Sitatimende saMengameli Cyril Ramaphosa Ngenchubekela phambili Yemitamo yaVelonkhe yekubamba Lubhubhane lwe-COVID-19

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika

Ngifisa kukhuluma nani kulentsambama mayelana nesimo selubhubhane lwelugciwane le-corona eNingizimu Afrika

Ngembi kwekutsi ngikwente loko, Ngifisa kundlulisa kubonga kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika lebahloniphe letinsuku letisihlanu tekuzila kusukela mhla tingema-25 kuya kuma-29 Lweti ngalabo lebalahlekelwe timphilo tabo ku-COVID-19 kanye nebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite nekubulawa kwesifazane.

Njengoba sibakhumbula, asitibopheleleni kutsi sitokwenta konkhe lokusemandleni etfu kubamba nati tifo letimbili bese sisindzisa timphilo.

Lolubhubhane lwemhlaba wonkhe lusachubeka nekudzala monakalo emhlabeni wonkhe, ngekutseleleka kwebantfu labangetulu kwetigidzi letinge-64 kantsi sekufe ebantfu lebasigidzi nesigamu.

Sibonile emave lamanyenti emhlabeni wonkhe lapho licubuka khona futsi leligciwane le-corona, kulamanye emave libuya khona kwesibili ngemandla kundlula ngalesikhatsi lisacala.

Lapho Iningizimu Afrika beyisendzaweni yesihlanu ngekutseleleka emhlabeni, nyalo sisendzaweni yeli-14 emhlabeni njengoba kutseleleka kuchubeke ngemandla kulamanye emave.

Kodvwa, noma kunenchubekela embili lesiyentile, besati kutsi kucubuka kwesibili kwekutseleleka kungenteka eNingizimu Afrika uma singatsatsi tinyatselo letibanti tekutivikela nalabo labasedvute natsi.

Nyalo sekunebufakazi lobugcwele bekucubuka kweligciwane kuletinye tincenye telive letfu, lokusho kutsi, uma kungacondzanwa nako, kungasiholela ekuhluphekeni lokukhulu nasekufeni.

Lolubhubhane seliletse timo letimatima eveni letfu.

Linani lebantfu leliphelele leliti-800 872 licinisekisiwe kutsi latseleleka ngulegciwane eNingizimu Afrika kusukela ngeNdlovulenkhulu.

Emaphesenti lange-92 yalabantfu sebaphilile.

Kufika namuhla, ema-21 803 webantfu kuyatiwa kutsi babulawe ngule-COVID-19 eNingizimu Afrika. 

Kumalanga lacishe afike ku-100, kusuka emkhatsini weNgci, sikhonile kutsi sigcine sibalo sekutseleleka lokusha simile, ngaphansi kweti-2 000 temibiko ngelusuku.

Kodvwa ke, loko kushintjile emavikini lamatsatfu landlulile.

Kube khona kuphakama lokubaliwe ngekutseleleka lokusha nekukhuphuka kwesibalo sebantfu labemukelwa esibhedlela.

Evikini lekucala ngaLweti, besibhala silinganiso lesiyi-1 500 yemibiko yekutseleleka ngelusuku.

Ngeliviki lekugcina laLweti, loku sekuphindzeke kabili ngesilinganiso lesiti- 2 900 yemibiko lemisha ngelusuku.

Itolo, iNingizumi Afrika ibhale ngetulu kweti- 4 400 temibiko lemisha, lenkhulu ngekukhuphuka kwekutseleleka kusuka emkhatsini weNgci.

Linani leliphelele lebantfu labamukelwa etibhedlela nyalo selingenhla kwe-5 800 eveni lonkhe futsi liyakhula. 

Emavikini lamatsatfu lengcile bantfu lebebamukelwa etibhedlela bebati-4 900.

Kunetincenye letintsatfu telive letibukene nalokutseleleka lokusha.

Leti yiNelson Mandela Bay neSifundza seSarah Baartman eMpumalanga Kapa neSifundza seGarden Route eNshonalanga Kapa.

Lizinga lebantfu labamukelwa etibhedlela kuletindzawo liyenyuka, kuletinye tikhatsi ngalokufanako nangalesikhatsi sekucala kwekutseleleka.

EMpumalanga Kapa naseNshonalanga Kapa kube nekunyuka kwekufa lokubikiwe kwe-COVID-19 nekufa lokwengcile.

Loku kufanele kusikhatsate tsine sonkhe.

Kunetizatfu letimbalwa letibanga kunyuka kwalokutseleleka.

Bantfu labanyenti bahamba emkhatsini netifundza naphakatsi kusinye sifundza ngetibalo letisetulu, kakhulukati ngoba sikhatsi semaholide sisondzele. 

Endzaweni yeGarden Route, loku kufaka nekuhamba kwebasebenti besikhatsi labasebenta ngetikhatsi letitsite esifundzeni babe bahlala kulesinye sifundza.

Mihlangano yesemphakatsini, yemasiko neyetinkholo ibanjwa ngebuningi.

Etikhatsini letiningi kulemihlangano kuta bantfu labaningi kunaloku lokuvunyelwe ngaphansi kwemikhawulo yeSigaba Sekucala. Lokukhatsatako kutsi leminye yalemihlangano ibanjwa etindzaweni letingenandzawo yekufaka umoya.

Loku kwentakala kukhulu emingcwabeni, lapho khona kulandzela emaphathi labitwa ngekutsi ma “after tears”.

Tibhedlela letimbalwa eNelson Mandela Bay Metro tibike kunyuka kwelinani lebantfu labamukelwa etibhedlele ngenca yekulimala lokudzalwe kunatsa tjwala. 

Njengoba sishilo phambilini kutsi lokumukelwa lokuhambisana nekulimala ngenca yetjwala kususa umsebenti lodzingekako kulwa nesifo se-COVID-19.

Kodvwa imbangela lenkhulu kuyo yonkhe kulokutseleleka kutsi bantfu labaningi abafaki tifonyo, futsi abakunaki kuhlanteka nekuchelelana.

Njengoba bengishilo emhlanganweni wetfu wekugcina, esigabeni sekucala sekucaphela, sinetindlela letidzingekako kulawula leligciwane.

Kodvwa inkinga yetfu lenkhulu kutsi kunetincenye telive lapho bantfu bangatfobeli migomo netindlela tekuvimbela atilandzelwa.

Umsebenti lomkhulu lophutfumako lophambi kwetfu nyalo kutsi sivimbe kwenyuka kwekutseleleka kuletindzawo letitsintsekile eMpumalanga Kapa nase Nshonalanga Kapa, bese sicinisekisa kutsi lesimo asiveli kutinye tincenye telive.

Kuvimbela loku sihambisa luhlelo lekumelana nekucubuka kwesibili lesilakhile nelicembu lelimelana nekucubuka kweligciwane  leNhlangano Yetemphilo Yemhlaba (i-WHO).

Sikhulisa tibalo telusito etibhedlela nasemitfolamphilo yakuletindzawo.

Sikhulisa sibalo sekungenelela ngetemphilo njengekuhlola, kulandzela kwemkhondvo, kuhlala wedvwa nekuvalelwa ngenca yesifo. 

Futsi siphakamisa lizinga lemikhankaso yekucwashisa ngemitfetfo yetemphilo temphakatsi.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika, 

Kumele sintjintje kutiphatsa kwetfu nyalo kute simelane nekucubuka kwesibili kwaleligciwane bese sibamba kubhedvuka nomaphi lapho kuvela khona.

Uma sicabanga ngalolubhubhane njengemlilo wasendle, kufanele sisheshe sicishe malangabi ngembikwekutsi abe ngumlilo locutfulako.

Ngesikhatsi lesifanako, sidzinga kwenta konkhe kugcina umnotfo uvulekile bese sichubeka nemitamo yekwakha kabusha nekuvuselela umnotfo.

Kuhambisana netindlela letehlukene tekubamba lolubhubhane, sitongeta tindlela tekusebenta kuletindzawo letitfolwe kutsi tihacwe nguleligciwane le-corona kakhulu.

Kutfola indzawo lehacekile, kucatjangwa kakhulu ngetibalo temibiko lemisha ye-COVID-19 ngelusuku, silinganiso sekuhlola kulinani lebantfu, silinganiso semaphesenti ekutseleleka kulinani lebantfu, tibalo temibiko tabantfu labatsolakale kutsi baneligciwane, tibalo tabantfu labamukelwa etibhedlela netibalo tekufa.

Kulandzela tincomo teMkhandlu Wavelonkhe Wemyalo Weligciwane le-Corona nekubonisana naboNdvunankhulu betifundza, bomeya nebaholi bendzabuko, iKhabhineti incume kumemetela kutsi Masipala wesifundza seNelson Mandela Bay yindzawo lehacekile yaleligciwane le-corona.

Kungeta kulemitsetfomgomo lebekiwe kuSigaba Sekucapha Sekuqala, lemikhawulo lelandzelako lengetiwe itosebenta eNelson Mandela Bay Metro kusukela ekhatsi kwalamabili namuhla ebusuku:

  • Ema-awa ekungahambi esitaladini acala ngensimbi ye-10 ebusuku kuya kuye-4 ekuseni.

Loku kusho kutsi – ngaphandle kwetimo letiphutfumako – akekho umuntfu lomele abe ngaphandle kwalapho ahlala khona emkhatsini kwaleto tikhatsi


Loku akufaki tisebenti letisebenta ngetimo letiphutfumako letivunyelwe kusebenta ngalawo ma-awa.

  • Kutsengiswa kwetjwala etitolo tekutsengisa kutovunyelwa emkhatsini wensimbi ye-10 ekuseni neye-6 ntsambama kusukela ngaMsombuluko kuya ngaLesine.
  • Kunatsa tjwala etindzaweni tekukhibika, njenge mabhishi nema paki, akukavumeleki. Loku kukahle kuvimbela mihlangano lenebantfu labaningi. 
  • Imihlangano – kufaka phakatsi mihlangano yetenkholo – mayingahanjelwa bantfu labandlula kuli-100 endzaweni levalekile nabali-250 endazweni levulekile. 

Ngaso sonkhe sikhatsi, sibalo sebantfu sebaphelele endzaweni ayingandluli ema-50% esikalo saleyondzawo.

  • Kwekugcina, yonkhe imihlangano leba khona emuva kwemingcwabo ayikavumeleki.
     

Letinyatselo letingetiwe tikahle kubamba kucubuka kweligciwane eNelson Mandela Bay, kugwema kucubuka lokubangelwa mihlangano nekuvikela emandla ekunakekela kwetemphilo kunakekela labo labakudzingako.

Kuncuma lemikhawulo, sifune kutsatsa tinyatselo letifanele kusindzisa timphilo uma sinciphisa kuphatamiseka kwemnotfo welive.

Kulandzela kubonisana nebaholi bendzabuko, sivumelene kutsi kusoka kwasehlobo eMphumalanga Kapa kungachubeka.

Loku kungobe baholi bendzabuko eMphumalanga Kapa baletse luhlelo lelentelwe kumelana nengoti levunyelwe Litiko leTemphilo neKubusa Ngekubambisana neTemdzabu.

Loluhlelo lufaka phakatsi kulandzela lokucinile kwetimiso tetemphilo, kufaka ekhatsi kuhlolwa kwebaluki, kuletfwa kwetinsita tekutivikela nekuletfwa kwemanti ekuhlanta nekucedza koma emtimbeni.

Noma kunjalo, ngenca yesibalo lesisetulu sekutseleleka kulomasipala, atikho tikolwa tekusoka letitawuvunyelwa eNelson Mandela Bay.

Letinyatselo letitsetfwe eNelson Mandela Bay atikentelwa kujezisa bahlali bakhona.

Atikentelwa kukhulisa bumatima lebuviwa takhamuti takitsi.

Letinyatselo tiyadzingeka kubamba kusabalala kwaleligciwane nekusindzisa timphilo. Emalangeni latako Mphatsiswa weTemphilo utawuvakashela sifundza se-Sarah Baartman ne Garden Route kuhlola simo nekuhlangana nebabambilichaza labahlukene kuleso sifundza.

Ngokuya kwalelihlolo nekuchubeka kwalesifo kuletindzawo, Umkhandllu Wekuyala Wavelonkhe Weligciwane le-Corona utoncuma indlela lekungiyo yekusebenta.

Kucinisekisa kutsi sigcina tindlela tekuvimbela lesinato, Simo seNhlekelele Savelonkhe sitochubeka kuya ku-15 Bhimbidvwane 2021 sihambisana neMtsetfo weteKulawula Tinhlekelele.

Mikhawulo lekhona kuSigaba Sekucala iloku imile njalo eveni lonkhe.

Sonkhe sinato tinsita letidzingekako kuvimbela kucubuka kwesibili eveni lonkhe.

Singakwenta loku uma wonkhe wonkhe abamba lichaza.

Singakhona kuvimbela kucubuka kwesibili uma sonkhe sihlonipha imitsetfo lebekiwe kuvikela wonkhe umuntfu. 

Ngekuphepha kwetfu sonkhe, labo labaphula imitsetfo kufanele bajeziswe.

Sinikete miyalo kutisebenti tekugcina umtsetfo kutsi ticinisekise kutfobela umtsetfo, ngebaphatsi, balawuli nemameneja asetindzaweni tekusebenta, etitolo, etikhungweni nasetakhiweni kucinisekisa kuchelelana nekufaka tifonyo.

Bashayeli bematekisi bayacelwa kutsi bacinisekise kutsi bagibeli bafaka tifonyo.

Kungeta, ngamunye wetfu utawucelwa kutsi atfobele umtsetfo wesikhatsi lobekiwe.

Kanyekanye netinyatselo tekubamba kucubuka kwesibili etindzaweni letihacekile, mitamo yelive iyachubeka kucinisa kungenelela kutemphilo tawonkhewonkhe njenge kuhlola umphakatsi, kuhlola lokwandzisiwe, kulandzelela komkhondvo kanye  nekuntjintja tindlela tekuchumana nekutiphatsa.

Njengoba besishilo ekucaleni kutsi kuvimba lokusebentako lesitoba nako kumelana ne-COVID-19 kugoma.

Kunemitamo leminyenti leyentiwako emhlabeni kuphutfumisa kwenta umutsi wekugoma.

Siyachubeka kusebentisana nebalingani betfu emhlabeni wonkhe kucinisekisa kutsi wonkhe emave angakhona kutfola umutsi wekugoma losebentako futsi lotsengekako.

Siyatibandzakanya nesikhungo se-WHO i-COVID-19 Global Vaccine Facility – leyatiwa nge-Covax facility–lehlose kuhlanganyela ngetinsita nekwabelana ngebungoti bekwenta lomutsi wekugoma bese kucinisekiswa kufinyelela kulomgomo uma sewutfolakala.

Siyagcugcuteleka kutsi Sikhwama Selubumbano sitawunikela ngemali letigidzi letinge-R327 kute kutsengwe umutsi wekugoma utsengelwa live letfu.

Futsi sigcugcutelwa miphumela letsembisako yemahlolo emitsi yekugoma, lekhombise kusebenta kahle kulizinga lelisemkhatsini wema-70 nema-95 wemaphesenti. 

Simele siciniseko lesibuya kubalawuli bemitsi kusho kutsi lemitsi yekugoma iphephile, iyasebenta futsi ingatanelisa tindzingo tetfu. 

ENingizumu Afrika, Tiphatsimandla letiLawula iMikhicito Yetemphilo (i-SAHPRA) titobukisisa kabusha lokuvunyelwa uma sekubuyile kubenti bese banika emagunya ekuyisebentisa.

Kodvwa asikhumbuleni kutsi singakafinyeleli lapho imitsi wekugoma seyentiwe yadedelwa, simile njengebavikeli ngokwetfu kumelana ne-COVID-19.

Tento tangemihla letitosigcina tsine nalabanye bavikelekile.

Kugcoka sifonyo uma uphakatsi kwebantfu ngaso sonkhe sikhatsi.

Kuhlonipha kuchelelana nekungahambeli imihlangano lemikhulu netindzawo letivalekile lapho kungangeni kahle umoya.

Kugeza tandla tetfu njalo noma kusebentisa sibulali-magciwane setandla.

Futsi singativikela ngekufaka i-App yemakhalekhikhini i-Covid Alert SA lekhona kusikhomba kutsi sisedvute neligciwane bese sisita ngekuphula liketani lekutselelana. 

Kuyancomeka kakhulu kutsi i-App i-Covid Alert SA seyifakwe sigidzi sebantfu baseNingizimu Afrika.

Uma kunentfo lolubhubhane lolusifundzise yona, bungoti bekuyekelela. 

Emhlabeni wonkhe, emave lapho sibalo sekutselelana sehla khona bayekele mikhawulo batitfola ekucubukeni kwesibili kweligciwane, lokunemandla, lokubacindzetele kutsi baphindze baletse imikhawulo ekuyalukeni, emihlanganweni nasekusebenteni kwelive.

Uma bekunesikhatsi sekucaphela, ngiso lesi. 

Sikhatsi semaholide aKhisimusi sisondzele. 

Tikolo netindzawo temfundvo lephakeme titawuvalela amaholide elihlobo. 

Labaningi benu sebatovala emisebentini bese madvutane baye emakhaya kuyoba nemindeni yabo. 

Labaningi benu batilungiselela kuhamba kuyohlangana nebangani netihlobo.

Kuhamba kufaka ingoti phakatsi, lesingayehlisa ngekugwema kuhamba lokungakabaluleki. 

Futsi singehlisa ingoti yekutselelana uma sifaka tifonyo uma sigibela tigitjelwa temphakatsi, sivule emafasitelo etimoto bese sigcina tinyatselo tekuvimbela uma sifika.  

Sikhatsi selihlobo sikhatsi semihlangano, kuya emihlanganweni yekutijabulisa nemicimbi, nekucoca emishadweni, mihlangano yetenkholo etindzaweni temphakatsi nasetindzaweni tangasese.

Lemihlangano ingaba ‘insabalaliso’ yemigidvo lephetse ingoti yekutselelana ngaleligciwane. 

Tsine sonkhe kufanele sicinisekise kutsi sitsatsa tinyatselo kugwema kusabalalisa leligciwane emindenini yetfu, ikakhulu kubantfu labadzala. 

Kumele sente imihlangano ibe mincane, ibe ngaphandle noma endzaweni lefaka umoya, sicinisekise kuchelelana nekufaka tifonyo ngayo yonkhe indlela.

Kumele sikhumbule kutsi noma sifuna kungcebeleka, leligciwane aliphumuli.

Lona kube mnyaka lomatima kitsi njengelive.

Ulinge kakhulu kutimisela kwetfu futsi kwafuna kutinikela kwangamunye ngamunye wetfu.

Kodvwa njengoba emaholide asondzela, asikwati kunganaki.

Ngaphandle kwekutsatsa umsebenti ngetimphilo tetfu natalabanye, bantfu labaningi batawutseleleka. Labaningi bantfu batokufa.

Etinyangeni letisiphohlongo letengcile, labaningi balahlekelwe batali babo, bobhuti nabosesi, balingani, bangani nalabasebenta nabo ngenca ye-COVID-19. 

Njengesive, silahlekelwe basebenti labanesibindzi labasebenta phambili labekadze banakekela labo basetibhedlela nasemitfolamphilo. 

Silahlekelwe basebenti bemisebenti lesemcoka lebebasita kutsi lelive lichubeke ngesikhatsi sekuvalwa kwelive.

Silahlekelwe bothishela labaye etikolweni wonkhe emalanga kusita bantfwana betfu nekucinisekisa kutsi bafundzi bamatikuletjeni bayakhona kubhala tivivinyo tabo tekugcina.

Kumele sentele leto timphilo letifishaniswe nguleligciwane lelibulalako singavumeli kuhlukumeteka nebuhlungu bufinyelele emindenini leminyenti.

Kumele sentele bangani betfu netihlobo nalabo labadvutane natsi. 

Kumele sentele live letfu, ngobe kucubuka kwesibili kweligciwane kungaba yintfo lembi ekuvukeni kwemnotfo, nasemitameni yetfu yekubuyisa bese sakha imisebenti, nekuniketa tinsita ebantfwini. 

Kunako konkhe kumele sitentele tsine nawonkhewonkhe, ngobe loku kusitsintsa sonkhe.

Namuhla ebusuku sima kanye nebantfu base Nelson Mandela Bay Metro njengoba basebentela kubamba kusabalala kweligciwane.

Ngiyatsemba kutsi buholi base Mphumalanga Kapa benta futsi batowenta lokufanele kuletsa silinganiso sekutselelana siphasi futsi.

Ngenta lubito kuwo wonkhe wenu kutsi akhumbule labo lebalahlekelwe timphilo tabo netimphilo letiligugu lekusamelwe tihlengwe.

Kuletinyanga letisiphohlongo letengcile, siphumelele kuletsa leligciwane kutsi lingandzi ngekusebentisana.

Silwe nalolubhubhane ngako konkhe lesinako.

Ngemitamo yetfu lehlangene, sisindzise timphilo letitinkhulungwane lebekungenteka kutsi tisilahlekele ngalokungana sidzingo.

Nyalo, njengoba tibalo tekutselelana ticala kuphakama futsi, ngeke sinikele ngaloku sikuzuzile.

Asikwati kubuyela etinsukwini letimnyama teNhlaba naKholwane, lapho kutseleleka kwaleligciwane bekusabalele netimphilo temindeni yetfu nebangani betisengotini.

Njengoba sati kutsi kucubuka kwesibili kungenteka, siyati futsi kutsi akugwemeki.

Ngakoke namuhla ebusuku, ngicela kutsi nitinikele kabusha kulempi. 

Singakhona kuvimbela leligciwane kutsi lisabalale kuya phambili uma sitsatsa tinyatselo letifanele nyalo.

Njengoba senta ngemalanga ekucala kwalobhubhane, asibumbaneni futsi sisebentisane. 

Sitokhona kundlula kulesikhatsi lesimatima njengoba senta naphambilini.

Kwangatsi Nkulunkulu angabusisa iNingizimu Afrika futsi avikele bantfu bayo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore