Mengameli Cyril Ramaphosa: Inchubekelembili yeNingizimu Afrika emitameni yavelonkhe yekulawula lubhubhabhe lweLigciwane le-COVID-19

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Manje sesinemalanga la-11 singenile emnyakeni lomusha.

Ngiyaphindza futsi, nginifisela lokuhle kodvwa ku-2021.

Singena kulomnyaka ngelitsemba lelikhulu – litsemba lekutsi sitawubuyisela temphilo tesive sakitsi esimeni sato lesifanele, lekutsi lomnyaka lomusha utawuletsela bantfu bakitsi kuhhamuleka kanye nendvudvuto, kanye nekutsi kutawakhiwa kabusha timphilo netindlela tekutiphilisa.

Kepha, uma ngabe sifuna kuzuza loko lesikufisako kulomnyaka, sifanele kutsi sibumbane kute sincobe nalu lubhubhane lweligciwane lekhorona lolubhubhisako, loluphikelele nalolushona phansi ekujuleni.

Lolubhubhane lapha eveni letfu manje selufike ezingeni lelibhubhisako.

Linani lekwesuleleka lokusha, lalabangeniswa esibhedlela kanye nalabashonako lisetulu kakhulu manje kunakucala kusukela kubhaliswa sehlakalo sekucala-ngca lapha eveni lakitsi ngeNdlovulenkhuku 2020.

Kusukela ngaNcibijane, sesibhalise tehlakalo tekwesuleleka lokusha ngeligciwane lekhorona letinge-190 000.

Kulomnyaka lona lelive selibhale emanani alabafile babulawa yi-COVID-19 labangetulu kwe-4 600.

Kusukela lwacala lolubhubhane, iNingizimu Afrika seyibhalise linani lelikhulako lelingetulu kwetigidzi leti-1.2 tetehlakalo te-COVID-19.

Sesibhalise linani lalabafile labangetulu kwe-33 000 futsi bantfu labangetulu kwalaba-148 000 balaliswe esibhedlela.

Ngekwetincenye telinani lebantfu, sifundza lesine-avareji lephakeme yelinani letehlakalo kulamalanga lasikhombisa lendlulile yiKwaZulu-Natal, ilandzelwe yiNshonalanga Kapa, iGauteng, iLimpopo bese kugcina iMpumalanga.

Kwesuleleka lokusha KwaZulu-Natal kanye naseNshonalanga Kapa kukhule ngekushesha futsi sekusendlule kakhulu sicongo ngalesikhatsi sekucubuka kweligciwane kwekucala.

Kwesuleleka eGauteng kukhule ngalokumangalisako futsi kuselindzeleke kutsi kuchubeke kukhule lapho bahlali labanyenti babuyela kulesifundza ngemuva kwemaholide.

Nanoma kunjalo, siyakhutsateka ngekutsi lizinga lekwesuleleka lokusha eMphumalanga Kapa, nanoma lisesetulu, liphasi kunaloku belingiko emkhatsini weNgongoni.

Etindzaweni letehlukene talelive lakitsi, emanani labalaliswa esibhedlela asakhule kakhulu manje kunangalesikhatsi sekucubuka kweligciwane kwekucala.

Kwamanje ba-15 000 bantfu labane-COVID-19 labasetibhedlela eveni lonkhe, lokuniketa tikhungo tetfu tetemphilo, tisebenti netisetjentiswa bumatima lobukhulu.

Cishe tilinani  lalokutsatfu lato tonkhe tigulane te-COVID-19 letisetibhedlela tifakwa umoyamphilo.

Ngako-ke kunekugcila lokujulile kutikhungo tetfu tetemphilo ekwengeteni umoyamphilo kanye nasekucaleni kusebentisa imibhedze yetibhedlela tesikhashana.

Tikhala temisebenti lebetikadze tikhona manje tiyavalwa, futsi netitoko tetisetjentiswa tekutivikela tilandzelelwa ngekubambisana kanye neLihhovisi Letekuhambisana Nemazinga Etemphilo.

Lucwaningo lolwentiwe bososayensi betfu lukhombise kutsi kukhula lokukhulu kwelizinga lekwesuleleka kubangelwe kakhulu luhlotjana lolutsite lwaleligciwane lekhorona lolubitwa ngekutsi yi-501.v2.

Loluhlotjana lwatfolakala kwekucala eNingizimu Afrika ngeLweti.

Siyati kutsi loluhlotjana lolusha lweligciwane lubhebhetseka kakhulu kunetinhlotjana tasekucaleni.

Loku kuchaza kona-ke kutsi kungani bantfu labanyenti basuleleke kangaka ngesikhatsi lesincane.

Lolwatiso loluvelako lukhombisa kutsi loluhlotjana lolusha alubangi kugula lokubi kakhulu kwendlula letinhlotjana tasekucaleni.

Kepha-ke kwenta inchubo yatemphilo ibe ngaphansi kwencindzetelo ngoba tehlakalo tikhula masinyane netibhedlela-ke nato bese tigcwala masinyane.

Kepha-ke yinye yetintfo lesitatiko mayelana naloluhlotjana lolusha kutsi singavimbela kwesuleleka ngekusebentisa tona leto tindlela lesiloku sitisebentisa kutivikela kanye nalabanye.

Sifanele sikhumbule kutsi leligciwane lihamba ngemoya.

Sifanele-ke kutsi sigweme nakulokubitwa ngeSilumbi ngekutsi bo-C labatsatfu – closed spaces (tindzawo letivalekile), crowded places (tindzawo letisiminyaminya) kanye ne-close contact (ukutsintsana nalabanye bantfu).

Ngenca yekutsi loluhlotjana lolusha lungangena bantfu kalula, kubaluleke kakhulu kutsi sonkhe ngamunye siyaticaphelisisa letindzawo lesiya kuto kanye nelinani lebantfu lesitsintsana nabo.

Sifanele kutsi singayekeli kulandzela tindlelanchubo tetfu besitilandzela.

Uma ngabe kukhona lokunye, loluhlotjana lolusha lusho kutsi sifanele kutsi sinakisise kakhulu, silandzele kakhulu kunakucala siphindze futsi singagucuki ekulandzeleni tinkhombandlela tetemphilo letifanele.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Nanoma-nje lolubhubhane lulubi kangaka lapha eveni lakitsi, asisibo labangakhoni kutisita.

Njengobe sikhombisile kuletinyanga leti-10 letendlulile, tinyatselo tetfu tinelifutse endleleni nakububanti balesifo.

Sikhombisile kutsi uma sisebenta ngekubambisana, singenta umehluko.

Lapho sicala lomnyaka, asenteni indlela lecacile yekuvuka.

Asivumelaneni ngaloko lesifanele kutsi sikwente – futsi nalesitawukwenta – kuncoba lolubhubhane ekuhambeni kwa-2021.

Kwekucala, sifanele kutsi sente konkhe lokusemandleni etfu kunciphisa lizingakwandza lekwesuleleka futsi, njengobe sentile phambilini, sinciphise lizinga lekwesuleleka.

Kwesibili, sitawungenela luhlelo lolukhulukati lwekugoma kute kutsi sizuze kucina kwemasotja emtimba abo bonkhe bantfu bese-ke ngalendlela kwehla lizinga lekubhebhetseka kwaleligciwane.

Uma singagcila kulemisebenti lemikhulu lemibili, uma singasebenta ngako kokubili kuphutfuma nenhloso, sisindzise timphilo letinyenti, sakhe kabusha umnotfo wetfu bese kutsi ekugcineni sisincobe lesifo.

Kulomsebenti wekucala – kwehlisa emandla elizinga lekwesuleleka – sinawo onkhe emathulusi lesiwadzingako.

Sikwati lesifanele kutsi sikwente sibantfu ngamunye, siyimindeni, sitinkampani, siyimimango futsi.

Ngiyakhutsateka kakhulu ngendlela bantfu labaphendvula ngayo kusicelo sekutsi bagcoke tifonyo uma basetindzaweni temmango, njengobe sati kitsi lena ngulenye yetindlela letihamba embili tekuvikela kwesuleleka ngaleligciwane.

Ngitsandza kubonga bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika manje labafaka tifonyo tabo ngekungehluleki.

Manje kakhulu kunakucala, sifanele kutsi sitsatse sincumo sekugwema ngemabomo nanoma ngukuphi kutsintsana nebantfu ngalokungenasidzingo.

Ngitsandza kutsatsa sikhatsi ngikhulume-ngco ngeludzaba lwemingcwabo, lebeyiloku ikhonjwa ngalokungaphelimandla ngekutsi tikhatsi tanaku lokutsiwa  'ngumbhebhetsekisi lomkhulukati'

Kungcwaba bantfu bakitsi ngendlela lefanele kuyintfo yetfu lebalulekile leyakheleke ngekhatsi kitsi.

Kunemisimeto lesiyentako ngekuya kwemasiko etfu lehlukene; hhayi-nje ngelilanga lemngcwabo kepha emalangeni lendvulela umngcwabo.

Kepha konkhe loku sekutintfo lesingeke sikhone kuchubeka sitente ngalesikhatsi lesi.

Sibanjwe lubhubhane lolucotfulako futsi yonkhe lemisebenti levamise kwentiwa ikhulisa lizinga letfu lekuvuleleka ekwesulelekeni – kwetfu, kwemndeni loshonelwe nekwemindeni yetfu emakhaya etfu.

Kutoba khona sikhatsi lapho sitoya ekhaya lemufi siyolila, sidvudvutane kahle nabomakhelwane betfu, bangani netihlobo.

Kepha kwamanje, kukahle kakhulu futsi kuphephile kuhlala ekhaya.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Mhla tinge-28 Ingongoni 2020, samemetela kutsi iNingizimu Afrika ibekwe ngaphasi kweLizinga Lesitsatfu Lekucaphelisa Lelilungisiwe kute kutsi kulawulwe lizinga lekubhebhetseka kwekwesuleleka.

Saphindze futsi samemetela tindzawo letimbalwa eMphumalanga Kapa, eNshonalanga Kapa, KwaZulu-Natal, eGauteng, eLimpopo naseNyakatfonshonalanga kutsi titikhungo taleligciwane.

Manje sesibe nelitfuba lekubuyeketa tinyatselo lebetibekiwe njengencenye yelizinga lekucaphelisa lesitsatfu lelilungisiwe ngekuya kwesimo samanje salolubhubhane.

Siphindze futsi sakhulumisana nebaholi betenkholo, tinhlangano temmango, emabhizinisi, tisebenti kanye nebameleli bahulumende wesifundza newendzawo kanye nebaholi bendzabuko mayelana nelifutse laletinyatselo.

Ngekuya kwetiphakamiso teMkhandlu Wetekulawulwa Kweligciwane lekhorona, Ikhabhinethi itsetse sincumo sekutsi lelive aligcinwe kuso lesigaba sekucaphelisa sesitsatfu.

Linyenti letinyatselo letamenyetelwa mhla tinge-28 Ingongoni 2020 tiyachubeka.

  • Uma kubukwa bungoti bekubhebhetseka kwekwesuleleka, linyenti lemibutsano leyentelwa ngekhatsi etakhiweni nangaphandle kwetakhiwo angeke ivunyelwe. Loku kufaka ekhatsi imibutsano yetenhlalo, imibutsano yetenkholo, imikhosi yetepolitiki, imihlangano yemkhandlu wetendzabuko kanye nemicimbi etinkhundleni tetemidlalo.

Njengasekucaleni, loku akufaki ekhatsi imingcwabo nalokunye lokukhetsekile  lokunemkhawulo lokubekwe kabanti kumigomo, njengetindzawo tekudlela, imisamo kanye nemajimi/tindzawo tekutivocavoca.

  • Imingcwabo angeke ihanjelwe bantfu labangetulu kwalabange-50, futsi kufanele kutsi bakhweshelane, bageze tandla ngesibulala-magciwane baphindze bagcoke netifonyo.
  • Sikhatsi semncamulajucu wekuba ngaphandle kwelikhaya lakho manje sitawucala ngensimbi ye-9 ebusuku bese siphela,  ngensimbi ye-5 ekuseni.
  • Kuyachubeka nekuba yintfo lebophelelekile kutsi wonkhe umuntfu agcoke sifonyo uma asetindzaweni temmango.
  • Kutsengiswa kwetjwala etindzaweni letingabucuphisi kanye nekunatfwa kwetjwala kuleto tindzawo letibutsengisako solo akukavumeleki.

Tinsita tetemphilo etindzaweni letinyenti talelive tibeke kutsi kungavunyelwa kwekutsengiswa kwetjwala kulinciphise kakhulu linani letehlakalo lalabakhahlabetekile leliba khona etibhedlela tetfu ngaNcibijane.

Kubalulekile kutsi sichubeke sivikele tinsita tetfu tetemphilo ngetikhatsi letibalulekile lematima.

  • Onkhe emabhishi, emadamu, emachibi, imifula, emapaki esive kanye netitiba tekubhukusha  letisetindzaweni letitikhungo taleligciwane titawuvalwa ummango ungatisebentisi. Njengasekucaleni, tingadze tetitjalo, emapaki ekukhibika avelonkhe newetifundza kanye nalamanye emapaki lapho khona sekuvele kumiswe ngemumo tindlela tekulawula kungena kanye nemikhawulo atawuchubeka avulelwe ummango.

Yinye yetinsayeya lesinayo lapho kusondzela sikhatsi semikhosi siminyaminya lesibakhona eminyeleni yetfu yaphasi.

Loku kwente bantfu labanyenti bavuleleke ekwesulelekeni ngesikhatsi bamele kugcoba futsi sekube matima kucinisekisa kutsi tidzingo tetemphilo tekungena eNingizimu Afrika kuyahlangabetwana nato, ngoba bantfu labanyenti bafika bete bufakazi bekutsi balwentile luhlolo lwe-COVID-19.

Kunciphisa siminyaminya nelizinga lebungoti bekwesuleleka leliphakeme kakhulu, Ikhabhinethi seyincume kutsi leminyele yaphasi lenge- 20 kwamanje levuliwe itawuvalwa kute kube ngumhla ti-15 Indlovana mayelana nekungena nekuphuma jikelele.

Leminyele ifaka ekhatsi lena lesitfupha lephitsitela kakhulu, lekuyiBeitbridge, Lebombo, Maseru Bridge, Oshoek, Ficksburg kanye neKopfontein.

Nanomakunjalo bantfu batawuvunyelwa kungena noma kuphuma kulelive mayelana naloku:

  • kutfutfwa kwemafutsa etitfutsi, kuhanjiswa kwemphahla nemikhicito,
  • simo setekwelashwa lesiphutfumako sekufa nekuphila,
  • kubuya kuleli kwebantfu baseNingizimu Afrika, bahlali balomphelo noma-ke labanye bantfu labanetimvume letisebentako,
  • emancusa,
  • kuhamba kwebantfu bakulamanye emave,
  • bantfu labaphuma bangene onkhe malanga bemave labomakhelwane labafundza etikolweni taseNingizimu Afrika.

Luhlu loluphelele lwalokucolelwako lutawubekwa kumigomo.

Kudzingeka kutsi sichubeke sigcine tinyatselo teSigaba Sekucaphelisa Sesitsatfu kute kube ngulapho sesendlule khona sicongo sekwesuleleka lokusha futsi sesinesiciniseko sekutsi lizinga lekwesuleleka seliphansi ngalokwenele kutsi kusivumela kutsi sicekise ngalokuphephile lemikhawulo lekhona kwamanje.

Ngitsandza kubonga kakhulu ummango wetenkholo ngekusesekela kwawo nekuvisisa kuso sonkhe lesikhatsi selubhubhane.

Tinhlangano tetenkholo atikanciphisi-nje kuphela noma talungisa indlela letikhonta ngayo kanye naleminye imisebenti, kepha tiphindze futsi teluleka ngekwemphefumulo, tesekela, tenta tikimu tekondla ummango taphindze futsi tawuniketa letinye tinsita tetenhlalo.

Ngesikhatsi lapho khona bantfu bafuna tintfo letiphatsekako kanye nekudvudvuteka emoyeni, kulishwa ngempela kutsi imikhawulo kumibutsano yetenkholo kanye naleminye ifanele kutsi ichubeke. 

Lucwaningo lutfole tingoti letinyenti letivela kumibutsano yetenkholo kanye naleminye. Loku kufaka ekhatsi tingoti letiphatselene netindzawo letivalekile, emacembu lamakhulu, kusondzelana kakhulu nalabanye, kuhlala sikhatsi lesidze endzaweni yinye, kanye nekukhuluma kuvakale kakhulu nekuhlabela.

Sitawuchubeka nenkhulumo tetfu nebaholi betenkholo mayelana nekutsi singahlangabetana kanjani nesifiso sebantfu betfu labanyenti sekutsi bakhontele emabandleni abo sibe sisebentisana kute kutsi siphephise timphilo.

Lapho tikolwa naletinye tikhungo tilungiselela kucala umnyaka wekufundza lomusha, kukhona kungabata kutsi ngabe kuyintfo lekahle yini kwenta loko emkhatsini wekucubuka kwesibili kwekwesuleleka.

Umkhandlu Wavelonkhe Wekulawula Ligciwane Lekhorona ubukene naloludzaba, futsi sitawuniketa inkhombandlela mayelana naloludzaba kulamalanga letako.

Lapho lelive libuyela emsebentini ngemuva kwemaholide, kubalulekile kutsi tonkhe tindzawo temsebenti ticinisekise kutsi tiyachubeka nekuba netinchubondlela tetekuphepha letihleliwe nekutsi futsi tilandzelwa ngemandla.

Umsebenti wetfu wesibili lapho sichuba indlela yetfu yekubuyela esimeni lesifanele kuzuza kuciniswa kwemasotja emtimba kubo bonkhe bantfu ngeluhlelo lolukhulu lwekugoma.

Kwentiwa kwemitsi yekugoma leminyenti lesebentako kuyintfo lebaluleke kakhulu naletsembisa kahle kakhulu kusukela kwacala lubhubhane lwemhlaba.

Besiloku sisho kutsi umutsi wekugoma losebentako kutawuba yintfo leletsa tingucuko.

Umutsi wekugoma unika bantfu bemhlaba tindlela tekulawula lolubhubhane lweligciwane lekhorona.

Umuntfu logomile unematfuba lamancane kakhulu ekutsi angagula agcine futsi abulawa yi-COVID-19.

Uma sekugonywe bantfu labenele, sitawufika kunaku lokutsiwa i-'herd immunity' (kucina kwemasotja elinyenti) noma-ke 'i-population immunity'.

Loku ngulapho kunelinani lebantfu lelenele lelinemasotja emtimba lacinile langangenwa nguleligciwane kuniketa kuvikeleka ngalokungacondzi ngco labo labete emasotja emtimba lacinile, kulawula lokubhebhetseka kwaleligciwane.

Lapho lizinga mbamba lelidzingekako lekuciniswa kwemasotja emtimba elinyenti lingatiwa, bososayensi betfu balinganisela kutsi kungenteka kutsi sifinyelele kuciniswa kwemasotja emtimba welinyenti lapho sekufinyelelwe emaphesenti lange-67 elinani lebantfu bakitsi.

Lelinani leli lilinganiselwa kubantfu baseNingizimu Afrika labatigidzigidzi letinge-40.

Sesimise ngemumo lisubuciko lelikhulu lekugoma kufinyelela tonkhe tincenye talelive.

Loku kukuhleleka lokukhulu kakhulu nalokucinile emlandvweni welive lakitsi.

Kutawuba luhlelo lolukhulu kakhulu kwendlula lolu lwekwelapha i-HIV noma-ke ngisho nelukhetfo lwetfu lwavelonkhe, lwetifundza kanye nelwendzawo mayelana nelinani lebantfu labafanele kutsi bafinyelelwe ngesikhatsi lesincane.

Lutawudzinga kusebenta ngemdlandla kwato tonkhe tinhlaka tahulumende, yonkhe imikhakha yemmango kanye nato tonkhe takhamiti nebahlali belive lakitsi.

Lisubuciko letfu linetincenye letinyenti.

Incenye yekucala yelisubuciko letfu kutfola tilinganiso letenele temutsi wekugoma kute ufinyelele kuciniswa kwemasotja emtimba ebantfu labanyenti.

Sikunchubo yekutfola imitsi yekugoma ngetindlela letintsatfu: ngesikhungo se-COVAX Yenhlangano Yetemphilo Yemhlaba, ngekugoma kweNhlangano Yebunye Be-Afrika kanye nekukhulumisana-ngco nebakhiciti bemutsi wekugoma.

Ngike ngabika phambilini, iNingizimu Afrika iyincenye yesikhungo semhlaba se-COVAX, lapho khona emave ahlanganisa ndzawonye imitfombolusito yawo ndzawonye kucinisekisa onkhe emave atfola imitsi yekugoma lesebentako.

Sitawutfola tilinganiso temutsi wekugoma letilinganiselwa kumaphesenti la-10 elinani lebantfu bakitsi nge-COVAX.

Njengasihlalo weNhlangano Yebunye Be-Afrika, sisungule Licembu Lase-Afrika Lelisebentako Lelitawutfola Umutsi Wekugoma walelivekati.   Lemitsi yekugoma itawutsengwa ngebunyenti futsi emave ase-Afrika atawukhona kutsenga lemitsi kusiyalu.

Kulinganiselwa kutsi i-Afrika yonkhe itawudzinga imitsi yekugoma letigidzigidzi leti-1.5 kute kutsi igome emaphesenti lahlosiwe lange-60 welinani lebantfu.

Ekukhulumisaneni kabanti nebakhiciti balomutsi wekugoma, leLicembu Lelisebentako lente umsebenti lomkhulu kakhulu wekutfolela emave elivekati imitsi yekugoma.

Hulumende waseNingizimu Afrika naye abeloku akhulumisana-ngco nebakhiciti bemutsi wekugoma kuletinyanga letisitfupha letendlulile.

Nakubukwa lokufunwa ngemandla kwemitsi yekugoma kwemave emhlaba kanye nemandla ekutsenga lamakhulu kakhulu kwemave lanotsile, sibukisisa tonkhe tindlela tekutfola umutsi wekugoma lomnyenti ngekushesha.

Ngesikhatsi lapho bekunetingcoco tekucela nekubonisana letetsembisako tebakhiciti labanyenti labehlukene letisadzinga kuphotfulwa, kute kube ngulamuhla sesitfole imitsi letigidzi letinge-20 letawuletfwa kusigamu sekucala salomnyaka.

Sitawenta letinye timemetelo letichubekako lapho siphotfula tingcoco tetfu tekucela nekubonisana nebakhiciti bemitsi yekugoma.

Incenye yesibili yelisubuciko letfu kutfola emacembu lekufanele kutsi kucalwe ngawo ladzinga kutsi agonywe lapho sitfola lemitsi umnyaka wonkhe.

Esigabeni sekucala, ngebheshi yekucala yemitsi yekugoma, sitawubeka embili tisebenti letisembili tetemphilo letilinganiselwa kutigidzi leti-1.2.

Esigabeni sesibili, nakufika imitsi yekugoma leminyenti, sitawubeka embili tisebenti tetemisebenti lehamba embili njengabothishela, emaphoyisa, tisebenti tabomasipala kanye naletinye tisebenti letisebenta embili. Sitawuphindze futsi sibeke embili bantfu labasemakhaya ebantfu labadzala, etindzaweni tekukhosela kanye nemajele, bantfu labangetulu kweminyaka lenge-60 yebudzala kanye nebantfu labadzala labanaletinye tifo. Samba selinani lesihlose kulifinyelela kulesigaba silinganiselwa kubantfu labatigidzi leti-16.

Esigabeni sesitsatfu, ngekukhula kweluphakelo lwebakhiciti, sitawubese-ke sigoma lonkhe linani lebantfu labadzala labasele labalinganiselwa kutigidzi letinge-22.5.

Sitawube-ke sesifinyelele bantfu baseNingizimu Afrika labalinganiselwa kutigidzi letinge-40, labalinganiselwa ekutsini linani lelinyenti leligonyiwe.

Incenye yetfu yelisubuciko letfu kusabalalisa lemitsi yekugoma kulo lonkhe lelive nekutsi futsi inikwe labo labakhonjwe njengalabafanele kutsi bayitfole.

Sesisungule likomidi lavelonkhe lekuchumanisa, lelihlanganisa ematiko ahulumende labalulekile, umkhakha lotimele kanye nalabanye labatsintsekako kutsi bengamele lokufezekiswa kwalelisubuciko letfu lavelonkhe.

Sitawugoma bantfu ngekusebentisa tibhedlela, imitfolamphilo, tinsita tekufinyelela kanye nemitfolamphilo lebomahambanendlwana kanye netikhungo letitimele njengemagumbi abodokotela, emakhemisi kanye netindzawo temisebenti.

Sikhulumisene emahlandla lamanyenti nalabatsintsekako kulamaviki kucinisekisa umkhankhaso wekugoma lochumene.

Kusebentisana lokufaka konkhe ekhatsi sekwakhiwe emkhatsini wahulumende, tikimu tetekwelashwa kanye nemkhakha lotimele kwesekela kutsengwa, kusitwa ngetimali kanye nekusabalaliswa kwemitsi.

Sibona indzima lebalulekile ledlalwa tisebenti letibumbene, baholi bendzabuko kanye nemmango wetenkholo ekwendluliseni lwatiso lolungilo mayelana nekugoma nekucinisekisa kutsi kuhlanganyela lokusezingeni lelisetulu kuloluhlelo lwekugoma.

Siyalemukela ligalelo lelentiwe tinhlangano temmango, betemfundvo lephakeme kanye nalabanye ekwentiweni kwelisubuciko lavelonkhe lelisebentako, ngisho nalapho lawo magalelo abe ngulabaluleke kakhulu kuhulumende.

Sihlanganisa lemitfombolusito lephelele kanye nemakhono elive letfu kwenta umtamo munye locondziswe ekwenteni kutsi kutfolakale lomutsi wekugoma.

Lolubanjiswano, lolusemkhatsini walolubaluleke kakhulu emlandvweni welive letfu, lubalukile lapho sisebentisana ngekubambisana kute kutsi sincobe lemphi yekuhlasela i-COVID-19.

Kusesekhona labanye kulelive labangabata lomutsi wekugoma, futsi minyenti imicondvo yelwatiso lolungesilo liciniso lolubhebhetsekiswako mayelana nale-COVID-19.

Kepha imitsi yekugoma beyiloku isetjentiselwa kucedza tifo letifana nolufala novendle. Bantfwana bahlala njalo bagonyelwa kutsi bangangenwa tifo letifanana nentjintjiwane, incubunjwane, futsi netivakashi nati tihlele tigonyelwa kutsi tingangenwa sifo lesibulalananko semave lashisako i-yellow fever.

Wonkhe umutsi wekugoma lotawube usetjentiswa eluhlelweni lwetfu utawuvunywa Siphatsimandla SaseNingizimu Afrika Lesilawula Imikhicito Yetemphilo, lesisebentisa emazinga etesayensi lacinile kucinisekisa kuphepha nekusebenta kahle kwanoma ngumuphi umutsi noma sidzakamiva sekwelapha.

Lisibuciko leNingizimu Afrika lekugoma lisendleleni.

Kuyavisiseka, sonkhe sifuna kwati kutsi lomutsi wekugoma utawufika nini.

Lapho sisebentela kutfola umutsi lolingene emkhatsini wekufunwa ngemandla ngemave emhlaba, sitawenta konkhe lokusemandleni etfu kucinisekisa kutsi lenchubo ibe sebeleni nekutsi lonkhe lwatiso luyatfolakala.

Ngimema bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babe yincenye yalencalisakuvela yekufezekisa kusetjentiswa kwemutsi wekugoma ligciwane lekhorona.

Nanoma-nje kutawuba matima, kutawuba matima futsi kukhungatsekisane, kubalulekile kutsi sikwente sisonkhe loku, ngenca yelive letfu kanye nenhlalakahle yebantfu bakitsi.

-----

Lapho sihamba ndzawonye endleleni yekuncoba lolubhubhane lweligciwane lekhorona, asikafanele kutsi sikhohlwe kusebenta ngalokuphutfumako nangalokuncumako kucedza lobudlova lobubhebhetsekiswa bobabe kubomake nebantfwana.

Budlova lobucondziswe kubantfu bebulili lobutsite nekubulalwa kwebantfu labasikati kulelive kulubhubhane lwesibili.

Emasu ekufezekisa tingucuko kutenhlalo nakutindlela tekutiphatsa kusendleleni.

Sibonelo, hulumende bekaloku asebentisa netinhlangano temmango letinyenti kucaphelisa bashayeli nebalawuli bematekisi ngekucaphela tebulili, naletetayelekile tebulili, budvodza lobungakhi kanye ne-GBVF ngekwemitamo yekugucula indlela yekutiphatsa.

Kulesinye sibonelo, tinhlangano tenkholo ticale umkhankhaso wekucaphelisa baholi bemasontfo mayelana nekubusa kwalabadvuna, budlova lobucondziswe kubantfu bebulili lobutsite kanye nelisontfo. Loku kufaka ekhatsi luhlelo lapho khona baholi baceceshelwa kuphekeletela labo labasindzile ngemuva kwekwentiwa budlova lobucondziswe kubantfu bebulili lobutsite kusukela ngesikhatsi babika sehlakalo kute kube ngulapho bendluliselwa kuletinye tinsita. Tishikashiki tetenkholo nato ticeceshelwa kwesekela bomake kutinchubo tasenkantolo.

Imitamo isendleleni yekwesekela kuhlonyiswa kwabomake ngemakhono ikakhulu ngesikhatsi se-COVID-19. Loku kufaka ekhatsi kuceceshwa kwabomake labangubosomabhizinisi kubenta kutsi bakhone kufinyelela ematfuba emisebenti kahulumende.

Kucedza kugcagcalatwa emsebentini, iNingizimu Afrika isenchubeni yekusayina Sivumelwano se- ILO 190, lesisungula lizinga lemhlaba lekuvikelwa kwabomake kanye nalamanye emacembu lahlaseleka kalula emisebentini.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sekucishe kwendlule sigamu semnyaka ngigcine kukhuluma nani mayelana nalesivunguvungu seligciwane lekhorona lebelibhebhetseka lonkhe lelive.

Ngatsi lesivunguvungu seligciwane lekhorona sesabeka kakhulu kantsi futsi sibhubhisa kakhulu kwendlula nanoma ngusiphi lesike sasibona phambilini.

Manje sisemkhatsini walesivunguvungu.

Asati kutsi sitawuvunguta sikhatsi lesingakanani noma-ke kutsi sitawuba sibi kangakanani.

Kepha siyati kutsi sifanele kutsi sibukane naso lesivunguvungu.

Siyati futsi nekutsi yini lesifanele kutsi siyente kute kutsi sitivikele tsine kanye nalabo labasitungeletile.

Siyakwati lesifanele kutsi sikwente – sisive, silivekati futsi singummango wemhlaba – kuncoba lolubhubhane.

Sidzinga kwenta ngenhloso, kuvisisa lokufananako kutsi loko lesikwenta ngamunye kubalulekile kitsi, emindenini yetfu, emimangweni yetfu kanye nasemmangweni wetfu.

Uma singasebentisana njengaloku besenta kuletinyanga letinyenti letendlulile, uma sigcina sincumo setfu, sitawubona lomnyaka lomusha sonkhe lesifisa kuwubona.

Sitawutfola kuthula emphefumulweni, kudvudvuteka, kuhhamuleka kanye netemphilo lekahle sonkhe lesikufunako.

Sitawakha kabusha timphilo tetfu nesive setfu.

Nkulunkulu sengatsi angachubeka nekubusisa iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele nebantfu bayo.

Ngiyabonga.

 

Share this page

Similar categories to explore