Inkhulumo yaMengameli Cyril Ramaphosa yeKubukana kweNingizimu Afrika neLubhubhane lwe-Corona

Inkhulumo yaMengameli Cyril Ramaphosa yeKubukana kweNingizimu Afrika neLubhubhane lwe-Corona,  17 Inhlaba 2020

Takhamuti takitsi,

Manje sekungetulu kwemalanga la-100 kusukela kwatfolakala sehlakalo sekucala se-corona lapha eNingizimu Afrika.

Sengemalanga la-100 sihleti etfuntini lalenye yetingoti lenkhulu kakhulu kutemphilo yemhlabajikelele ngetulu kweminyaka le-100.

Lesifo lesi, kanye naletinyatselo lesititsetse mayelana nekulwa naso, tibange kuphatamiseka lokukhulu etimphilweni tebantfu bakitsi, tamisa-nsi umnotfo wetfu taphindze futsi tabeka engotini tindlela tekutiphilisa tetigidzi tebantfu.

Kute kube ngumanje, sekwente kutsi sive sakitsi silahlekelwe timphilo tebantfu laba-1 674.

Kulo lolubhubhane lolubhubhisa timphilo, sikhutsateka ngemandla kuleliviki  ngenca yetindzaba letimnandzi kakhulu temphumelelo lekhona yekutfolakala kwelikhambi lekwelapha i-COVID-19.

Lucwaningo lolwentiwe yiNyuvesi i-Oxford eBritain lutfole kutsi sidzakamiva lesibitwa ngekutsi i-dexamethasone – lesikhicitwako nalapha kitsi eNingizimu Afrika tinkampani letakha imitsi futsi lelitfolakala ngebunyenti – linciphise lizinga lekufa ngesilinganiso salokutsatfu kutigulane letifakwe tiphefumulisi.

Litiko Letemphilo kanye neLikomidi leTekweluleka leTindvuna lincome kutsi i-dexamethasone ifanele kutsi icatjangwe mayelana nekusetjentiswa kutigulane letifakwe tiphefumulisi naletinikwa i-oksijini.

Sikholelwa ekutsini loku kutawenta kancono kulawula kwetfu lesifo kulabo labatsintseke ngalokwendlulele.

Kusukela sabhedvuka lesifo sekunetehlakalo te-corona leticinisekisiwe letinge-80 412 lapha eNingizimu Afrika. Kubo laba, bantfu laba-44 331 – noma labalinganiselwa kulabange-55% – sebaluleme. Loku kusho kutsi kwamanje kunetehlakalo letinge-34 407 kulelive. Njengobe, sati, kulahlekelwa timphilo tebantfu ngabe kukhulu kakhulu.

Saphutfuma satsatsa sincumo kusesenesikhatsi nakuvela lesifo lapha eNingizimu Afrika kuvimba kuhamba kwebemave angaphandle kanye nemibutsano ngekwenta simemetelo seNhlekelele yaVelonkhe futsi sachubeka sangenisa kumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato kanye nekuhlala ekhaya kwavelonkhe kute kutsi sehlise lizinga lekubhebhetseka kwalesifo.

Ngekwenta njalo, besihlose ‘kunciphisa lizinga lekubhebhetseka’ kute kutsi inchubo yetfu yetemphilo ikhone kunakekela kancono linyenti lebantfu lelitawube lidzinga kunakekelwa.

Ngenca-ke yesinyatselo lesasitsatsa ngaleso sikhatsi – futsi ikakhulu ngekubambisana kwenu natsi, kutimisela nekutinikela sisive – saphumelela ekubambeleleni kubhebhetseka kwaleligciwane.

Yinye yetindlela tekukala silinganiso sekungenwa nguleligciwane nguloku lokubitwa ngekutsi ‘sikhatsi sekuphindzeka kabili’. Loku linani lemalanga latsatfwa samba setehlakalo kutsi siphindzeke kabili.

 Kulamaviki lamatsatfu ngembi kwekumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe, linani lekungenwa ngulokugula beliphindzeka kabili njalo ngeliviki lamabili.

NgeSigaba sesihlanu sekumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe, lesikhatsi sekuphindzeka kabili sakhula saya emalangeni la-15, lokusho kutsi kwatsatsa sikhatsi lesidze kutsi leligciwane libhebhetseke.

Lesikhatsi sekuphindzeka kabili besibalelwa emalangeni la-12 ngesikhatsi sesigaba sesine nesesitsatfu.

Sisebentise lesikhatsi sekumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe kulungiselela nekwenta kancono inchubo yetfu yetemphilo kanye nekumisa ngemumo tinyatselo tetemphilo yesive kute kutsi sinciphise kungenwa nguleligciwane.

Lomsebenti wekucinisa inchubo yetfu yetemphilo – lefaka ekhatsi kusungula tikhungo tekuhlalisa bantfu labasuswe kulabanye letingetulu kwaleti-100, sakhulisa linani letimphiko tetekunakekelwa kwalabagula kakhulu kanye nemibhedze etibhedlela tesikhashana kanye nekutfola tisebenti tetemphilo – kusachubeka kuto tonkhe tifundza tetfu.

Kepha nanoma sisebentise lesikhatsi sekumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe kwehlisa lizinga lekubhebhetseka, lomsebenti usesekhashane kabi nekutsi uphele. Ngisho nangemuva kwemalanga la-100, sisengasekucaleni kwalolubhubhane futsi lusatohlala natsi tinyanga letinyenti, mhlawumbe iminyaka.

Lomsebenti wekubukana nalolubhubhane lwe-corona ufanana nekugijima umjako wemaratoni, futsi hhayi-nje kucela empunzini, ngaloko-ke sibese silungisa indlela yetfu yekubukana nalesimo ngekuya kwalokwenta ngempela.

Kulamaviki lambalwa laphelile, emanani lamanyenti akungenwa ngulesifo abeloku akhuphuka kancanekancane. Cishe silinganiso salokutsatfu setehlakalo letibhalisiwe kuleliviki leliphelile lilodvwana futsi ngetulu kwehhafu yato tonkhe tehlakalo leticinisekisiwe tibhaliswe kulamaviki lamabili lendlulile.

INshonalanga Kapa yona ishayeke kakhulu ngulesifo, inalabantfu labangu 60% labangenwe ngulesifo kulo lonkhe lelive.

Nanoma-nje kwesuleleka  kwemmango bekuba sezingeni leliphansi encenyeni lenyenti yalelive kulamaviki layimfica lendlulile, kulesifundza bekuloku kukhula ngemandla.

Kunetinkhomba letibonisa kutsi eMphumalanga Kapa lizinga lekungenwa ngulesifo manje selicala kukhuphuka futsi kungenteka libe ngemavikana lambalwa ngemuva kweNshonalanga Kapa.

Kulinyenti letfu, loku bekusifo besikhashane kakhulu natsi manje sesisondzela kakhulu.

Linyenti nelinyenti letfu manje ukhona umuntfu lelimatiko longenwe ngulesifo, kungaba ngusemsebentini noma esikolweni noma esontfweni letfu, e-mosque, ethempelini noma esinagogweni. Kungabe ngulomunye webangani betfu noma lilunga lemndeni.

Linyenti lenu likhatsatekile ngekwandza kwelinani lalabangenwe ngulesifo futsi niyaphaphuleka mayelana nekuphepha netenhlalakahle yetihlobo tenu lenititsandzako.

Nikhatsatekile ngekutsi kungenteka nani singaningena lesifo, etekisini noma ebhasini, emsebentini noma etitolo, esikolweni noma enyuvesi, nanivakashele emtfolamphilo noma esibhedlela. Lokukhatsateka loku kuyavisiseka futsi kungiko.

Ngoba lapho lelive livula kancanekancane, lapho sicala kwenta imisebenti leminyenti, lizinga lengoti lekungenwa ngulesimo likhula ngalokungagwemeki.

Kute kube ngumanje, nanoma-nje lizinga lengoti yekungenwa ngulesifo likhulu kakhulu, angeke kugwemeke.

Ngendlela lesitiphatsa ngayo ngamunyengamunye singalinciphisa litfuba lekwenta kutsi singahle singenwe ngulesifo noma sitselele labanye. Futsi kukuko kutiphatsa kwetfu ngamunyengamunye noma sisonkhe kutsi singachubeka sibambelele lizinga lekungenwa ngulesifo kuwo wonkhe ummango.

Lucwaningo lukhombisa kutsi kufaka sifonyo sendvwangu noma lokunye lokufanana nendvwangu levala umlomo nemphumulo ngaso sonkhe sikhatsi uma umuntfu asemmangweni ngulesinye setinyatselo lesinciphisa silinganiso selizinga lekungenwa nguleligciwane.

Tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika – kufaka ekhatsi bantfwana labancane – manje sebafaka tifonyo ngaso sonkhe sikhatsi uma baphuma ekhaya.

Kukhona, nanoma kunjalo, bantfu baseNingizimu Afrika labangatifaki letifonyo.

Sitsandza kukhutsata wonkhewonkhe lapha eveni lakitsi kutsi bafake tifonyo uma bangaphandle emmangweni.

Asenteni siciniseko sekutsi asisebentiselani tifonyo nekutsi futsi siyatigezisisa tifonyo tetfu ngensipho nemanti ngemuva kwekutisebentisa sikhatsi ngasinye.

Kufakwa kwetifonyo, nanoma kunjalo, akutsatsi indzawo yekugeza tandla njalo-nje ngemanti nensipho noma nge-sanitiser kanye nekushiya libanga lokungenani lelingaba ngemamitha la-1.5 emkhatsini wamunye nangamunye.

Sonkhe asikhumbule kungatsintsi buso betfu ngetandla letingakagezwa, siphindze futsi sihlante sifake isibulalimagciwane kuto tonkhe tindzawo letingetulu.

Sifanele kutsi sihlale njalo sikhumbula kutsi kukhwesha kulabanye kusaseyindlela lesebenta kahle kakhulu yekunciphisa kubhebhetseka kwaleligciwane.

Letindlela letisisekelo tiya ngekubaluleka kakhulu manje lapho sesicekisa kancane kumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe futsi singena esigabeni lesisha sekubukana kwetfu ne-corona.

Leti tisetindlela letikahle kakhulu tekulawula kubhebhetseka kwaleligciwane.

Bogobela betfu betetemphilo baseluleke ngekutsi tintfo letinsha letifanana nemihume yekufutfwa kanye nekufutsa imitimba ifanele kutsi ingasetjentiswa ngobe ite bufakazi lobucinisekisiwe kantsi futsi ingaba yingoti.

Kusukela ekucaleni, besati kutsi kudzinga tinyatselo leticatsa kute kutsi kwehliswe lizinga lekutsatselwana lesifo.

Kepha futsi besati nekutsi kumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlaliswa ekhaya kwavelonkhe angeke kwentiwe ulomphelo.

Sitawutsi uma siya kusigaba sekucaphelisa sesitsatfu mhla lu-1 Inhlaba, kuvikela kwetfu manje kutawube sekugcile kakhulu etintfweni letilula temihlangemihla letingentiwa ngumunyengamunye wetfu kutivikela tsine kanye nalabanye.

Kumayelana ngamunyengamunye wetfu kutsi atetfwese umtfwalo, wekutsi nanoma ngukuphi lapho sikhona, nekutsi nanoma ngabe sibobani, kute kutsi simbe kubhebhetseka kwalesifo.

Emandla ekuncoba le-corona asetandleni tetfu.

Kuphendvula kwetfu manje sekugcile kakhulu, kuletindzawo letitikhungo letinemanani lasezingeni lelikhulu lekungenwa ngulesifo nekutfumela emacembu etemphilo lamikhakhaminyenti kutsi ayewulawula lokubhedvuka kanye nekucinisekisa kutsi laba lesesibangenile batfola kunakekelwa lokufanele.

Ngesikhatsi lesifananako, sesikhulise kakhulu kucilongwa timphawu te-corona kulo lonkhe lelive, etindzaweni temisebenti, esikolweni, enyuvesi, etitolo, emasontfweni, esikhumulweni sematekisi nakunoma ngukuyiphi lenye indzawo yemmango lapho bntfu babutsana nakhona.

Njengalamanye emave lamanyenti iNingizimu Afrika nayo utsintfwe kweswelakala kwemhlaba wonkhe kwemathulusi ekuhlola i-corona kanye naletinye tintfo.

Sibese-ke ekuhloleni kwetfu sesicondza kakhulu labatsite, sabeka embili tigulane letisetibhedlela, tisebenti letinakekela ngetemphilo, bantfu labasengotini kakhulu njengebantfu labadzala kanye netindzawo letitikhungo.

Nanoma-nje simo sesiba ncono, siyachubeka nekuhlangabetana nekubambeleleka ekuhlolweni.

Loku sekube nemtselela lomubi kakhulu ekulawulweni kwetigulane letingenwe ngulesifo kanye nekufuna labo labahlangene nalabantfu labagulako.

Ngako-ke, sisebentisa tonkhe tindlela letikhona tekutsi sitfole letintfo lesitidzingako kanye nekukhuphula linani letisebenti letihlolako kute kutsi kwentiwe kancono sikhatsi sekuhlola.

Emkhatsini wemitamo lesiyentile sikanye nalamanye emave akulelivekati lakitsi kube kutfola incalakuvela nguMtfombo wase-Afrika weTintfo teTekwelashwa.  

Lena yimakethe yinye yelivekati lapho emave ase-Afrika angatfola khona tintfo tetekwelashwa, njengemathulusi ekuhlola, kubatfulitinsita nebakhiciti base-Afrika emhlabeni wonkhe jikelele ngemanani ladzingekako ngetintsengo leticudzelanako.

Lenkhundla lena itawunanatela lomsebenti lowentiwako kucinisekisa kutsi sinetisetjentiswa tetekwelashwa, tisetjentiswa tekutivikela kanye netisetjentiswa tasesibhedlela kulawula lelinani letigulane te-COVID-19 lelilindzeleke kutsi likhuphuke.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Lolubhubhane lwe-corona alusiyo-nje inhlekelele yetemphilo yemave emhlaba kuphela. Luphindze futsi lube yinhlekelele yetemnotfo wemave emhlaba futsi lekhula njalo-nje.

Kute live, kute imboni kantsi futsi kute umuntfu longakatsintseki.

Lapha eNingizimu Afrika, lolubhubhane lutsikamete kakhulu tindlela tekutiphilisa tebantfu labanyenti.

Njengobe nati emabhizinisi lamanyenti ayekela kusebenta kusukela mhla tinge-27 Indlovulenkhulu, nakucala kumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe, asengakakhoni kuvula acale asebente ngaphasi kwalemikhawulo.

Afaka ekhatsi tinkampani letinkhulu letinetinkhulungwane tetisebenti kanye naletinye tinkampani letincane letinyenti letinetisebenti letincane.

Loku-ke kusho kutsi kunemabhizinisi langakatfoli lutfo loluyimali lengenako kanye nebantfu labangakate batfole imali lengenako emalanga langetulu kwalange-80.

Ngisho netinyatselo lesatihlelela kwesekela letinkampani, tisebenti kanye nemakhaya laphuyile njengencenye yalomgodla wekuhhamula lesimo lotigidzigidzi leti-R500, kunemkhawulo wekutsi lamabhizinisi lawa angavala sikhatsi lesingakanani.

Ngesikhatsi ngimemetela kutsi lelive litawehlela kusigaba sesitsatfu sekucaphelisa kusukela mhla lu-1 Inhlaba, ngatsi sitawubuka kuvula leminye imikhakha yetemnotfo uma ngabe kungahlelwa kahle tinyatselo tekuphepha tekucaphela tiphindze futsi tilandzelwe ngalokufanele.

Ngemuva kwetingcoco letibekhona nebamelelitimboni mayelana netindlelanchubo leticinile tekuvikela, futsi nangemuva kwekwelulekwa bososayensi nekubonisana neBondvunankhulu, Ikhabhinethi seyincume kucekisa imikhawulo kuleminye imisebenti yetemnotfo letsite.

Lemisebenti ifaka ekhatsi:

  • Tindzawo tekudlela ‘kudla uhleti phasi’
  • Tindzawo tekulala letifanelekile naletinetimvume, ngaphandle kwaleto letimakhaya ekwabelana indzawo yekulala njengema-AirBnB.
  • Tinkhomfa kanye nemihlangano yetebhizinisi kanye nangekuhambisana nemikhawulo yemibutsano.
  • Emasinema nematiyetha, ahambisane nemikhawulo yetekubutsana kwebantfu.
  • Emakhasino.
  • Tinsita tekutinakekela, kufaka ekhatsi emasaluni etinwele netinsita tekutenta ube muhle
  • Temidlalo lekungatsintfwana kuyo njengegaluva, libhola lemphebeto, ikhilikitsi kanye naleminye. Imidlalo lekutsintfwana kuyo kutawuvunyelwa kuticecesha kanye nemisebenti lesezingeni lelisemkhatsini nekusetjentiswa kwetisetjentiswa ngalokunemkhawulo.


Esehlakalweni ngasinye, kuvunyelwene ngetidzingakalo letitsite futsi leticinile futsi tifanele kutsi timiswe ngemumo ngembi kwekutsi ibhizinisi ivule, futsi kutawudzingeka kutsi tindlelanchubo tilandzelwe ngemandla kute kutsi ibhizinisi ichubeke ivule.

Ngesikhatsi lesifanele kutawentiwa timemetelo mayelana nekwendlala letinyatselo nekusho tinsuku tekuvumela lemisebenti kutsi yentiwe.

Lesincumo sisitsetse ngalokukhulu kuticophelela nekutimisela, sinaka bungoti lobuphatselene nemsebenti ngamunye kanye netinyatselo letidzingekako tekubukana nalobo bungoti.

Setitonkhe, letimboni leti beticashe bantfu labangetulu kwalaba-500 000 ngembi kwekumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe.

Sibacabangele labantfu laba kanye nalabo labancike kubo mayelana netindlela tabo tekutiphilisa.

Kuko lokucekisa kumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe siyachubeka nekusimamisa umtsetfomgomo wetfu lomkhulu wekusindzisa timphilo nekugcina tindlela tekutiphilisa.

Kubalulekile kukhumbula kutsi lolu lubhubhane lwemhlaba jikelele nekutsi emave lamanyenti abukene netinsayeya letifananako nekutsi futsi afanele kutsi atisombulule.

Ngako-ke sisebentisana kakhulu nema-ejensi emave emhlaba nalamanye emave mayelana nekubukana nale-corona.

NjengaSihlalo weNhlangano yeBunye be-Afrika, sihlanganyela ngalokubalulekile ekutfoleni indlela yinye kulo lonkhe lelivekati, lecinisekisa kutsi sihlanganisa imitfombolusito nekwenta emasubuciko ekucinisekisa kutsi kute live lelisalela emuva.

Kwamanje kunetehlakalo leti-250 000 leticinisekisiwe lapha e-Afrika futsi lasebashonile bangetulu kwaba-6 700.

Loku kuncane kakhulu uma kucatsaniswa netehlakalo temave emhlaba jikelele – lesemanje bangetulu kwetigidzi letisiphohlongo – ngesizatfu lesikhulu sekutsi i-Afrika ayiphotisanga maseko yavele yemisa-nsi imisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe.

Nanoma kunjalo, singalindzela kukhuphuka kwelizinga lekungenwa ngulesifo lapho i-Afrika icala kucekisa lemikhawulo ngenca yetincindzetelo letinemandla tetemnotfo futsi siyasebentisana silivekati kuhlangabetana naletinsayeya.

Kuye kwaba yintfo lebaluleke kakhulu kitsi kutsi sivule insita yekutinakekela, ngoba lona ngumkhakha locasha kakhulu bomake.

Letinyanga letintsatfu letengcile tibe matima kakhulu kutigidzi tabomake labasebenta njengebacoli betinwele, kutekutfoba nekunakekela imitimba (spas), njengebalaphi netingcweti.

Lenyenti lebanikati balamabhizinisi bomake kanye nemtfombo wemali lengenako emkhakheni longakahleleki.

Kwesekela bomake ngekubanika loko labakudzingako kute kutsi bakhone kutimele ngekwetimali kuyintfo lenkhulu yaleto lesitibeka embili, ikakhulu manje.

Kukudzabuka kwemphefulo lokukhulu kakhulu kutsi lamuhla entsambama ngime ngembi kwabomake nemantfombatana alapha eNingizimu Afrika ngitokhuluma ngalolunye lubhubhane lolubhebhetsekako lapha eveni letfu – kubulawa kwabomake nebantfwana ngemadvodza alelive lakitsi.

Njengendvodza, indvodza yemfati, kanye nababe, kuyangidzabukisa kakhulu naku lokungakehluki emphini lecondziswe kubomake nebantfwana balelive lakitsi. 

Esikhatsini lapho khona lolubhubhane lusishiya sitiva sisengotini futsi site nesiciniseko, kutfutfudlwa bomake nebantfwana ngebudlova lobungetulu kwekucondza.

Labadlwenguli nebabulali bayajangaza-nje lapha emkhatsini wetfu.

Balapha emimangweni yetfu.

Babobabe betfu, banaketfu, emadvodzana etfu kanye bebangani betfu; emadvodza latidlova langanandzaba nekubaluleka kwemphilo yemuntfu.

Kulamaviki lambalwa lendlulile kubulewe bomake nebantfwana labangekho-nje ngaphasi kwalabange-21.

Babulali babo bebacabanga kutsi bangabavala umlomo.

Kepha angeke sibakhohlwe futsi sitawubakhulumela lapho bangakhoni khona kutikhulumela.

Sitawukhulumela Tshegofatso Pule, Naledi Phangindawo, Nompumelelo Tshaka, Nomfazi Gabada, Nwabisa Mgwandela, Altecia Kortjie kanye naLindelwa Peni, bonkhe bomake labasesebasha lababulewe ngemadvodza.

Sitawukhulumela gogo lomdzala loneminyaka lenge-89 budzala lobulewe ekhaya lalabadzala eQueenstown, make loneminyaka lenge-79 budzala lobulewe eBrakpan kanye nalomunye make lomdzala lodlwengulwe eKwaSwayimane KwaZulu-Natal.

Sitawukhuluma ngemiphefumulo lengenacala wemntfwana waTshegofatso Pule lobekasengakatalwa lobesavele etsiwe ligama,  Raynecia Kotjie lobekaneminyaka lesitfupha budzala lotfolakale ashonile esigangeni KwaZulu-Natal.

Abasito-nje tibalobalo. Banemagama futsi bebanemindeni nebangani.

Lamuhla kusihlwa, imicabango nemikhuleko yetfu ikanye nabo.

Ngitsandza kuncoma Luphiko Lwetemisebenti yemaphoyisa aseNingizimu Afrika ngemsebenti loncomekako wekubopha cisho bonkhe lababhebhetseli labasolwako.

Njengoba labasolwa batawufaka ticelo tebheyili kuleliviki, nginekwetsemba lokukhulu kakhulu kutsi tinkantolo takitsi titawutfumela tinkhomba letinemandla kakhulu tekutsi lobudlova lobunje abemukeleki naninani emmangweni wetfu.

Emhlanganweni weTindlu totimbili tasePhalamende ngenyanga yeNyoni kulomnyaka lophelile, ngamemetela Lisu leKuphendvula ngeKuphutfuma lekulwa nebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwabomake nekutsi futsi kutawubakhona lusito lwemali loluvela kuhulumende lwetigidzigidzi leti-R1.6 lutawubekwa embili kwesekela kufezekisa kute kube sekupheleni kwemnyakatimali. 

Manje sesineLisu leLilisubuciko laVelonkhe lelitawukhombindlela imitamo yetfu yavelonkhe yekulwa nebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite.

Kulesikhatsi sekumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe sente siciniseko sekutsi labo labasindze kubudlova lobucondziswe kubulili lobutsite bayakhona kutfola kwesekelwa kanye netinsita, kufaka ekhatsi lucingo loluphutfumako lwamahhala lwe-GBV, tindzawo tekukhosela kanye netikhungo letesekela bahlukunyetwa bebudlova betemacasi.

Kusukela ngeNgongoni kulomnyaka lophelile, takhiwo tahulumende leti-10 tinikwe Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle kutsi titisebentise njengetindzawo tekukhosela, kusombulula yinye yetinsayeya lenkhulukati lababukene nayo balulami labafuna kushiya budlelwane lobunebudlova. 

Kuletinyanga leti-18 letendlulile, sente inchubekelembili lebonakalako ekukhuliseni kufinyelela kwesekelwa lokunikwa belulami.

Sekulungiswe tinkantolo letilishumi natintsatfu tentiwa tinkantolo temacala etemacasi.

Kwesekela umsebenti webacinisekisi bekulandzelwa kwemtsetfo, 7 000 wemathulusi ekugcogca bufakazi asasabalaliswe kuto tonkhe titeshi temaphoyisa njalo-nje kulelive futsi manje sekunemagumbi ebalulami langetulu kwe-1 000 lavuna belulami etiteshini temaphoyisa.

 Emaphoyisa, bashushisi, bomantji kanye nebakhi betinchubomgomo labanyenti sebentiswe lucecesho lwekuba neluvelo kanye nekucaphela, futsi tisebenti tahulumende letingetulu kwaleti-3 000 letisebenta ngebantfwana nebantfu labakhubateke ingcondvo sebahloliwe kutsi abekho yini kuRejista yaVelonkhe yeTephulamtsetfo teTemacasi.

Sekulungiswe tichibelo temitsetfo letimayelana, emkhatsini walokunye, lizingancane lekugwetjwa emacaleni etebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite, timo tebheyili tebasolwa, nekuvikelwa lokukhulu kwabomake lababahlukunyetwa bebudlova betitsandzani.

Ngicela bakhimtsetfo betfu ePhalamende kutsi bayikhicite ngekushesha.

Tinkantolo tetfu betiloku ticinisa sandla ekubukaneni nemacala ebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite ngisho nangesikhatsi sekumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe, tikhipha tijubo tekudzilikelwa lijele kanye netigwebo letinyenti tekudzilikelwa litjele tebabhebhetseli.

Ngifuna kucinisekisa bomake balapha eNingizimu Afrika kutsi tebulungiswa tetfu betebugebengu titawuchubeka nekugcila emacaleni etebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekutsi futsi singalindzela kuboshwa lokunyenti kanye nekucaphela lokunyenti kubabhebhetseli labatawulandzela.

Babhebhetseli bebudlova lobucondziswe kubomake nebantfwana bafanele kutsi batfole tigwebo letifanele lawo macala lashwacisa lugogo labawentako.

Kuphatamisana kakhulu kutsi lokukhuphuka kwelizinga lemacala ebugebengu lentiwa kubomake nebantfwana kushayisana nekucekiswa kwekumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe.

Ngekusho kwemaphoyisa, emacala ebudlova – ikakhulu ekubulala nekwetama kubulala akhuphukile kusukela sangena kusigaba sesitsatfu sekucaphelisa mhla lu-1 Inhlaba.

Emacala ekuhlukunyetwa kwabomake nebantfwana nawo akhule ngelizinga lelikhulu kakhulu.

Sidzinga kutibuta imibuto lematima singummango.

Ikakhulu, sidzinga kuhlolisisa umtselela wekusetjentiswa kwetjwala budlabha hhayi-nje kuphela emazingeni ebudlova, kepha nasetingotini temgwaco nekutiphatsa budlabha.

Lucwaningo lolunyenti lolwentiwe lwemave emhlaba nelwakuleli lakitsi lukhombisa ngalokucacile luchumano lolukhona emkhatsini wekusetjentiswa budlabha kwetjwala nebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite.

Yebo, kona akusibo tjwala lobudlwengula buphindze bubulale bomake noma umntfwana.

Kepha, kutento temadvodza latidlova.

Kepha uma ngabe kudzakwa tjwala kuyasifaka sandla kulamacala, kufanele kutsi-ke kubukwane nabo ngekushesha.

Sifanele kutsi sitfole tifundvo kulokumiswa-nsi kwemisebenti, iminyakato nekuhlala ekhaya kwavelonkhe siphindze sincume kutsi sitawuphephisa kanjani ummango wetfu kulokuhlukubetwa tjwala.

Ngekuciniseka, sifanele kutsi sesekele kakhulu bantfu labanetinkinga tekunatsa tjwala, kufaka ekhatsi kubesekela ngekubabuyisela esimeni sabo lesifanele kanye nekubelapha.

Sifanele kutsi sikhutsate kunatsa tjwala ngalokunesibopho, ikakhulu kubantfu labasha.

Sifanele kutsi sicinise sandla etindzaweni letitsengisa tjwala letephula imitsetfomgomo yemalayisense ato naletitsengisela bantfwana labangaphasi kweminyaka yebudzala levumelekile.

Kepha sitawudzinga futsi nekubuka embili, tinyatselo leticinisa sitilobho kakhulu kute kutsi kuliwe nekusetjentiswa kwetjwala budlabha.

Ekugcineni, kuphumelela kwetfu ekulweni nebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite kutawudzinga kutsi kufakwa ekhatsi nekwesekelwa kwemmango wetfu wonkhe.

Uma ngabe sitimisele ngekucedza lobugebengu, asikwati kuchubeka sithule.

Lababhebhetseli siyabati futsi bayatiwa nasemimangweni yetfu.

Ngekutsi sitsalalise, ngekucedza emandla ebahlukunyetwa kutsi bavule emacala, ngekuhlaza bomake mayelana nemphilo labatikhetsela yona noma ngendlela labagcoka ngayo, siba ngulabangakhatsateki ngalobugebengu.

Ngiyaphindza futsi ngimema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngamunyengamunye lolalele lamuhla kusihlwa kutsi bacabange ngemiphumela lemibi yekuthula kwabo.

Silive, sititfole sisemkhatsini hhayi walunye, kepha timbili, timbubhane letishabalalisako.

Nanoma-nje tehlukene kakhulu ngesimo netimbangela tato, totimbili tingancotjwa – uma ngabe siyasebentisana, uma ngabe ngamunyengamunye wetfu umelana netento takhe futsi nanoma uma ngabe siyanakekelana lomunyenalomunye.  

Lendlela lesasesilindzele itawuba yindze futsi ibe matima.

Umsebenti wekwelulama utawuba mukhulu.

Kepha-ke uma ngabe kukhona lesikufundzile kulamalanga la-100 lendlulile, kutsi sibantfu labacinile siyabambelela, simitfombolwati kantsi futsi siyatimisela.

Sitawuncoba.

Nkulunkulu akabusise iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele bantfu bayo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore