako sikwente, kufanele kutsi sivikele kubhedvuka kabusha kwalolufu.
Umsebenti wetfu lophutfumako kakhulu kugoma linanibantfu letfu kute kutsi bantfu labanengi ngalokusemandleni bavikeleke ekuguleni kakhulu nome ekufeni ngembikwekubhedvuka kabusha kwanome ngabe nguluphi lufu.

Labanengi bantfu nabangagoma ngembikwekutsi kushaye inyanga yeNgongoni, mancane ematfuba ekutsi singahlangabetana nesiwombe sesine lesiyingoti ngesikhatsi semaholideyi.

Ngiso-ke sizatfu lesikhulu kakhulu sekutsi sonkhe tsine lesisengakagomi, siye etindzaweni tekugoma siyotivikela.
Kufanele kutsi sisitsatsele etulu lesidzingo sekuvula emakhaya etfu kutsi kungene umoya, emisebentini kanye nakuletinye tindzawo lapho kuhlangene khona bantfu.

I-COVID-19 indluliseleka ngemoya, ngako-ke, sonkhe kufanele kutsi sikhatsateke nangabe sitikhandza sisetindzaweni letingafaki umoya ngalokwanele.
Labo labahlela imihlangano letawubanjelwa ngekhatsi etindlini kufanele kutsi bente siciniseko sekutsi kunemoya longenako ngalokwanele kuleyo ndzawo yekubambela umhlangano.

Ngesikhatsi setinsuku letinge-50, bantfu baseNingizimu Afrika batawuya kuyowuvotela hulumende basemakhaya.
Kubalulekile kutsi siyasivisisa lesento lesikhulu sentsandvo yelinyenti, sente konkhe lokusemandleni etfu kutsi sivikele kubhedvuka kabusha kwelufu lwe-COVID-19.

Ngesikhatsi lesifananako, sidzinga kutsi sicinisekise kutsi lolubhubhane aluvimbeli bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise ngenkhululeko lilungelo labo lentsandvo yelinyenti lekukhetsa emakhansela endzawo.
Lolu ludzaba lengicosisene ngalo nebaholi bemacembu etepolitiki ekucaleni kweliviki, futsi kunekutinikela lokucinile kuwo onkhe emacembu kutsi umkhankhaso welukhetfo kufanele kutsi ugcine imitsetfosimiso yesimo senhlekelele kanye nato tonkhe tinchubo tetemphilo.

Sigcugcutela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentise lilungelo labo kutsi bakhankhase ngekutibophelela futsi banakekele kute bavikele imphilo yabo kanye netimphilo talabanye bantfu.

Nanome sikucinisa kulwa kwetfu ne-COVID-19, ngeke singalunaki lolunye lubhubhane lolubanga lusizi nemonakalo eveni letfu.
Sisandza kwendlula Inyanga Yabomake, lapho sihlele khona kutsi sitawubungata imphumelelo yabesifazane emikhakheni leminyenti.

Esikhundleni saloko, live lakitsi libone bufakazi bekuhlaselwa ngesihluku lokunyenti kwabesifazane kwentiwa ngemadvodza.

Kulenyanga nje kuphela kube nebugebengu lobunyenti lobubi kakhulu lobucondziswe kubesifazane kanye nasemantfombataneni.

Kube nesitjudeni semtsetfo sase-Fort Hare, Mk. Nosicelo Mtebeni, lowabulawa waphindze futsi wacotjwa e-East London; kube nemfundzi weLibanga Lekucala waseKhensani Primary School eSoshanguve, lowagagadlelwa etindlini tangasese tesikolo, kubekhona Mk. Palesa Maruping, lowatfolakala alenga esilingini yendlu elokishini laseKhuma eNyakatfo Nshonalanga; kanye naMk. Pheliswa Sawutana, lowanklinywa waze wafa endzaweni yasemikhukhwini eKosovo eKapa.
Leti tehlakalo letivele nje kubetindzaba, kukhona letinye letingakaveli.

Letento tesihluku tebudlova ngeke benti bato bayekelwe bangajeziswa.
Kufanele kutsi ticinise sincumo setfu sekucedza budlova lobucondziswe ebulilini lobutsite banome ngabe nguluphi luhlobo.
Kufanele kutsi sicinise imitamo yetfu kuto tonkhe tindlela.

Libandla Lavelonkhe livume imitsetfo lemitsatfu lemcoka letawuchubeka icinise luhlelo lwetebulungiswa futsi kucinisekiswe kutsi banikwa tigwebo letimatima labo labatfolakala banelicala lebudlova lobucondziswe ebulilini lobutsite.
Tinkantolo tiyachubeka tiwisa tehlulelo tekudzilikelwa lijele tekudlwengula bantfwana labasebancane, kubamba inkunzi kanye netigwebo letibi kakhulu letifaka ekhatsi kugagadlela.

Siyachubeka nekufezekisa tonkhe tinsika teLisubucuko Lavelonkhe tekulwa neBudlova Lobucondziswe Ebulilini Lobutsite Nekubulala Labasikati.

Ekugcineni, imphumelelo yalomsebenti yeyame etentweni sonkhe lesitentako tekucedza lolubhubhane lwebudlova lobucondziswe kubesifazane nakubantfwana.

Ngifisa futsi kucela onkhe emadvodza alelive kutsi avisise kutsi emalungelo netinkhululeko leticinisekiswa nguMtsetfosisekelo tabo bonkhe bantfu, emadvodza nebesifazane ngalokufananako.
Siyachubeka nekufezekisa tinyatselo tekusita emakhaya, basebenti nemabhizinisi latsintfwe ngulolubhubhane kanye naloludlame lwemmango lolwenteke etincenyeni taKwaZulu-Natal naseGauteng ngaKholwane.

Kusukela nje siphindze savulela ticelo temali yesibonelelo seKuhhamula Ekucindzetekeleni Ngekwenhlalo ngeliviki lekucala lenyanga yeNgci, sesitfole ticelo letilinganiselwa cishe etigidzini leti-13.
Kuleticelo, leti-8.3 yetigidzi teticelo tivunyiwe, kantsi sebacalile bayakhokhelwa labo bantfu.

Ticelo letingetulu kwetigidzi le-3.7 atizange temukelwe, ikakhulu ngobe labo labafaka ticelo batfolakala kutsi banaleminye imitfombo yemalingena nome babhalisile kutsi batfole lusito ku-UIF kanye naku-NSFAS.
Ticelo letilinganiselwa ku-845 000 tisasenchubeni yekucinisekiswa.

Kanye naletinye tinyatselo lesinato, lesibonelelo sinikana lusito lolumcoka kulabo bantfu baseNingizimu Afrika labangasebenti ngalesikhatsi lesimatima kangaka.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kusukela kwabhedvuka lolubhubhane, sigadzene, futsi savikelana.

Njengaloku sekunetigidzi tebantfu lasebavele bagomile futsi kusanetigidzi temitsi yekugoma letokiwe, sesiyasondzela ekuvimbeni lolubhubhane kutsi lungabhebhetseki.

Lusuku luyeta masinyane lapho sitawuphindza futsi sibambe umhlangano ngaphandle kwemitsetfo lesivimbelako, sigcwalise tinkhundla temidlalo, netindzawo temiculo, sihambe sivakashe ngenkhululeko ngaphandle kwekwesaba kutsi sitawugula nome silahlekelwe bantfu betfu lesibatsandzako.

Kutsi kutawufika masinyane nini loko kweyame entfweni yinye: bangaki betfu labagomayo futsi masinyane kangakanani.
Sesincobe tiwombe letintsatfu talolufu ngenca yesincumo setfu sihlangene kanye nekugcina kwetfu ticwayiso letisisekelo tetemphilo.

Asikwente kube yinchubombono wetfu kutsi sigome bantfu labanengi ngalokusemandleni etfu, kute kutsi sichubekele embili ngemsebenti wekwakha kabusha umnotfo kanye netimphilo tetfu.
Simakadze akabusise live laseNingizimu Afrika futsi avikele bantfu balo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore