Mengameli Cyril Ramaphosa: Inkhulumo Yebunjalo Belive Yanga-2022

Inkhulumo Yebunjalo Belive (i-SoNA) Leyetfulwa nguMengameli Cyril Ramaphosa e-Cape Town City Hall NgaLesine, mhla ti-10 Indlovulenkhulu 2022

Somlomo weLibandla Lavelonkhe, Mk. Nosiviwe Mapisa-Nqakula,

Sihlalo weMkhandlu Wavelonkhe Wetifundza, Mnu. Amos Masondo,

Lisekela laMengameli David Mabuza,

Mengameli waphambilini Thabo Mbeki,

Lisekela laMengameli waphambilini Phumzile Mlambo-Ngcuka,

Lisekela laMengameli waphambilini Baleka Mbete,

Somlomo waphambilini weLibandla Lavelonkhe, Mnu. Max Sisulu,

Libambela Lelijaji Lelikhulu Raymond Zondo,

Sodolobha waseDolobhenikati laseKapa, Mnu. Geordin Hill-Lewis,

Lophetse Tindzaba Temancusa, Mnu. Bene M'Poko,

Emalunga Eluphiko Lwetebulungiswa,

Tinhloko Letiphetse Tikhungo Letisekela Intsandvo Yelinyenti,

Malunga ePhalamende,

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Lomnyaka, kwekucala kusukela kwacala intsandvo yetfu yelinyenti, kutsi i-SoNA ingetfulelwa eGunjini leLibandla Lavelonkhe.

Nasicala lomnyaka lomusha, umlilo lomkhulu ushise indzawo yetfu yentsandvo yelinyenti.

Sonkhe sabukela ngekutfukutsela nangekudzabuka ngesikhatsi emalangabi acotfula takhiwo lapho Umtsetfosisekelo wetfu wentsandvo yelinyenti wadzabuka khona, lapho imitsetfo yeluntjintjo nenchubekelembili yaphasiswa khona, lapho labo labamelele bantfu bakitsi labakhetfwa ngenkhululeko labakhe khona sive setfu lesisha.

Kulabanyenti, loko lokwenteke ePhalamende kukhuluma kabanti ngekonakaliswa kwelive letfu.

Kulabanyenti, lomlilo bewuluphawu lwekonakaliswa lubhubhane lwe-COVID-19, ngekwenyusa kuswelakala kwemisebenti nekubanga kakhulu buphuya.

Kusho konalakiswa lokubangwe ngulolubhubhane kuleminyaka lemibili leyengcile kwatsatsa timphilo temashumishumi etinkhulungwane tebantfu baseNingizimu Afrika, kwakhipha bantfu labatigidzi letimbili emsebentini futsi kwaletsa nelusizi emindenini.

Lomlilo loshise Iphalamende usikhumbute konakaliswa, budlova nekutitapela imphahla etitolo lesikubone etincenyeni letinye talelive ngaKholwane kulomnyaka lophelile, kwasikhumbuta futsi ngaletimphilo letingetulu kwe-300 letilahlekile kanye netindlela tekutiphilisa letinyenti kakhulu letonakalisiwe.

Nasicabanga ngemnyaka lophelile, sikhumbula emavi aMengameli Thabo Mbeki lowasikhumbuta ngekutsi: “Tikhatsi letimatima tidzinga sibindzi nekucina. Emandla etfu njengesive akavivinywa ngetikhatsi letimnandzi.”

Lokutsi sihlangene lapha e-Cape Town City Hall esikhundleni sekutsi ngabe siseGunjini Lelibandla Lavelonkhe kukhombisa simo lesingakavami salesikhatsi.

Kukhombisa kutimisela kwaLabasesihlalweni basePhalamende empeleni kanye nawo onkhe emalunga aletindlu letimbili kutsi umsebenti walesikhungo sentsandvo yelinyenti kufanele kutsi uchubeke ngaphandle kwekutsikanyetwa.

Kunetikhatsi emphilweni yesive lapho tintfo takudzala lokwetsenjelwe kuto tinyakatiswa bese kuvumbuka lokungenteka lokusha.

Kuletikhatsi, kunekwenteka kutsi kube kokubili, inchubekelembili lenkhulu kanye nebungoti bekubuyela emuva.

Lamuhla, sibukene naleso sikhatsi.

Indlela lesiyikhetsako njenganyalo ngiyo letawuncuma likusasa letitukulwane letitako.

Kungaleso sizatfu-ke kutsi sitsatsa tinyatselo tekucinisa intsandvo yetfu yelinyenti kanye nekucinisekisa futsi kutinikela kwetfu kuMtsetfosisekelo losivikela sonkhe.

Sisebentisana ngekuhlanganyela kutsi sivusetele futsi umnotfo wetfu futsi sicedze kungalingani kanye nekucedza kungabi khona kwebulungiswa lokuyintfo levimba inchubekelembili yetfu.

Sisonkhe simelene nenkhohlakalo kanye nekucinisekisa kutsi labo lababe nesandla ekubanjweni kwembuso ngabhongwane bayajeziswa ngalobugebengu babo.

Sakha kabusha loMbuso futsi sibuyisa kwetsembeka kanye neligcabho etikhungweni tahulumende.

Nangabe kukhona intfo yinye sonkhe lesivumelana ngayo, kutsi lesimo lesikuso njenganyalo – sebuphuya lobukhulu, kubete kwemisebenti kanye nekungalingani – akwemukeleki futsi ngeke kusimame.

Kunekuvumelana emkhatsini webantfu ngebubanti nangekwehlukahlukana baseNingizimu Afrika kutsi tingucuko letisisekelo tiyadzingeka kute kuvuselelwe kabusha kukhula kutemnotfo.

Kunesidzingo sekulungisa lenkinga lekhona kanye nekudala timo tekusimama kwesikhatsi lesidze kanye nentfutfuko.

Kute sifezekise loku, iNingizimu Afrika idzinga kuvumelana lokusha.

Kuvumelana lokutawuvela ngekutsi sivisisane ngesimo sensayeya lesibukene naso njenganyalo kanye nekubona sidzingo sekulungisa letinsayeya tekubete kwemisebenti, buphuya nekungalingani.

Loku kufanele kutsi kube kuvumelana lokusha kwekutsi Umbuso kufanele kutsi udale simondzawo lapho umkhakha lotimele ungakhona khona kutjala timali kanye nekuveta emandla emnotfo.

Kodvwa ngalokulinganako, simondzawo lapho bantfu baseNingizimu Afrika bangakhona kuphila khona imphilo lencono futsi bakhone kuveta emandla emakhono abo ekwenta tintfo.

Loku kufanele kutsi kube kuvumelana lokusha lokufaka ekhatsi kwabelana ngekutibophelela kulomunye kulomunye, kanye nekuvuma kutsi sisonkhe kuloku.

Njengebalingani kutenhlalo – hulumende, tebasebenti, temabhizinisi nemimango – senteka kutsi sincume tinyatselo lesitatitsatsa kanye kanye kute sakhe loko kuvumelana.

Sesicale tinkhulumiswano letimayelana nekutsi ngutiphi tekuhweba letidzingekako nekutsi nguliphi ligalelo lesingalifaka lesitalidzinga kulowo nalowo.

Sitinike tinsuku leti-100 kutsi siphotfule sivumelwane lesiphelele setenhlalo sekukhulisa umnotfo wetfu, sidale imisebenti futsi silwe nendlala.

Lomsebenti utakukwakhiwa ngetulu kwesisekelo seKwakha Kabusha Temnotfo Nelisu Lekuvusetela (i-ERRP), lokutawuhlala kuluhlelo lwetfu lolulwetayelekile lwekwakha kabusha lomnotfo.

Solomane sisagcile kuloko lesakubona sakubeka embili satsi sitawucala ngako kukwenta kule-SoNA yalomnyaka lophelile:

  • kuncoba lubhubhane lwe-COVID-19,
  • kukhishwa ngebunyenti kwetakhiwonchanti,
  • kwandza kakhulu kwemkhicito walelive,
  • sikhutsati sekucasheka nekudaleka kwemisebenti nekwesekela tindlela tekutiphilisa,
  • kwandza ngekushesha kwelikhono letfu lekuphehla emandla
     

Kube yimphumelelo, lesivumelwane setenhlalo kudzinga kutsi sifake ekhatsi wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika kanye nayo yonkhe incenye yemmango wetfu.

Kute namunye lekumele kutsi ashiywe ngemuva.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ngesikhatsi ngigcina kwetfula inkhulumo yesimo selive, besingene shi etinhlungwini telubhubhane lolubi kakhulu eminyakeni lengetulu kwelikhulu leminyaka leyengca.

Kusukela i-COVID-19 yafika lapha eveni lakitsi, sibeketele emahlandla lalandzelanako ekwesuleleka ngelufu, kuvumbuka kweluhlobo lolusha lolwehlukile kanye nekubhubha kwebantfu labacishe babe-100 000 labarekhodwe kutsi babulewe yi-COVID-19.

Bantfu baseNingizimu Afrika baphendvule kulobungoti lobukhulu ngesibindzi nangekucina, ngeluvelo nangekutibamba.

Kuleminyaka lemibili leyengcile, sitsatse tinyatselo letingaze setentiwe tekucinisa luhlelo lwetfu lwetemphilo. Sakha emandla ekusebenta kwemalabhorethi kanye nekuvikela kwesuleleka ngelufu.

Sive sikweleta basebenti labatinikele labanakekela ngetemphilo sikweleti lesikhulu sekubonga kanye naleto tisebenti lebetihamba embili letibeke temphilo yabo kanye nekuphila kwabo ebungotini kute banakekela labagulako nalabo labahlaseleka kalula ngesikhatsi selubhubhane.

Kusaseliviki nje kubikwe ngekwesuleleka kwekucala ngalolufu eveni letfu, ngamemetela ngekusungulwa kweSikhwama Selubumbano , ngenhloso yekuhlanganisa lelive ekulweni nalolubhubhane.

Ngemoya wekwephana lowavunguta kulelive, lesikhwama sakhulisa tigidzigidzi leti-R3.4 letanikelwa bantfu labangetulu kwe-300 000 kanye netinkampani leti-3 000 netinhlangano. Bantfu labangetulu kwe-400 kanye netinkampani leti-100 tavolontiya ngesikhatsi tato kanye nangetinsita.

Lesikhwama sidlale indzima lemcoka kakhulu ekwesekeleni kuphendvula kwavelonkhe ngekwetemphilo kanye nekudzambisa kuhlupheka kweluntfu.

Ngitawutsandza kubonga wonkhe umuntfu lonikele kuleSikhwama Selubumbano kanye nalabo labanyenti kakhulu labahlangene ndzawonye ngaletinye tingenelelo letingabaleki kute basekele labo labatsintsekile ngenca yalolubhubhane.

Njengaloku simo salolubhubhane sichubeke njalo nekugucuka, kufanele kutsi sititayete futsi sigucugucuke natsi.

Indlela yetfu yekwenta tintfo beyiya ngekutfola lwatiso sonkhe sikhatsi lwebufakazi betesayensi lobuncono kakhulu, futsi sibonakale sincono kunalamanye emave ngelizingasimo kanye nangabososayensi betfu ngekutimbandzakanya kwabo kuleso nakuleso sinyatselo sekuphendvula kwetfu.

Ngesikhatsi semnyaka lophelile, besigcile ekukhipheni umjovo wekugoma masinyane.

Kute kube ngunyalo, sesisebentise tilinganisomutsi letitigidzi letinge-30 emitsi yekugomela i-COVID-19. Ngaleyondlela-ke, cishe bange-42% abo bonkhe bantfu labadzala kanye ne-60% abo bonkhe labangetulu kwe-50 eminyaka sebajovele kugoma ngalokuphelele.

Nyalo sesilungele kungena esigabeni lesisha sekulawula kwetfu lolubhubhane.

Kuyinhloso yetfu kutsi sisale sicedza lesimo savelonkhe senhlekelele ngekushesha nje nasesiphotfule letinye tinyatselo ngaphasi kweMtsetfo Wavelonkhe Wetemphilo, wanga-2003 (Umtsetfo Nombolo 61 wanga-2003) kanye naleminye imitsetfo yekulawula lolubhubhane.

Cishe yonkhe imitsetfo levimbelako mayelana nalokwentiwako kutemnotfo nakutenhlalo seyivele icedziwe.

Imijovo yekugoma ihlolwe yatfolwa kutsi iyindlela lencono kakhulu lesinayo yekutivikela kulokugula nasekubulaweni yi-COVID-19.

Nangabe sonkhe singajovela kugoma, sichubeke nekugcina tinyatselo temphilo letimcoka futsi sihlale njalo sicaphele, sitawukhona kuchubeka netimphilo tetfu ngisho nome ngabe leligciwane likhona emkhatsini wetfu.

Simo salelive sichumene ngendlela lengahlukaniseki nesimo semnotfo wetfu.

Kwengeta kulokwehlukana ngekwetinhlanga, ngekwesimolive nangekwemfundvo, i-COVID-19 ikuchubisele embili kwehlukana emkhatsini walabo labasebentako kanye nalabo labangasebenti.

Kulomnyaka lophelile, lizinga letfu lebantfu labangasebenti lenyuke lafinyelela ezingeni lelisetulu kakhulu.

Kungabikhona kwemisebenti kubangwe kukhula lokuphasi, lokuphindze kwabanga kutsi kube nekwehla kwesikhatsi lesidze kwelutjalomali.

Kulomnyaka lophelile, sizuzile kuluhlakamsebenti lolucacile nalolusimeme lwetemnotfo lomkhulu, tintsengo leticinile temphahla, kanye nekuvuseteleleka futsi lokuncono kunaloko bekulindzelekile.

Nanome kunjalo, sibuyiselwe emuva kuphakelwa kwagezi lokungatsembakali, timboni tenethiwekhi letite emakhono kanye netindleko letisetulu tekuchuba ibhizinisi.

Sitsatse tinyatselo letingakavami kute sente kutsi temabhizinisi tikhule kanye nekudala imisebenti kanye nekucashwa lokwengetiwe kwemmango nekuvikelwa ngekwetenhlalo.

Sonkhe siyati kutsi hulumende akayidali imisebenti. Yibhizinisi ledala imisebenti.

Cishe labange-80% abo bonkhe bantfu labacashiwe lapha eNingizimu Afrika bacashwe ngumkhakha lotimele.

Umsebenti lomcoka wahulumende kudala timo letitakwenta kutsi umkhakha lotimele – yomibili, lomncane nalomkhulu – kutsi isunguleke, kute ikhule, kute ifinyelele kutfola timakethe letinsha, kute idale imikhicito lemisha, kanye nekucasha tisebenti letinyenti.

Tinkinga temnotfo waseNingizimu Afrika tijulile futsi timayelana nemumo wetintfo.

Nangabe kuphakelwa kwagezi kute sicinisekiso kutsi kutakwenteka, nangabe tindlela tekuhamba kwetitimela kanye netikhumulo temikhumbi netindiza letingasebenti ngemfanelo, nangabe imicondvo yekwenta lokusha ivinjwa kuswelakala kwemkhakha lobanti, nangabe lizingasimo lemanti lehla, tinkampani tihudvula tinyawo kutjala timali nemnotfo awukhoni kusebenta kahle.

Ngenhloso yekulungisa letinsayeya simatasatasa ngekwenta masinyane kufezekisa tingucuko temumo wetintfo letinemphumela wesikhatsi lesidze wekwenta kutsi timboni tiguculwe tibe sesikhatsini sesimanjemanje, kuveta lutjalomali, kunciphisa tindleko kanye nekwandzisa kuchudzelana kanye nekukhula.

Inkinga yagezi ingulenye yebungoti lobukhulu kutemnotfo nasekuchubekeleni embili kutenhlalo.

Kulamalanga lambalwa lengcile, siphindze futsi sakhunjutwa futsi ngebutsakatsaka beluhlelo lwetfu lwagezi.

Kucishwa kwagezi ngenhloso yekumonga kuyachubeka nekutsi kube nemtselela lomubi etimphilweni tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, kutsikameta kusebenta kwemabhizinisi, kanye nekwetfwesa umtfwalo lowengetiwe emindenini nasemimangweni.

Ngenca yetikhungo tetfu tagezi letigugako, kungagcinwa kutsi tibe sesimeni lesisebentako, emaphutsa emitsetfomgomo kanye nemitselela lemibi yekubanjwa ngabhongwane kwembuso, live letfu liswela gezi lolinganiselwa ku-4000 MW.

Kulomnyaka lophelile, sitsatse tinyatselo leticinile tekutsi siletse emandla ekuphehla langentiwe nge-inthanethi ngekushesha kute sivale lokushoda lokukhona.

Ngenca yaloko, kunemiklamo leminyenti lemisha yekuphehla emandla latawuchamuka nge-inthanethi kuleminyaka lembalwa letako. Loko kufaka ekhatsi:

  • Langetulu kwe-500 MW lavela kumiklamo lesilele ku-Bid Window 4 yeluhlelo lwemandla lavusetelelwako, lasasetigabeni lesetichubeke kakhulu tekwakhiwa,
  • 2 600 MW lavela ku-Bid Window 5 yeluhlelo lwemandla lavusetelelwako, baphakeli tinsita labanconyiwe bamenyetelwe kulomnyaka lophelile,
  • kute kube nge-800 MW lavela kumiklamo yemandla lanciphisa bungoti lavele asakulungele kutsi achubeke,
  • 2 600 MW lavela ku-Bid Window 6 yeluhlelo lwemandla lavusetelelwako, latawuvulwa khona nje madvute,
  • 3 000 MW emandla agezi kanye ne-500 MW ekulondvolotwa ngelibhethri, ticelo tetiphakamiso tawo titawumenyetelwa ngasekupheleni kwalomnyaka,
  • lalinganiselwa ku-4 000 MW lavela kumiklamo lefakiwe yekuphehla emandla kumkhakha wetimayini,
  • lalinganiselwa ku-1 400 MW kwanyalo lasasetjentwa kutsi atfolwe ngumkhakha wabomasipala labahlukahlukene.
     

Kwengeta kulokucedza kushoda kwekuphakelwa kwemandla, sesifezekisa tingucuko letimcoka kumumo wemkhakha wetagezi.

I-Eskom seyisungule inkampani leyehlukile yekuhambisa, futsi isemvileni wekutsi iphotfule lenchubo yekwehlukanisa ngeNgongoni 2022.

Lesikhungo sichubekile neluhlelo lwaso lolunemfutfo lwekusigcina sisesimeni lesisebentako, kute kubuyiselwe emuva iminyaka leminyenti yekungagcinwa esimeni lesisebentako kanye nekusebenta lokuphasi kwetikhungomkhicito letikhona njenganyalo.

Kulawula tonkhe letingucuko, Ikhabhinethi itivumile tichibelo teMtsetfo Wekulawula Gezi, wanga-2006 (Umtsetfo wanga-2006) kute kutsi ummango uphawule ngawo.

Letichibelo letinemtselela lofika khashane titakwenta kutsi imakethe lechudzelanako lephehla gezi kanye nekusungula inkampani letimele lengaphasi kwahulumende yekwendlulisa gezi.

Umnotfo wetfu ngeke ukhule ngaphandle kwekusebenta kahle kwemivila yetitimela netikhumulo tetindiza nemikhumbi.

Eminyakeni leminyenti leyengca, kusebenta kwetikhumulo tetfu tetindiza nemikhumbi kwehlile nakucatsaniswa netikhumulo tetindiza nemikhumbi kuletinye tincenye temhlaba kanye nakulelivekati lase-Afrika. Loku kukhinyabeta kusebenta kwetemnotfo.

Umkhakha wetekulima, sibonelo, usime kakhulu ekusebenteni kahle, kwetikhumulo tetindiza netemikhumbi letisebenta kahle kutfumela imikhicito etimakethe letimshiya lowa kwetilwandle.

Umkhicito losandza kuvunwa ngeke ulindze emalanga kanye nemaviki solo ubambetelekile esiteshini.

Loku kulimata emabhizinisi futsi kubeka ludvumo lwalelive ebungotini njengelive lelitfumela kulamanye emave umkhicito losandza kuvunwa nalosezingenisimo.

Baka-Transnet bayatilungisa letinsayeya futsi kwanyalo babukane ngco nekwenta ncono emakhono ekusebenta etikhumulweni tetindiza nemikhumbi ngekutsi batsenge tisetjentiswa letengetiwe kanye nekufezekisa tinhlelo letinsha ngenhloso yekunciphisa kuminyana.

Baka-Transnet batawucela tiphakamiso kubalingani labatimele letimayelana neTicukatsi tetiKhumulo eDurban kanye naseNgqura kuletinyanga letimbalwa letitako, letitakwenta kutsi lobudlelwane bubekhona kuto totimbili letiteshi ngeMphala 2022.

Baka-Transnet batawucala inchubo yekunika kufinyelela kwemlingani wesitsatfu kunethiwekhi yabo yekuhanjiswa kwemphahla ngesitimela kusukela ngaMabasa 2022 ngekwenta kutsi kube netindzawo kumgudvu weticukatsi emkhatsini weDurban neCity Deep eGauteng.

Baka-Transnet sebacale budlelwane nemkhakha lotimele ngenhloso yekulungisa indzaba yekwebiwa kwetintsambo kanye nekuhhwatjulwa kwemphahla lokwenteka kunethiwekhi yekuhambisa imphahla ngesitimela ngekusebentisa tebuchwepheshe letitfutfukile kanye netisebenti tekuvikela.

Lemitamo yekuhlanganyela seyivele ikhombisa imiphumela ngekutsi kube nekutsikameteka losekunciphile ekusebenteni kwetitimela.

Lesimo lesibi setitimela letitfwala bantfu lapha eNingizimu Afrika sinemtselela lomubi ngco etimphilweni tebantfu bakitsi.

Ngaleyo ndlela-ke sisebenta kamatima ngenhloso yekuvusetela kabusha inethiwekhi yekuhamba kwetitimela emivileni lelishumi lesiyibeke embili kutsi sitawucala ngayo.

UMgudvu loseNingizimu eKapa neMgudvu loseMabopane ePitoli seyivuliwe futsi itawulandzelwa imivila lesilele emnyakeni lolandzelako.

Sinye setikhinyabeto letinkhulu lesimayelana nentfutfuko kutebuchwepheshe bemnotfo wetfu kube kubambeteleka lokungemukeleki ekusukeni kweluhlelo lwekusakata nge-analogi kuyiwe kudijithali.

Kucishwa kwekuhanjiswa nge-analogi sekuphotfuliwe etifundzeni letinyenti.

Njengaloku ngamemetela ku-SoNA kulomnyaka lophelile, leletinye tifundza titawucala ngesikhombisi sekwemukela emagagasi ngedijithali ekupheleni kweNdlovulenkhulu 2022.

Njengencenye yalenchubo, hulumende utawuchubeka nekwelekelela ngesibonelelomali lawo makhaya lanemalingena lephasi kute kutsi akhone kufinyelela kutfola sisetjentiswa selibhokisi lesibekwa etulu bese antjintjela kumabonakudze wedijithali.

Umlawuli wetfu wetekuchumana, i-ICASA, utawucala ngekutsengisa umkhakha wetekuchumana lokusetulu ngeligagasi lemoya emavikini lamatsatfu kusukela nyalo.

Loku kutawuvula umkhakha lomusha wetekuchumana ngamakhalekhikhini kwekucala eminyakeni lelishumi leyengca.

Kwengeta, sitawuchuba inchubo yekutfunyelwa masinyane kwetakhiwonchanti te-inthanethi letihambisa ngelitubane imilayeto kubo bonkhe bomasipala ngekutsi sisungule indlela lefanako yekunika bomasipala timvume.

Letingucuko titawugucula kakhulu intfutfuko yetebuchwepheshe yalelive, kwenta kutsi tekuchumana nge-inthanethi ngekushesha tifinyelele kubantfu labanyenti kanye nekunciphisa tindleko tekuchumana ngedijithali.

Emhlabeni wonkhe, kukhona kuheha labo labangena lapha eveni labanemakhono, luphawu lwemnotfo wesimanjemanje, nalochumako.

Ngaleyo ndlela sihlela ngemfanelo futsi senta nenchubo yekufaka ticelo tetimvume tekuvakashela lamanye emave (ema-visa) kutsi ibe yesimanjemanje kute sente kutsi kube malula kuta eNingizimu Afrika utewuvakasha, utewuchuba ibhizinisi kanye nekutewusebenta khona.

Njengaloku sitinikele kulomnyaka lophelile, luhlelo lwe-eVisa nyalo selwetfuliwe emaveni la-14, lokufaka ekhatsi laseShayina, laseNdiya laseKenya kanye nelaseNigeria.

Luhlu Lwemakhono Lamcoka lolubuyeketiwe selushicilelwe kwekucala kusukela nga-2014, ngemuva kwemsebentitsite lonemininingwane kanye nekubonisana lokubanti nebemabhizinisi kanye netebasebenti. Loluhlelo loselwentiwa lwaba sesikhatsini, lukhombisa emakhono lashodako lamuhla, kucinisekisa kutsi inchubomgomo yekutfutseleka kwebantfu kuleli iyahambisana netimfuno temnotfo wetfu.

Kubuketa lokugcwele kweluhlelo lwe-visa lwekusebenta kwanyalo kusachubeka, kuholwa nguMcondzisi Jikelele waphambilini weTasekhaya, Umnu. Mavuso Msimang.

Lolubuketo lufuna kutfola kutsi ngeke kwenteke yini kutsi kube netinhlobo letinsha te-visa letingenta kutsi temnotfo tikhule, njengemvume yekuhlala kwesikhashana kanye nemvume yekusebenta ukulelinye live.

Emanti angumtfombolusito wemvelo lolugugu kakhulu walelive.

Amcoka emphilweni, entfutfukweni kanye nasekukhuleni kutemnotfo.

Kungaleso sizatfu kutsi sikubeke embili njengalokutawucalwa ngako kutsi kwentiwe kuguculwa kwetikhungo kulomkhakha kucinisekisa kutsi kubakhona emanti esikhatsini lesitako, kunelutjalotimali kumitfombolusito yemanti kanye nekutigcina tisebenta timphahla letikhona.

Sesicale ngalenchubo yekugucula tikhungo ekunikeni emakhono ekwenta umsebenti Litiko Letemanti Netekuhanjiswa kwekungcola (i-DWS) kanye nekubuketa emabhodi etemanti macondzana neligunyakwenta lawo kanye nekucinisekisa kutsi asebentela bomasipala ngekulandzela Imodeli Yentfutfuko Yesigodzi (i-DDM).

Letingucuko tiholwa embili yiNdvuna Yetemanti Netekuhanjiswa Kwekungcola, lovakashele yonkhe imitfombolusito yetemanti kulelive.

Lisu leliphelele lekulungisa simo lisafezekiswa kute kwentiwe lula inchubo yeticelo temvume yekusebentisa emanti. Umgomo kucedza kusilela emuva kweticelo ngeNhlaba 2022 kanye nekusebenta ema-80% eticelo tonkhe kungakapheli emalanga lange-90 ngesikhatsi semnyakatimali lolandzelako.

Umtsetfo sewuvele ulungisiwe wekusungulwa kwe-Ejensi Yavelonkhe Yesakhiwonchanti Semitfombolusito Yemanti, futsi utawushicilelwa kute kutsi ummango uphawule ngawo ingakapheli lenyanga letako.

Luhlelo lwekwelusa lizingasimo lemanti luphindze futsi lwabuyiswa kute kwentiwe ncono kutfutfukiswa tilinganisozinga temanti ezingeni lamasipala, kanye nekwenta kutsi i-DWS kutsi ingenelele lapho emanti netinsita tekuhanjiswa kwekungcola tingaphumeleli khona.

Sitayibuketa lenchubomgomo neluhlakamsebenti lwekulawula tilimo letahlukene tensangu yetetimboni kanye nensangu kute kuvele emandla lamakhulu elutjalomali nekudaleka kwemsebenti.

Nanome tingucuko temumo tidzingeka kute sivusetele kukhula kutemnotfo, atikaneli ngekwato.

Kulomnyaka, sitsatsa tinyatselo letitawuba nemtselela lomkhulu kute sikhulule emandla ekwenta tintfo lagcinekile emabhizinisi lamancane, nemabhizinisi lanetisebenti letingephasi kwesitfupha kanye nemabhizinisi langakahleleki.

Lawa ngemabhizinisi ladala imisebenti leminyenti futsi lanika ematfuba lamanyenti bantfu labaphuyile kute bakhone kutiphilisa.

Sesiticalile tinkhulumiswano nebalingani betenhlalo njengencenye yenchubo yesivumelwane setenhlalo kute sibukete imitsetfosimiso yemakethe yetebasebenti yemabhizinisi lamancane kute kutsi akhone kucasha bantfu labanyenti, kodvwa abe achubeka nekuvikela emalungelo ebasebenti.

Luhlelo lolusha, lolwentiwe kabusha lolucinisekisiwe lemalimboleko luyetfulwa kute kutsi emabhizinisi lamancane akhone kuphindza avuke asebente emva kwalolubhubhane netiphitsiphitsi temmango letibe khona.

Loluhlelo lwekuvuka kabusha lolusha lufaka ekhatsi tifundvo letisuselwa kuluhlelo lemalimboleko laphambilini lolucinisekisiwe.

Sitawufaka ekhatsi tikhungo tentfutfuko kutetimali kanye nebatfulinsita labangasibo emabhange e-SME ekunikeni imali, kwengeta tinhlobo tekusitwa ngetimali letikhona kanye nekulungisa tilinganisosimo tekufaneleka ngenhloso yekugcugcutela kungena kwalabanyenti.

Temafa Avelonkhe tisebenta labatsintsekako kutetimboni kute kuphotfulwe leluhlelo futsi sitayikhipha kungasikudzala imininingwane yaloko.

Sibuketa Umtsetfo Wetemabhizinsi, wanga-1991 (Umtsetfo Nombolo 71 wanga-1991) – kanye nekubuketwa lokubanti kwemtsetfo lonemtselela kumabhizinisi lamancane, lasemkhatsini kanye nemabhizinisi lamancane (ema-SMME) – kute kuncishiswe umtfwalo wekulawula kumabhizinisi langakahleleki.

Minyenti kakhulu imitsetfosimiso kulelive lengavisiseki lula, lenetindleko futsi lelukhuni kutsi igcinwe. Loku kuvimba tinkampani kutsi tikhule futsi tidale imisebenti.

Tsine, ngako-ke, sisebenta ngemandla kwenta ncono simondzawo setemabhizinisi kute kutsi tinkampani tonkhe letincane naletinkhulu ngekusebentisa likhono lekwenta umsebenti ngekutinikela eHhovisi laMengameli kute kuncishiswe inchubo lebambelelako.

Nangabe sifuna kwenta inchubekelembili ekunciphiseni kubambeteleka kwenchubo lebambelelako lengadzingeki kumabhizinisi, sidzinga emandla ekwenta loko ngekutinikela kanye netindlela tekuletsa tingucuko.

Ngako-ke sengibeke Umnu. Sipho Nkosi kutsi ahole licembu ehhovisi lami lekuncamula inchubo yekubambeteleleka kuhulumende wonkhe.

Umnu. Nkosi unesipiliyoni lesibanti kutemabhizinisi, lokufaka ekhatsi kuba Sisebenti Lesikhulu (i-CEO) ye-Exxaro Resources, futsi kwanyalo ungusihlalo wesikhungo setemabhizinisi lamancane i-Small Business Institute.

Lelicembu lenchubo lebambelelako litawubona tingucuko lekumele kutsi tibekwe embili kutsi kucalwe ngato tentiwe ngekuchubeka kwalomnyaka, lokufaka ekhatsi tindlela tekucinisekisa kutsi ematiko ahulumende akhokhela batfulinsita kungakapheli emalanga lange-30 ladzingekile.

Lelicembu litawuphindza futsi lisebente nalamanye ematiko kanye nema-ejensi kute kususwe tihibe letitsite telutjalomali nekukhula kwetebhizinisi. Litawukwesekela imitamo leyentiwako kwanyalo kute tentiwe lula tinchubo letiphatselene nekubhalisa imphahla, timvume tekuhweba ngale kwemnyele netekwakha.

Sakhiwonchanti simcoka kakhulu ekwakhweni kabusha nasekuvuseteleni temnotfo.

Ngekusebentisa lusitomali lwekucamba kabusha kanye nemakhono ekwenta imisebentitsite yebucwepheshe, sesiyibeke embili imiklamo yesakhiwonchanti kutsi sicale ngayo kute sisekele kukhula kwetemnotfo kanye netindlela tekutiphilisa letincono, ikakhulu kutemandla, kutemigwaco nekulawulwa kwemanti.

Sikhwama Setakhiwonchanti ngiso lesimcoka kakhulu kulomtamo, kanye nekuba netigidzigidzi leti-R100 teluphakelo loluvela etimalini tahulumende lweminyaka lengetulu lwalelishumi.

Lesikhwama nyalo sisebenta netikhungo tembuso kute kulungiselwe imiklamo lentiwako kanye nelizingagugu lelutjalomali lolulinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R96 tekuhlaliswa kwetitjudeni, tindlu tetenhlalo, tetekuchumana, temanti nekuhanjiswa kwekungcola kanye netekutfutsa.

Imiklamo leminyenti leyimbiliso yekucala tintfo lelinganiselwa kulinani letigidzigidzi letinge-R21 kulindzeleke kutsi icale kwakha kulomnyaka. Incenye yaloku, tigidzigidzi le-R2.6 tinikelwe nguhulumende kwatsi lesele yabuya kumkhakha lotimele kanye nasetikhungweni tekutfutfukisa ngekwetetimali.

Hulumende utakwenta lutjalomali lwekucala lwetigidzigidzi le-R1.8 kutakhiwonchanti ngebunyenti, letawuvula imiklamo yemkhakha lotimele lasikhombisa lalinganiselwa kulinani letigidzigidzi leti-R133.

Tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika labasetindzaweni tasemaphandleni, imigwaco nemabhuloho enta kutsi bakhone kufinyelela etimakethe, kumatfuba ekucashwa kanye nakutinsita tetenhlalo.

Nanome kunjalo, bantfwana labanyenti basawelana ngesibindzi nemifula legcwele kute bafinyelele etikolweni kanye nebashayeli betimoto bahamba emigwacweni lengahambeki kute bafinyelele edolobheni lelilandzelako.

Ngako-ke senta kancono luHlelo lweWelisizwe Lekwakha Emabhuloho Etindzaweni Tasemaphandleni kute lwakhe emabhuloho lange-95 ngemnyaka kusukela kulawo la-14 kwanyalo.

Umbutfo wetfu Wavelonkhe waseNingizimu Afrika Wetekuvikela (i-SANDF) nguwo loyi-ejenti yekufezekisa kweluhlelo lweWelisizwe, futsi ukhombise likhono labonjiniyela be-SANDF ekwakheni emabhuloho.

Ekucaleni kwaleliviki, bengisesigodzini saseThakgalane eLimpopo ngiyewukwetfula umgwaco lomusha lotakwenta umehluko lomkhulu etimphilweni temimango lesedvute. Lomgwaco wakhiwe ngekusebentisa titini tekupheyiva kanye nalokunye, lokuyindlela lesenta kutsi sikhone kwakha imigwaco lecinile ngekushesha kanye futsi nangendlela lengabiti.

Luhlelo lwemigwaco yasetindzaweni tasemaphandleni lutawusebentisa tindlela tekusebenta leticinile ekwakheni kanye nome ekwenteni kabusha emakhilomitha lange-685 emigwaco yasetindzaweni tasemaphandleni kuleminyaka lemitsatfu letako. Loluhlelo lwebhizinisi yetenhlalo lufaka ekhatsi imigwaco yekufinyelela eLimpopo naseMphumalanga Kapa, kumgwaco welubhucu kuya ekulungisweni kwelingetulu lawo eFreystata naseNyakatfo Nshonalanga, nemakhono ekwenta umsebenti kanye nekwenta ncono kuchumana eNshonalanga Kapa.

Hulumende ucale inchubo yekwetfula Umklamo Wemanti eMzimvubu.

Lomklamo wakhiwa Lidamu laseNtabelanga kanye neLidamu laseLalini, sakhiwonchanti sekunisela kanye nesikhungomkhicito sagezi, nemisebenti yekuhlanta emanti aseNtabalanga kanye nekuletfwa ngebunyenti kwesakhiwonchanti kute kuhanjiswe emanti ngemaphayiphi ayiswe emimangweni lebomakhelwane.

Lusuku lwekuvalwa kwesigaba sekucala salenchubo yekutsenga lenetigaba letimbili kuhleleke kutsi kube ngasekupheleni kwalenyanga, bese kutsi metfulinsita lotawunconywa amemetelwe ngenyanga yeNyoni 2022.

Hulumende wetfula indlela yesakhiwonchanti setenhlalo semcondvo lomusha yekuletsa insita kute kulungiswe tinkinga letinemtselela lomubi ekwetfuleni sakhiwonchanti setetikolo.

Lendlela itawulungisa litubane, tetetimali, kusitwa ngetimali, lizingasimo lwekuletfwa kwensita, kucashwa ngebunyenti nekugcinwa kusesimeni lesisebentako kwetintfo.

Lendlela lensha yekuletsa tinsita itakwetfula Incola Yenjongo Lekhetsekile, letawusebentisana neTikhungo Tentfutfuko Kutetimali kanye nemkhakha lotimele, ngenhloso yekuletsa takhiwonchanti temfundvo etikolweni.

Lendlela icaliswe kulinga kusebenta kwayo etikolweni taseNyakatfo Kapa kanye naseMphumalanga Kapa.

Kulomnyaka lophelile, hulumende wakhele kuyo ngemphumelelo lisubuciko le-Hydrogen SA kute ente emanyatselo lamakhulu ekubekeni iNingizimu Afrika ezingeni lekuba ngumholi emhlabeni wonkhe kulemakethe lensha.

Loku kufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwe-Hydrogen Society Roadmap kuleminyaka lelishumi letako kanye nelisu i-Green Hydrogen Strategy yaseNyakatfo Kapa, ngekwesekela kutfutfukiswa kwemaphayiphi ekwakhiwa kwehayidrojini ngekusebentisa emandla lavusetelelekako lelinganiselwa kutigidzigidzi letinge-R270.

Umonakalo lobangwe kwebiwa kwetinsimbi netintsambo kutakhiwonchanti tetfu tagezi, etitimeleni kanye nakuletinye tinsita letimcoka mkhulu kakhulu. Sitawutsatsa tinyatselo leticinile kulomnyaka ngekusebentisa kucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kanye nekubuka letinye tinyatselo tekutsengisa nome kutfumela kulamanye emave leto tinsimbi letindzala.

Insika lemcoka ye-ERRP yetfu kuvusetela kabusha indzawo yetfu yekwakha timphahla futsi sidale timboni tekutsengisela emave angaphandle lachudzelana ngekwemhlaba.

Kulomnyaka lophelile, setfule emasu lamakhulu lamasha embonini yensimbi, yefenisha kanye netinsita tebhizinisi temhlaba wonkhe.

Ngekusebentisa lamasu, temabhizinisi, hulumende netebasebenti bayasebentisana kute kwandziswe umkhicito kanye nekudala imisebenti leminyenti kulomkhakha.

Embonini yetimphahla, linyenti lebatsengisi bamemetele emasu lamakhulu kakhulu ekutfola imphahla kulelive.

Munye walabatsengisi, baka-Foschini, bangitfungele lensudu lengiyigcokile lamuhla efekthri yabo lensha letfunga timphahla tasehhovisi, e-Prestige Epping.

Eminyakeni lesihlanu leyengcile, imphahla lengetulu kwe-80% ye-Foschini Group beyibuya emaveni aseMphumalanga. Lamuhla, cishe sigamu saleyo mphahla sentiwa khona lapha kulelive.

Leticatfulo tesikhumba mbamba lengitigcokile tentiwe ngemalunga e-National Union of Leather and Allied Workers lapha e-Bolton Footwear eKapa kanye nase-Dick Whittington Shoes eMgungundlovu.

Cishe eminyakeni lemine leyengca, satibekela umgomo wekugcogcela ndzawonye lutjalomali lolusha le-R1.2 trillion ngeminyaka lesihlanu.

Ngesikhatsi seNkhomfa yesitsatfu Yelutjalomali yaseNingizimu Afrika ngaLweti 2020, bese sifinyelele etigidzigidzini letinge-R776 tekutinikela kulutjalomali.

Kulenyanga letako, mhla tinge-24 Indlovulenkhulu, sitawube sibambe Inkhomfa yesine yaseNingizimu Afrika Yelutjalomali lapha eJozi.

Sitawube sikhombisa ematfuba lamanyenti elutjalomali lakhona njengaloku iNingizimu Afrika ichubeka nekuvuseteleka kabusha ngemuva kwelubhubhane lwe-COVID-19, kanye nekuletsa umbiko lomayelana nenchubekelembili kulokutinikela kwaphambilini.

Ngemuva kwetincumo teNgcungcutsela Yelubumbano Lwe-Afrika kulemphelasontfo lendlulile, kuhweba nyalo sekungacala ngaphasi kweSivumelwane Selivekati Lase-Afrika Sekuhweba Endzaweni Ngenkhululeko.

Tinkampani taseNingizimu Afrika setime ngemumo kutsi tidlale indzima lemcoka ekutsatseni lamatfuba letfulelwa kutsi tona tifinyelele kancono kuletinye timakethe tase-Afrika.

Lesivumelwane seKuhweba Ngenkhululeko simayelana ne-Afrika kutsi itiphatsele likusasa layo kanye nekukhulisa temnotfo wayo ngekushesha.

Sitawuchubeka nekufuna kutimela ngekwetemphilo kwe-Afrika, ngekusebentisana nalamanye emave ase-Afrika kanye nebalingani bemave emhlaba kutsi sisekele kuciniswa kwemandla ekusebenta kwalelivekati kute likhone kuphendvula kutimbubhane.

Sitawukwandzisa imitamo yetfu yekutfutfukisa emandla ase-Afrika kutsi yakhe imijovo yekugoma.

Sesente inchubekelembili lebonakalako lapha eNingizimu Afrika.

Nyalo sesinetinkampani letimbili taseNingizimu Afrika – i-Aspen ne-Biovac – lanetinkontileka tekukhicita imitsi yekugomela i-COVID-19. Imiklamo lemibili lengetiwe yemitsi yekugoma imenyetelwe.

Kwengeta, sinemandla laphelele ekukhicita tinsitakuphefumula talelive, tibulalimagciwane tetandla, tifonyo tebuso kanye nemagilavu nemitsi yekwelapha kanye nemitsi yekubulala timvo kwesikhashana.

Lamandla ekukhicita alinganiselwa kutigidzigidzi temarandi tekukhicita ngemnyaka, ngephasi nje kweminyaka lemibili.

Imikhicito yaseNingizimu Afrika itfunyelwe kulamanye emave ase-Afrika, sekunekuphakelwa lokumcoka kanye nekwengetwa kwemisebenti kwebantfu labasha baseNingizimu Afrika.

Nanome sisita timboni letikhona kutsi tikhule, siphindze futsi sinakekele ematfuba lamasha ekukhula nemisebenti.

Hulumende nemkhakha lotimele basebentisane ngekuhlanganyela ekukhuliseni umkhakha wetinsita temabhizinisi emhlaba wonkhe kusukela elicenjini letinkampani letincane kuya kuleyo lehamba embili ekudlaleni indzima emhlabeni.

Umkhakha wetinsita temabhizinisi emhlaba tisemgceni kutsi tidale imisebenti lemisha lenge-500 000 kuleminyaka lembalwa letako.

Umkhakha wetimboni wensangu lenhlobonhlobo unemandla lagcinekile ekudala imisebenti lemisha lengetulu kwe-130 000.

Ngako-ke silungisa tinchubo tekulawula kute kutsi imboni yensangu kanye nemkhakha wensangu ungachuma njengaloku kwenteka kulamanye emave lafanana neLesotho.

Bantfu betfu eMphumalanga Kapa, KwaZulu-Natal kanye nome ngabe ngukuphi batimisele kulima lesitfombo lesidzala kanye nekusiletsa emakethe ngetimo tekwenta tintfo ngemcondvo lemisha.

Lomnotfo wetenhlalo, lokufaka ekhatsi iminyaka yekucala yekukhula kwamntfwana, buhlengikati, umsebenti wetenhlalakahle netinsita temmango, kunemandla lamcoka lagcinekile hhayi kuphela ekudala imisebenti, kodvwa kunika tinsita letimcoka imimango letidzingako.

Letinye tetimboni talelive lesetivutsiwe tinalokunyenti letingakwenta ekuvuseteleni kabusha tetimboni kanye nemandla lagcinekile ekwakha imphahla kulelive letfu.

Umkhakha wetekulima unemandla lagcinekile lamcoka ekudala umsebenti kutilimo letifanana netitselo te-citrus, nemagilebisi ladliwa asandza kuvunwa nalomisiwe, titselo te-tropical, emakonapeni, emagungumence netindvumbu.

Emasu lamakhulu etimbonini tetinkhukhu netashukela afaka ligalelo lelikhulu kulutjalomali lolwengetiwe, ekwenteni ncono kukhicita kanye nengucuko.

Kute sihehe batjalimali kutimbiwa tasemayini letidzingeka kumnotfo lomusha wemhlaba wonkhe, sitawube kungasikudzala siphotfula lisubuciko letfu lekuhlwaya timayini.

Sitawuchubeka ngekwesekela kutfutfukiswa kwemboni yemsebenti wekuhlwaya igesi, njengaloku inemandla lamakhulu lagciniwe ekudala umsebenti kanye nentfutfuko yetemnotfo ngebubanti.

Sitawucinisekisa kutsi loku kwentiwa ngekulandzela ngendlela lecinile imitsetfo yetemvelo kanye naleminye imitsetfo yalelive letfu, nekutsi lapho kunekwehlukana khona, sitawusebenta ngekuhlanganyela kusombulula loko kwehlukana ngekucabangela loko lokufunwa live letfu kanye nebantfu balo.

Tsine sihlala kulesinye saleto tigodzi temhlaba letitsintseka kakhulu ngenca yekugucuka kwesimo selitulu.

Sihlangabetana njalo netomiso, tikhukhula kanye naletinye timo tesimo selitulu letibi kakhulu letihambisana nekushisa kwemhlaba wonkhe. Kulesikhatsi lesisandza kwendlula tikhukhula temanti tibe nemtselela lomubi etifundzeni letinyenti, lokufaka ekhatsi KwaZulu-Natal, eGauteng naseMphumalanga Kapa.

Loku kubange umonakalo lomkhulu kusakhiwonchanti kanye nakutindlela tekutiphilisa.

Kulomnyaka lophelile, sente tinyatselo letimcoka ekulweni netingucuko tesimo selitulu, kanye futsi, ngesikhatsi lesifananako, sagcina kuchudzelana kwetfu kutemnotfo.

Kwekucala ngca, imigomo yetfu yesimo selitulu iyahambisana nekuvimbela kushisa kute kube ngu-1.5°C.

Lona ngumgomo onkhe emave lavumelana kucala ngawo njengencenye yeSivumelwane saseParis Sesimo Selitulu, futsi simcoka ekuvikeleni imitselela lemibi kakhulu yetingucuko tesimo selitulu.

Kusukela ngasungula Ikhomishini YaMengameli Yesimo Selitulu ngetulu kancane nje kwemnyaka lophelile, seyente umsebenti lomnyenti wekwesekela luntjintjo lolufanele lwekuya kumnotfo losimeme, lofaka wonkhe wonkhe, locinile     nalokhipha ikhabhoni lephasi.

Kunkhomfa yesimo selitulu yavelonkhe lebeyiseGlasglow ngaLweti lowengcile, live laseNingizimu Afrika lente sivumelwane lesiyinchophamlandvo setigidzigidzi leti-R131 neLubumbano LwaseYurophu, iFrance, iGermany, i-United Kingdom neMelika.

Lobu budlelwane bekucala ngca baloluhlobo butawufaka ekhatsi kuhlosa kabusha nekutfutfukisa letinye tetikhungomkhicito temalahle letiphelelwa sikhatsi, kanekudala tindlela tekutiphilisa letinsha tebasebenti kanye nemimango letsintseke kakhulu ngulengucuko.

Kucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika iyakhona kutsi ichube inzuzo lephelele yaloku kanye nalabanye balingani, ngikhetse Umnu. Daniel Mminele, Lisekela laphambilini leMphatsi weLibhangengodla, kutsi abe yiNhloko Yelicembu laMengameli Lemsebenti Wetetimali Tesimo Selitulu kutsi ahole kugcogcwa kwetimali kutsi kute sibe neluntjintjo lolulungile.

Nalutawulawulwa kahle, loluntjintjo lwemandla lutawukwenta kutsi kuzuze bantfu bonkhe.

Kukhicitwa kwemandla lavusetelelwako kutakwenta kutsi gezi ungabiti futsi kwetsenjelwe kuwo, futsi loko kutawenta timboni tetfu kutsi tihlale njalo tichudzelana nemhlaba wonkhe.

Lutjalomali etimotini letihamba ngagezi kanye nehayidrojini titawuhlomisa live laseNingizimu Afrika kutsi lihlangabetane nelikusasa lemandla lahlobile kumhlaba wonkhe.

Sitawukhona kutsi sengete imboni yetfu yetimayini kutimbiwa letiseluswinibuciko letimcoka ekukhiciteni emandla lahlobile, njenge-platinum, i-vanadium, i-cobalt, litfusi, imanganisi ne-lithium.

Siphindze futsi saba nelitfuba lelingakavami ekwakheni ihayidrojini, ngobe sinemandla elilanga letfu lasezingeni lemhlaba wonkhe kanye nemitfombolusito yemoya kanye netebuchwepheshe talelive kanye nebungcweti.

Tonkhe letinyatselo – kusukela kutingucuko kumumo kuya ekwesekeleni ema-SMME, lutjalomali kutakhiwonchanti kanye nekuvumbuka kwemikhakha lemisha – kutawuchuba ingucuko yekwenta ncono ekukhuleni kutemnotfo lokuchutjwa kukhula kwemkhakha lotimele kuleminyaka letako.

Siyati, nanome kunjalo, ngisho nome ngabe kunesimondzawo semabhizinisi lesincono kakhulu kanye nemazinga laphangisako ekukhula kwetemnotfo, kutawutsatsa sikhatsi kutsi umkhakha lotimele kutsi udale imisebenti leyanele yetigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika labawudzingako.

Inhloso yetfu kutsi singashiyi namunye umuntfu ngemuva.

Kungako sengeta kucashwa kwemmango nekucashwa ngekwenhlalo.

Tigaba tekucala letimbili tetinhlelo taMengameli Tekukhutsata Kucashwa, lesatetfula ngeMphala 2020 setisekela ematfuba langetulu kwe-850 000.

Emaphesenti langetulu kulange-80 labatimbandzakanyile bekubantfu labasha, futsi labangetulu kwe-60% bekubomake.

Lusekele bomake labasebancane labanjenga-Tracy Nkosi waseSprings, lowacashwa njengemsiti wetemfundvo e-Welgedag Primary School, futsi utsi lelitfuba limkhutsatile kutsi achube tifundvo takhe emkhakheni wetemfundvo.

Luphindze futsi lwasekela Make Nosipho Cekwana waseMpendle KwaZulu-Natal losebentise ivawusha yakhe yekulima kutsi atsenge ummbila, manyolo kanye netitsako tekudla temfuyo yakhe.

Linani selilonkhe lalabazuze ngco litakwenyuka ngekushesha lengce sigidzi sebantfu baseNingizimu Afrika.

Loku kufaka ekhatsi bantfu labasha labangetulu kwesigamu sesigidzi labacashwe njengebasekeli betemfundvo, lokwenta kutsi kube luhlelo lwelukhulu lwekucashwa kwebantfu labasha lolwase lwentiwa emlandvweni wetfu.

Lesikhutsati sekucashwa sitakwenta futsi kutsi Litiko Letasekhaya litwebe bantfu labasha labangasebenti laba-10 000 kutsi bente umsebenti wekugucula emarekhodi lasemaphepheni kutsi abe kudijithali, kwenta ncono emakhono abo kanye nekufaka ligalelo ekwenteni tinsita tetakhamuti kutsi tibe tesimanjemanje.

Sikhwama Setekucashwa Ngekwenhlalo sitawudala ematfuba emsebenti lamanye lange-50 000 ngekusebentisa emakhono ekwenta etinhlangano letingekho kuhulumende, etindzaweni letifanana netekulima tasemadolobheni, iminyaka yekucala yekukhula kwemntfwana, tebuciko temmango kanye nekulwa nebudlova lobucondziswe ebulilini lobutsite.

Kwengeta kulokucashwa kwemmango, sisekela bantfu labasha kutsi batilungiselele kusebenta futsi sibachumanisa nalawo matfuba.

Kugcugcutela kucashwa kumabhizinisi lamancane, sitawukwandzisa linani futsi singete silinganisosimo sekutimbandzakanya kuluhlelo lwekwephulelwa Umtselo Ngekuvula Ematfuba Emsebenti.

Iminyaka leminyenti, loku kube yindlela lenemphumelelo yekugcugcutela tinkampani kutsi ticashe tisebenti letinsha letifuna umsebenti. Letingucuko kulesikhutsati titakwenta kutsi kube lula kumabhizinisi lamancane ikakhulu kutsi acashe bantfu labasha.

Indvuna Yetetimali itawumemetela imininingwane yaletingucuko kusabelomali sakhe.

Sicela kutsi tinkampani tiwesekele lomtamo, titsatse lesikhutsati bese tinika bantfu labasha indzawo eveni lekusebenta.

Inkhundla ye-SAYouth.mobi yebantfu labasha labafuna umsebenti kutsi bafinyelele kutfola ematfuba kanye nekwesekelwa kwanyalo inebantfu labasha baseNingizimu Afrika labangetulu kwetigidzi le-2.3 lesebabhalisile.

Labangetulu kwe-600 000 balaba sebafakwe kumatfuba ekucashwa.

Insita Yevelonkhe Yelusha levuseteleke kabusha itawutweba bantfu labasha bekucala laba-50 000 kulomnyaka lotako, kudaleke ematfuba ekutsi bantfu labasha bafake ligalelo labo emimangweni yabo, batfutfukise emakhono abo futsi bandzise ematfuba abo ekucasheka.

Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha litawubeka labaneticu tase-TVET labangasebenti laba-10 000 etindzaweni tekusebenta kusukela ngaMabasa 2022.

Ekubhaleni le-SoNA, ngisitwe bantfu labasha lababili baseNingizimu Afrika labasebenta eHhovisi laMengameli njengebafundzikwenta emsebentini, Mk. Naledi Malatji naMk. Kearabetswe Mabatle.

Bangitjele ngebuhlungu lobuviwa bantfu labasha labatitfola baneticu temfundvo kodvwa bacashwa ngenca yekutsi bete sipiliyoni.

Loku kuphocelela labanyenti kutsi bente imisebenti lengakaphatselane nje nakancane naloko labakufundzele nome lokungakaphatselani sanhlobo.

Tonkhe letinyatselo lesengitibalile timcoka ekutseni sinike bantfu labasha sipiliyoni sasemsebentini labasidzingako kute batsatse sinyatselo sabo sekucala lesiya kumakethe yetemsebenti.

Sicela umkhakha lotimele kutsi wesekele letinyatselo – futsi, nangabe kwenteka, uyekele sipiliyoni njengesidzingo sekutsi umuntfu acashwe – kute kunikwe bantfu labasha labanyenti nakungenteka umsebenti wabo wekucala.

Njengaloku sikhulisa umnotfo futsi sidala imisebenti, sitakwengeta kwesekela kwetfu imindeni lephuyile kucinisekisa kutsi kute umuntfu lapha eveni lotawubeketelela buhlungu bendlala kanye nekwehliswa sitfunti ngenca yendlala.

Luhlelo lwetfu lwekuvikela tenhlalo lusemkhatsini wetintfo letinkhulu lombuso wentsandvo yelinyenti lophumelele kuto, kufinyelela kubantfu labangetulu kwetigidzi leti-18 njalo ngenyanga.

Ngaphandle kwalokwesekwa, tigidzi tebantfu labanyenti batawuphila ngebuphuya lobukhulu.

Kusukela kwacala i-COVID-19, Sibonelelomali Setenhlalo Sekuhhamula Inhlupheko sisekele bantfu labangasebenti labangetulu kwetigidzi le-10 labebahlaseleke lula kakhulu kulomtselela lomubi walolubhubhane.

Labanye bantfu basebentise leyo mali kusungula emabhizinisi.

Umnu. Thando Makhubu waseSoweto utfole R350 yesibonelelo sahulumende tinyanga letisikhombisa kulomnyaka lophelile, wayonga kute avule sitolo lesitsengisa i-ice cream nyalo ucashe bantfu labane.

Umnu. Lindokuhle Msomi, umdidiyeli wetinhlelo kumabonakudze longasebenti wasehositela yaKwaMashu, wonge ema-R350 esibonelelo sahulumende lasitfole tinyanga letiyimfica wacala kutsengisa kudla wondla umndeni wakhe.

Nanome lesibonelelo sahulumende sibe nemtselela lovakalako, kufanele kutsi sibone kutsi sibukene nekubete timali kuhulumende ngendlela lenkhulu.

Kuba nenkinga etimalini tahulumende kutawulimata kakhulu labo labaphuyile ngekwehla kwetinsita letimcoka labaphila ngato.

Ngekubona tinzuzo letibonakele ngalesibonelelomali, sitasengeta sikhatsi sesibonelelomali se-R350 sidvonse umnyaka munye futsi kudzimate kube sekupheleni kweNdlovulenkhulu 2023.

Ngaleso sikhatsi, sitatimbandzakanya ekubonisaneni kabanti kanye nekunika imininingwane yekusebenta kute sitfole indlela lencono kakhulu letawutsatsa sikhundla salesibonelelomali.

Nome ngabe ngukuphi kwesekelwa kwasesikhatsini lesitako, kufanele kutsi kuphase sivivinyo sekutsi kutawukhoneka yini, futsi kufanele kutsi kungenteki ngendlela yekutsi kutawukonakalisa kuletfwa kwetinsita letimcoka nome ngebungoti belusebentisomali lolungasimami.

Solomane kusasesifiso setfu lesikhulu kutsi sisungule kwesekela lokusezingeni lelinanincane labo labanesidzingo lesikhulu kakhulu.

Kuvula kutsi kube nekufinyelela kutfola umhlaba kumcoka kakhulu emitameni yetfu yekunciphisa indlala kanye nekunika bantfu tindlela tekutiphilisa letivakalako.

Sichubekela embili ngekuletsa tingucuko kutemhlaba ngekulandzela Umtsetfosisekelo, kanye nekutimbandzakanya ekuvumeni Umtsetfosivivinyo Wekutsatfwa Kwemhlaba kulomnyaka.

Kusungulwa kwe-Ejensi Yekutfutfukiswa Tekulima Netingucuko Kutemhlaba kutawuphotfulwa kulomnyaka.

Litiko Letemisebenti Yahulumende Netakhiwonchanti, litawuphotfula kwendluliswa kwemahektha la-14 000 emhlaba wembuso aye ku-Ejensi Yekutfutfukisa Tetindlu.

Sinemhlaba lowanele wekulima kute sisekele tigidzi tebalimi labancane labafuye tinkhukhu, imfuyo, titselo kanye netibhidvo.

Ngekusebentisa Sikhutsati saMengameli Setekucashwa kanye neSikhwama Selubumbano, balimi labangetulu kwe-100 000 sebavele batfole emavawusha kute bandzise kukhicita kwabo.

Leluhlelo selikhombisile kutsi linemphumelelo futsi linemtselela lomuhle.

Lomkhakha wetekulima uphindze futsi wakubona kubaluleka kwekusekela balimi labancane kanye nekubahlanganisa nenchubo leyentiwa yinkampani yekusebenta umkhicito.

Ngekusebentisa lisu lelikhulu lashukela, lemboni seyinike tigidzi letinge-R225 kulabo labahlanyela umoba ngemtsamo lomncane labangetulu kwe-12 000 njengencenye yekunikela sigidzigidzi se-R1 kwesekela balimi labamnyama.

Sitakwengeta kunikwa kwemavawusha futsi sicela leminye imikhakha bahlanganyele kulomtamo, kute kutsi ngekuhlanganyela sikhone kufinyelela kubalimi labalima umtsamo lomncane labange-250 000 kulomnyaka.

Kute imitamo yetfu yekuvusetela kabusha umnotfo wetfu lotawuphumelela nangabe asibukani ngco naloluhlupho lwenkhohlakalo silucedze nya.

Kusukela ekucaleni kwemnyaka, senginikwe tincenye letimbili tekucala tembiko weKhomishini Lephenya Ngekubanjwa Ngabhongwane Kwembuso leholwa Libambela Lelijaji Lelikhulu Raymond Zondo.

Nanome siphetfo lesisimbelambela sisetakwetfulwa ekupheleni kwalenyanga, letincenye tekucala letimbili tikubeka kucace kutsi vele bekukhona ‘kubanjwa kwembuso ngabhongwane.’

Loku kusho kutsi tikhungo tahulumende kanye nemabhizinisi langephasi kwahulumende (ema-SOE) angenelwa yinethiwekhi yebugebengu ngenhloso yekutitapela imali yahulumende kute batizuzele bona ngasese.

Lemibiko ichaze kabanti imininingwane yemitselela lemibi yalesento sebugebengu kuTekundiza Emoyeni taseNingizimu Afrika, ka-Transnet, ka-Denel, eLuphikweni lwaseNingizimu Afrika Lwekugcogca Umtselo (i-SARS) kanye neTekuchumana taHulumende.

Kubanjwa Ngabhongwane Kwembuso kunemtselela ngco futsi umtselela lomubi kakhulu lophatsekako etimphilweni tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, kodvwa ngalokukhetsekile kulabo labaphuye kakhulu kanye nalawo malunga emmango wetfu lahlaseleka kalula.

Kukhinyabete emandla eMbuso kutsi uletse tinsita kanye nekwenta lokulindzelekile kanye nemalungelo emtsetfosisekelo ebantfu.

Kufanele nyalo sente konkhe lokusemandleni etfu kucinisekisa kutsi akuphindzi kwenteke loku.

Sibopho sami kutsi ngicinisekise kutsi umbiko wekhomishini uyacutjungulwa kahle ngekucophelela bese sekutsatfwa sinyatselo.

Kungakashayi mhla tinge-30 Inhlaba, ngitakwetfula lisu lakumele kutsi kwentiwe ngekuphendvula tincomo letentiwe yikhomishini.

Sitakwenta kutsi, njengaloku umbiko wekucala wekhomishini uncoma, sicinise tinhlelo tekuvikela tinhlabamkhosi, letimcoka kakhulu ekulweni nenkhohlakalo futsi letingene ebungotini lobukhulu ngekubika lokungenti kahle.

Ema-ejensi lafanele acinisekise kugcinwa kwemtsetfo atawutsatsa tinyatselo letifanele tekulungisa kukhatsateka lokuphutfumako lokumayelana nekuphepha kwetinhlabamkhosi.

Bantfu labanyenti kanye netinkampani lekhomishini letitfole kutsi ngito letinesandla ekubanjweni kwembuso ngabhongwane kufanele kutsi nyalo titilandze.

Nginelitsemba leligcwele kutsi Umtimba Wavelonkhe Wetekushushisa (i-NPA) utawuchubeka nekwenta luphenyo loluchubekako ikhomishini leluncomile, nekutsi lutawuletsa lamalunga enethiwekhi yebugebengu langene kuhulumende futsi abamba Umbuso ngabhongwane ngekushesha esandleni sebulungiswa.

Luphiko Lwetekuphenya ku-NPA nyalo selume ngemumo kutsi lwetfule ligunyakwenta lalo lelimcoka, kantsi kukhetfwe licembu lelitinikele kutsi lilandzelele lamacala.

Sitawukhetsa inhloko lensha yeLuphiko Lwetekuphenya ngemuva kwekushiya sikhundla sakhe kwa-Adv Hermione Cronje.

Kuchibiyelwa kwemitsetfosimiso yeKhomishini Yekuphenya Kubanjwa Kwembuso Ngabhongwane ngeNhlaba 2020, kunike emandla ekwabelana ngelwatiso emkhatsini weKhomishini nema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo.

Lesichibelo siphindze futsi savumela kutsi kucashwe tisebenti teKhomishini Yekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane ngema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo.

Lemitsetfosimiso lenika emandla yenta kutsi Luphiko Lwetekuphenya kutsi lube nemphumelelo kakhulu ekulandzeleni loluphenyo loluvela kulekhomishini.

Sikwemukele ngekubonga kutinikela ngekusisekela kwemkhakha lotimele kusisita ngekusinika lawo makhono lesiweswelako kuhulumende kwenta kutsi kube neluphenyo kanye nekushushiswa kwalabenta bugebengu.

Kucinisekisa kutsi umtimba wetekushushisa uhlala ume ngeliciniso kutibophelelo tawo temtsetfosisekelo kanye nekucinisekisa kutsi kute lokufihlwako, sisungula luhlakamsebenti lwekubambisana nemkhakha lotimele lolutawulawulwa ngekusebentisa Temafa aVelonkhe.

Kusasekhona futsi netinkhulumiswano letisachubeka neLuphiko Lwetebulungiswa letimayelana nekutsi kube nenkantolo lekhetsekile yemacalala ekubanjwa kwembuso ngabhongwane kanye nemacala enkhohlakalo.

Nanome sitsatse tinyatselo leticinile tekucedza lesikhatsi sekubanjwa ngabhongwane kwembuso, siyati kutsi imphi yekulwa nenkhohlakalo kusesekhashane kutsi iphele.

Ngisho nome ngabe lelive belihlukumetekile ngenca yemonakalo lodalwe lubhubhane lwe-COVID-19, tinkampani nalowo nalowo bebabopha lichinga netikhulu tahulumende kutsi bantjontjele hulumende tigidzigidzi temarandi kutinkontileka letiphatselene ne-COVID-19.

Ngekushesha nje kuvela bufakazi balenkhohlakalo sitsatse sinyatselo.

Sahocisa imitsetfosimiso letsite yekutsenga ngekwesimo lesiphutfumako, sasungula sikhungo lesihlanganisa ndzawonye ema-ejensi lahlukahlukene lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo i-fusion centre, sashicilela ku-inthanethi yonkhe imininingwane lephatselene netinkontileka te-COVID-19 savusa luphenyo lolubanti Luphiko Lolukhetsekile Lweluphenyo (i-SIU) lelentile kusukela yakhiwa.

NgeNgongoni, i-SIU yangenisa umbiko wayo wekugcina lomayelana neluphenyo lwetinkontileka letiphatselene ne-COVID-19.

Ngenca yemphumela waloko, emacala lange-45, elinani leselihlangene letigidzigidzi leti-R2.1, asengenisiwe eNkhundleni Lekhetsekile Yekutilalela.

I-SIU yendlulisele tikhulu tahulumende letinge-224 kutsi titsatselwe tinyatselo tekucondziswa tigwegwe futsi yandlulisa emacala lange-386 kutsi ayewushushiswa yi-NPA nakwenteka.

Lihhovisi laMengameli selibeke indlela yekwelusa kufezekiswa kwaletincomo te-SIU kanye nekucinisekisa kutsi ematiko ahulumende kanye netikhungo abatsatsela tinyatselo labo labephule imitsetfosimiso kanye nemtsetfo.

Kulwa nenkhohlakalo kutawutsatsa umfutfo lomusha sibonga imiphumela yeLikhomishini Lekubanjwa Kwembuso Ngabhongwane, kuciniswa kwema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo kanye nekucala kwekusebenta kwalokwentiwako lokulwa nenkhohlakalo emsebentini wahulumende.

Ema-SOE adlala indzima lemcoka emnotfweni wetfu.

Kusukela emantini nemigwaco, kuya kutemandla netikhumulo tetindiza nemikhumbi, kuya kutekuvikela netetindizamshini, letimphahla letikulisubuciko tidzingekile kute tigcine live letfu lisebenta lenta tintfo.

Kumcoka kutsi sikubuyisela emuva kwehla kwato, bese sitibeka kahle kutsi tifake ligalelo lelihle.

Ngako-ke sesicale kutsatsa tinyatselo letinyenti letiphutfumako kute sibuyisele esimeni setemphilo letinkampani, ngesikhatsi lesifananako njengaloku senta tingucuko etinemtselela lofika khashane letakwenta kutsi ema-SOE etfu abe nekusebenta ngelikhono kakhulu, abe nekuchudzelana, atilandze futsi asimame.

Umkhandlu Wamengameli wema-SOE, lengawukhetsa nga-2020, uncome kutsi hulumende ncono ulandzele indlela yinye yekusebenta kwebanikati bemasheya yetinkampani letimcoka temabhizinisi letingephasi kwembuso. Loku kutakwehlukanisa imisebenti yebuniyo beMbuso ekushayeni inchubomgomo kanye nemisebenti yekulawula, kunciphisa bungako bekufaka lunyawo lwetepolitiki, kwetfula bungcweti lobukhulu kanye nekulawula timphahla tembuso ngendlela levikela lizingagugu lemnikati wemasheya.

Njengencenye yaloku, umsebenti wekulungiselela sewucaliwe wekusungula inkampani lengaphasi kwembuso yekubamba kute ifake ngekhatsi ema-SOE kanye nemsebenti wekwengamela lokuchumanisiwe.

Kucinisekisa kutsi ema-SOE atifezekisa ngemphumelelo tibopho tawo, Umkhandlu WaMengameli Wema-SOE usalungisa tincomo letimayelana nema-SOE lekumele kutsi agcinwe, ahlanganiswe nome acitfwe.

Nome ngabe ngutiphi tincomo kutawubonisanwa ngato kabanti kanye nabo bonkhe labatsintsekako.

Sitsatsa tinyatselo sekuvikela intsandvo yetfu yelinyenti, kuvikela sakhiwonchanti setemnotfo kanye nekwakha imimango lephephile yetfu sonkhe.

Nakusasuka leliviki, sikhiphe lombiko welitsimba letati lomayelana netiphitsiphitsi temmango tangenyanga yaKholwane kulomnyaka lophelile.

Lombiko uveta sitfombe lesibi kakhulu semakhono ekwenta setinsita tetfu tekuvikeleka kanye netinhlaka letikhona tekuchumanisa umsebenti wato.

Lombiko uphetsa ngekutsi indlela yekucala hulumende latilawule ngayo tiphitsiphitsi tangaKholwane 2021 ikhombise kwehluleka, kuhleleka kwekusebenta kwemaphoyisa bekungekho ezingeni, bekungekho ezingeni kuchumana ngekusebenta emkhatsini wetekuvikeleka kwembuso kanye netebunhloli tembuso, nekutsi emaphoyisa akatfolakali njalo emimangweni layisebentelako.

Lelitsimba letati latsi nangabe loludlame kukhona lelikuvetile, kube buphuya nekungalingani lokusisusa sekuphelelwa litsemba kwebantfu baseNingizimu Afrika.

Litsimba letati latfola kutsi Ikhabhinethi ifanele kutsi isetfwale sonkhe sibopho setehlakalo letenteka ngenyanga yaKholwane 2021.

Lesi sibopho lesisibonako futsi siyasemukela.

Sitakwenta, njengaloku kuncome litsimba, sisungule futsi sichube lisu lekuphendvula kwavelonkhe kute silungise lobutsakatsaka litsimba lelibubonile.

Sitawucala ngekushesha sivale tikhala temsebenti lomcoka kanye nekulungisa tikhundla letibangwe ngumtselela wekumiswa emsebentini ku-Ejensi Yetekuvikeleka Kwembuso Nebunhloli Betebugebengu.

Sitawumemetela masinyane tingucuko tebuholi kuma-ejensi lamanyenti etekuvikeleka kute sicinise tinhlaka tetfu tekuvikeleka.

Kucashwa kwetisebenti kuliphiko lebuphoyisa bekuthula kemmangweni beLuphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa aseNingizimu Afrika kutawubekwa ezingeni lelifanele, kanye nekwenta kutsi kube netifundvo tekucecesha.

Lokonakaliswa kanye nekwebiwa kwetakhiwonchanti tetemnotfo lokuchubekako sekonakalise kutetsemba futsi kwakhinyabeta kabi kukhula kutemnotfo, kulutjalomali kanye nekudala umsebenti.

Ngesikhatsi lesifananako, sidzinga kutsi sibukane ngco nalamacembu etebugebengu langena etindzaweni tekwakhiwa kanye nakuletinye tindzawo tebhizinisi afune ngenkhani imali etinkampanini.

Loku kudzinga kugcila kanye nekuphendvula ngendlela lechumanisiwe.

Ngako-ke hulumende sewusungule tincenye letikhetsekile letimhibamnyenti kute alungise lokoniwa kwetemnotfo, kufunwa ngenkhani imali etindzaweni lapho kwakhiwa khona kanye nekuhhihlitwa kwetakhiwonchanti.

Sitakwenta kutsi kube khona imitfombolusito yekutweba nekucecesha tisebenti letinsha tasemaphoyiseni letengetiwe leti-12 000 kucinisekisa kutsi Luphiko Lwetemisebenti Yemaphoyisa aseNingizimu Afrika lutfola ngekushesha emandla ekusebenta loluwadzingako.

Lenye indzawo ledzinga kubukwa masinyane kutawuba kusungulwa futsi kwetinkhundla tebuphoyisa bemmango kute kwentiwe ncono budlelwane kanye nekuchumana emkhatsini wemaphoyisa endzawo netakhamuti tendzawo emaphoyisa lasebenta kuto.

Kuyacaca ngendlela litsimba letati lelibone ngayo kutsi sidzinga kutsi silandzele indlela lefaka wonkhewonkhe yekuhlola bungoti lobucondziswe kutekuvikeleka kwelive letfu futsi sincume ngetimphendvulo letidzingekako.

Ngicela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngetinhlaka tabo letahlukahlukene kutsi batimbandzakanye ekusunguleni Lisubuciko Lavelonkhe letfu Letekuvikeleka.

Ngitawuya kulabasesihlalweni basePhalamende ngicele kutsi Iphalamende idlale indzima lemcoka ekuchubeni letinchubo tekufaka wonkhewonkhe kuletinchubo tekubonisana.

Tetetinsita tekuvikeleka tinikwe umsebenti nguMkhandlu Wavelonkhe Wetekuvikeleka kutsi tisungule ngekushesha emasu ekucala kusebenta latawulungisa loluhlu lwetincomo letentiwe litsimba letati.

Letinyatselo titawuhamba indlela lendze ekulungiseni kukhatsateka lokukhulu lokumayelana nekuphulwa kwemtsetfo nekuthula emmangweni.

Kulomnyaka, sicinisa kakhulu kulwa kwetfu neludlame lolucondziswe ebulilini lobutsite kanye nekubulawa kwalabasikati ngekufezekisa Lisu Lebucikokuhlela Lavelonkhe lelimayelana neBudlova Lobucondziswe Ebulilini Lobutsite neKubulawa Kwalabasikati, kanye naletinye tinyatselo tekutfutfukisa bomake.

Ekucaleni kwalenyanga, ngisayine imitsetfo lemisha lemitsatfu kutsi ibe ngumtsetfo losebentako, lecinise luhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu, kugcugcutela kutilandza eMbusweni wonkhe kanye nekwesekela labasindzile.

Kucala kwekusebenta kwalomtsetfo kutawuhamba indlela lendze yekucinisekisa kutsi emacala ashushiswe ngemphumelelo, labasindzile bayavikeleka nekutsi tinyenti tindlela tekuvikela letikhona.

Sesente inchubekelembili lemcoka ekunciphiseni kusilela emuva kusetjentwa kwelufutontalo lwe-DNA, ngekulunciphisa kusukela ku-210 000 ngaMabasa 2021 kuya ku-58 000 kwanyalo.

Nanome kunjalo, kulwa nebudlova lobucondziswe ebulilini lobutsite ngeke sibuncobe ngaphandle kwekutsi, njengemmango, sihlanganise ndzawonye tonkhe tinhlaka kanye nato tonkhe tive sichume luhlelo lolusimeme lwekutsatsa sinyatselo setenhlalo.

Njengaloku lolubhubhane lwe-COVID-19 selukhombise ngalendlela, temphilo yesive tichumene ngalokungehlukani nenchubekelembili kutemnotfo welive nentfutfuko kutenhlalo.

Ngako-ke sitawuchubekela embili nalomsebenti vele lochubekako kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika utfola lusito lwetemphilo, akukhatsalekile kutsi bayakhona yini kukhokha.

Nanome imihlangano yekulalelwa kweluvo lwemmango mayelana neMtsetfosisekelo weMshwalense Wavelonkhe Wetemphilo (i-NHI) iyachubeka ePhalamende, sekukhona lenkhulu inchubekelembili leseyentiwe ekulungiseleleni kungenisa loMshwalense Wavelonkhe Wetemphilo.

Bangetulu kwetigidzi letinge-59 tebantfu lababhalise eLuhlelweni Lwetemphilo Lwekubhalisa Tigulane.

Ngenyoni 2021, tisebenti tetemphilo letingetulu kwe-56 000 letengetiwe letitwebiwe futsi tingetulu kwe-46 000 tisebenti tetemphilo temmango letihlanganiswe eluhlelweni lwetemphilo lwahulumende.

Kuleminyaka lemibili leyengcile, imfundvo yebantfwabetfu kanye neyebantfu labasha itsikameteke kakhulu.

Njengaloku sesibuyela ekufundzeni lokwetayelekile, sitawusebenta kamatima kucinisekisa kutsi bonkhe bafundzi kanye netitjudeni titfola imfundvo lesezingenisimo labayidzingako nalebafanele.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Hulumende kufanele kutsi asebentele bantfu.

Kungaleso sizatfu-ke kutsi lesikubeke embili kakhulu kutsi sitawucala ngako sikwente kwakha umbuso lokhonako, lowenta tintfo ngenchubo lemukelekile futsi nembuso lotfutfukako.

Khona nje madzute sitawube siphotfula luhlakamsebenti lwekwenta kutsi umsebenti wahulumende ube webungcweti.

Loku kutawufaka ekhatsi tinyatselo leticinile tekutweba bantfu labatawusebenta kuhulumende, kutfutfukiswa kwebungcweti ngalokuchubekako ngekusebentisa Sikolo Savelonkhe Sahulumende kanye nebudlelwane emkhatsini wemitimba yembuso, tinhlangano tebungcweti kanye nemanyuvesi.

Kuhlolwa kwendlela yekuphila sekuvele kuyentiwa eMisebentini Yahulumende yonkhe.

Kulomnyaka sitawuchubeka ngekucala kusebenta kwe-DDM.

Lendlela iletsa ndzawonye yomitsatfu imikhakha yahulumende kanye nalabanye balingani betenhlalo kuleso nakuleso sigodzi kute kukhuliswe iminotfo yendzawo lefaka wonkhewonkhe kanye nekwenta ncono timphilo tetakhamuti.

Ikakhulu, i-DDM ichuba inchubo yekuhlela lokuhlanganisiwe kanye nekwenta sabelomali kuyo yonkhe imikhakha yahulumende kanye nekwenta ncono kuhlanganiswa kwemiklamo yavelonkhe ezingeni lesigodzi.

Nanome kunetincenye letinyenti tembuso letidzinga umsebenti kakhulu, kunetikhungo letichubeka ngekusita bantfu balelive ngemphumelelo futsi nangelikhono.

Sinye sikhungo lesinjalo yi-SARS, letawube icedza iminyaka lenge-25 budzala kulonyaka.

Nanome i-SARS yonakaliswa kakhulu kubanjwa kwembuso ngabhongwane, yenta inchubekelembili lenhle ekugcineni bucotfo, kwetsembeka kanye nekusebenta.

Kusukela yasungulwa, i-SARS igcogce R16 trillion tekutfutfukisa temnotfo netenhlalo talelive. Lemalingena isite hulumende kutsi ente ncono timphilo tebantfu labatigidzi ngekubanika kunakekelwa ngetemphilo, ngemfundvo, ngetibonelelo tahulumende kanye nangaletinye tinsita letimcoka.

Umbuso lokhonako akusiko kuphela kutsi suke unetisebenti tahulumende letisezingenisimo kanye nekuba nelikhono kwetikhungo.

Kuphindze futsi, kube mcoka, mayelana nekutsi takhamuti tinikwa njani emandla ekutsi titimbandzakanye.

Kufanele kutsi sisebente ngekubambisana kucinisekisa kutsi tinkhundla letifanana nemitimba lephetse tikolo kanye netikhundla tebuphoyisa bemmango tiyashukuma kakhulu futsi tifake wonkhewonkhe.

Inhlangano yemmango levutsako imcoka kumbuso lokhonako kanye nakuntfutfuko.

Sitawube sisebentisana nebalingani betenhlalo kute sibite lengcungcutsela temkhakha wetenhlalo lelindzelwe sikhatsi lesidze.

Lengcungcutsela itawuhlosa kwenta ncono lomugca emkhatsini wembuso kanye nenhlangano yemmango futsi ilungise letinsayeya tinhlangano letingasito tahulumende kanye naleto tihlangano temmango letibukene nato.

Live letfu likhahlametekile lishaywe ngemagalelo lamanyenti ladale umonakalo etikhatsini letisandza kwendlula.

Inhlanganisela yemandla, lamanyenti awo bekangale kwemandla etfu kutsi siwalawule, loko kusiletse kulesimo lesikuso njenganyalo.

Sibukene netinsayeya letetfusako naletijulile.

Ecinisweni, sisemphini silwela kuphila kwalelive.

Kodvwa asingabati kutsi sitawuphumelela.

Ngicela wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika kutsi sibumbaneni ekulweni kwetfu nenkhohlakalo, ekulweni kwetfu kutsi kudaleke imisebenti, ekulweni kwetfu kutsi sifezekise ummango lolungile nalolinganako.

Sibukene netinkinga letinyenti esikhatsini setfu lesengcile, futsi sitincobe tonkhe.

Sihlangabetane netincumo letilukhuni, njengaloku satitsatsa.

Ngetikhatsi letimatima, sikhombise kuba nesibindzi nekucina.

Etikhatsini ngetikhatsi, sikhonile kutikhipha esimeni sekuphelelwa litsemba futsi savusetela litsemba, savuseteleka kabusha kanye nenchubekelembili.

Nyalo, kufanele kutsi sente njalo futsi.

Asenteni kuvumelana lokusha kute sibukane neliciniso lelisha, kuvumelana lokusihlanganisako ekwabelaneni kulokutimisela kwetfu ekuguculeni umnotfo wetfu kanye nekwakha tikhungo tetfu.

Asisebenteni.

Asakheni futsi live letfu.

Futsi asingashiyi namunye umuntfu ngemuva.

Ngiyabonga.

 

Share this page

Similar categories to explore