Sitatimende Samengameli Cyril Ramaphosa Lesimayelana Nalokwentiwa Yiningizimu Afrika Ekulweni Nalolubhubhane Leligciwane I-Corona

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Semaviki lasikhombisa nconono kusukela kwacinisekiswa sigameko sekucala saleligciwane i-corona kulelive letfu.

Kusukela lapho, timphilo tetfu sonkhe tigucuke ngetindlela letimcoka letibonakalako.

Njengesive siphocelelekile kutsi sitsatse sinyatselo sekuhlasela nekulwa nalesitsa lesingabonakali lesibeke timphilo tetfu engotini kanye netimphilo talabo lesibatsandzako.

Siphocelelekile kutsi sitetayete indlela lensha yekuphila, ngesikhashana nje lesifishane.

Njengaloku singena evikini lesihlanu leluvalelo lwavelonkhe lelive lolungamange selube khona – futsi njengaloku sibuka likusasa – kufanele kutsi sikhumbule kutsi kungani silapha.

Leligciwane i-corona lelisha, lelabonwa edolobhenikati i-Wuhan laseShayina ngeNgongoni kulomnyaka lophelile, selibhebhetseke ngesivinini umhlaba wonkhe.

Kute kube ngulamuhla, setingetulu kwetigidzi le-2.6 tehlakalo leseticinisekisiwe kutsi ngaleligciwane lesetibikiwe mhlaba wonkhe.

Linani mbamba lebantfu labasuleleke ngaleligciwane kungenteka kutsi lingetulu kakhulu.

Leligciwane i-corona libanga sifo lesatiwa ngekutsi yi-COVID-19, sifo sekuphefumula kwanyalo kusete kusawoteka kweluntfu futsi kusete likhambi lekuselapha.

Leligciwane i-corona lendluliseka lisuka kulomunye linye kulomunye ngematfonsana lamancane lasuka emphumulweni nasemlonyeni landluliseleka ngekutsintsana ngco, lingasetulu letintfo lesititsintsako nome nangabe umuntfu losuleleke ngalegciwane akhwehlela nome atsimula nangabe asedvutane nalomunye umuntfu.

Bantfu labanengi labatselelekile bakhombisa kuphela timphawu letisekhatsi nekhatsi; labanye abakhombisi sanhlobo nome ngabe ngutiphi timphawu.

Kodvwa kukhona bantfu labakhombisa timphawu letimatima kakhulu futsi badzinga kwelashwa esibhedlela.

Laba kuvamise kutsi kube bantfu labadzala futsi labo labavele bagula ngesimo lesitsite njengesifo senhlitiyo, sifo sashukela kanye nesifo lesikuphefumula lesitsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka kanye nemhlata.

Kulabanye balababantfu i-COVID-19 iyabulala.

Emhlabeni wonkhe, bantfu labangetulu kwe-185 000 sebasishiyile emhlabeni ngenca yalesifo.

Lapha eNingizimu Afrika, lokungenani bantfu la-75 sebalahlekelwe timphilo tabo.

Njengaloku leligciwane i-corona lingabhebhetseleka ngekushesha emkhatsini webantfu, loko kungaba ngumtfwalo longehlula ngisho luhlelo lwetemphilo lolunemitfombolusito lencono kakhulu ngesitfutjana nje semaviki.

Ngiko loku-ke lokwentekile emaveni lamanengi emhlabeni wonkhe, kungaleso sizatfu-ke tsine, njengeNingizimu Afrika, sente lokukhulu kakhulu kukuvikela loko.

Timbalwa kakhulu tinhlelo tetemphilo emhlabeni wonkhe – nangabe tikhona – letikulungele kwenyuka ngesivinini kwebantfu labadzinga kwelashelwa sifo lesimatima sekuphefumula.

Ngenca yaloko, nangabe lesifo sibhebhetseka ngekushesha kakhulu, kute imibhedze yasetibhedlela leyanele, emayunithi ekunakekela labagula kakhulu, tingenisimoya, tisetjentiswa tekutivikela nome imitsi yabo bonkhe bantfu labayidzingako.

Lokwenta kutsi simo sibe sibi kakhulu, kutsi bantfu baguliswa nguletinye timo nome badzinga tinchubo letiphutfumako abakhoni kutfola loko kunakekelwa labakudzingako.

Etimeni letinjalo-ke, timphilo letinengi tebantfu lengabe tisindzisiwe, tiyabalahlekela.

Ngiyawaphindzaphindza lamaphuzu lasisekelo – lokungunyalo labanengi benu kahle hle sebayawati – ngobe achaza loko lesesikwentile kute kube ngulamuhla futsi ngawo laholela kuletinyatselo lengitimemetelako lamuhla kusihlwa.

Kusukela ngemzuzu lesamemetela ngawo kutsi lolubhubhane lweligciwane i-corona luyinhlekelele yavelonkhe ngeLisontfo mhla ti-15 Indlovulenkhulu, inhloso bekukubambelela kubhebhetseka kwaleligciwane.

Sifune indlela yekugwema kutseleleka lokukhulu kanye nekungalawuleki kwekwandza kwelinani lebantfu labadzinga kunakekelwa ngekwetekwelashwa.

Indlela yetfu yekwenta tintfo yeyame kumitsetfomgomo yekuchelelana ngekwetenhlalo, kuvimbela kuhambahamba kanye netindlela tekugcina kuhlanteka leticinile.

Ngekubambelela kubhebhetseka kwaleligciwane, sibe nesikhatsi sekulungiselela tisetjentiswa tetfu tetemphilo kanye nekubutsela ndzawonye letinye tintfo letimcoka tekwelapha letidzingekako kuhlangabetana nekwandza lokungagwemeki kwekutseleleka ngalesifo.

Futsi ngekwenta njalo, siyakholwa kutsi sitawusindzisa tinkhulungwane ngetinkhulungwane tetimphilo tebantfu.

Kunebufakazi lobucacako kutsi loluvalelo lwelive lusebentile.

Kanye naletinye tinyatselo lesititsetse – njengekuvala iminyele yetfu – kanye netingucuko ekutiphatseni kwalowo nalowo lesikwentile, loluvalelo lwelive lusehlisile sivinini sekuchubeka kwalolubhubhane kulelive letfu.

Inhlangano Yetemphilo Yemhlaba iyidvumisile iNingizimu Afrika ngekutsatsa sinyatselo ngekushesha kanye nekulandzela teluleko tetesayensi tekubambelela kubhebhetseka kwaleligciwane.

Nanome kunjalo, nanome luvalelo lwavelonkhe lwelive ngalokungangabatisi luyindlela lenemphumelelo kakhulu kuvimba kubhebhetseka kwaleligciwane i-corona, ngeke luchubeke sikhatsi lesingapheli.

Bantfu bakitsi badzinga kudla. Badzinga kusebenta kute batiphilise. Tinkampani tidzinga kutsi tikhone kukhicita kanye nekuhweba, tidzinga kutsi tikhicite imalingena futsi tigcine tisebenti tato tisemsebentini.

 

Ngalokufanele sesincume kutsi ngale kwamhla tinge-30 Mabasa, kufanele kutsi sicale kancane kancane futsi ngekwetigaba kwenta imisebenti levusetela umnotfo.

Sitawucala ngekusebentisa lisubuciko lelihleleke ngekubuka bungoti lesitalisebentisa ngendlela lecatjangiwe futsi nalenekucaphela ekwenteni lula imitsetfo yekuvimbela yeluvalelo lwelive lekhona kwanyalo.

Sincume kutsi sisebentise lendlela ngobe kusasekunyenti lokungatiwa mayelana nesilinganiso kanye nendlela yekubhebhetseka kwaleligciwane lapha ekhatsi kulinanibantfu letfu.

Lesinyatselo lesisitsatsako nyalo ngako-ke kufanele kutsi sikalwe futsi sibe ngulesenyukako.

Lendlela iholwa seluleko sabososayensi labaseluleke ngekutsi kususa ngekushesha futsi nangendlela lengalawulwa kwemitsetfo yekuvimbela kungabanga kutsi kube nekuvuka futsi lokukhulu kwekutseleleka ngaleligciwane.

Angeke sitsatse sinyatselo lamuhla lesitawukutisola kakhulu kusasa.

Kufanele kutsi sikugweme kuvula futsi ngekujaha lokungasifaka ebungotini bekubhebhetseka, lokutawulandzelwa futsi ngulolunye luvalelo lwelive lolumatima, njengaloku kwentekile kulamanye emave.

Kufanele kutsi silinganise sidzingo sekucala futsi imisebenti yetemnotfo kanye nesibopho sekuvimba leligciwane futsi sisindzise timphilo.

Kufezekisa loku, sisungule indlela lencuma tinyatselo lekumele kutsi sibe nato letisuselwa kulendlela lapho lolubhubhane luya khona kulelive letfu.

Njengencenye yalendlela, kutawuba nemazinga lasihlanu eligciwane i-corona:

Lizinga lesihlanu lisho kutsi tinyatselo letimatima tiyadzingeka tekuvimba kubhebhetseka kwaleligciwane kute sisindzise timphilo tebantfu.

Lizinga lesine lisho kutsi lokunye lokwentiwako kungavunyelwa kutsi kucale kwentiwe kodvwa ngaphasi kwekucaphela lokukhulu lokwentiwa ngaphambili lokudzingekako kute kuvimbele kundluliseleka kwaleligciwane kummango kanye nekubhedvuka.

Lizinga lesitsatfu lifaka ekhatsi kucekisa leminye imitsetfo yekuvimbela, lokufaka ekhatsi lemayelana nekusebenta kanye neyalokwentiwako kutenhlalo, kute kubukanwe nebungoti lobusetulu bekundluliseleka kwaleligciwane.

Lizinga lesibili lifaka ekhatsi kuchubeka nekucekisa imitsetfo yekuvimbela, kodvwa kugcinwe kuchelelana ngekwetenhlalo kanye nemitsetfo yekuvimbela lemayelana nekutijabulisa nalokwentiwako kwetenhlalo kute kuvikelwe kuvuka futsi kwaleligciwane.

Lizinga lekucala lisho kutsi lokunengi lokwentiwako lokwetayelekile sekungentiwa, ngekucaphela lokwentiwa ngaphambili kanye netinkhombandlela tetemphilo lekumele kutsi tilandzelwe ngaso sonkhe sikhatsi.

Kucinisekisa kutsi lesikwentako ekulweni kwetfu nalolubhubhane kuyanemba futsi kucondze ngco kuloko lesikuhlosile, kutawuba nelizinga lavelonkhe kanye nemazinga lehlukile aleso naleso sifundza, sigodzi kanye nelidolobhakati lapha eveni.

Kwanyalo sisaseZingeni lesihlanu, lelidzinga luvalelo lwavelonkhe lwelive loluphelele kute kuvinjwe kubhebhetseka kwaleligciwane.

Leli lizinga lelisetulu kakhulu leluvalelo lwavelonkhe lwelive futsi lwentiwa ngesikhatsi kudzingeka tinyatselo letimatima kute kulawulwe kundluliseka kwaleligciwane.

Umkhandlu Wavelonkhe Wekukhomuza Ligciwane i-corona utawuncuma lizinga lekucaphela kuye ngekuhlola silinganiso sekutseleleka ngaleligciwane kanye nemandla ekusebenta eluhlelo lwetfu lwetemphilo kunika kunakekela labo labakudzingako.

Sincume kutsi sitsatse sinyatselo lesinemininingwane saloko lesitawukwenta kute sehlukanise letincenye letahlukene temnotfo ngekubuka bungoti bekundluliseka kwaleligciwane kulowo mkhakha, umtselela lolindzelekile waloluvalelo lwavelonkhe lwelive, ligalelo letemnotfo lalowo mkhakha kanye nemtselela emisebentini yekutiphilisa.

Tindvuna letifanele titakwetfula imininingwane kabanti lemayelana nekwehlukaniswa kwetimboni nekutsi leyo naleyo mboni itsintseka njani kulelo nakulelo zinga.

Sitawunika tonkhe tinhlangano tetimboni litfuba lekutsi tiyibuke lemininingwane futsi, nangabe tifisa, tingangenisa tetfulo ngembikwekutsi lemitsetfosimiso lemisha ifakwe kugazethi.

Umkhandlu Wavelonkhe Wekukhomuza Ligciwane i-corona ubambe umhlangano lamuhla ngaphambilini wancuma kutsi lizinga lavelonkhe lekucaphela ligciwane i-corona litawukwehliswa kuzinga ezingeni lesihlanu kuya ezingeni lesine kusukela ngaLesihlanu mhla ti-1 Inkhwekhweti.

Loku kusho kutsi lokunye lokwentiwako kutawuvunyelwa kutsi kucale kwentiwe kodvwa ngaphasi kwekucaphela lokukhulu lokwentiwa ngaphambili kute kuvimbele kundluliseleka kwaleligciwane kummango kanye nekubhedvuka.

Lamanye emabhizinisi atawuvunyelwa kutsi acale futsi asebente kodvwa ngaphasi kwemibandzela letsite.

Leyo naleyo bhizinisi kutawudzingeka kutsi ilandzele tinchubo letinemininingwane tetemphilo nekuphepha kute ivikele tisebenti tayo, kanye nekwenta emasu etindzaweni tekusebenta ekugadza lesifo kanye nekuvikela kubhebhetseka kwekutseleleka ngaleligciwane.

Onkhe emabhizinisi lavunyelwe kutsi acale kusebenta kutawudzingeka kutsi ente njalo ngendlela yetigaba, kwekucala kulungiselela lendzawo yekusebenta kutsi ibuyele icale kusebenta, kulandzele ngekubuya kwetisebenti ngeticheme letingabi ngetulu kwakunye kulokutsatfu.

Kuletinye timo, umkhakha ngeke ukhone kutsi ubuyele ukhicite ngalokuphelele ngesikhatsi seLizinga lesine nangabe bungoti bekutseleleka lisasetulu.

Loku kutawuchazwa kuleliviki lelilandzelako ngemuva kwesiwombe sekugcina sekubonisana.

Emabhizinisi atawukhutsatwa kutsi atsatse lisubuciko lekusebentela emakhaya nangabe kwenteka.

Tonkhe tisebenti letingakhona kusebenta tingekho endzaweni yekusebentela kufanele kutsi tivunyelwe kutsi tente njalo.

Tindvuna letifanele titawunika imininingwane lemayelana nenchubo yekuvulwa futsi ngekwetigaba kwetikolo kanye naletinye tikhungo tetemfundvo.

Njengaloku siyicekisa kancane kancane lemitsetfo yekuvimbela, kudzingekile kutsi linengi laletinyatselo tekuvimbela kubhebhetseka kwaleligciwane tihlala tikhona.

 

Ngesikhatsi lelive lingena eZingeni lesine mhla ti-1 Inkhwekhweti:

Iminyele yetfu itawuhlala njalo ivaliwe kutsi kube neluhambo lwemaveni emhlaba, ngaphandle kwekulandza takhamuti taseNingizimu Afrika kulamanye emave kanye nekubuyisela eveni lendzabuko takhamuti letingasito talelive.

Ngeke kuvunyelwe kuhamba uye kuletinye tifundza, ngaphandle nakuhanjiswa imphahla kanye nekuhanjiswa timo letingakavami letifanana nemingcwabo.

Titfutsi temmango titawuchubeka tisebente, kodvwa kube nemikhawulo mayelana nelinani lebagibeli futsi kube nekugcinwa kwetidzingo tekuhlanteka leticinile, lokufaka ekhatsi kutsi bonkhe bagibeli kufanele kutsi bafake sifonyo sebuso.

Sive siyakhutsatwa kutsi sihlale emakhaya, ngaphandle nangabe uphuma kuhambela tintfo takho letimcoka, kwenta umsebenti lomcoka kanye nekusebenta emikhakheni levulwe ngephasi kwekulawulwa. Bantfu bangativocavoca ngaphasi kwetimo leticinile tekuvikela temphilo yemmango.

Yonkhe imibutsano, ngaphandle kweyemingcwabo neyekusebenta, itawuhlala njalo ingakavumeleki.

Labo lasebabadzala, kanye nalabo labavele banetimo labanato, kufanele kutsi bahlale emakhaya futsi balandzele kucaphela kwaphambilini lokwengetiwe kutsi batehlukanise babebodvwa.

Kutsengiswa kweligwayi kutawuvunyelwa.

Luhlu lwetimphahla letingatsengiswa lutawungetwa kutsi lufake ekhatsi leminye imikhakha letsite lengetiwe. Imininingwane yaloku itawuchazwa Tindvuna letifanele.

Kubalulekile kucaphela kutsi imitsetfo leminengi yekuvimbela itawusolo isebenta nanome ngukuliphi lizinga lekucaphela kuphela nje nangabe bungoti bekundluliseleka kwalegciwane busekhona:

Emabhala kanye nemashibhi kutawuhlala kuvaliwe.

Tikhungo tetinkhomfa nemihlangano, tindzawo tekutijabulisa, emasinema, emathiyeta, kanye nemakhonsathi atawuhlala avaliwe.

Emakhonsathi, imicimbi yetemidlalo, kanye nemihlangano yetenkholo, yetemasiko kanye nemibutsano yetenhlalo ngeke ivunyelwe kudzimate kubonakale kutsi kuphephile kutsi bachubeke bahlangane.

Leligciwane i-corona libhebhetseka ngekutsintsana emkhatsini webantfu.

Nangabe bantfu bangahambi, naleligciwane alikhoni kuhamba.

Siyati, Sibonelo nje, umngcwabo nje munye wase-Port St Johns kanye nemhlangano munye wetenkholo eMangaung wafaka sandla ekutselelekeni kwaleligciwane kutifundza tabo.

Kulobufakazi lesinabo, siyati kutsi emaphesenti lange-75 etehlakalo teligciwane i-corona leticinisekisiwe titfolakala kuphela kubomasipala bemadolobhakati labasitfupha – eJozi, Ekurhuleni, eKapa, eBuffalo City, EThekwini naseMangaung.

Ngako-ke kubalulekile kutsi sente konkhe lokusemandleni etfu kutsi sivimbele kuhamba kwebantfu kanye – nanome kuyintfo lephambana nemvelo yetfu – kunciphisa kutsintsana lesinako kulowo nalowo.

Ekugcineni, tento tetfu, ngamunye ngamunye, lelitawuncuma kutsi leligciwane libhebhetseka masinyane kangakanani.

Nangabe sonkhe sitawugcina imiyalo futsi silandzele tinkhombandlela tetemphilo tahulumende, sitawukhona kulilawula leligciwane futsi ngeke sibekhona sidzingo sekutsi siphindze lemitsetfo yekuvimbela lematima.

Singakuvimbela kubhebhetseka kwaleligciwane i-corona ngekutsi sente nje tintfo letimbalwa letilula.

Geza njalo tandla takho ngensipho nemanti nome sebentisa sibulalimagciwane lesine-alkhoholi.

Gcina libanga lelingetulu kwelimitha linye emkhatsini wakho nalomunye umuntfu, ikakhulu labo labakhwehlelako nalabatsimulako.

Ungalingi utsintse umlomo wakho, imphumulo kanye nemehlo ngobe mhlawumbe tandla takho titsintse tindzawo lapho kuneligciwane i-corona khona.

Nangabe ukhwehlela nome utsimula vala umlomo wakho ngemkhono logobekile nome ngethishu, bese uyayilahla leyo thishu leso sikhatsi.

Njengaloku cisala sicekisa imitsetfo yekuvimbela yeluvalelo lwavelonkhe kusukela ekucaleni kwenyanga yeNkhwekhweti, sicela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bafake sifonyo sebuso ngaso sonkhe sikhatsi nabaphuma emakhaya.

Imboni yetetimphahla nalokutfungiwe – lokufaka ekhatsi emabhizinisi lamancane – atilungiselele kukhicita letifonyo tebuso ngebunyenti.

Letinyatselo letingakavami lesititsetse tekulwa nalolubhubhane leligciwane i-corona tihlangene neminikelo lengakavami yebantfu labanengi baseNingizimu Afrika.

Siyabadvumisa bonkhe, bahlengikati, bodokotela, bososayensi kanye netisebenti letihamba ngetinyawo letenta luhlolokuhlunga emmangweni lokungibo labahamba embili kuloko lesikwentako kuvikela temphilo yemmango

Sitimisele kucinisekisa kutsi bonkhe banayo imitfombolusito labayidzingako – lokufaka ekhatsi tisetjentiswa tekutivikela letanele kanye nalokunye lokubonakalako – kute bente lomsebenti labanikwe wona kutsi bawente.

Njengaloku sicekisa lemitsetfo yekuvimbela yaloluvalelo lwelive, sandzisa kakhulu futsi ngekushesha loko lesikwentako kuvikela temphilo yemmango.

Sesibone kwandza lokukhulu kuluhlolokuhlunga lwemmango kanye nekuhlolwa.

Ngekukhonjwa indlela seluleko seNhlangano Yemhlaba Yetemphilo kanye neTikhungo tase-Afrika Tekulawula Tifo neKuvikela, sesijoyine lamanye emave ase-Afrika ngekutsi luhlolokuhlunga lolukhulu nekuhlola libe yingcikitsi esigabeni setfu lesilandzelako ekulweni neligciwane.

Nakusasuka leliviki, ngimemetele luphakelo lolwengetiwe lwetigidzigidzi letinge-R20 ekuphendvuleni kwetfu kwetemphilo ucinisekisa kutsi sinemibhedze, imitsi, tisetjentiswa kanye netisebenti letidzingekako ngesikhatsi lelive selibukene nekutseleleka lokusetulu kakhulu.

Lamuhla kusihlwa, ngitsandza kudvumisa labo labanika tinsita letimcoka kanye netimphahla – bashayeli bemaloli, bematekisi, bemabhasi kanye nebetitimela; tisebenti tasemapulazini, tasetitolo, tasetiteshini tagezi, tasetikhungweni temanti, tasetiteshini taphethiloli, tasemabhange kanye nasetikhungweni tekushayela tincingo; tikhulu tekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kanye netisebenti tabologadza.

 

Sibonga imitamo yenu kutsi sikhonile kwenta inchubekelembili lemcoka yekulwa nalolubhubhane.

Njengencenye yekwandzisa lomtamo, ngicashe tisebenti tembutfo wekuvikela letingetulu kwe-70 000 kute titewusita etincenyeni letahlukahlukene taloko lesikwentako kulwa naleligciwane i-corona.

Kute kube ngunyalo, lawo malunga embutfo wetekuvikela latfunyelwe asekele Temisebenti Yemaphoyisa aseNingizimu Afrika ekwenteni tibopho tawo.

Atawuchubeka ente njalo, kodvwa atawube achubeka aniketa lusito kuletinye tindzawo letimcoka, njengekuphakelwa kwemanti, kugcinwa esimeni kwesakhiwonchanti kanye netinsita tetemphilo.

Lona ngumzuzu lobucayi emzabalazweni wetfu wekulwa naleligciwane i-corona.

Sikhatsi sekucaphela.

Sikhatsi sekwenta tintfo ngekutibophelela.

Sikhatsi sekubeketela.

Kute umuntfu longafuni kubuyela emsebentini.

Kute inkampani lengafuni kuvula futsi.

Kute umfundzi longafuni kubuyela kuyochuba tifundvo tabo.

Nanome kunjalo, sonkhe sibitiwe, ngalesinye sikhatsi etimphilweni tetfu, kutsi sente iminikelo lemikhulu yelikusasa letfu kanye nelikusasa lalabanye.

Kunetikhatsi lapho kufuneka khona kutsi sicine sibeketelele bumatima nebulukhuni, kute kutsi sijabulele inkhululeko kanye nemphumelelo yelikusasa.

Kulamaviki lasihlanu lengcile, sikhombise umhlaba wonkhe sive singaphumelela ngekuba nesibindzi, kutimisela kanye nekuba munye.

Singasayekeli manje.

Ngicela kutsi nime nicine.

Nginicela kutsi nihlale nibumbene.

Hlalani emakhaya, nihlale niphephile.

Ngiyabonga ngako konkhe lenikwentile futsi chubekani nikwente.

Sengatsi Nkulunkulu angabusisa iNingizimu Afrika futsi avikele bantfu bayo.             

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore