Inkhulumo yaMengameli Cyril Ramaphosa lemayelana neNchubekelembili leyentiwe mayelana neMitamo yaVelonkhe yeKulawula Lubhubhane lwe-COVID-19 e-Union Buildings, eTshwane

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sekuyihhafu yemnyaka ngco kusukela samemetela simo lesiyinhlekelele savelonkhe ngenhloso yekubukana nalolubhubhane lweligciwane le-corona.

Ngaleso sikhatsi, bangetulu kwalaba-15 000 bantfu baseNingizimu Afrika labalahlekelwa timphilo tabo ngenca yalesifo futsi labangetulu kwalabange-650 000 bacinisekiswe kutsi banaso lesifo.

Umnotfo wetfu kanye nemmango wetfu ube sebuhlungwini lobukhulu kakhulu.

Sihlangabetene nesivunguvungu lesesabekako nalesibhubhisako. Kepha, ngekubambisana, ngekuhlala esincumeni, sikhonile kumelana naso.

Kuletinyanga letimbili letiphelile, esicongweni salesivunguvungu, besitfola onkhe malanga tehlakalo letinsha letilinganiselwa ku-12 000. Manje, ngelilanga sesitfola letisemkhatsini letingaphasi kwetehlakalo leti-2 000.

Manje sesinesilinganiselo sekusindza lesinge-89%.

Ngisho naloku imikhawulo itse kucekiswa kancane kulenyanga lephelile nasingena kusigaba sesibili sekucaphelisa, bekuloku kunekwehla kancane kancane, kepha lokusimeme, kwetehlakalo letinsha tekungenwa nguleligciwane, kulaliswa etibhedlela kanye nekufa.

Lokunye lokwehle ngalokusimeme kube kufunwa kwemibhedze yasesibhedlela, tiphefumulisi, umoyamphilo kanye naletinye tisetjentiswa tetekwelashwa letibalulekile.

Siphumelele ekuncobeni sigaba lesibi kakhulu salolubhubhane sibe sivikela emakhono nemtsamo wenchubo yetemphilo yetfu.

Ngitsandza kunibonga kakhulu, bantfu baseNingizimu Afrika, mayelana nekuzuza loku naletimphilo tebantfu letitinkhulungwane letisindzisiwe ngenca yekubambisana kwenu.

Lokuzuza loku kubonwe ngisho nayiNhlangano Yetemphilo Yemhlaba, lebeyisebentisana natsi ngendlela besibukana ngayo nalesifo.

Njengobe besishilo ekucaleni bachubekile nekuseluleka bate bakhipha ngisho netingcweti tabo teta lapha kulelive letfu.

Siyalubonga kakhulu lonkhe lusito lesilutfole kuMcondzisijikelele weNhlangano Yetemphilo Yemhlaba eGeneva, kanye neTikhungo tase-Afrika teKuvikela Nekulawula Tifo.

Nanoma-nje sente inchubekelembili lebonakalako, banyenti batfu bakitsi labasatfola lesifo futsi labanye balahlekelwa timphilo tabo.

Nanoma kunjalo, sesekhatsi nekhatsi yalolubhubhane lolubhubhisako.

Insayeya yetfu lenkhulukati manje – futsi nemsebenti wetfu lobaluleke kakhulu – kwenta siciniseko sekutsi asihlangabetani futsi nelizinga leliphakeme letehlakalo letinsha tekungenwa ngulesifo.

Emave lamanyenti emhlabeni wonkhe agubhetelwe ‘ligagasi lesibili’ noma lizinga lesibili lekucubuka kwalesifo.

Linyenti lalamave selendlulile esicongweni salesifo futsi abonakala sengatsi akhonile kulilawula leligciwane.

Lamanye awo asayisusile imikhawulo kumisebenti yetemnotfo netenhlalo.

Etimeni letinyenti, ligagasi lesibili libe libi kakhulu kunaleli lekucala.

Emave lamanyenti aye adzinga kutsi ahlisibete kuvalwa lokukhulu kwavelonkhe futsi.

Inchubo yetfu yetemphilo yesive manje seyigcile ekunciphiseni lokuchubekako kungenwa nguleligciwane kanye nekulungiselela kucubuka lokusha lokungaba khona.

Manje sesitsetse sincumo sekukhulisa luhlolo lweligciwane le-corona.

Ngenca yekwehla kwetehlakalo letinsha tekungenwa nguleligciwane kanye nekwehla kwekucindzeteleka kutisetjentiswa tetfu tetemphilo, manje sesinemandla lenele ekuhlola kute sikhulise indlela yekuhlola.

Kulemikhakha yebantfu, manje lesitawukhona kubahlola ngulabo labangeniswe esibhedlela, tigulane letelashelwa ngaphandle letinetimphawu te-COVID-19, kanye nebantfu labake babadvutane kakhulu nalabo betehlakalo leticinisekisiwe noma ngabe bona ngekwabo banato timphawu noma bete.

Lokuhambisana naloko kukhuliswa kweluhlolo, senta kancono kulandzelela labo labebavuleleke ematfubeni ekwesuleleka ngaleligciwane nalabesulelekile ngekutsi sisebentise i-app yamakhalekhikhini yaseNingizimu Afrika yeKucaphelisa i-COVID-19 Alert South Africa kanye ne-COVID-19 Connect letfolakala enkhundleni yeKuchumana ye-WhatsApp.

Tinchubo yekuhlola neyekulandzelela titasenta kutsi sikwati kusheshe sibone siphindze silawule kubhedvuka ngembi kwekutsi kubhebhetseke.

Lamuhla entsambama ngicela wonkhewonkhe lapha eNingizimu Afrika lonemakhalekhikhini wesimanje kutsi afake i-app yamakhalekhikhini i-COVID-19 Alert ku-Apple App Store noma ku-Google Play Store.

Emanethiwekhi abomakhalekhikhini ente le-app yaba yamahhala, ngako-ke ningayifaka ngaphandle kwekukhokhela tedatha.

Ngekusebentisa tebucwepheshe be-Bluetooth, le-app itawucaphelisa nanoma ngumuphi umsebentisi kutsi babedvute nalomunye umsebentisi lohlolwe watfolakala aneligciwane le-corona kulamalanga la-14 lendlulile.

Le-app ayidzalulani, ayigcogci imininingwane yemuntfu yangasese, futsi ayikhombisi lapho umuntfu ahlala khona.

Litiko Letemphilo nalo selente tinchubo te-WhatsApp ne-SMS tebantfu labete bomakhalekhikhini besimanje kubanika imiphumela yeluhlolo kanye nekubacaphelisa nganoma ngukuphi kuvuleleka kuleligciwane lokukhona.

Kulandzelela labebavuleleke ekutfoleni leligciwane kusinyatselo sekuvikela wena kanye nemndeni wakho nebangani labasondzele kakhulu.

Senta luklayo lwavelonkhe kute kutsi sitfole emazinga languwonawona ekwesuleleka ngekhatsi emmangweni.

Loluklayo – lwatiwa ngekutsi luklayo lwelinanimagciwane lasengatini – lusebentisa luhlolomagciwane kutfola kutsi ingabe umuntfu bekavuleleke kuligciwane le-corona.

Lucwaningo lwavelonkhe lutawenta bososayensi kutsi balinganisele libanga lekwesuleleka lokute timphawu nekuvikeleka kwebantfu kanye nekuvisisa kancono tindlela tekwesulelana taleligciwane.  

Siyachubeka nekugcina emandla nemtsamo wetisetjentiswa tetfu tetemphilo kwenta siciniseko sekutsi siyakhona kulawula kahle kakhulu nanoma ngukuphi kubhedvuka kwaleligciwane lokungaba khona, kanye nekucinisekisa kutsi wonkhewonkhe utfola kunakekelwa lakudzingako.

Litiko Letemphilo lisebentisana netinhlangano tetisebenti nalabanye labatsintsekako kucinisekisa kutsi tonkhe tisebenti tetemphilo naleto letisebenta embili tinato tisetjentiswa letidzingekako tekutivikela kanye netimo tekusebenta letiphephile.

Ngibonga tonkhe tisebenti tavelonkhe letihamba embili ngekuphakamisa kakhulu nangekungajiki loludzaba lwetekuphepha.

Ngiyababonga ngekutinikela kwabo ekunakekeleni bantfu bakitsi kanye nekutinikela kwabo lokukhulu labakwentile.

Lapho sisebentela kuvikela kwesulelana ngaleligciwane lokuchubekako, silungiselela nesikhatsi lapho khona kutawube sekutfolakala umjovo wekugoma.

Kwenta siciniseko sekutsi iNingizimu Afrika iyakhona kutfola masinyane umjovo wekugoma losebentako nakanye futsi ngemanani lenele kuvikela bantfu, lelive lihlanganyela kumitamo yemave emhlaba leyesekelwa yiNhlangano Yetemphilo Yemhlaba kutsatsa imitfombolusito yekutfutfukisa nekusabalaliswa kwemjovo wekugoma.

Ngayo lemitamo, iNingizimu Afrika ihlangana nalamanye emave ekwesekeleni tinhlelo letinyenti tekwentiwa kwemijovo yekugoma kanye nekufuna kufinyelela ngalokulinganako kumijovo yekugwema leyimphumelelo ngetindleko letiphansi.

Ngesikhundla setfu sekuba ngusihlalo weNhlangano Yebunye Be-Afrika, besiloku sikhulumela kufinyelela ngekulingana kwawo onkhe emave emhlaba kute kutsi kubete live lelisala emuva.

Sisacwaninga etfu emakhono nemtsamo wekukhicita nekusabalalisa imijovo yekugoma ngekhatsi kuleli lakitsi, kute kutsi iNingizimu Afrika idlale indzima lebalulekile emitameni yekukhulisa kufinyelela imijovo yekugoma.

Live lakitsi selivele lihlanganyela ekulingweni lokutsatfu kwemijovo yekugoma, kukhombisa emandla emmango wakitsi wetesayensi.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika, Kulenyanga lephelile, kwehla kakhulu kwetehlakalo letinsha tekwesuleleka kwente lelive kutsi likhone kwehlela kusigaba sesibili sekucaphelisa sekuvalwa kwavelonkhe.

Manje, ngenchubekelembili lesiyentile lapho kwehla lizinga lekwesuleleka, manje sesikulungele kungena esigabeni lesisha ngekubukana kwetfu nalolubhubhane.

Sikhonile kumelana nesivunguvungu seligciwane le-corona.

Manje sesikhatsi sekutsi sibuyisele live letfu, bantfu balo kanye nemnotfo wetfu esimeni lesitse kwetayeleka kakhudlwana, lesitse kufanana kakhudlwana netimphilo besitiphila kuletinyanga letisitfupha letiphelile.

Sesikhatsi sekutsi singene kuloko lakutawuba ngulokusha lokwetayelekile sonkhe sikhatsi leligciwane le-corona lisekhona emkhatsini wetfu.

Ngesikhatsi umsebenti lomkhulu wetemnotfo ucala ngeNhlaba, sesikhatsi sekutsi sisuse linyenti lemikhawulo lesasele kutemnotfo nakumsebenti wetenhlalo ngoba sekuphephile kwenta njalo.

Ngekulandzela kubonisana nebameleli bahulumende wendzawo newesifundza, nangekutsatsa kuseluleko sabososayensi nekukhulumisana nalabatsintsekako lobehlukene, Ikhabhinethi lamuhla ekuseni incume lelive lifanele kutsi lehlele kusigaba sekucala sekucaphelisa sekuvalwa kwavelonkhe.

Kungena ezingeni lekucala lekucaphelisa lekuvalwa kwavelonkhe kutawucala emkhatsini webusuku ngeLisontfo mhla tinge-20 Inyoni 2020.

Lokungena kulesigaba kukhombisa kutsi emazinga ekwesuleleka asaphansi nekutsi futsi kunchubo yetfu yetemphilo sekunemakhono nemtsamo lowenele wekubukana nalesidzingo lesikhona kwamanje.

Lokungena kusigaba sekucala kutawusho kucekiswa kwemikhawulo lokuchubekako kumibutsano.

- Imibutsano yetenhlalo, tenkholo, tepolitiki naleminye imibutsano itawuvunyelwa, kuphela-nje uma ngabe linani lebantfu alendluli ku-50% wemtsamo wendzawo labakuyo, kufika kubantfu labange-250 kumibutsano leyentelwa ngekhatsi kwesakhiwo nebantfu labange-500 kumibutsano leyentelwa ngaphandle kwesakhiwo.
- Timisonchubo tetemphilo, njengekugeza noma kubulala emagciwane etandleni, kukhweshelana nalabanye nekufaka tifonyo, kutawudzinga kutsi kugcinwe ngemandla.
- Linanikhulu lebantfu labangaya emngcwabeni liyakhuliswa kusuka kubantfu labange-50 liya ku-100 ngenca yebungoti lobukhulu bekwesuleleka emingcwabeni. Imilindzelo isengakavunyelwa.
- Tindzawo tekutivocavoca, kukhibika nekutijabulisa – njengemajimu nemathiyetha – lebetibekelwe umkhawulo webantfu labangekho ngetulu kwalabange-50, manje setitawuvunyelwa kutsi tingenise bantfu labangefika ku-50% wemtsamo wato njengekuya kwendzawo yesiyilo, kuya ngekukhweshelana kanye naletinye timisonchubo tetemphilo.
- Imikhawulo lekhona kwamanje kutemidlalo isachubeka nekusebenta.

Lapho kunesidzingo khona sekubhalisela kuvota noma kuvota lokukhetsele, Ikhomishini Yelukhetfo Letimele itawuvunyelwa kuvakashela tikhungo tekulungiswa kwetimilo, tikhungo tetemphilo, emakhaya alabadzala naletinye tikhungo letifana naleti.

Loku kutawuya ngato tonkhe timisonchubo tetemphilo, kufaka ekhatsi kugcokwa kwetifonyo kanye nekugeza tandla noma kutibulala emagciwane.

Lesinye setinyatselo lesasitsatsa masinyane kulawula kubhebhetseka kwaleligciwanae kwaba kubeka imikhawulo lematima kutalabangena kuleli lababuya kulamanye emave kanye nekuvala iminyele yetfu.

Njengobe sesehlela esigabeni sekucala, sitawucekisa futsi nangekucaphela kancane kancane imikhawulo

kutekungena kwalabachamuka kulamanye emave.

Sitawuvumela kuhamba kwekungena nekuphuma eNingizimu Afrika kwetemabhizinisi, kwekutijabulisa nalokunye kuhamba kusukela mhla lu-1 Imphala 2020.

Loku kutawuya ngekutinyatselo letinyenti tekulawula nekunciphisa ligciwane:

  •  Kuhamba kungabekelwa imikhawulo kuya nekuphuma kulamanye emave latsite lanetilinganiso letisetulu tekwesuleleka. Kutawushicilelwa luhlu lwemave lususelwa kumininingwane yetesayensi yakamuva.
  •  Bahambi batawusebentisa munye umnyele wekuhamba phasi lebewuchubeka usebenta ngesikhatsi sekuvalwa kwelive noma-ke munye weminyele lemitsatfu lemikhulu: i-King Shaka, OR Tambo neSikhumulo Setindzisamshini Semhlaba SaseKapa.
  •  Ekufikeni, bahambi kutawudzingeka kutsi bakhombise imiphumela yekubate i-COVID-19 lengasiyindzala kwengca ema-awa lange-72 kusukeka ngesikhatsi sekucala kuhamba.
  •  Noma ngabe umhambi akalentanga luhlolo lwe-COVID-19 ngembi kwekuhamba, kutawudzingeka kutsi ahlale endzaweni yekuvalelwa ngekubopheleleka ngekutikhokhela yena tindleko tekuba lapho.
  •  Bonkhe bahambi batawucilongwa ekufikeni kwabo bese kutsi labo labakhombisa kuba netimphawu kutawudzingeka kutsi bahlale ekuvalelweni kute kube ngulapho baphindza bahlolwa i-COVID-19.
  •  Bonkhe bahambi batawucelwa kutsi babe ne-app yamakhalekhikhini yaseNingizimu Afrika yekubacaphelisa nge-COVID-19.
     

Emave lasebentise loluhlobo lwe-app akhonile kululawula ngemphumelelo lolubhubhane lweligciwane.

Kulungiselela kuvulwa kweminyele, emamishini eNingizimu Afrika langesheya atawuvulwa kute kukhonwe kufaka ticelo tema visa bese kutsi onkhe ema visa esikhatsi lesidze abuyiselwe esimeni sawo.

Umkhakha wetekuvakasha nguwona mahambembili wetfu lomkhulukati ekuchubeni umnotfo.

Sesikulungele kuphindza futsi sivulele umhlaba iminyango yetfu, simeme tivakashi kutsi tijabulele tintsaba tetfu, emabhishi etfu, emadolobhakati etfu lanemandla kanye nemapaki etilwane tetfu tasendle ngekuphepha nangekutetsemba.

Lokunye futsi njengencenye yekubuyela kancane kancane kumisebenti leyetayelekile yetemnotfo nenhlalo:

  • Ema-awa esikhatsi sekuba ngaphandle kwelikhaya antjintjiwe. Sikhatsi sekuba ngaphandle kwelikhaya asatawusebenta emkhatsini walamabili nensimbi yesine ekuseni.
  • Kutsengiswa kwetjwala etindzaweni letitsengisela ummango manje sekuvunyelwe kusukela ngeMsombuluko kuya kuLesihlanu, kusuka ngensimbi ye-09:00 ekuseni kute kube yinsimbi ye-17:00 entsambama.
  • Tjwala butawuvunyelwa kutsi bunganatfwa lapho butsengiselwa khona endzaweni letinemvume kuphela ngekulandzela imigomo lecatsa yetikhatsi tekuba ngaphandle kwelikhaya. Kulamalangana letako, kutawushicilelwa imigomo yakamuva futsi Tindvuna titawetfula tinkhulumo letibanti.


Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa masinyane-nje litawukhipha timemetelo litinike tonkhe tisebenti tetfu tahulumende mayelana netinyatselo letitawenta kutsi kubuyelwe emisebentini ngalokuphelele kuyo yonkhe imikhakha yahulumende ngalokuphephile nangekungabambeleli.          

Ngoba kusenemikhawulo lembalwa lesele lengasuswa ngengamiswa kuphela imigomo yenhlekelele yavelonkhe, sesivele siselulile sikhatsi senhlekelele yavelonkhe ngenyanga saya mhla ti-15 Imphala 2020.

Kwehlela kusigaba sekucala kususa imikhawulo leminyenti lesele emsebentini wetemnotfo, nanoma-nje kusengatsatsa sikhatsi ngembi kwekutsi kube ngulokuphephile kutsi yonkhe imikhakha icale kusebenta ngalokuphelele.

Sidzingo semave emhlaba nesakuleli sekutfola imikhicito netinsita taleminye imikhakha sitawuchubeka sibe phansi esikhatsini lesitako, nanoma-nje kususwa imikhawulo.

Kubalulekile-ke kutsi sisebente ngekuphutfuma sivuse umnotfo wetfu, siwubuyisele esimeni sawo sekukhula nekwakha imisebenti.

Ngekulandzela emaviki lambalwa ekukhulumisana, balingani kutenhlalo ku-NEDLAC bente inchubekelembili lenkhulu mayelana nemgodla wetenhlalo lonemandla wekuvusetela umnotfo.

Loku kukhombisa ligcatsi lelikhulukati lelingumlandvo lelive letfu, lelikhombisa loko lokungazuzwa uma sihlangana sibukana emehlweni ngco nesimo lesiyinhlekelele lesiphutfumako.

Ikhabhinethi itawakhela itikwaloku lokuvelako lokuvunyelwene ngako kuphotfula kwakhiwa kabusha kwemnotfo walelive nelisu lekuwuvusetela kulamaviki letako.

Lelisu lekwakha kabusha ekuvusetela lelitawuphotfulwa litawakhela itukwalomgodla wekuhhamula temnotfo netenhlalo lotigidzigidzi letinge-R500 lomenyetelwe ngaMabasa, lonike kwesekeleka lokubalulekile kumindeni, tinkampani kanye netisebenti ngesikhatsi sesidzingo lesimatima.

Ngekusebentisa tibonelelo letikhetsekile te-COVID-19 kanye netigcwaliseli tetibonelelo letikhona, selekelelo lesengetiwe lesingetulu kwetigidzigidzi letinge-R30 sesivele sinikwe ngco bantfu labangetulu kwalabatigidzi leti-16 tebantfu lababuya kumakhaya laphuyile.

Tingetulu kwe-800 000 tinkampani lesetizuze kusikimu se-UIF sekwelekelela ngemholo nangetibonelelo netimalimboleko letiniketwe ngematiko kanye nemitimba yahulumende leminyenti.

Tingetulu kwetigidzi letine tisebenti lesetitfole tigidzigidzi letinge-R42 telusekelo lwemholo, kwelekelela kuvikela imisebenti ngesikhatsi tinkampani tingakhoni kusebenta.

Lokwelekelelwa loku sekutsintse timphilo letitigidzi tebantfu balapha eNingizimu Afrika, futsi sekwente umehluko mbamba kulabo bebanesidzingo lesikhulu.

Inzuzo ye-UIF seyeluliwe kute kube kuphele simo senhlekele yavelonkhe kucinisekisa kutsi leto tisebenti netinkampani imiholo yato lechubeka nekuba sengotini tingachubeka tesekelwe.

Kwengeta kulawo mabhizinisi latfole lusito ngco, tinkampani letinyenti tizuze kutinyatselo tekuhhamuleko kutemtselo letilinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R70.

Futsi tigidzigidzi tebantfu balapha eNingizimu Afrika tizuze kuncophamlandvo wekwehliswa kwetilinganisontalo tetimalimboleko.

Kwentiwe tilungiso kuSikimu Segaranti Semalimboleko i-Loan Guarantee Scheme kute kutsi kube lula kutsi tinkampani tanoma ngubuphi bukhulu kutsi tikhone kufinyelela tilinganisontalo temalimboleko letiphansi, kukhokhelwa kwato lokutawubanjelelwa ngetinyanga letilishumi natimbili.

Sikhutsata tonkhe tinkampani letiphatamisekile kumiholo yato kutsi tifune lusito kulesikimu lapho umnotfo ucala kuba ncono.

Ekucaleni kwalolubhubhane sacela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bakhombise kuvelana kwabo nekutsandza live labo ngekutsi besekele imitamo yahulumende ekubukaneni nalolubhubhane.

Sasungula Sikhwama Sekuvelana, lesesitfole iminikelo lenge-300 000 cishe kubantfu laba-15 000 nacishe etinkampanini leti-2 500.

Leminikelo ibuya kubantfu netisebenti phaca, tinhlangano tetenkholo, emacembu etepolitiki, tinhlangano letingekho ngaphansi kwahulumende, ema-trust kanye netinhlangano letingenti inzuzo.

Ngemisebenti yaso, leSikhwama Sekuvelana sikhombise emandla ekubambisana kwetenhlalo nebulingani.

Kusukela sasungulwa, sesitfole tigidzigidzi leti-R3.1 teminikelo levela etinkampanini, kutinhlangano letingenti inzuzo kanye nakubantfu. Kute kube ngumanje, sesibeke eceleni, tigidzigidzi le-R2.4 tekwesekela tindzawo letibalulekile tavelonkhe tekubukana neligciwane le-corona. Loku kufaka ekhatsi kutsengwa kwetisetjentiswa tekuhlola ligciwane, tintfo tetekwelashwa kanye netisetjentiswa teKutivikela kanye nekukhicitwa kuleli kwetiphefumulisi. Kwendlulela ekuhhanyulweni ngetekudla kwemindeni lesengotini, emavawusha ekwelekelela balimi, kunakekelwa kwalabo labasindze kubudlova lobucondziswe kubulili lobutsite kanye nemkhankhaso wavelonkhe wekucaphelisa nge-COVID-19.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika, Budlova lobentiwe kulabasikati kanye nebantfwana buchubeke ngekungalawuleki ngalesikhatsi salolubhubhane. Sitimisele kuchubeka nesincumo setfu sekubukana nalenkhatsato lengaka yebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite kanye nekubulawa kwalabasikati.

Nakubukwa imininingwane yakamuva, sitfole tindzawo leti-30 letihamba embili lapha kulelive lapho lenkinga ishube khona kakhulu.

Lapho sehlela esigabeni lesilandzelako sekucaphelisa sekuvalwa kwavelonkhe, siyakhulisa futsi senta kancono tinsita tekwesekela labo labasindze kubudlova lobucondziswe kubulili lobutsite, ikakhulu kuleto tindzawo lapho lebushube khona kakhulu.

Sifanele kutsi sente njalo hhayi ngoba kuvalwa kwavelonkhe sekuyacekiswa, kepha njengencenye yemsebenti lesewuvele ucaliwe wekufezekisa Lisubuciko Lavelonkhe lelemukelwe yiKhabhinethi ekucaleni kwalomnyaka.

Loku kufaka ekhatsi kucalwa kweluhlelo loluhlanganisiwe lolumikhakhaminyeti lefaka ekhatsi kwesekwelwa netengcondvo, kuphenywa kwemacala, tinsita tetetindlu tekukhoselisa kanye nekuhlonyiswa ngemnotfo kwalabo labasindzile endzaweni yinye.

Tikhungo teKhuseleka One Stop tichubeka emsebentini lekhona yeThuthuzela Care Centres, futsi setivele tiyasebenta kuletinye tigodzi eNyakatfonshonalanga, eLimpopo naseMphumalanga Kapa.

Umsebenti uyachubeka kukhulisa loluhleloi lekunakekelwa nekwesekelwa kwato tonkhe tifundza.

Akungabikho umtamo lesingawenti mayelana nekucedza lenkinga yebudlova lobucondziswe kubomake nebantfwana.

Lolubhubhane lweligciwane le-corona lubeke ebaleni kujulwa kwelizinga lenkhohlakalo lengenele ummango wetfu yaphindze futsi yantjontjela live letfu imitfombolusito lebalulekile ngesikhatsi lapho siyidzinga kakhulu khona.

Ema-ejensi etfu ekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo enta tinchubekelembili letibalulekile ekuphenyeni tonkhe tinsolo tekusebentisa budlabha timali letiphatselene ne-COVID-19.

Luphiko Lwetekupheya Lolukhetsekile selungenise kimi umbiko walo wekucala wesikhashana, lobeka kabanti ngenchubekelembili leseyentiwe kuto tonkhe tifundza nakulamanye ematiko avelonkhe nemitimba.  

Lapho i-SIU iphotfula kuphenya wayo, sitawukwati kubetela sive imiphumela yaloko lokutfolakele.

I-SIU isebentisana nalamanye ema-ejensi lasiphohlongo esikhungweni se-COVID-19 Fusion Centre kute kutsi batfole, baphenye baphindze futsi bashushise nanoma ngutiphi tehlakalo tenkhohlakalo.

Njengencenye yemtamo wekukhutsata kubeka tintfo ebaleni nekutiphendvulela, Temafa Avelonkhe tishicilele ku-inthanethi imininingwane yawo onkhe emakontileka laphatselene ne-COVID-19 lakhishwa yimitimba yahulumende ezingeni lavelonkhe neletifundza.

Loku kuyincophamlandvo lesetsemba kutsi itawumisa inchubo yalo lonkhe lusebentisomali lwesikhatsi lesitako.

Lihhovisi leMcondzisijikelele nalo lidlale indzima lenkhulu kakhulu ekutfoleni butsakatsaka nebungoti ekuphatfweni kwemitfombolusito ye-COVID-19, kanye nekutfola tehlakalo tekukhwaphanisa letingaba khona letitawuphenywa ngulama-ejensi laniketiwe kulesikhungo i-Fusion Centre.

Siyachubeka nekusebentela kucinisa imitamo yetfu yekulwa nenkhohlakalo ngekusebentisa tinyatselo letiniketwe yi-NPA kanye nalamanye ema-ejensi ngemitfombolusito lebantfu netimali letidzingekako ekulweni nenkhohlakalo, kucinisa tinkantolo letikhetsekile tetebugebengu, letitawusita kuphutfumisa emacala laphatselene ne-COVID-19, kanye nekuphotfulwa kweLisubuciko Lavelonkhe Lekulwa Nenkhohlakalo.

Sitimisele kucinisekisa kutsi bubi lobukhulu balolubhubhane siyabuncoba.

Angeke sikhone kuphindza sihlangabetane nalokunye kubhedvula kulelive letfu.

Ligagasi lesibili liyoba yimbubhiso kulelive letfu, lokutawuphindze futsi kuphatamise timphilo tetfu netindlela tetfu tekutiphilisa.

Kusetandleni temuntfu waseNingizimu Afrika ngamunye kutsi loku kungaphindzi kwenteke.

Lapho setayela lokusha lokwetayelekile futsi sifundza kuphilisana naleligciwane, sifanele kutsi sichubeke sente konkhe lesingakwenta kucaphela kutsi sigweme kwesuleleka lokusha.

Lena-ke nguyona ndlela lesitawutigcina ngayo siphephile siphindze futsi sigcine lelive letfu livulekile:

Kwekucala, sifanele kutsi sigcoke tifonyo uma sisetindzaweni temmango futsi sente siciniseko sekutsi tivala kokubili imphumulo nemlomo.

Kwesibili, sifanele kutsi sikhweshelane ngalokuyimitha nehhafu umuntfu lomunye kulomunye ngato tonkhe tikhatsi kucinisekisa kutsi sisetindzaweni letingenisa umoya kahle kakhulu.

Kwesitsatfu, sifanele kutsi sichubeke sigeze tandla tetfu noma sisebentise sibulalamagciwane setandla njalo nje.

Kwesine, sifanele kutsi sifake i-app yaseNingizimu Afrika yekucaphelisa i-COVID-19 Alert South Africa, siphindze futsi sivikele imindeni nemimango yetfu.

Liviki-nje kusukela manje, iNingizimu Afrika itawube igubha umkhosi weLilanga Lemagugu ngaphasi kwetimo letitawuba ncono ngetindlela letinyenti kunaloko lesihlangabetene nako kuletinyanga letisitfupha letendlulile.  

Ngicela wonkhewonkhe kutsi asebentise leliholide lesive njengesikhatsi semndeni, kubuka loluhambo lolumatima lesiluhambile, kukhumbula labo labalahlekelwe timphilo tabo, kanye nekujabula ngalokuthulile kumagugu etfu avelonkhe lancomekako nalahlukahlukene.

Futsi kute kugubha umkhosi lokuncono kwebantfu baseNingizimu Afrika kunekungenela umdanso wemhlaba lokumngumdanso loyinsayeya yekwenta umdanso wengoma iJerusalema.

Ngako-ke ngiyanicela nonkhe kutsi ningenele lensayeya ngeLilanga Lemagugu sikhombise umhlaba loko lesikhona kukwenta.

Njengobe sisebente kanyekanye sancoba leligciwane, sifanele kutsi sikhwice sicale kusebenta sivusetele umnotfo wetfu. Sinemsebenti lomkhulukati losilindzile.

Kutawudzinga imitamo lebumbene yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kuvusetela kubuyiselwe imphumelelo nentfutfuko yalelive letfu esimeni salo lesifanele.

Manje sekungumsebenti wesitukulwane setfu futsi umsebenti wetfu ucala lamuhla.

Sincobe kungabata nekungetsembi kute sibukane ngco nenkinga lembi kabi yetemphilo yesive enkhumbulweni lephilako.

Sikhombise kutsi yini bantfu baseNingizimu Afrika labangakwenta uma sibambisana.

Asibambelele kulowo moya welubumbano nekuvelana.

Asichubekeleni embili ngekutimisela nekuncuma.

Nkulunkulu sengatsi angachubeka abusise iNingizimu Afrika nebantfu bayo.

Ngiyabonga.

 

Share this page

Similar categories to explore