Mengameli Cyril Ramaphosa: Inkhulumo Yebunjalo Belive 2018

 Inkhulumo Yebunjalo Belive Leyetfulwe NguMengameli WeRiphabhuliki YaseNingizimu Afrika, Mnu. Cyril Ramaphosa
 

Somlomo weSigungu saVelonkhe (we-NA), Mk. Baleka Mbete,
Sihlalo weMkhandlu waVelonkhe weTifundza (we-NCOP), Mk. Thandi Modise,
Sekelasomlomo we-NA naSekelasihlalo we-NCOP,
Mengameli waphambilini Thabo Mbeki,
Sekelamengameli waphambilini FW de Klerk,
Mphatsimajaji Mogoeng Mogoeng nani nonkhe malunga lahloniphekile etebulungiswa,
Tindvuna neMasekelatindvuna,
Baphatsitifundza naBosomlomo beTishayamtsetfo teTifundza,
Sihlalo weNhlangano yaseNingizimu Afrika yaHulumende waseKhaya (we-SALGA), Baphatsitifundza beSingungu labakhona,
Tinhloko teTikhungo teSehluko se-9,
Sihlalo weNdlu yaVelonkhe yeBaholi Bendzabuko,
Baholi betinhlangano tetenkholo,
Somlomo waPhambilini Dkt. Frene Ginwala,
Somlomo waphambili Mnu. Max Sisulu,
Tivakashi letimenyiwe,
Tigayigayi temzabalazo wenkhululeko,
Malunga emancusa,
Malunga lahloniphekile,
Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika

Kimi kukuhlonipheka lokukhulu nelilungelomvume kutfola lelitfuba lekutsi ngetfule leNkhulumo Yebunjalo Belive (i-SoNA).
Lenkhulumo beyifanele kutsi ngabe yetfulwe kuleliviki leliphelile, kepha yaphutiswa kute kutsi sikhone kulawula kahle nangekucaphela tindzaba tetingucuko tetembusave.

Ngitsandza kubonga Emalunga laHloniphekile kanye nebantfu baseNingizimu Afrika ngekubeketela nekutibamba kwabo.

Ngitsandza futsi nekubonga Mengameli waphambilini Jacob Zuma ngendlela labukene ngayo nalenchubo lematima naletfunuka imiva.  

Ngitsandza kumbonga ngekusebentela sive ngesikhatsi sakhe anguMengameli weRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, lapho khona lelive lente inchubekelembili lenkhulu etindzaweni tentfutfuko letehlukene. Ngikhulume naye Mengameli Jacob Zuma itolo wasifisela lokuhle mayelana nale-SoNA.

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ngetudlwana nje kwemalanga la-150 kusuka manje, bantfu bemhlaba batawuhlangana bagubhe umkhosi wekukhumbula lusuku lwekutalwa lwe-100 lwaNelson Rolihlahla Mandela.

Lilanga lapho khona tsine, bantfu baseNingizimu Afrika, sitawube sikhumbula imphilo yalomunye webaholi lomangalisa kakhulu lelive kanye nalelivekati – futsi ecinisweni, lowatiwa – ngumhlaba.

Sitawutfola litfuba lekukhuluma ngetinsayeya Madiba lahlangabetana nato ngesikhatsi alwela inkhululeko, kuhlakanipha kwakhe, kutitfoba kwakhe lokungaphelimandla, luvelo lwakhe lwesikhatsi lesidze kanye nebucotfo bakhe lobubalulekile.

Sente lomnyaka-2018 kutsi ube wekumkhumbula futsi sitawunikela tonkhe tinyatselo tetfu, yonkhe imitamo, nako konkhe lesikushoko kutsi siphumelelise umbononchanti wakhe welive lelibuswa ngentsandvo yelinyenti, live lelinebulungiswa nalelilinganako.

Siholwa sibonelo sakhe, sitawusebentisa lomnyaka lona kucinisa kutinikela kwetfu ekutiphatseni nenkhambo lefanele kanye nebuholi lobufanele.

Uma sigubha iminyaka le-100 yekutalwa kwaNelson Mandela akusiko kutsi simane nje sihlonipha sikhatsi lesendlulile, sakha likusasa futsi ikakhulu likusasa belilindzelwe nguMandela.

Sichubeka  nalomsebenti lomkhulu lawucala yekwakha live lapho khona wonkhe muntfu atawukhululeka, lapho khona bonkhe bantfu batawulingana ngembi kwemtsetfo futsi lapho khona bonkhe bantfu batawabelana umcebo wemhlaba wetfu futsi babe nemphilo lencono.

Sakha live lapho khona imphumelelo yemuntfu incunywa kutimisela kwakhe nekusebenta ngekutikhandla, futsi hhayi ngembala wesikhumba sakhe, indzawo latalelwa kuyo, bulili, lulwimi noma imali lengenako yebatali bakhe.

Ake ngigcizelele loku ngeSibhunu

[Ek wil dit ook in Afrikaans se:

Ons bou ’n land waarin ’n persoon se vooruitsigte bepaal word deur sy eie inisiatief en harde werk, en nie deur sy velkleur, geboorteplek, geslag, taal of sy ouers se inkomste nie.]

Kulomnyaka sitawuphindze futsi sigubhe iminyaka lelikhulu yekutalwa kwalelinye lichawe lemzabalazo, Albertina Nontsikelelo Sisulu.

Ngemphilo yakhe lemangalisako nekufaka ligalelo kwakhe lokuvelele, wachaza kutsi kusho kutsini kuba ngumlwelinkhululeko, umholi kanye nekuba sisebenti sebantfu lesisebenta ngekutimisela nalesititsibako.
Ngebuholi bakhe, wahlanganisa luchumano lolubalulekile emkhatsini wenkhululeko yavelonkhe kanye nekukhululeka ngekwebulili. Lapho sigubha iminyaka lelikhulu yekutalwa kwakhe, siyagcizelela kutsi kute kukhululwa lokungaphetfwa nekutsi sive singakhululeka kute kube ngulapho bomake baso bakhululeka.

Sihlonipha lendvodzana, Nelson Rolihlahla Mandela nelendvodzakati yemdzabu, Albertina Sisulu, emnyakeni wetingcucuko, emnyakeni wekuvusetela, emnyakeni welitsemba. Asibahloniphi ngemavi nje kuphela kepha, lokubaluleke kakhulu, ngetento ngco ekutsini sizuze umbononchanti wetfu sonkhe welive lelincono.

Sifanele kutsi sihloniphe Madiba ngekwehlukana nesikhatsi sekungavani nekujabha.  Sifanele kutsi sikhohlwe ngesikhatsi sekuncipha kwelitsemba etikhungweni tahulumende nakubaholi belive lakitsi. Sifanele kutsi sishiye ngemuva kwetfu umoya lomubi lobowuloku uhleli lelive letfu emsileni ngoba phela sesifikelwe sikhatsi selitsemba, litsemba lelikhulu.

Leli litsemba lelisha lelishisekelwe yinkhumbulo yetfu sonkhe yaNelson Mandela kanye netingucuko letentekako. Lapho sisusa umoya lomubi etingcodvweni tetfu, sifanele kutsi sicinisekise kabusha kukholwa kutsi iNingizimu Afrika yabo bonkhe labahlala kuyo.

Nanoma nje sibantfu labehlukahlukene, sisive sinye.

Sitigidzi letinge-57, ngamunye wetfu unemlandvo wakhe lowehlukile, sinetilwimi nemasiko lahlukahlukene, netintfo letihlangabetene nato emphilweni tehlukene futsi imibono netidzingo tetfu atifani.

Kepha siboshelwe ndzawonye lwati lunye lolufananako lwekutsi sibantfu baseNingizimu Afrika.

Mayelana naloku, sifanele kutsi sibonge bakitsi labasihambele embili – bantfu labafanana naboPixley ka Seme, Charlotte Maxeke neNkhosi Albert Luthuli – labebavisisa sidzingo selubumbano nekuvana kwabo bonkhe bantfu balelive lelihloniphekile.

Sisive sinye.

Sibantfu banye, labatinikele ekusebentisaneni kute sitfolele lusha lwetfu imisebenti; sakhe emafekthri nemigwaco, tindlu, nemitfolamphilo; kulungiselela bantfwabetfu sikhatsi setingcucuko nenchubekelembili; kwakha emadolobhakati nemadolobha lapho khona imindeni ingaphepha, ikhicite iphindze futsi yenetiseke.  

Sitimisele kwakha live lelibonakala ngekuhlonipheka nangesitfunti lelingakubeketeli kubhujiswa kwemitfombolusito yemmango, kwebiwa kwemali yebantfu bakitsi labayisebentele kamatima, yebiwa ngemabhizinisi latigebengu.

Nanoma nje kunetintfo letinyenti lesehlukana ngato, kuletintfo leti letibalulekile, siyavumelana.

Siyati kutsi kusesekunyenti lokusehlukanisako.

Siyachubeka nekuba live lelingalingani, lapho khona buphuya nekunotsa kusachazwa ngebuhlanga nangebulili.

Sinikwe umsebenti sibantfu baseNingizimu Afrika sekwakha sive lesisha, kulungisa umonakalo lowashiywa ngumbuso welibandlululo nekungalingani kwamanje.

Simenywa kutsi sente njalo ngaphasi kwetimo letimatima.

Simo lesikuso njengesive sekutsi nanoma nje lizinga lebuphuya lehle kakhulu ngemuva kwekuphumelela kutfola intsandvo yelinyenti nga-1994, sibone kukhuphuka  kuleminyaka lembalwa lendlule

Emazinga ebuphuya akhuphuka nga-2015, kweswelakala kwemisebenti kukhuphukile kantsi futsi nekungalingani kuphokophele.

Seminyaka leminyenti, umnotfo wetfu ungakhuli ngesivinini lesidzingekako kute kutsi kwakheke imisebenti leminyenti kute kutsi sikhiphe bantfu bakitsi ebuphuyeni.

Timali tahulumende betiloku tinganeli, tinciphisa emandla ahulumende ekutsi akhone kukhulisa lutjalomali lwakhe ekutfutfukiseni temnotfo netenhlalo.

Nanoma nje bekunaletimo letimatima, sikhonile – sisebentisana – sazuza inchubekelembili ekwenteni timphilo tebantfu bakitsi kutsi tibe ncono.

Ngisho nangaphansi kwetimo nekukhula lokubutsakatsaka, umnotfo wetfu udale imisebenti, kepha hhayi ngesivinini lesidzingekako sekutsi kungene bantfu labasha emisebentini.

Loku-ke kusho kutsi lapho sifuna emazinga laphakeme ekukhula kwemnotfo nelutjalomali, sifanele kutsi sitsatse tinyatselo letehlukile sinciphise buphuya futsi sihlangabetane netidzidzingo tebantfu labangasebenti kulelive letfu.

Kusukela kwacala lePhalamende yamanje, tinhlelo tetfu tekucashwa tahulumende tidale ematfuba emisebenti lengetulu kwetigidzi le-3.2.

Esimeni sekweswelakala kakhulu kwemisebenti, lamatfuba ayachubeka nekuveta imali lengenako ledzingeka kakhulu, kuba nelwati lwemsebenti kanye nekuceceshwa.

Sitsetse tinyatselo sanciphisa tindleko tekuphila tebantfu bakitsi, ikakhulu tebantfu labaphuyile. Tindleko tekuphila betiloku tiphikelele tikhula.

Luhlelo lwaHulumende lweTinsita letiSisekelo taMahhala kwamanje lwesekela emakhaya laphuyile langetulu kwalatigidzi le-3,5

Bangetulu kwetigidzi leti-17  labatfola tibonelelo tahulumende njalo ngenyanga. Loku kusho kutsi bantfu labacishe babe yincenye yalokutsatfu yebantfu bonkhe belive. Letibonelelo tahulumende setilikhuphulile lizinga letimphilo tebantfu bakitsi kantsi futsi tiligugu kakhulu kubantfu bakitsi.

Siyati, nanoma kunjalo, kutsi uma ngabe sifuna kulwa nalensayeya yebuphuya, sidzinga kutsi sifundzise bantfwana bebantfu labaphuyile.

Sigcizelele kutsi loku kufanele kutsi kucale bantfwana basesebancane.

Lamuhla sinebantfwana labacishe babe sigidzi labasetinkhulisa.

Sibona tingucuko letincono kumiphumela yenchubo yetemfundvo lesisekelo.

Lizinga lekuphasa kamatikiletjeni likhule lesuka ku-60,6% nga-2009 laya ku-75,1% kulomnyaka lophelile.

Kwamanje ticishe tibe sigidzi titjudeni letibhalisele imfundvo lephakeme, lokutse nje kuba ngetulu kwe-500 000 nga-1994. Loko kukhombisa inchubekelembili.
    
Lapha singena esikhatsini lesisha, sitimisele kwakhela kulemisebenti leyimphumelelo, kubukana ngco netinsayeya lesihlangabetana nato kanye nekusheshisa inchubekelembili ekwakheni live leliphumelela kakhulu nalelilinganako.

Sibone kukhula kancane kutemnotfo wetfu kanye futsi nekuvuka lokubanti, lokusimeme kutemnotfo wemave emhlaba.

Tintsengo  temikhicito setincono, futsi tiyachubeka nekuba ncono kantsi futsi emafekthri atfola ema-oda lamanyenti, imakethe yemasheya iyaphakama, emandla elirandi ayacina futsi sekunetikhomba tekucala tekutsi kutetsemba kwebatjalimali kuyakhula.

Sitsetse tinyatselo letingangabati tekulungisa kukhatsateka mayelana nekungatinti kwetepolitiki futsi sitinikele ekwenteni siciniseko sekutsi tinchubomgomo tingito futsi tichubeka njalo tingito futsi atijiki.

Kunemcondvo lomkhulu kubantfu bakitsi wekwetsemba kutsi kunetintfo letinhle letisatokwenteka.

Bantfu bakitsi banelitsemba lelikhulu mayelana nelikusasa.

Likhulilwe lizinga lekwetsenjwa kwemnotfo welive tinkampani taseNiningizimu Afrika futsi batjalimali bemave angaphandle babuka ematfuba eveni letfu ngeliso lelisha.

Letinye tetikhungo tetimali setikhombe iNingizimu Afrika njengalelinye lemave lasakhansa lelinematfuba lamanyenti elutjalomali nga-2018.

Umsebenti wetfu, njengenantfu baseNingizimu Afrika, kutsatsa lelitfuba lelitsemba nekuvuseteleka, bese siyasebentisana kwenta siciniseko sekutsi lenta umehluko lobonakalako etimphilweni tebantfu bakitsi.

Kulomnyaka, sitawucala kusebentisa tinyatselo sibeke lelive emzileni lomusha wekukhula, kucashwa nekugucuka.

Sitawukwenta loku ngekutsi sitfole balingani betenhlalo lesitawubambisana nabo kulelive letfu ekwenteni sivumelwano setenhlalo lesitokwakha ngaso emathulusi ekuvusa temnotfo.

Sifanele kutsi sakhe sichubeke ekusebentisaneni nemabhizinisi netisebenti kute kutsi sibuyise kutetsemba nekuvikela kutsi kuphindvwe futsi kwehliselwe temnotfo ezingeni lelingentasi.  

Kuye kwadzinga kutsi kutsatfwe tincumo leticinile tekutsi kuvalwe ligebe letimali tahulumende, sitintise tikweleti tetfu siphindze futsi sibuyisele tinkampani tahulumende esimeni sato lesifanele.

Lokusenkhabeni yeluhlelo lwetfu lwavelonkhe lwemsebenti wanga-2018 kwakhiwa kwematfuba emisebenti, ikakhulu yelusha.

Sitawucala kutsatsa tinyatselo letinyenti tekubukana nensayeya yekweswelakala kwemisebenti.

Lomunye wemitamo letawentiwa kubamba Ingcungcutsela yeMisebenti kuletinyanga letimbalwa letitako kweta imitamo yemkhakha ngamunye nalabatsintsekako kutsi ihambisane futsi yesekele sibopho sekudalwa kwematfuba emisebenti.

Lengcungcutsela itawubuka kutsi yini lesidzinga kuyenta kucinisekisa kutsi umnotfo wetfu uyakhula nekutsi ukhicita kakhulu, tinkampani titjala imali ngelizinga lelikhulu, tisebenti tihlome kancono, nekutsi futsi sakhiwonchanti setfu naso siyakhuliswa.

Sitawulindzela kutsi lengcugcutsela ivete tisombululo letisebentako nemitamo letawufezekiswa masinyane.

Sitawufaka emandla kakhulu kulomnyaka kukhutsata lutjalomali lolukhulu lolusha kulelive letfu.

Kute sikuzuze loku, sitawuhlela kutsi kube nenkhomfa yelutjalomali kuletinyanga letintsatfu letitako, lecondze batjalimali balapha ekhaya nebemave angaphandle, kutjengisa lamatfuba elutjalomali lafucanako latfolakala lapha kulelive letfu futsi-ke manyenti ematfuba lanjalo.

Sitawulungisa kwehla kwelizinga letfu lekukhicita eminyakeni leminyenti, lokube nemphumela lomubi kakhulu ekucashweni nakumikhicito letsengiswa ngaphandle.

Sitawufuna kutfutfukisa timboni ngalokongako futsi ngesivinini lesidvosa tinkhulungwane tebafunimisebenti kulomnotfo.

Sitawukhutsata lutjalomali lolukhulu kumikhakha lekhicitako lebalulekile ngekusebenta ngekuhlakanipha tibonelelo  nekusebentisa letinye tinchubo hulumende lanato langatisebentisa.

Mayelana nekuchubeka nekuvusa emandla ekukhicita, sitawuchubeka neluhlelo lwekukhicita ngekhatsi kuleli, lapho khona imikhicito lefana nemikhito letfungwako, tembatfo, ifenisha, titfutsi letihamba kujantji wesitimela kanye nemamitha emanti kukhetfwe kutsi kutawentiwa kuleli lakitsi.  

Sesivele sisebentise tigidzigidzi letingetulu kwaletinge-R57 kumikhicito lekhicitwa kuleli lengabe itsengwe kulamanye emave. Loko-ke kudalwa kwematfuba emisebenti ngemikhicito letsengwa kulamanye emave naletsengiselwa lamanye emave.

Tindzawo temnotfo letikhetsekile tiyachubeka nekuba ngemathulusi lesitawasebentisa ekuheheni lutjalomali ngco lolubalulekile lwemave angaphandle nelwakuleli lakitsi kanye nekusungula tindzawo letinsha letitikhungo tetimboni kulo lonkhe live letfu.  

Lenchubo yekutfutfukisa timboni ifanele kutsi yesekelwe luhlelo loluletsa tingcucuko.

Ngekusebentisa tinchubo letifanana neluhlelo lwekutsenga ngendlela lekhetsa labatsite neluhlelo lwabosomboni labamnyama, siyakha futsi sitfutfukisa situkulwane lesisha semadvodza nabomake lababakhiciti labamnyama labakhona kwakha emabhizinisi ngelizinga nangelikhono lelikhulu.

Sitawenta kancono emandla etfu sesekele tingcweti letimnyama, sitawubukana ngco sitsatse siphetfo mayelana netinkampani letiphikisana netingucuko, sisebentise inchubomgomo yekucudzelana kuvula timakethe sivulele bantfu labamnyama labangenako, siphindze futsi sitjale imali kumabhizinisi asemalokishini nasetindzaweni tasemaphandleni.

Kugucula umnotfo ngalokunemandla kudzinga kutsi sente kancono kakhulu simo sabomake nemimango yalabamnyama emnotfweni, sicinisekise kutsi babanikati, baphatsi, bakhiciti futsi ekugcineni, labanye babo bangaba ngulabasita ngetimali.
 
Insayeya yetfu lenkhulu kakhulu kungasebenti kwelusha.

Kuyintfo-ke lephutfuma kakhulu kubutsa lusha ngemanani lamakhulu silufake kumisebenti yemnotfo yelelive letfu.

Bantfu labasha baseNingizimu Afrika batawufakwa enkhabeni yetinhlelo tetfu tekutfutfukisa umnotfo.

Sebavele benta incenye lenkhulu yetisebenti tetfu kumihlamo yetfu yesakhiwonchanti futsi babazuzi labakhulu betinhlelo letifana nekufakwa kwetishisisimanti letisebenta ngekukhanya kwelilanga, i-solar, kanye nekulwa nekuvuta kwemaphayiphi emanti. Sitsatsa tinyatselo tekufaka ekhatsi lusha lwetfu ekusombululeni letinsayeya.

Siyachubeka nekubutsa lusha ngemani lamakhulu silufake emsebentini wemnotfo lokhicitako ngetinhlelo letifana neSibonelelo Semtselo weKucasha.

Sisebentisana nemabhizinisi, tinhlangano tetisebenti nebameleli bemmango, sakha ematfuba ekutsi bantfu labasha bavuleleke kungena emisebentini ngeluhlelo lwekutsi titjudeni tifundzele umsebenti emsebentini, labangasito titjudeni bafundzele umsebenti emsebentini, kucecesha kanye nekuba bosomabhizinisi.

Kulenyanga letako sitawetfula umtamo weNsita yeKucashwa kweLusha, lokutawenta kutsi lusha lolungasebenti lutfole kukhokhelwa nalufundzela imisebenti emisebentini kuto tonkhe tinkampani temnotfo.

Sisebentisana nebalingani betfu betemabhizinisi, sivumelene ngekutsi sakhe ematfuba lasigidzi ekufundzela umsebenti emsebentini kuleminyaka lemitsatfu letako.

Uma ngabe sifuna kubukana netidzingo telusha ngalokuyimphumelelo, kubalulekile kutsi bantfu labasha bakhone kuveta luvo lwabo baphindze futsi bakhone kukhulumisana netikhulu tahulumende.

Kute sikuzuze loku, ngitawusungula Licembu Lelisebentako leLusha lelimelele bonkhe bantfu labasha baseNingizimu Afrika kucinisekisa kutsi tinchubomgomo netinhlelo tetfu titfutfukisa tidzingo tabo.

Kutjala imali kusakhiwonchanti kubalulekile kumitamo yetfu yekukhulisa umnotfo, kwakha ematfuba emisebenti, kuhlomisa emabhizinisi lamancane kanye nekwetfula tinsita kubantfu betfu.
 
Sesitjale imali lenengi emigwacweni lemisha, kutiphehligezi, etikolweni nakuletinye takhiwonchanti.
 
Njengoba leminye yemiklamo yetfu itsatsa sikhatsi kucala kusebenta nekwenta kancono imitamo yetfu, ngitawakha licembu lelitawusheshisa kufezekiswa kwemiklamo lemisha, ikakhulu imiklamo yemanti, tikhungo netisetjentiswa tetemphilo kanye nekulungiswa kwemigwaco igcinwe isesimeni lesifanele. Lelicembu litawakhiwa futsi ngilo lelitawenta incenye lenkhulu yalomsebenti.

Sifundze lokunyenti nalokubalulekile kulesihlangabetene nako nasakha tonkhe takhiwonchanti letinsha, lesitawutsatsisa kuko uma sichubeka.

Sitawugcila ekwenteni kancono kulwabiwomali lwetfu nakutinchubo tekulandzelela, sente kancono kuhlanganiswa kwemiklamo nekwenta sivumelwano lesibanti sesakhiwonchanti sikanye nebetemabhizinisi netinhlangano tetisebenti.   

Umkhakha wetimbiwa ungulomunye lonemandla lamakhulu ekukhulisa nekudala ematfuba emisebenti.

Sifanele kutsi sibuke tetimbiwa njengemboni lensha futsi lekhulako kunekutsi sitibuke sitibuke njengemboni lendzala lephelwa ngemandla.

Ngenca yekukhuphuka kwetintsengo tetimbiwa, sitimisele kusebentisana netinkampani tetimbiwa, tinyonyane kanye nemimango kukhulisa lomkhakha, sihehe lutjalomali lolusha, sakhe ematfuba emisebenti siphindze futsi sibeke lemboni emzileni lomusha wetingucuko nekusimama.

Kulomnyaka, sitawucinisa kukhulumisana nabo bonkhe labatsintsekako kuMculu weTetimbiwa kucinisekisa kutsi ulithulusi lelinemandla mbamba kugucula ngalokusimeme simo setetimbiwa eNingizimu Afrika.

Ngekusebentisana, kulubanjiswano lolungulonalona, lolufakazelwa kwetsembeka nembonchanti wawonkhewonkhe, nginesiciniseko sekutsi sitalusombulula loludzaba  lolungumnyama longasi siphindze futsi sivumelane ngemculu losheshisa tingucuko nalokhulisa lomkhakha wemnotfo lobalulekile.

Kusetjentwa kweMtsetfosivivinyo weKuchibela Kutfutfukisa Kwemitfombolusito yeTimbiwa nePhethroliyamu kuto toTimbili Tindlu tePhalamende sekutesigabeni sekuphetfwa, Iphalamende ikhombisa kutsi loMtsetfosivivinyo utawuphetfwa ngekota yekucala ya-2018.

LoMtsetfosivivinyo, uma sewuphasisiwe waba ngumtsetfo, utawukwenta ncono imitsetfo lekhona njengamanje, kubeka umbandzela welilungelo lebunikati noma kucasha umhlaba nekutfutfukisa timfuno netemnotfo netenhlalo tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.

Sikhatsateke kakhulu ngetingoti letendlula nemiphefumulo letenteka etimayini, ikakhulu kulomnyaka lophelile.

Simema tonkhe tinkampani tetimbiwa kutsi tisebentisane nabo bonkhe labatsintsekako kucinisekisa kutsi tingoti tasemayini tincishiswa kakhulu.

Kushona kwebantfu akukamukeleki, ngisho nekushona kwamunye nje.

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ekugcineni, kukhula kwemnotfo wetfu kutawusimamiswa ngemabhizinisi lamancane, njengoba kunjalo nakulamanye emave lamanyenti.

Kusibopho setfu sonkhe kutsi sikhulise lomkhakha wetemnotfo.

Sitawusebentisana nebalingani betfu betenhlalo ekwakheni tinhlangano letinyenti lesita bosomabhizinisi, ibanotsise iphindze futsi ibakhutsate.

Hulumende utawusiphumelelisa setsembiso sakhe sekubeka eceleni lokungenani-30% wetinsita nemikhicito abekele kutsi kutsengwe emabhizinisi lamancane, lasemkhatsini nalamancane kakhulu (ema-SMME), emakoporasi nemabhizinisi asemaphandleni newasemalokishini.

Sitawuchubeka futsi nekutjala imali kumabhizinisi lasita emabhizinisi lamasha lahlumako kutsi atfutfuke.

Sikhutsata nemabhizinisi lamakhulu kutsi nawo ente njalo. Kutfola indlela yekusita emabhizinisi lamancane kutsi atfutfuke.

Kusungulwa kwetimali tekusita emabhizinisi lamancane ngekusebentisa Umtamo weMa-CEO, i-CEO’s Initiative – kwamanje kume kutigidzigidzi le-R1,5 – kusibonelo lesivelele sendzima lengadlalwa ngumkhakha lotimele.

Hulumende uphetsa sikhwamamali semabhizinisi lamancane nekutfutfukisa lekuhloswe ngaso kusita emabhizinisi lasasungulwa.

Sitawususa mitsetfo letihibe lephatamisa kusebenta kwemabhizinisi lamancane. Ngitawenta siciniseko sekutsi imitsetfo letihibe iyancishiswa.

Siyasebenta futsi kute sikhulise ematfuba emnotfo ebantfu labakhubatekile.

Emkhatsini waletinye tintfo, I-ejensi yeTimali yeMabhizinisi Lamancane (i-SEFA) yetfule sikimu lesitawutfutfukisa siphindze futsi sisite ngetimali bosomabhizinisi labakhubatekile lesibitwa ngekutsi yi-Amavulindlela Funding Scheme.

Tekulima tiveta lelinye lematfuba lamakhulu kakhulu ekutsi sikhulise umnotfo wetfu nekwakha ematfuba emisebenti ngalokubonakalako.

[Tsena tsa temo ke tsona tse bohlokwa le ho feta, ka hobane ke moo batho ba rona ba tla fumanang menyetla e metle ya hore ba kene kgwebong ena ya tsa ho lema. Ke moo re shebileng hore re ka kgona ho aha mesebetsi. Bane ba National Planning Commission ba ile ba re ho rona re ka kgona ho aha mesebetsi e lekanang milione ha re tla ho ena ya Agriculture.]

[Tindzaba tetekulima tibaluleke kakhulu, ngoba ngulapho bantfu bakitsi batokhona khona kungena kutekulimela kutsengisa. Ngulapho-ke kugcile khona kwakha kwetfu ematfuba emisebenti. Ikhomishini yaVelonkhe yeKuhlela isatise kutsi, makukhulunywa ngemkhakha weTekulima, singakwati kwakha ematfuba emisebenti letigidzi.]

Tekulima tifake ligalelo lelikhulu kakhulu, ngemnyele lobonakalako, ekukhuleni kwemnotfo wetfu lokwentiwe kancono ekoteni yesibili neyesitsatfu nga-2017.

Kulomnyaka, sitawutsatsa sinyatselo lesibonakalako kute asetjentiswe ngalokuphelele ematfuba lakumkhakha wetekulima.

Sitawusheshisa luhlelo lwetfu lwekwabiwa kabusha kwemhlaba hhayi nje kulungisa umonakalo lowentiwa ngumbuso welubandlululo, kepha loko sitokwentela nekutsi singenise bakhiciti labasha labanyenti emkhakheni wetekulima nekutsi sente umhlaba lomnyenti ube wekulima.

Sitawusebentisa indlela lenkhulu lesebentisa tonkhe tindlelakwenta lesinako lesingatisebentisa.

Siholwa tincumo teNkhomfa yaVelonkhe ye-54 yelicembu lelibusako, lendlela itawufaka ekhatsi kutsatfwa kwemhlaba ngalokungenasincemphetelo ubuyiselwe kubanikati bawo labafanele.

Sitimisele kutsi kutsatfwa kwemhlaba ngalokungenasincemphetelo kufanele kutsi kufezekiswe ngendlela leyengeta umkhicito wekulima, lecinisekisa kutsi kukhicitkwa kudla lokwanele nekutsi umhlaba ubuyiselwa kulabo labemukwa wona ngaphansi kwembusobucalu nelubandlululo.

Hulumende utawungenela tinchubo tekubonisana kute ancume tindlela tekufezekisa lesincumo.

Simema tikhungo tetimali ngalokukhetsekile kulelive letfu kutsi babe ngulesisebentsana nabo ekutfoleni imitfombolusito yekusheshisa loluhlelo lwekwabiwa kwemhlaba kabusha njengoba kutawudzingeka lutjalomali lolukhulu kulomkhakha. Kute kutsi siphatse tekulima njengemnotfo lokhula ngemandla kutemnotfo walelive.

Umkhakha wekuvakasha ngulomunye lonika live lakitsi ematfuba lamahle kakhulu ekutsi lichakate.

Umkhakha wekuvakasha kwamanje ucashe ebantfu labange-700 000 futsi wenta kahle kakhulu kunaleminye imikhakha lekhulako.

Kute sizatfu sekutsi kukhona lokungawubamba ungakhuli uphindze kabili bukhulu bawo.

Sinelive lelihle kunawo onkhe mave emhlaba futsi sisive lesinemusa kakhulu. Bantfu baseNingizimu Afrika bafanele kutsi bavule tinhlitiyo nemakhaya bamukele tivakashi tetfu ngemusa.

Kulomnyaka, sitawenta kancono kumaketha tindzawo letivakashelwako emaveni lanebantfu labanengi labavakashela lelive siphindze futsi sitsatse naletinye tinyatselo tekunciphisa imitsetfo letihibe sitfutfukisa emabhizinisi etekuvakasha lasakhansa.
    
Simema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bavule emakhaya abo netinhlitiyo tabo bavelele tivakashi temave emhlaba.

Kundlondlobala kwetfu sisive kusime ekukhoneni kwetfu kusebentisa ngalokuphelele ematfuba lanemandla etingucuko tetheknoloji.

Loku-ke kusho kutsi sidzinga kutfutfukisa ngekushesha emakhono etfu kutesayensi, tetheknoloji nakutekucamba tintfo letinsha.

Masinyane nje sitawusungula Ikhomishini yeTheknoloji Yesimanje (i-Digital Industrial Revolution), letawufaka ekhatsi umkhakha lotimele netinhlangano temmango, kwenta siciniseko sekutsi live letfu lisesimeni sekusebentisa ematfuba nekulawula tinsayeya tenchubekelembili lenemandla kutelwatiso netetheknoloji yetekuchumana.

Luhlelo lwekutfutfukisa itheknoloji yesimanje lutawuncika ekubeni khona kwetakhiwonchanti tethekhnoloji letisebenta kahle kakhulu.

Sitawephetsa tingcoco tetfu nemboni yetekuchumana kanye nalabanye labatsintsekako kucinisekisa kutsi kufakwa kwemtsamo kunciphisa tihibe tekungena, kukhutsata umncintiswano kuphindze futsi kunciphise tindleko letikhokhwa batsengi.

INingizimu ingene kuSivumelwano Setigodzi Letitsatfu Letingakhokhisani Umtselo Wekuhwebelana. Lesivumelwano sihlanganisa Inhlangano yeKutfutfukisa Emave Langaseningizimu ne-Afrika (i-SADC), Inhlangano Yekutfutfukisa Emave Laseningizimu Nemphumalanga ne-Afrika (i-COMESA) kanye neNhlangano Yekutfutfukisa Emave langaseMphumalanga ne-Afrika (i-EAC).

Lendzawo yekuhwebelana lekhululekile itawuhlanganisa emave lange-26 lanebantfu labacishe bafike kutigidzi letinge-625.

Lesivumelwano sitawuvula ematfuba ekutsi imikhicito yesaNingizimu Afrika letsengiswa kulamanye emave itfunyelwe kulamave, futsi kutawufaka ligalelo ekudaleni ematfuba emisebenti nekukhula kwemkhakha wetimboni waseNingizimu Afrika.

Tingcoco letimayelana neSivumelwano Selivekati seKuhwebelana loKukhululekile tichubeka ngekushesha, futsi kulindzeleke kutsi sivumelwano siphetfwe masinyane.

Kulomnyaka iNingizimu Afrika itawuba ngusihlalo wemave angemalunga e-BRICS (iBrazil, Russia, India, China neNingizmu Afrika), futsi itawubeka embili kukhutsata kuhwebelana lokubalulekile kanye nelutjalomali ngekhatsi ku-BRICS kube mikhakha lekhicitako.

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Mhla lu-1 ngeNkhwekweti kulomnyaka, sitawetfula umholo welizinga lelincane wekucala eNingizimu Afrika.

Lokuzuza lokuyincophamlandvo – kuzuzwa kwakunye kwalokufunwa ngemandla nguMculu weNkhululeko – kulindzeleke kutsi kukhulise imiholo yebantfu labangetulu kwetigidzi letisitfupha tebantfu baseNingizimu Afrika labasebentako kuphindze futsi kwente kancono timo tekuphila temakhaya kulo lonkhe lelive.

Lokungeniswa kwemholo wavelonkhe welizinga lelincane kwentiwe kwaba yimphumelelo kutimisela kwabo bonkhe labasebentisanako betenhlalo kutsi kuncishiswe kungalinganini kwemnotfo kube futsi kugcinwa kahle kukhula kwemnotfo nekwakhiwa kwematfuba emisebenti.

Loku kungulesinye sibonelo lesibonisa kutsi yini labangayenza abantfu baseNingizimu Afrika uma ngabe bakhulumisana ngalokwakhako kutsi basombulule kungevani, bumatima netinkinga, kanye nekubukana ngco netinsayeya.

Mayelana nekucinisekisa kuvana nekungagucugucuki ekufezekisweni kwenchubomgomo yetemnotfo – nekucinisekisa sihlome kancono mayelana nekubukana njalo nje netimo temnotfo letigucukako – ngitawuphakamisa Umkhandlu waMengameli weKubonisana ngeTemnotfo.

Ngitawusebentisa bantfu labatigcweti nalabanemakhono labavela kutinhlangano tetisebenti, kutemabhizinisi, tinhlangano temmango netikhungu temfundvo lephakeme.

Lelive lisachubeka nekubhucabhucwa ngulesinye somiso lesibi kakhulu kulelinyakalikhulu, lesibe nemphumela lomubi kakhulu emnotfweni wetfu, lokuphindze futsi kwaba nemphumela lomubi kutinsita tetenhlalo nakumkhicito wetekulima.

Simo salesomiso eNshonalanga Kapa, eMphumalanga Kapa, eNyakatfo Kapa sesiphakanyiselwe esimeni sekuba yinhlekelele yavelonkhe.  
Loku kunika hulumende wavelonkhe ligunya lekulawula nekuchumanisa tinhlelo tahulumende tokwesekelwa tifundza tonkhe.  

Loku kutawuphindze kucinisekise kutsi sicinisa tinyatselo letihlanganisiwe tekwesekela letifundza letitsintseke kakhulu.  

Sicabanga kucala sitsatse letinyatselo letingakatayeleki letivumelekile ngaphasi kwemtsetfo.

Ngiyabancoma bantfu baseKapa kanye neNshonalanga Kapa yonkhe ngekulandzela ngekunakekela tinyatselo tekonga emanti.

Simema bonkhe bantfu kulelive kutsi basebentise emanti kancane njengoba nje silive leleswela emanti leletsembele kulomtfombolusito lobalulekile kutsi siphumelelise tifiso tetfu tentfutfuko.

Malunga laHloniphekile,

Mhla tinge-16 Ingongoni kulomnyaka lophelile, Mengameli Jacob Zuma wesikhatsi lesengcile wamemetela kutsi hulumende utawetfula imfundvo lephakeme kanye nekucecesha yamahhala yebantfu baseNingizimu Afrika labaphuyile nalabasebentako kuleminyaka lesihlanu letako.  

Kusukela kulomnyaka, imfundvo yamahhala lephakeme nekucecesha itawutfolwa titjudeni temnyaka wekucala letivela emakhaya lanemali lengenako lehlanganisiwe lefika ku-R350 000 ngembi kwekutsi kudvoswe timali letidvoswako.

Indvuna yeTemfundvo Lephakeme Nekucecesha itawhola kufezekiswa kwalenchubomgomo, bese kutsi Indvuna yeTimali yona itawucacisa tonkhe tincenye tikusitwa kwesikimu ngemali ngesikhatsi sekwetfulwa kweNkhulumo yeLwabiwomali kuleliviki lelitako.

Kwengeta ekutfutfukiseni bulungiswa betenhlalo, lutjalomali lwalelizinga kutemfundvo lephakeme lulindzeleke kutsi lufake ligalelo ekukhuleni lokukhulu kwemnotfo luphindze futsi lusite ekunciphiseni buphuya nekungalingani, lenta ncono imiholo futsi likhulisa emandla ekucudzelana emnotfo wetfu.

Hulumende utawuchubeka nelutjalomali etinhlelweni tekucinisekisa kutsi bantfwana labanyenti bayafundza futsi batfola imfundvo lesisekelo lesezingeni lelihle kanye nekwenta ncono imiphumela yetikolwa tahulumende.

Luhlelo lwemfundzate iFunza Lushaka Bursary luhlela kukhipha imiklomelo yemifundzate le-39 500 yeTifundvo Tekucala Tebuthishela kuleminyaka lemitsatfu letako.

Kusukela ekucaleni kwalomnyaka, tonkhe tikolwa tahulumende ticale kufundzisa lulwimi lwemdzabu. Loku kuyincophamlandvo.

Loku futsi lokugcamile kube kucaliswa kweluhlolo lwekucala lwamatikuletjeni leLulwimi Lwetimphawu LwaseNingizimu Afrika (i-SASL). Loluhlolo lutawentiwa bafundzi labangeva etindlebeni ekupheleni kwa-2018.

Luhlelo Lolusheshisako Lwemtamo weKwetfulwa kweSakhiwonchanti seTikolwa (i-ASIDI) luyachubeka nekwetfula tisetjentiswa tesimanje etikolweni tasemaphandleni nasetindzaweni letincishwe ematfuba etindzaweni letisamadolobha kulo lonkhe lelive, lokungenani kute kube ngumanje seti-186 tikolwa lesetakhiwe taphela.  

Loluhlelo lotawucedza yonkhe imiklamo lesalele emuva ekupheleni kwemnyakatimali lotako.

Sibonelelo sahulumende siyachubeka nekuba ngumtakuli wetigidzi tebantfu bakitsi labaphuyile.

Sitawuphutfuma sitsatse tinyatselo leticinile kutsi sihambisane neticondziso teNkantolo yeMtsetfosisekelo.

Mine ngekwami ngifuna kususa konkhe kwesaba lokubangelwa kuphatamiseka kwekwetfulwa kwalensita lebalulekile, futsi ngitawutsatsa sinyatselo sekucinisekisa kutsi kute umuntfu lokuhulumende lowentela phansi kufezekiswa kwemincamulajucu lebekwe yinkantolo.

Sitawephetsa umsebenti wendlela yekusebenta yalomphelo lecubile leholwa nguhulumende, letawuvumela batfulitinsita bemkhakha wahulumende nalotimele kutsi bente kutsi bazuzi babe nekutikhetsela, bafinyelele futsi ngesikhatsi lesibafunako ngalokusezingeni lelisetulu.

Kulomnyaka, sitawutsatsa tinyatselo letibalulekile letilandzelako tekucedza sandvulelangculazi (i-HIV) kulelive.

Ngekuphakamisa lizinga lekuhlolwa nemkhankhaso wekwelashwa, sitawufaka labanye bantfu labengetiwe labatigidzi letimbili eluhlelweni lwekwelashwa ngetidzambisingculazi (ema-ARV) ngeNgongoni 2020.

Sitawuphindze futsi sidzinge kubukana ngco netifo letibangwa kuphila ngendlela letsite njenge-‘hayihayi’, sifo sashukela, bomdlavuta netifo tenhlitiyo.

Kuletinyanga letintsatfu letitako, sitawetfula umkhankhaso lomkhulu wamdlavuta lofanana nemkhankhaso lesawetfula wekuhlolwa nekwelulekwa mayelana ne-HIV.

Loku kutawuphindze futsi kufake ekhatsi umkhakha lotimele, ngoba sitawuphindze futsi sidzinge kugcogca yonkhe imitfombolusito kute kutsi silwe nalesifo

Sesifikile manje sikhatsi sekutsi siphumelelise kusebenta kwemshwalensi wetemphilo wawonkhewonkhe ngekusebentisa Umshwalensi Wetemphilo Wavelonkhe (i-NHI).

Umtsetfosivivinyo we-NHI manje sewulungele kutsi wendluliselwe kuhulumende futsi utawetfulwa ePhalamende kulamaviki lambalwa letako.

Imiklamo letsite ye-NHI lecondze bantfu labaphuyile itawucala ngaMabasa kulomnyaka.

Mayelana nekwenta kancono timphilo tabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, sifanele kutsi sicinise imitamo yetfu yekulwa nebugebengu siphindze futsi sakhe imimango lephephile.

Ekuhambeni kwalomnyaka, kutawuphunyeleliswa Luhlelo Lekwenta Umsebenti Webuphoyisa Emmangweni, ngenhloso yekutfola kwetsenjwa ngummango kanye nekutfola kutimbandzakanya kwawo lokuphelele nekubambisana ekulweni nebugebengu.  

Kwetfulwa kweLuhlelo Lwekuvikela Bugebengu Belusha kutawuhlomisa kuphindze futsi kwesekele bantfu labasha kutsi babe ngulabanako konkhe futsi batimbandzakanye emitameni yekulwa nebugebengu.

Kulomnyaka kutawugcilwa kakhulu ekusabalalisweni kwemitfombolusito etiteshini temaphoyisa.

Loku kutawufaka ekhatsi tisebenti kanye nemitfombolusito, kute kubuyiselwe emandla nekwati umsebenti ezingeni lapho khona kuliwa nebugebengu ngalokuyimphumelelo.

Kwemukela indzima lebalulekile ledlalwa tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende (ema-NGO) kanye netinhlangano letisemimangweni (ema-CBO) ekulweni nebuphuya, sitawubamba ingcungcutsela yemkhakha wemmango ekuhambeni kwalomnyaka.

Emkhatsini waletinye tintfo, lengcungcutsela ifanele kutsi ifune kwenta kancono kuchumana kwembuso netinhlangano temmango kanye nekusombulula tinsayeya ema-NGO nema-CBO labukene nato.

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kukhulisa temnotfo, intfutfuko kanye netingucuko kuncike kumbuso lonemandla nalokhona kwenta tintfo.

Kubalulekile kutsi kuma nebukhulu bembuso bufanela kuhlangabetana netidzingo tebantfu futsi kucinisekiswe kwabiwa kwemitfombolusito yahulumende ngalokufanele.

Ngako-ke sitawucala inchubo yekubuyeketa kuhleleka, linani kanye nebukhulu bematiko avelonkhe.

Emabhizinisi etfu ahulumende (ema-SOE) lamanengi abukene netinsayeya letimatima tetimali, tekusebenta netekuphatsa, lesetibe nemphumela lomubi kutemnotfo tabuye futsi tacindzetela temali tahulumende.

Sitawungenelela ngalokunemandla kute sitintise siphindze sifake sifake emabhizinisi ahulumende emandla.

Sinyatselo lesisandza kusitsatsa ka-Eskom sekucinisa kuphatsa, kucedza inkhohlakalo nekubuyisela simo sayo setimali esimeni lesifanele sicalo senchubo lesiyingenelako.

Hulumende utawutsatsa letinye tinyatselo kucinisekisa kutsi tonkhe tinkampani tahulumende tena umsebenti wato loligunya wekutfutfukisa umnotfo.

Sifanele kutsi sibukane ngco neliciniso lekutsi letinye taletinsayeya kuma-SOE etfu timayelana nekuhleleka – kutsi  tite imali leyenele lengenako kwelekelela ngetimali tindleko tato tekusebenta.

Lama-SOE lankha angeke aphume etinkingeni tawo ngekuboleka imali, ngako-ke sitawudzinga kutsi singenele inchubo yekubonisana nalabo labatsintsekako sibuyekete indlela yekusita lama-SOE ngetimali naletinye tinyatselo.

Sitawuntjintja indlela lekubekwa ngayo emabhodi kute kutsi kubekwe kuphela bantfu labanelikhono, lwati nesizotsa basebente kuletikhundla letibalulekile.

Sitawususa emalunga emabhodi kunoma ngabe nguyiphi indzima yekutsenga tinsita nemikhicito siphindze sisebente neMhlolimabhukujikele kucinisa tinchubo tangekhatsi tekuhlolwa kwemabhuku.

Lapho sisombulula tinsayeya etinkampanini letitsite, umsebenti utawuchubeka esimeni lesibanti sekwakheka semkhakha wemabhizinisi embuso kute kuzuzwe kuchumana lokuncono, kuphatsa kanye nekusimama.

Lona ngumnyaka wekutsi sibuyisele sicedze inkhohlakalo etikhungweni tetfu tahulumende.

Tikhungo tetebulungiswa bebugebengu betiloku tenta imitamo letawusita kutsi sikhone kulwa nenkhohlakalo ngemphumelelo.

Ikhomishini yeKuphenya ngeKubanjwa kweMbuso ngaBhongwane, leholwa Lisekela leLijaji leLikhulu, Jaji Raymond Zondo, ilindzeleke kutsi icale umsebenti wayo masinyane nje.

Lekhomishini ibalulekile ekutsini icinisekise kutsi kujula kanye nesimo sekubanjwa kwembuso ngabhongwane kuyatfolakala, kutsi kubuyiselwa kutitsemba kwetikhungo tahulumende nekutsi labo labente lokungafanele bayakhonjwa.

Lekhomishini ayikafaneli kutsi itsatse umsebenti lowetayelekile wema-ejensi alelive lacinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo ekuphenyeni nasekushushiseni nanoma ngutiphi tento futsi tonkhe tento tenkhohlakalo.  

[Amasela aba imali kaRhulumente mawabanjwe.]

[Emasela leba imali yaHulumende akashushiswe futsi aboshwe.]

Sifanele kutsi silwe nenkhohlakalo, kukhwabanisa nekubambisana ekwenteni lokubi emkhakheni lotimele ngenhloso nangekujula lokufanako.

Sifanele kutsi sikhumbule kutsi ngaso sonkhe sikhatsi umuntfu nakemukela umfumbatsiso kusuke kunemuntfu lolungele kufumbatsisa.

Sitawenta siciniseko sekutsi sibukana nabo bobabili ngemphumelelo.

Sicela imitimba yetigcweti kanye netiphatsimandla tekulawula kutsi titsatse sinyatselo tisitatsele emalunga latfolakele kutsi ente ngendlela lengafanele nalengasiyo inkhambo lenhle.

Loku kudzinga kutsi sicinise tikhungo leticinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo siphindze futsi sitivikele ekufakeni lunyawo lwengulube lwangaphandle nekusetjentiswa ngendlela lengafanele.

Sitawuphutfuma sibukane netindzaba tebuholi kuMkhandlu Wetebushushisi Wavelonkhe (i-NPA) kucinisekisa kutsi lesikhungo lesibalulekile siyatintiswa futsi siyakhona kwenta umsebenti waso ngekukhululeka ngaphandle kwekwesaba, kwenta umusa nekubandlulula.

Sitawuphindze futsi sitsatse tinyatselo tekutintisa nekucinisa tikhungo letibalulekile njengeLuphiko LwaseNingizimu Afrika Lwekugcogcwa Kwemtselo (i-SARS).

Sifanele kutsi sivisise kutsi kutfotjelwa kwemitsetfo yetemtselo kuncike esivumelwaneni lesingaka bhala lesisemkhatsini webakhokhimtselo nahulumende nekutsi kafanele tibonakale tintfo umbuso losebentisa kuto imali yebakhokhimtselo futsi lemali ifanele kutsi ingakhwabaniswa ngemasela ngetento tenkhohlakalo.

Ngemuva kwesicelo lesetentiwe yiNdvuna yeTimali, masinyane nje ngitawuphakamisa Ikhomishi yeLuphenyo letawuphenya ngeKulawulwa neKuphatfwa kweMtselo we-SARS, kucinisekisa kutsi sibuyisela lizinga lekwetsenjwa kwe-SARS nekucinisa emandla ayo ekucoca umtselo.

Umbuso wetfu ucasha tigidzi tetisebenti tahulumende.

Linyenti letisebenti tetfu tahulumende lisebentela bantfu betfu ngekucophelela nangekutinikela.

Sibetfulela sigcoko ngemsebenti wabo lomuhle kakhulu labawentako.

Nanoma kunjalo, siyatati tinsayeya bantfu bakitsi lababukena nato nabakhulumisana nembuso.

Etimeni letinyenti, bavamise kutfola lusito lolusezingeni lelibi noma-ke bangalutfoli mbamba.

Sifuna tisebenti tetfu tahulumende tilandzele umtsetfomgomo weBatho Pele, kubeka bantfu embili.

[Hi ri lava va hi tirhelaka hinkwerhu, hi lava ku ri loko va hi tirhela va tiva ku ri vanhu va lava ku ri va va tirhela kahle.Va endla swilo swa khwatsi. Swi vonaka ku ri vona vanhu lava va tirhelaka gavhumende ya hina va tirha mitirho ya kahle. Swi voniwa hi vanhu hinkwavo.]   

[Njengahulumende sitsi, bafanele batfule tinsita bati kahle kutsi bantfu bakitsi badzinga kusitwa ngekunakekelwa. Bafanele kutsi betfule tinsita letisezingeni lelifanele. Bantfu bafanele kutsi babone kutsi tisebenti tahulumende tetfula tinsita letikahle. Bantfu bafanele kutsi bakwati kufakazela kutinikela kwetisebenti tahulumende.]

Sitimisele kutsi wonkhe umuntfu emsebentini wahulumende ufanele kutsi atsatse sibopho ngekwenetisa, kusebenta ngekunakekela kanye nesitfunti.

Sifuna kujulisa indlela yekusebenta lensha, kwenta tintfo ngendlela lefanele, kwenta tintfo ngalokuphelele kanye nekutenta ngesikhatsi lesifanele.

Simema tonkhe tisebenti tahulumende kutsi tihole imikhankhaso netinhlelo tekuletsa tingucuko.

Ekuhambeni kwaletinyanga letimbalwa letitako, ngitawuvakashela onkhe ematiko avelonkhe ngiyokhulumisana nebaholi labakhulu bawo onkhe ematiko etfu ahulumende kucinisekisa umsebenti wahulumde uhambisana ngalokuyimphumelelo.

Ngitawuphindze futsi ngitfole sikhatsi sekuhlangana nebaholi bahulumende wesifundza newendzawo (bomasipala) kucinisekisa hulumende, wonkhe, uyaphendvula kutidzingo letibalulekile tebantfu bakitsi.   

Bantfu Bakitsi baseNingizimu Afrika,

Ngiyakholwa kutsi live letfu lisesikhatsini setingucuko.

Nanoma nje tingucuko tingenta kutsi kungabi nekuciniseka, kuphindze futsi kube nekuphaphuleka, kuphindze futsi kuvete ematfuba lamahle kakhulu ekuvusetela nekwenta kabusha, kanye nenchubekelembili.

Sisonkhe sitawucopha umlandvo kulelive letfu.

Sikwentile phambilini futsi sitawuphindze sikwente – siboshwe lutsandvo lwetfu lolufananako lwalelive, ngekungaphelimandla ekutimiseleni kwetfu kwehlula tinsayeya litisimele lapho siya khona futsi ngekholelwa ekutsini ngekusebentisana sitawakha ummango lofanele futsi lonebulungiswa, futsi ummango lonesitfunti Nelson Mandela lanikela imphilo yakhe kuwo.

Lapho sengephetsa, ngivumeleni kutsi ngikhumbule emavi a-Bra Hugh Masekela longasekho emhlabeni.

Engomeni yakhe letsi, ‘Thuma Mina’, wazindla ngelilanga lekwenta kabusha, kucala kabusha.

Wahlabela watsi:

“I wanna be there when the people start to turn it around
When they triumph over poverty
I wanna be there when the people win the battle against AIDS
I wanna lend a hand
I wanna be there for the alcoholic
I wanna be there for the drug addict
I wanna be there for the victims of violence and abuse
I wanna lend a hand
Send me.”

Kwamanje sikumlandvo wesive sakitsi lapho khona bantfu, ngekutimisela kwabo, sebacalile bayaligucula lelive.

Singalindzela kubuncoba buphuya, singakubona kuphela kwemphi yekulwa nengculazi (i-Aids).

[Vhathu vha hashu vha ri vha khou ṱoḓa shango heḽino ḽi tshi vha shango ḽiswa, ḽi tshi vha shango ḽavhuḓi. Ḽi tshi vha shango ḽine ḽa ḓo ḓisela vhathu vhoṱhe vha hashu zwavhuḓi.]

[Bantfu bakitsi batsi bafuna lelive libe live lelisha, live lelihle leliletsa lokuhle kubo bonkhe bantfu bakitsi.]

Manje sikhatsi sekwelekelela.

Manje sikhatsi sekutsi ngamunye ngamunye wetfu atsi “tfuma mine”.

[Sifikile isikhathi sokuthi sisebenze soke sibeke izwe lakithi phambili.]

[Sesifikile sikhatsi sekutsi sonkhe sisebentisane sibeke live letfu embili.]


Manje sesikhatsi setfu sonkhe sekutsi sisebentisane, sihloniphe Nelson Mandela, sakhe iNingizimu Afrika lensha, lencono yawonkhewonkhe.  
Manje sesikhatsi.

Ngiyanibonga.
 

Share this page

Similar categories to explore