Sitatemende seMhlangano weKhabhinethi ngevidiyo ye-inthanethi  ngaLesitsatfu, mhla tinge-21 INyoni 2022

A. Tindzaba Letimcoka Telive

1. Temandla

IKhabhinethi yatiswe nguNgcongcoshe Wetemabhizinisi aHulumende Pravin Gordhan mayelana nemandla a-Eskom ekunciphisa lokucisha-kongiwa kwagezi ngetikhatsi letitsite yaphindze yatfola nembiko wenchubekela phambili lobuya eKomidini Lelithekhnikhali   leliKomidi Lavelonkhe Letinkhinga Temandla.    

Letinye timemetelo titokwentiwa nasekucedvwe lokucocisana kabanti ngalemibiko.

1.1. IKhabhinethi ivakalise kudvumala ngalokutsikameteka nekungaphatseki kahle lokubangwe ngulokucisha-kongiwa kwagezi kumabhizinisi nakutakhamiti phaca, leyenteka ikakhulukati ngalesikhatsi hulumende abukene netinhlelo tekungenelela letimenyetelwe nguMengameli ngaKholwane 2022.

1. Lutjalomali

1.1. IKhabhinethi ikwemukele kwetfulwa kweNdzawo Lensha Yekukhicita I-Sandvik Khomanani e-Kempton Park, lebeyiyincenye yelutjalomali lwetigidzi letinge-R350 leyatsenjiswa eNgcungcutseleni yesine Yelutjalomali yaseNingizimu Afrika (i-SAIC) lebeyibanjelwe eSandton Convention Centre eJozi mhla ka-24 iNdlovulenkhulu 2022.

1.2. Lesikhungo lesisha lesingemamitha lasikwele lange-62 000 sihlanganisa imisebenti leyayentiwe ngaphambilini etindzaweni letisihlanu letahlukene futsi sihlalisa basebenti lababalelwa ku-550. Ingulesinye setikhungo teSandvik letinkhulu futsi letitfutfuke kakhulu emhlabeni wonkhe jikelele, futsi sinemandla ekukhicita emaloli ekutfwala ematfunjini emhlaba. Tinsimbi tekwakha lemaloli letingetulu kwema-60% titawukhicitwa yiNingizimu Afrika.

1.3. IKhabhinethi iphindze yakwamukela kuvakasha kwaMengameli Ramaphosa KwaZulu-Natali ngesikhatsi kwetfulwa sikhungo sekukhicita i-Hesto Harnesses e-Stanger, KwaDukuza mhla ka-13 iNyoni 2022. Lesikhungo singuleminye yemiklamo lesihlanu yekutjalwa kwetimali lesiyincenye yetigidzigidzi letinge-R1.4. lkutibophelela kwe-Metair Investments Limited kuze kusekelwe kunwetjwa nekwentiwa kwasekhaya kweFord Ranger lensha.

1.4. Mengameli uphindze wahambela kuvulwa kwephrojekthi yekutfutfukisa nekunwetjwa kweSappi Saiccor Mill lebita emabhiliyoni langema-R7,7 eMkomaas, lokuhloswe ngayo kukhulisa emandla kanye nekuncintisana kwenkampani emhlabeni wonkhe kungulapho idala nematfuba emisebenti esikhatsi lesifishane nalesidze.

1.5. Lokutjalwa kwetimali kuyincenye yetitsembiso letentiwa bosotimboni e-SAIC. Lonkhe lutjalomali lolusha lolungena eveni letfu lusita ekwakhiweni kabusha nasekuvuseleleni umnotfo wetfu, futsi luyachubeka nekubeka iNingizimu Afrika njengendzawo yekutjalwa kwetimali lengakhetfwa.

2. Kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti

2.1. IKhabhinethi ikwamukele kuvulwa kwencenye lensha yeMusina Ring Road eLimpopo lotokwenta kube lula kutsi bantfu bazulazule eMusina, iphindze futsi ivumele nekwandza kwekuhwebelana nemnotfo phakatsi kweNingizimu Afrika kanye nemave Enhlangano Yentfutfuko YaseNingizimu ne-Afrika (i-SADC). Lomklamo lobita tigidzi letingema-R640 udale ematfuba emisebenti esikhatsi lesigcwele langetulu kwema-275 kubantfu bendzawo futsi waniketa ematfuba emiphakatsini yendzawo kanye nakumabhizinisi lamancane, laphakatsi nendzawo nalamancane kakhulu (ema-SMME).

2.2. Kwakhiwa kwemgwaco i-Musina Ring Road kuyincenye yeluhlelo lwahulumende lwesakhiwonchanti, ngekusebentisa i-ERRP, lekuhloswe ngayo kudala kukhula lokubandzakanya wonkhe umuntfu nematfuba emisebenti emikhakheni nasemiphakatsini leyehlukene.

3. Inhlekelele yaseJagersfontein

3.1. IKhabhinethi ivakalise emavi ayo endvudvuto emindenini yalabo labalahlekelwe timphilo tabo ngemuva kwekuchuma kwelidami leludzaka lelingcolile lemayini yendzawo leshiywe banikati e-Jagersfontein eFreyistati futsi yachitsa ludzaka lolubi ngetitfuba tasekuseni ngeliSontfo, ti-11 INyoni 2022. Lenhlekelele ishiye sakhiwonchanti salendzawo, timphahla tebantfu njengetimoti kanye nemiti leminingana yonakele kakhulu.

3.2. Ngalesikhatsi avakashele lendzawo yenhlekelele ngeMsombuluko, mhla ti-12 INyoni 2022, Mengameli Ramaphosa uvakalise kubonga ngemitamo yekuhlenga nekulungisa leyenteka kulendzawo. Uphindze watsembisa kutsi hulumende utoniketa ngelusito loludzingekako kubahlali labatsintsekile baseJagersfontein. IKhabhinethi ikhutsatekile ngekutsi banikati bemayini batsi bakulungele kuniketa lusito loluthekhnikhali kanye nekweseka hulumende uma loko kucelwa nguMkhandlu Wetimbiwa eNingizimu Afrika.

3.3. Imboni yetimayini solo ifaka ligalelo lelikhulu emnotfweni ngekucasha ngalokuphelele nekwesikhashana, emaholo laphuma kulamanye emave, kanye nekutjalwa kwetimali lokucondzile kwakulamanye emave, futsi idlala indzima lebalulekile ekwenteni ncono timphilo tebantfu emiphakatsini yetimayini.

3.4. Hulumende naletinye tinhlangano letingekho ngaphansi kwahulumende bangenelela ngekusheshisa ngekuniketa indzawo yekuhlala ngekuphutfuma, kwelulekwa kwalabahlukumetekile kanye netidzingo letisisekelo njengetingubo tekulala, bomatilasi nemaphasela ekudla. Kuniketwa kwemanti nagezi kulendzawo sekubuyiselwe.

3.5. Nasekususwe lokungcola kulendzawo yenhlekelele bosochwepheshe kulindzeleke kutsi bahlole kwakheka kwetindlu. IKhabhinethi ibonge betimo letiphutfumako, tinhlangano temphakatsi kanye nemalunga emphakatsi ngekufaka sandla nelusito lwabo lolukhulu.

4. Temnotfo

4.1. IKhabhinethi idzingidze ngesimo semnotfo welive ngemuva kwekuba tibalo takamuva teLihhovisi Lelubalobalo laseNingizimu Afrika (i-Stats SA) tivete kutsi samba semkhicito wasekhaya (i-GDP) wekota yesibili ya-2022 yehle nga-0,7%. Tintfo letibe nemtselela kulokwehla tihlanganisa kucisha-kongiwa kwagezi, kungcubutana kweRussia ne-Ukraine, netindleko letisetulu tekuphila nekwehla kwemandla emali.

4.2. Kungenelela lokwentiwa luHlelo Lwekwakha Kabusha Umnotfo kanye Nekuvuselela (i-ERRP) kuvikela kakhulu lelive etivunguvungwini temave ngemave, futsi kuvikele nemisebenti kanye netindlela tekutiphilisa. Kungenelela kwahulumende lokucinile kutemnotfo sekucala kutsela titselo, njengoba kubonakaliswa miphumela yakamuva yeLuhlololuvo lweKota Lwetisebenti lwe-Stats SA, lolubonise kutsi ingetulu kwema-648 000 imisebenti letfolakele phakatsi kwekota yekucala neyesibili ya-2022.

B. Tincumo teKhabhinethi

1. Luhlaka Lwekucaphela Nekuhlola (M&E) Lwenchubomgomo Yavelonkhe Yelusha (i-NYP)

1.1. IKhabhinethi igunyate luhlaka lwe-M&E lolutokwenta kutsi kube nekucaphela ngemphumelelo kanye nekuhlolwa kwemtselela wetinsika te-NYP 2020-2030. Luhlaka luniketa ngetinkhomba letisihlanu letisezingeni lelisetulu letihambisana netinsika te-NYP.

1.2. Letinkomba tentiwa nalabatsintsekako labafanele labanenshisekelo ekutfutfukisweni nasekuniketeni kwelusha emandla eveni. Kugcogcwa kwemininingwane kutohlukaniswa ngekweminyaka yebudzala, bulili, kukhubateka, ngekwemacembu ebuhlanga kanye nesimo sendzawo salokungenelela.

1.3. Lokucaphela kutokwentiwa kuto tonkhe tinhlaka tahulumende, mikhakha kanye netinkampani letitimele. Imibiko itokhicitwa njalo ngekota futsi ishicilelwe kabili ngemnyaka.

1. Luhlaka Lwenchubomgomo Yekuhlela Lokudidiyelwe

1.1. IKhabhinethi ilugunyatile Luhlaka Lwenchubomgomo Yekuhlela Lokudidiyelwe kuhulumende, loluhlose kubukana namagebe labonakele ekuhleleni incubomgomo eluhlelweni lolukhona manje lwekuhlela.

1.2. Kungenelela lokuhlongotwako phakatsi kwalokunye kubukana nekubate kwekuhlelwa kwekucondziswa ngekhatsi kwetinhlaka letintsatfu tahulumende. Kungenelela kutokwetfula indlela yekucaphela lesekelwe ebufakazini. Luhlaka lwenchubomgomo luphindze lwetfule kusho ngembili lokulula ngekuhlela sikhatsi lesidze kuya kulesisemkhatsini nesikhatsi lesifishane kuhulumende wonkhe.

1.3. Itosebentela kwetfula tingucuko temtsetfo kuze kutsi kwentiwe ncono kuhambisana nekusho ngembili ekuhleleni nekucaphela kwahulumende.

2. Kugunyatwa KweSivumelwane Sekusungulwa Kwenhlangano Yemitsi Yase-Afrika (i-AMA)

2.1. IKhabhinethi igunyate kusayinwa kweSivumelwane Sekusungulwa kwe-AMA kanye nekwetfulwa kwaso ePhalamende kuze sigunyatwe. Loku kutokwenta kutsi kusebente sivumelwane lesamukelwa yi-African Union Assembly nga-2019. Lesivumelwane sisungula ngalokusemtsetfweni i-AMA yalelivekati. I-ejensi itolawula imikhicito yetekwelapha, futsi itfutfukise kuphepha nekusebenta ngemphumelelo kwemikhicito yetekwelapha yalelivekati.

2.2. Kusayinwa nekucinisekiswa kwalesivumelwane kukhombisa kutibophelela kweNingizimu Afrika kutivumelwane temhlaba jikelele netalelivekati letimayelana nekucinisa imitsetfo yalelivekati lelawula imikhicito yalo yetemphilo.

3. Umbiko Ngekusebenta Kweluhlelo Lwekucwaninga Nekutfutfukisa (i-R&D) Luhlelo Lwekuhlomulisa Intsela - 2019/20 kanye na-2020/21

3.1. IKhabinethi igunyate kwetfulwa ePhalamende kweluHlelo lwekuhlomulisa intsela ye-R&D eminyakeni lemibili leyengcile (nga-2019/20 na-2020/21). Loku kuhambisana nesigaba 11D (17) seMtsetfo Wentsela Yemalingena, 1962 (uMtsetfo 58 1962), lodzinga kutsi lemibiko yetfulwe ePhalamende.

3.2. Loluhlelo lwekuhlomulisa intsela luhlose kugcugcutela tinkampani letitimele kutsi titjale ku-R&D kuze kugcugcuteleke kukhula kwelutjalomali. Kusita kuchubeka kwesayensi nekucamba lokutokhulisa umnotfo, kuchubekise nekuncintisana.

3.3. Ikhabhinethi inetisekile kutsi lombiko ukhombisa kutsi tinkampani letinsha tifake ticelo tekuhlomuliswa ngentsela. Loku kugcugcutela letinye tinkampani kufikelela kulesikimu njengencenye lekhulisa lutjalomali igcugcutele kukhula kwemnotfo.

3.4. Tinkampani letine letisetulu letifinyelele kulokuhlomula tikumkhakha wekusetjentwa kwemikhicito yetekulima; timayini, emakhemikhali, tekutimonyonga, temakhemisi nete-elekhtrothekhnikhali nemikhakha yethekhnoloji yelwatiso iKhabinethi lekubeke njengalokuphambili KuluHlelo lweNchubomgomo Yekusebenta kuTetimboni. Umbiko lophelele uyatfolakala kuwebhusayithi yeLitiko leSayensi nekuCamba letsi: www.dst.gov.za. 

4. Iforamu yeMtsetfo Wekukhula Nematfuba E-Afrika (i-AGOA) – 2023

4.1. IKhabhinethi igunyate kusingatfwa kweForamu ye-AGOA nga-2023. I-AGOA yagunyatwa yi-United States of America (USA) nga-2000 kuze kutsi inikete litfuba lekuhwebelana emaveni lamanyenti e-sub-Saharan Afrika kanye ne-USA.

4.2. Kweluhwebo lokutfunyelwako kwaseNingizimu Afrika ngaphansi kwe-AGOA kuhlanganisa titselo letidliwako, emantongomane, timoti, tincenye talokuhanjiswako, insimbi, lokuyinsimbi kanye nemikhicito yemakhemikhali. Lilanga lelingulonalona nendzawo kusatomenyetelwa.

5. INgcungcutsela YaboNgcongcoshe ye-Group on Earth Observations (i-GEO)

1.1. IKhabhinethi igunyate kutsi iNingizimu Afrika isingatse Ingcungcutsela Yabongcongcoshe be-GEO eKapa nga-2023. I-GEO iyinhlangano yabohulumende bemave leyasungulwa nga-2003 ngemuva kweNgcungcutsela Yemhlaba Yentfutfuko Lechubekako yanga-2002. Isebenta njengenkhundla yetive ngetive lapho emave afaka khona sandla ngekutitsandzela emgomweni lofanako wekwakha tinchubo te-GEO.

1.2. I-GEO kwanyalo inabohulumende bavelonkhe labangetulu kwema-113, labange-30 kubo babuya e-Afrika kanye netinhlangano letitibandzakanyako letingaba ngema-140, leti-11 tato tibuya e-Afrika. INingizimu Afrika ibe lilunga lelisebentako leliKomidi Leliphetse kusukela nga-2005 futsi bososayensi betfu njengamanje batibandzakanya etinhlelweni letinyentana telucwaningo letiholwa yi-GEO.

2. Imphala Inyanga Yetekutfutsa (i-OTM) – 2022

2.1. IKhabhinethi igunyate kwetfulwa kwemkhankhaso we-OTM ngeMgcibelo, mhla lu-1 Imphala 2022, ngaphansi kwendzikimba letsi: “Sishov’ingolovane: ndzawonye sakha sakhiwonchanti kutekutfutsa lesakha siphindze simamise timphilo”.

2.2. I-OTM yeminyaka yonkhe isetjentiselwa kucaphelisa ngetekutfutsa njengalenye yetintfo letibalulekile ekukhuleni kwemnotfo kanye nekutfutfukiswa kwendzawo. Kutokwentiwa imisebenti leminyentana kukhombisa imikhakha leyehlukene yesakhiwonchanti setekutfutsa kutekundiza, taselwandle, tekutfutsa umphakatsi kanye nemigwaco. Lemisebenti itophindze icaphelise mayelana netekuphepha netekuvikeleka kutekutfutsa. Kutophindze kubanjwe tinkhulumiswano nalabatsintsekako kuze kucociswane ngetinsayeya letehlukene emkhakheni wetekutfutsa.

2.3. Hulumende usatibophelele ekwenteni ncono sakhiwonchanti setekutfutsa selive, etindzaweni tasemaphandleni netasemadolobheni, kuze kube lula kutfutfwa kwetimphahla nebantfu ngendlela lesebentako nalenelisako.

3. Umhlangano Wenhlangano Yetive Letihlangene (UN) WeluHlelo Lekuhlaliswa Kwebantfu (UN-HABITAT).

3.1. IKhabhinethi igunyate kusingatfwa kwemhlangano wemalunga e-UN-HABITAT eJozi mhla ti-16 namhla ti-17 Imphala 2022.  

3.2. Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu litocondzanisa lomhlangano wemalanga lamabili lotohanjelwa tingcweti tetembusave, bongoti kanye nebacwaningi, lokufaka emalunga labalulekile eliKomidi Lebameleli Ngalokugcwele Be-UN-HABITAT lelitinte eNairobi, eKenya. Tindzaba letibalulekile lokutocociswana ngato tifaka kufuna kungenelela kwetingucuko emikhukhwini kanye nasemijondolo.

3.3. Imiphumela yalokucocisana itoholela ekwetfulweni kweluHlaka Lwekusebenta Lwemhlaba Wonkhe, lolutokwetfulwa eMhlanganweni We-UN-HABITAT kuze kutsi lugunyatwe nga-2023.

C. IMitsetfosivivinyo

1. UMtsetfosivivinyo weMkhandlu Wavelonkhe Wekuhlukunyetwa Ngekwebulili Nekubulawa Kwalabasikati (i-GBVF) wa-2021

1.1. IKhabhinethi igunyate kwetfulwa ePhalamende kweMkhandlu Wavelonkhe WeMtsetfosivivinyo we-GBVF wa-2021 kuze ucutjungulwe. LoMtsetfosivivinyo uniketa luhlaka lwemtsetfo kuze kusungulwe sigungu lesisemtsetfweni lesitoniketa kungenelela lokucondzene ngco nekubukana ne-GBVF.

1.2. Iphindze inikete kusungulwa kweBhodi yeMkhandlu letoniketa buholi lobunetindlelasu futsi wengamele kucaliswa kweluHlelo Lwendlelasu Yavelonkhe nge-GBVF, lolwavunywa yiKhabhinethi ngeMphala 2020 kutsi lucalwe. Lebhodi itoba nemalunga lama-51% etinhlanganweni temphakatsi kanye nema-49% lavela kuhulumende. UMtsetfosivivinyo sewundlulile ekubonisaneni nemphakatsi.

2. UMtsetfosivivinyo wa-2018 wekuLawulwa kweMikhicito yeLigwayi kanye naSikilidi we-elekthronikhi

2.1. IKhabinethi igunyate kwetfulwa ePhalamende kweMtsetfosivivinyo wa-2018 wekuLawulwa kweMikhicito yeLigwayi kanye neSikilidi we-Elekthronikhi, lokuhloswe ngawo kucedza uMtsetfo lokhona manje Wekulawula Imikhicito yeLigwayi, wa-1993 (uMtsetfo 83 wa-1993), njengoba uchitjiyelwe.

2.2. LoMtsetfosivivinyo uhlose nekucinisa tinyatselo telive tetemphilo yemphakatsi futsi ticondzaniswe neSivumelwane Seluhlaka Lwekulawula Ligwayi Senhlangano Yetemphilo Yemhlaba. LoMtsetfosivivinyo uhlongota, kulokunye, ema-100% ekungabhemeli endlini nakuletinye tindzawo letingaphandle; kuvinjelwa kwekutsengiswa kweligwayi ngemishini yekutsengisa, kanye nekucinisa kupakishwa kweligwayi kanye netimphawu letisicwayiso.

2.3. LoMtsetfosivivinyo sewundlule ekubonisaneni lokubanti nalabatsintsekako labehlukene, lokufaka imboni yeligwayi, tinhlangano temiphakatsi kanye nematiko ahulumende lafanele.

D. Imicimbi Letako

1. ISeshini yema-77th yeMbutsano Lotayelekile we-UN

1.1. INingizimu Afrika itibandzakanye ku-UNGA77 letoba endlunkhulu ye-UN eDolobheni laseNew York e-USA kusukela mhla ka-20 kuya kumhla ka-27 INyoni 2022 ngaphansi kwendzikimba letsi: “Sikhatsi sekuhlukanisa: Kuvula ticatululo tengucuko tetinsayeya letitfungene”.

1.2. Emaveni laseNingizimu, umtselela kutemnotfo nakutenhlalomnotfo wabhubhane we-Coronavirus (COVID-19) awukalingani nawucatsaniswa nekululama eNyakatfo letfutfukile futsi loku kudzinga umtamo lobumbene kuto tonkhe tive kuze kucinisekiswe kutsi akekho losalela emuva.

1.3. Andvulela Inkhulumomphikiswano Jikelele ye-UN, Nobhala-Jikelele we-UN, Mnu António Guterres, utobita ingcungcutsela lemayelana "Nengucuko Kutemfundvo" futsi abambe umhlangano losezingeni lelisetulu lobuke etiNhlosweni tekuTfutfukiswa Lokusimeme (ema-SDG). Umhlangano wema-SDGs kulindzeleke kutsi uhlole tindlela tekutfola umfutfo futsi usheshise kucaliswa kwato.

2. Lilanga Lemagugu

2.1. Mengameli Ramaphosa utokwetfula inkhulumo yelusuku emgubhweni weLilanga Lemagugu Lavelonkhe la-2022 e-Union Buildings ngeMgcibelo, mhlaka-24 INyoni 2022. Lomcimbi utobanjwa ngaphansi kwendzikimba letsi: “Kubungata Lifa LaSolomon Linda Nemculo Wemdzabu waseNingizimu Afrika”.

2.2. INyanga Yemagugu yalomnyaka icondzene ngco nemculo wesintfu waseNingizimu Afrika ikakhulukati emculweni wesicathamiya kanye neligalelo lawo lelikhulu kutemidlalo, tebuciko, emasiko nemagugu. Indzikimba ihlonipha iminyaka lema-60 kwandlula emhlabeni umculi, Longumhlabeleli nemcambi wetingoma Solomon Popoli Linda (1909-1962), lowatiwa ngaSolomon Ntsele, nalowadvuma kakhulu njengemcambi wengoma letsi, “Mbube”.

3. Umcimbi Wekulinganisa Welilanga Letaselwandle La-2022

3.1. INingizimu Afrika itobe isingatse Umcimbi Wekulinganisa WeliLanga Letaselwandle Lemnyaka wa-2022 eThekwini kusukela mhla ka-12 kuya mhla ka-14 Imphala 2022. Lomcimbi utosingatfwa ngesikhatsi se-OTM, nayo letoba yincenye yekucaphelisa ngemkhakha wetfu wetaselwandle. Lomcimbi utoletsa titfunywa letivela emaveni lahlukene letitotibonela imboni yetaselwandle yaseNingizimu Afrika. INingizimu Afrika ibe lilunga leNhlangano Yetaselwandle Yemave Ngemave kusukela nga-1995, lokusikhungo lesikhetsekile se-UN lesibukene nekulawula imikhumbi.

4. Inyanga Yetekuvakasha

4.1. INyanga Yetekuvakasha kulomnyaka igujwa ngaphansi kwendzikimba yeLilanga Lemhlaba Letekuvakasha (27 INyoni) lelitsi “Kucabanga Kuvakasha Futsi”. Tekuvakasha tasekhaya tibalulekile ekuvuseleleni umkhakha wetekuvakasha, loneligalelo lelikhulu kuGDP yaseNingizimu Afrika nasekudaleni imisebenti.

4.2. IKhabhinethi ikujabulele kutsi umkhakha wetekunakekela kutekuvakasha urekhode kwenyuka kwetivakashi ngemuva kwesikhatsi seCovid-19. Bantfu labatigidzile-15.2  batsatfwe luhambo ngesigamu sekucala sa-2022, loku kusho kutsi sibalo setivakashisikhuphuke ngema-114% nakucatsaniswa nesikhatsi lesifanako sa-2021. Loku kukhombisa kukhuphuka lokubonakalako kwesikhatsi lesifanako sa-2019, lapho bantfu labatigidzi letingema-8.6 batsatfwe mahambo asekhaya. Njengencenye yekugubha iNyanga Yetekuvakasha, iKhabhinethi ikhutsata bantfu baseNingizimu Afrika kutsi batsatse emahambo nge’Shotleft’ baye etifundzeni tetfu letehlukene.

4.3. IKhabhinethi iphindze yemukela sincumo se-Air Belgium sekundiza kwetindiza tesizini letita eNingizimu Afrika, kusukela kulenyanga (iNyoni), lokutocinisa tekuvakasha kubuye kusimise simo setfu njengendzawo lesingakhetsa kuyivakashela. Sitofaka ekhatsi tindiza emavikini onkhe letiya eKapa naseJozi.

E. Imilayeto

1. Kuhalalisela

IKhabhinethi yendlulise kuhalalisa netilokotfo letinhle ku:

Mengameli William Samoei Ruto waseRiphabhuliki yaseKenya, logcotjwe ngaLweSibili, 13 INyoni 2022, kulandzela makhetfo elive lanekuthula  labanjwe mhla ti-9 iNgci 2022. Lisekela laMengameli David Mabuza abelapho kulokubekwa amele Mengameli Ramaphosa, hulumende neRiphabhuliki yeNingizimu Afrika. 

INyonyana Yelibhola Lembhoco yaseNingizimu Afrika kanye neliDolobha laseKapa ngekusingatsa ngemphumelelo luhlelo lwesiphohlongo lwemchudzelwano weNdzebe Yemhlaba Yelibhola Lembhoco lemaSevens phakatsi kwamhla ti-9 kanye namhla ti-11 INyoni 2022. Bekungekwekucala kutsi lomcimbi lohlonishwa kangaka usingatfwe live lase-Afrika kanye netinkhulungwane letiningi tebalandzeli lebebawuhambele bajikijelwe ngencumbi yelibhola lembhoco kanye nekungenisa tihambi eNingizimu Afrika leyatiwa ngako.

2. Emavi Ekudvudvuta

IKhabhinethi ikhombise emavi endvudvutoemindenini nakubangani be:

bantfwana besikolwa labangu-18 nalabadzala lababili labashone engotini lesabekako ePhongola, KwaZulu-Natal ngaLesihlanu, 16 INyoni 2022 ngemuva kwekutsi iloli lebeyigijima ishayisene ngenhloko neveni letfutsa bafundzi.

F. Kucashwa

1. Konkhe kucashwa kuncike ekucinisekisweni kweticu kanye nemvume lefanele.

a. Mr Makgothi Samuel Thobakgale njengoMcondzisi-Jikelele (i-DG): Khomishana Wavelonkhe WeLitiko Letinsitakalo Tekuhlunyeleliswa Kwetimilo.
b. Dr Malixole Percival Mahlati njengeliPhini la-DG: Tinsita Tetemphilo Letiphakeme Tetibhedlela kanye Nekutfutfukiswa Kwebasebenti eTikweni Letemphilo.
c. Mr Siyabonga Blessing Mdubeki  njengeMhloli Lomkhulu Wemhlaba eTikweni Letekulima, Kubuyiswa Kwemhlaba kanye Nekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni.
d. Mr Phaswa Phineas Mamogale njengeSikhulu Lesisetulu Setetimali eTikweni Letemphilo.

2. Cabinet concurred with the following appointments:

a. Mr Tshediso Matona njengaKhomishana weKhomishana Yekufukulwa Kwalabamnyama Kutemnotfo Ngalokubanti.
b. Emalunga eTicelo letiphutfumako Nekucatulula Tingcabano eliBhodi Lemafilimu Nekushicilela:

  • Mr Siyazi Tyamtyam (Sihlalo);
  • Ms Sohani Natasha Chundhur;
  • Ms Sisanda Nkoala;
  • Ms Shandukani Mulaudzi;
  • Ms Nomaswazi Rachel Shabangu-Mndawe;
  • Dr Litheko Modisane;
  • Mr Phuti Nehemia Phukubje;
  • Mr James Shikwambana; and
  • Ms Manko Thalitha Bufffel (lokhetfwe kabusha).

Imibuto: Mk. Phumla Williams – Lokhulumela Ikhabhinethi 
Makhalekhikhini: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore