Mengameli Cyril Ramaphosa: Kwelulwa kwesikhatsi sekuhlala emakhaya ngenca yeligciwane i-COVID-19 kute kube sekupheleni kwaMabasa

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,
Lamuhla ebusuku emkhatsini walamabili, kutawuba ngemaviki lamabili ngco kusukela lelive lakitsi langena kulencalakuvela yavelonkhe yekuhlala ekhaya lingatsi kushu kute kulawulwe kubhebhetseka kweligciwane i-corona.

Kulamaviki lamabili, timphilo tenu tiphatamiseke mbamba, tihlupheke kakhulu futsi nabeketelela kungaciniseki lokukhulu.

Sivale iminyele yetfu savalela umhlaba ngaphandle, bantfwabetfu abayi etikolweni, emabhizinisi emile akasebenti, linyenti lilahlekelwe yimali yabo lengenako, nemnotfo wetfu nawo kancanekancane uguce ngemadvolo.

Kantsi-ke, futsi kubukana nensayeya lematima kangaka, nine, bantfu baseNingizimu Afrika, nibukene nako ngekubeketela nesibindzi lesimangalisako.

Nikhuhloniphile kuhlala emakhaya ningatsi kusho naphindze futsi nagcina kakhulu imitsetfomgomo.
Niyemukele imikhawulo lematima mayelana nekuhambahamba netinkhululeko letinyenti lesititsatsela phansi sonkhe.
Nente njalo ngobe nilivisisile lifutse lelibi lesifo lesitawuba nalo kutemphilo nenhlalakahle yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngaphandle uma ngabe sitsatsa tinyatselo letimatima kakhulu.

Niphindze futsi navisisa kutsi sifanele sente konkhe lokusemandleni etfu kute kuvikelwe kulahleka kwetimphilo letinyenti kakhulu lebekungenteka kube asikatsatsi tinyatselo.

Mayelana nekubambisana kwenu natsi, kutinikela kwenu futsi ngetulu kwako konkhe kubeketela kwenu, ngitsandza kunibonga mine ngekwami.

Ngitsandza kunibonga kucinisekisa kwenu lomunye kulomunye nasemhlabeni jikelele kutsi tsine bantfu baseNingizimu Afrika sibantfu labahlanganako futsi sibe munye ngetikhatsi tetimo letibucayi.

Lamuhla kusesenesikhatsi ngibe nemhlangano naBondvunankhulu lobe yimphumelelo lenhle kakhulu mayelana nemsebenti labawentako etifundzeni nasetigodzini kuvimba kubhebhetseka kwaleligciwane.

Ngiphindze futsi ngaba nengcoco nabo bonkhe baholi bemacembu etepolitiki lamelelwe ePhalamende, labavumelene ngavilinye batinikela ekwesekeleni lemitamo leyentiwako yekulwa nalolubhubhane.

Kuko loku sikhombisa kutsi siyakhona kusebenta ngekubambisana kuwo onkhe emacembu kutsi sibukane silwe nalenkinga.

Kusukela ngamemetela kuhlala emakhaya singatsi khushu kulamaviki lamabili laphelile, lolubhubhane lwemhlaba i-corona lubhebhetseke ngemandla.

Kulamaviki lamabili laphelile, bekunetehlakalo letinge-340 000 teligciwane i-corona leticinisekiswe mhlaba wonkhe.

Manje sesinetehlakalo letingetulu kwesigidzi le-1.5 emhlabeni wonkhe jikelele.

Ngetulu kwebantfu laba-90 000 emhlabeni wonkhe bashonile ngenca yalesifo.

Tinchubo tetemphilo emaveni lamanyenti tiphele emandla kakhulu.
Ngisho neminotfo letfutfuke kakhulu lapha emhlabeni ayikabi nato tindlela tekwelapha latinkhulungwane tentfu letihlaselwe kugula.

Bahlangabetene nebulukhuni kutfola tinsita tetekwelapha kanye netisebenti tekubukana nalolubhubhane.

Umphumela lowephulana umoywa waloku kutsi sekushone bantfu labanyenti.
Bufakazi bemhlaba bucedzana emandla kakhulu.
Kucinisekisa kutsi sincumo setfu sekumemetela simo lesiyinhlekelele nekuhlalisa bantfu emakhaya bangatsi khushu eveni lonkhe jikelele kube yintfo lekahle futsi leyentiwe ngesikhatsi lesifanele.

Nanoma-nje kusesekuseni kakhulu kutsi singenta luhlatiyo lolucondzile mayelana nenchubekelembili yalesifo lapha eNingizimu Afrika, kunebufakazi lobenele lobukhombisa kutsi kuhlala emakhaya kungatsiwa khushu kuyasebenta.

Kusukela kwacalwa kuhlala emakhaya kungatsiwa khushu, sivinini lekutfolakele ngaso tehlakalo lapha eNingizimu Afrika sehlile kakhulu.

Kusuka etehlakalweni leti-1 170 leticinisekisiwe mhla tinge-27 Mabasa, linani letehlakalo leticinisekisiwe lamuhla lime ku-1 934.

Kulamaviki lamabili ngembi kwekuhlala emakhaya kungatsiwa khushu, lizinga lelisemkhatsini lekwenteka kwetehlakalo ngelilanga belilinganiselwa ku-42%.

Kusukela kwacala kuhlalwa emakhaya kungatsiwa khushu, lizinga lekwenteka kwetehlakalo etinsha ngelilanga belilinganiselwa ku-4%.

Lapho sibona sidzingo sekukhulisa kuhlolwa kute kutfolakale sitfombe lesincono selizinga lekungenwa ngulesifo, loku kukhombisa inchubekelembili mbamba.

Tinyatselo lesititsetse – njengekuvala iminyele yetfu nekungavumeli imibutsano – kanye netingucuko lekudzingeke kutsi ngamunye wetfu atente endleleni latiphatsa ngayo, kukunciphise mbamba kubhebhetseka kwaleligciwane.

Kepha-ke umzabalazo wekulwa naleligciwane i-corona ukhashane kabi nekuphela.
Sisesekucaleni kwemzabalazo lomkhulu kakhulu lobita yonkhe imitfombolusito yetfu nayo yonkhe imitamo yetfu.

Asikwati kuphumula. Asikwati kutsi singahlala nje senetiseke.

Kulamaviki netinyanga letitako, sifanele kutsi sikhuphule kakhulu emasokisi mayelana nendlela yekubukana nalesifo siphindze futsi sikhulise kufinyelela kwetingenelelo tetfu.

Sifundza kuko kokubili loko lamanye emave lahlangabetene nako nebufakazi lesinabo manje mayelana nekutfutfuka kwalolubhubhane lapha eNingizimu Afrika.

Kokubili kwenta sehlakalo lesicacile nalesiphocelelanako kutsi kuchutjekwe ngekucaphela nangendlela lehlolisisiwe.

Nakubekwa kalula-nje, uma siphelisa lokuhlala emakhaya kungatsiwa khushu noma ngekushesha, sitawube senta emagangangoti lamakhulu nekuphakama kwalesifo ngalokungalawuleki.

Sitawenta emagangangoti ekutsi sibuyisele emuva loku lesesikuzuzile kulamaviki lambalwa lendlulile, bese senta lite lelite kutinikela lokukhulu kangaka lesikwente sonkhe.

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,
Lamuhla ntsambama, ngime lapha embikwenu kunicela kutsi nibeketele sikhatsi lesidze.

Nginicela kutsi nitinikele kakhulu kunakucala kute kutsi live lakitsi liphile liyehlule lenhlekelele futsi kute kutsi kusindziswe tinkhulungwane letingemashumishumi tetimphilo.

Ngemuva kwekubukisisa lobufakazi, Umkhandlu waVelonkhe loLawula ligciwane i-Corona utsetse sincumo sekwelula lesikhatsi sekuhlala emakhaya singatsi khushu ngemaviki lamabili ngetulu kwalamalanga ekucala lange-21.

Loku kusho kutsi linyenti letinyatselo tekuhlala emakhaya titawuchubeka nekusebenta kute kube sekupheleni kwaMabasa.

Sitawusebentisa lamalanga letako kubuka kutsi sitawucala kanjani tinyatselo temagangangoti letilungisiwe letingavuna kwelulama kwemnotfo lokutawentiwa ngetigaba ngetigaba, kuvumela kubuyela emsebentini kwaleminye imikhakha ngaphasi kwetimo letigadvwe ngeliso lelibukhali.

Sitawuphindze futsi sisebentise lesikhatsi lesi kwenyusa emasokisi kutingenelelo tetfu tetemphilo yesive.

Lesincumo sekwelulwa kwesikhatsi sekuhlala emakhaya kungatsiwa khushu asikatsatfwa kalula.

NjengaMengameli wenu, ngiyati ngemtfwalo lomkhulukati nalowesindzako lotawubeka emahlombe enu loku.

Ngiyati ngemtselela lomubi lokutawuba nawo loku emnotfweni wetfu.

Kepha ngiyati, njengobe nani nati, uma singatitsatsi manje letinyatselo letimatima, ngaphandle uma ngabe sibambelela kuloku sikhashana, lolubhubhane 
i-corona lutasengama, futsi kungakapheli nesikhatsi lesingakanani, lushabalalise lelive letfu.

Sonkhe sifuna kutsi umnotfo uvuke ume ngetinyawo, sifuna bantfu babuyele emisebentini, sifuna bantfwabetfu babuyele etikolweni, futsi sonkhe sifuna kutsi sikwati kutihambela ngekukhululeka.

Kepha kugcila kwetfu lokukhulu kwamasinyane kuyachubeka nekuba sekwehleni kwekubhebhetseka kwaleligciwane nekuvikela kushabalala kwetimphilo letinyenti.

Sifanele kutsi sente loku sibe sivikela umnotfo wetfu kutsi ungafadabali kanye nekusindzisa bantfu betfu endlaleni.

Sitimisele kutfola indlela leyenta kokubili kusindzisa timphilo kanye nekuvikela tindlela tekutiphilisa kwebantfu.
Lisubuciko letfu lekhiwe ngetincenye letintsatfu:

-    Yekucala, indlela yetemphilo tesive lecinisiwe letawubukana nekwehlisa nekunciphisa kwesuleleka ngaleligciwane.
-    Yesibili, iphakheji lenkhulu yetinyatselo yekwesekela ngetemnotfo yekusita emabhizinisi nebantfu ngabanye labatsintfwe ngulolubhubhane.
-   Yesitsatfu, luhlelo lolukhulisiwe lwekwesekela tenhlalo lwekuvikela emakhaya laphuyile nalesengotini.
Singuhulumende kanye nebalingani betfu, sisebentise lesikhatsi sekuhlala emakhaya singatsi khushu kwenta kokubili kucolisa kanye nekucinisa lisubuciko letemphilo yesive kute kulawulwe leligciwane i-corona.
Indlela yetfu kuhlola imimango nekuhlola bantfu etibhedlela, emitfolamphilo nemitfolamphilo lebomahambanendlwana, kubeka bodvwana labo labesulelekile, nekunakekela labo labagulako etikhungweni tetfu tetemphilo.

Sidzinga kwenta loku kakhulu futsi nangalokuhlelekile.
Sisebentise leliviki leliphelile senta kancono inchubo yetfu yekucilonga nekuhlola etindzaweni letinyenti letehlukene talelive.

Kulamaviki lamabili letako, loluhlelo lekucilonga nekuhlola lutawentiwa kuto tonkhe tifundza, kugcilwe kakhulu emimangweni lesengotini kakhulu.

Labo labatawuhlolwa batfolakale kutsi banalo leligciwane angeke bakwati kutigcina babodvwana emakhaya abo batawugcinwa bodvwana etikhungweni letikhetsekile letitfoliwe futsi manje setifakwe tisetjentiswa letifanele. 

Ngato tonkhe tikhatsi, sitawuhlonipha emalungelo eluntfu abo bonkhe bantfu.

Asingabandlululi bantfu labatfolakala banalo leligciwane.

Kute siciniseke kutsi emasubuciko etfu achunyaniswa ngemphumelelo nekucinisekisa kutsi esekelwe yimininingwane lemikhulu nalephuma masinyane, sesisungule Sikhungo seLwatiso se-COVID-19 kuMkhandlu weteLucwaningo lweteSayensi naLokhulu.
Lesikhungo lesisezingeni lemhlaba sitawulandzelela konkhe kucaningwa, kuhlolwa, kususwa emkhatsini walabaphilako nekulaliswa esibhedlela kulo lonkhe lelive.

Sesivele sicalile kutfola tindzawo letinekwesuleleka ngalokusezingeni lelikhulu.

Silandzela lokubhebhetseka nemphumela lomubi kabi walesifo, nekusenta kutsi sikhone kuntjintja kugcila kwetfu nemitfombolusito sikubhekise lapho kudzingeka khona kakhulu.
Sisebentisana netinkampani tabomakhalekhikhini naletinye tikhungo kutfola labo bantfu labahlolwe batfolaka kutsi banalo leligciwane nalabo labatsintsene nabo.

Njengencenye yemlente wesibili walelisubuciko letfu, sesihlele tinyatselo letehlukahlukene tekwesekela emabhizinisi laselusizini lolukhulu, tisebenti letibukene nekulahlekelwa yimali lengenako, bantfu labatisebentelako kanye nemabhizinisi langakahleleki.

Linyenti laletinyatselo litsatfwa ngiwo omabili emabhizinisi lamakhulu nalamancane.

Sikhwama seMshwalensi weKuphelelwa nguMsebenti sesibe eceleni tigidzigidzi letinge-40 kusita tisebenti letingeke tikhone kusebenta, njengencenye yemitamo yekuvikela kulahlekelwa yimisebenti ngenca yalokuhlala emakhaya kungatsiwa khushu.

Kute kube ngumanje, sesikhokhele tigidzi letinge-R356.

Ngitsandza kubonga kakhulu bonkhe bacashi labachubekako nekukhokhela tisebenti tabo ngalesikhatsi lesimatima kangaka, kanye nalabo bacashi labasebentisana netinyonyane nahulumende kwelekelela tisebenti tabo kufinyelela tinzuzo tato,

Ngicela onkhe emabhizinisi achubeke akhokhele batfulitinsita babo, libanga labangakhona ngalo, kute bacinisekise kutsi labo batfulitinsita bayachubeka nekusebenta futsi bakhokhela tisebenti tabo nebatfulitinsita babo.

Mayelana naloku, ngiguca phasi ngicela onkhe emabhizinisi lamakhulu kutsi angasebentisi lenhlekelele bese ayekela kukhokhela batfulitinsita bawo nekukhokha irenti, ngoba tento letinjalo tibanga luchungechunge lwemitselela lemibi kuwo onkhe lamanye emabhizinisi latsintsekako.  

Sifanele kutsi sente konkhe lesingakhona kukwenta kucinisekisa kutsi umnotfo longaphansi kwesisekelo uyachubeka nekusebenta kanye nekutsi sigcile kulawo mabhizinisi lamancane ladzingeka kwesekelwa mbamba.

Ikoporasi yeKutfutfukisa Timboni seyibeke eceleni tigidzigidzi leti-R3 tekutsenga tintfo letibalulekile tetekwelashwa.

Seyivele igunyate tigidzi leti-R130 kwelekela ngetimali futsi ilindzele kugunyata letinye tigidzi leti-R400 kuleliviki lelitako tekusita tinkampani letifake sicelo sekusitwa ngetimali ngaphansi kwaloluhlelo lolukhetsekile. 

I-ejensi yeTimali yeMabhizinisi Lamancane seyikuvumile kuhlehliswa kwetinkhokhelo temalimboleko sikhatsi lesitinyanga letisitfupha.

Timiso tekuhhamula emabhizinisi lamancane esikweletini netekukhula kwemabhizinisi kwamanje atsatsa sincumo sekufaka ticelo tekusitwa.

Kukhona samba setigidzi letinge-R500 sekwelekelela.

Hulumende ubeke embili tigidzigidiz leti-R1.2 tekuhhamula balimi labancane kanye nekufaka ligalelo ekucinisekiseni kuba khona kwekudla.

Kwengeta kuletinyatselo telusebentisomali, Libhangesilulu nalo selehlise tilinganisontalo semalimboleko futsi litsetse tinyatselo sekwenta imalimboleko yesikhashana kutemnotfo. 

Insayeya lenkhulu kakhulu onkhe emave emhlaba labukene nayo kweswelakala kwetintfo tetekwelashwa tekulwa neligciwane i-corona.

Silive besiloku setsembele ekukhoneni kwetfu kukhicita nekuniketa lemikhicito, kepha siphindze futsi sadzinga kutfola leminye yalemikhicito kulamanye emave. 

Kulamaviki, sibone kuhlangana lokukhulu kwemabhizinisi aseNingizimu Afrika, tisebenti, bemfundvo lephakeme nema-ejensi ahulumende bakhicita imikhicito leminyenti yetekwelashwa neletinye tisetjentiswa letidzingako ekulweni 
naleligciwane i-corona.

Sitsatse sinyatselo, sibonelo, sisungule Umklamo waVelonkhe weTingenisamoya kute kutsi sigcogce ngemandla imitfombolusito yetebuchwepheshe etimboni yelive lakitsi kutsi kukhicitwe tingenisamoya letingafakwa emtimbeni, letingasetjentiselwa kusita tigulane letiphetfwe ngulesifo.    

Leminye imiklamo igcile ekukhuliseni lizinga lekukhicitwa kwemamaskhi ebuso, tibulalamagciwane tekwekugeza tandla kanye nemikhicito yetekwelashwa lengasitjentiswa tisebenti tetemphilo kanye nesive jikelele. 
Incenye yetfu yesitsatfu yekubukana naleligciwane i-corona, besiloku sisebentela kutsi sinikete tidzingonchanti njengemanti nekugcina kuniketa batfu bakitsi baseNingizimu Afrika labaphuye kakhulu kudla ngalokwetsembekile. 

Siphindze futsi sakhulisa kuniketwa kwemaphasela ekudla saphindze futsi sasita titolo letitiphaza ngemali. 

Kute kube ngumanje, hulumende sewetfule ngetulu kwemathange emanti la-11 000 emimangweni lewadzingako kulo lonkhe lelive, futsi linyenti lawo selifakiwe.

Kwengeta, kukhishwe titfutsimanti le-1 000 kutsi tiphakele emanti.

Bantfu labanyenti labete emakhaya laba-154 sebafakwe etindzaweni tekufihla inhloko.

Kuyangitfokotisa kubika kutsi Sikhwama seKuvelana – lesasungulelwa kugcogca timali etinkampanini, etinhlanganweni nakubantfu ngabanye kute kulwiwe nalolubhubhane lweligciwane i-corona – kute kube ngumanje sesitfole tigidzigidzi le-R2.2.

Sesivele sabe sigidzigidzi-R1 kutsi kutsengwe emaglavu etekuhlanteka, tivikelibuso, emamaski ekwelapha, emathulusi ekuhlola kanye netingenisamoya.
Sitawuphindze futsi sabe timali tekuhhamula bantfu sabele emakhaya lasengotini kakhulu, kwengeta kutigidzigidzi letinge-R400 letibekwe nguhulumende eceleni teKuhhamula Tenhlalo teTibonelelo leTisenkhatsatweni. 

Yonkhe lemitamo, nanoma isidzingo futsi incomeka, angeke yenele iyodvwana kwesekela labaphuyile kulifutse lelibi lalolubhubhane. 

Futsi angeke tiletse nekuhhamuleka lokudzingwa ngemabhizinisi netisebenti tawo.

Tinyatselo letengetiwe kutsi letingetulu kwalokwetayelekile tifanele kutsi tihlelwe time ngemumo kulamaviki netinyanga letitako kubukana nekulahlekelwa yimali lengenako kukokubili emabhizinisini nakubantfu ngabanye.

Sisesimeni lesidzinga tinyatselo letisheshako netindlela letisezingeni leliphakeme kakhulu, simo lesidzinga kucantjwa kwalokusha kanye nekugcogcwa kuhlanganiswe yonkhe imitfombolusito lesinayo. 
Ikhabhinethi itawube yenta iphakheji lenkhulu yetinyatselo tetemnotfo letiphutfumako tekubukana nako kokubili tinhlekelele tamasinyane netinsayeya letimbi kabi tetemnotfo lesifanele kutsi sibukane nato ngco kuletinyanga letitako.

Letinye timemeto nesigaba lesilandzelako letiphatselene nelisubuciko letfu lekwesekela temnotfo netenhlalo titawumenyetelwa ngesikhatsi lesifanele.

Njengencenye lebaluleke kakhulu yekuphendvula kwetfu kulesimo lesiphutfumako ngumtsetfomgomo wekubambana nekuvelana.
Esiveni sonkhe, tinkampani nebantfu ngabanye bavelile basita ngetimali nangalokunye.

Kwesekela lomtamo, sitsetse sincumo sekutsi Mengameli, Lisekelamengameli, Tindvuna, neMasekela eTindvuna ngamunye wabo batawuncutsa kunye kwalokutsatfu emiholweni yabo kuletinyanga letintsatfu letitako. 

Lencenye letawuncutfwa emiholweni yabo itawunikelwa eSikhwameni seKuvelana.

Sicela naletinye tikhulu temahhovisi ahulumende netikhulu letikhulu tetinkampani letinkhulu kutsi nato tente lomusa nekuchubeka nekukhulisa kufinyelela kwalomtamo wavelonkhe.

Mayelana naloku, siyawemukela umnikelo wabomakhalekhikhini laba-20 000 labanikelwe yi-Vodacom bekusebenta betisebenti tetemphilo litawube tihlanganyele ekuhlolweni nasekulandzelelweni kwemimango.

Sigcizelele phambilini namanje sitawuphindza futsi, umzabalazo wetfu wekulwa naleligciwane i-corona udzinga tingucuko letikhulu kakhulu kitsi sonkhe mayelana nendlela lesitiphatsa ngayo. 

Kute kube ngulapho sesililawulile ligciwane i-corona, yona leyo mitsetfo lesiyinikiwe iyachubeka nekusebenta.

Kuchawulana, kuhagana, kuhlala sisondzelane kanye naletinye tinhlobo tekutsintsana ngekwesicu kwenta leligciwane likhone kutsatselwana, futsi kufanele kutsi kugwenywe.

Sifanele sichubeke nekugeza tandla tetfu njalo nje futsi sitigezisise ngemanti nensipho noma sibulalimagciwane..

Kute kutsi sihlale siphephile futsi sigcine nalabanye nabo baphephile sifanele kutsi sichubeke sihloniphe nanoma nguyiphi imikhawulo lebekiwe mayelana nekuhamba kwetfu nasetimphilweni tetfu etemalanga onkhe.

Kulamaviki lamabili laphelile, bengikhuluma nalabanye baholi balapha e-Afrika mayelana nemitamo yelivekati lechunyanisiwe yekulwa naleligciwane i-corona nekwesekela bantfu bakitsi nemnotfo wetfu.

Sesisungule Sikhwama se-AU seKubukana ne-COVID-19 kugcogca nekuhlanganisa imitfombolusito ledzingekako yekwesekela lomtamo.

Sisukume sema ngetinyawo sacela baholi bemhlaba, ngisho naloku nabo bashikashikeka ngalolubhubhane emaveni abo, kusita lelivekati ngetintfo tetekwelapha nekwesekela iphakheji lengumvusa lomkhulu ye-Afrika. 

Lapho silwa naleligciwane lapha kulelive letfu, siyincenye yemtamo lokhulukati wemave emhlaba lohlanganisa bantfu ndzawonye ngetindlela letingatange seticatjangwe phambilini.

Kulabatigidzigidzi emhlabeni wonkhe jikelele, futsi nakitsi lapha eNingizimu Afrika, lolubhubhane lweligciwane i-corona luntjintje yonkhe intfo.

Angeke sikwati kuchubeka nekusebenta ngendlela besisebenta ngayo phambilini.

Singuhulumende, singema-NGO, singemacembu etepolitiki, singemakoporasi lamakhulu, singemabhizinisi lamancane nalamakhulu, sitikhungo tetimali, sitinhlangano temimango futsi siBantfu baseNingizimu Afrika sifanele kutsi semukele setayele liciniso lelisha.  

Lapho sitawube selulama kulenhlekelele, live letfu litawube lidzinga kungenela inchubo yekwakhiwa kabusha lokukhulukati. 

Kwenta njalo, sitawusebentisa emandla etfu: imitfombolusito yetfu yemvelo leminyenti, sikhiwonchanti setfu lesisembili, timakethe tetfu letijulile tetimali, emakhono etfu lafakazelekako kutebuchwepheshe belwatiso nekuchumana, kanye nekujula kwelithalente kubantfu bakitsi.

Sitawusebentisa kukhona kwetfu lokufakazelekako kwekucamba nekusungula lokusha, likhono letfu lekuhlangana sibe munye ngetikhatsi letitinhlekelele letibucayi, nekutinikela kwetfu lomunye kulomunye kanye nelikusasa letfu.
Sitawufundza kuloko emave emhlaba lahlangabetene nako kanye nebufakazi netesayensi lobuhamba embili, kepha sitawutakhela yetfu indlela yekubukana naloku leyehlukile yaseNingizimu Afrika lesebentisa emakhono etfu sisive.

Leliviki leli sikhatsi lesingcwele kuBantfu labanyenti baseNingizimu Afrika.  

Kulabanyenti, kutawuba matima kucitsa sikhatsi ngaphandle kwebangani nemindeni yabo.

Ngicela kutsi lamuhla ebusuku sicabange bonkhe labakulomhlaba wetfu labasengotini kakhulu, labanganalutfo futsi lababodvwana.

Ngicela kutsi niphisane ngaloko leningakhona kuphisana ngako kute kutsi kuhhanyulwe umtfwalo.

Kunikela kuSikhwama seKuvelana nganoma nguyiphi indlela leningakhona ngayo.

Lesi sikhatsi lesimatima kabi kitsi sonkhe.

Nanoma kunjalo umlayeto weLiphasika nguwona siwetfwele etinhlitiyweni tetfu lamuhla ebusuku.

Ngumlayeto welitsemba, wekwelulama kanye nekutalwa kabusha.
Lapho siyihamba lendlela sisonkhe, lapho sishikashikekela kuncoba lolubhubhane, siyachubeka nekuba nemandla futsi sibumbene futsi sitimisele ngemandla kwenta loko lokufanele.

Kunyenti lokubutwa ngani, lokunyenti kakhulu kunaloko lokufanele kutsi kubutwe.

Kepha siyati kutsi loku kuludzaba lwekuphila, futsi sitimisele kutsi singehluleki.

Sitawelulama sibuyele esimeni lesifanele.

Sitawuncoba.

Ngicela Nkulunkulu abusise iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele bantfu bayo.
Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore