Mengameli Cyril Ramaphosa: Imphendvulo yeNingizimu Afrika kuBhubhane we-COVID-19

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kusukela ngagcina kukhuluma nani etinsukwini letilishumi nakune letengcile, besilwa imphi lenetigaba letimbili – sigaba sekucala sekulwa neligciwane lelibulalako lekhorona, sesibili sekulwa netinyatselo talabo lebebafuna kwenta kutsi kube nekungasimami nekutsi kube nelutfutfuva.

Sihlanganise tonkhe tinsita tetfu kute siletse kusimama nekuhleleka KwaZulu-Natali naseGauteng, kute sicinisekise kutsi sisimamisa simo futsi sicinisekise kutsi loludlame lwalamaviki lamabili lengcile luyacedvwa.

Kubukana naletinhlekele letimbili, kufuneka sitsatse tinyatselo letehlukahlukene ngesikhatsi sinye.

Kwekucala, kufuneka sivimbele lokusabalala kweligciwane lekhorona nekutsi sinciphise umtselela walo kwetemnotfo.

Kwesibili, kufuneka sikhulise emandla eluhlelo lwetfu lwekugoma kute linyenti lelikhulu kakhulu lebantfu labadzala baseNingizimu Afrika likhone kugoma ngembi kwekuphela kwalomnyaka.

Kwesitsatfu, kufuneka sicinisekise kutsi sigcina kuthula nekusimama kulo lonkhe lelive nekutsi sicinisekise kutsi kute letinye tigameko teludlame letichubekako.

Kwesine, kuphendvula kuko kokubili lobhubhane naloludlame lwakamuva, kufuneka sisekele futsi sisite emakhaya lahluphekako, kute sinciphise bumatima lahlangabetana nabo futsi sinciphise indlala.

Kwesihlanu, kufuneka sincedze emabhizinisi kute akhone kucala kabusha. Lawa ngemabhizinisi latsintsekile ngalokuphangwa kwetitolo kanye nangalokucekelwa phansi kwemphahla nalabo labatsintsekako ngenca yalobhubhane nangaletindlela letimcoka lesititsetse tekucedza lobhubhane.

Kwekugcina, kufuneka sikhulise emandla ekusebentiseni Lisu Lekuvusetela Nekwakha Kabusha Umnotfo (i-ERRP) kute sakhe kabusha umnotfo wetfu, sakhe ematfuba emisebenti nekuchubekisela embili kukhula lokufaka wonkhe umuntfu.

Lobhubhane weligciwane lekhorona uyingoti lenkhulu etimphilweni tetfu nakutemphilo yebantfu bakitsi nasekutakuleni umnotfo wetfu kanye nasekuwuguculeni.

Ngaleyondlela, kufuneka sichubeke kwenta konkhe lokusemandleni etfu kucedza kusabalala kwaleligciwane.

Tibalo takamuva tikhomba kutsi sesengce kakhulu esicongweni salelihlandla lesitsatfu lekutselelana ngaleligciwane, nanoma kusanetindzawo talelive letisikhatsatako ngenca yekutsi emazinga ekutselelana asengakakhombisi timphawu tekudzamba.

Letindlela lesitibekile kuletinsuku leti-28 letengcile, kanye nalokuchubeka kulandzela ticwayiso letisisekelo tetemphilo, tisebente kakhulu ekunciphiseni lizinga lekutselelana ngaleligciwane.

Linani lelisilinganiso lesivamile lekutselelana lokusha kwawo onkhe emalanga kuleliviki lelengcile belilinganiselwa ku-12 000 ngelusuku, lokukhomba kwehla nge-20% uma kucatsaniswa neliviki lelandvulela leloviki.

Kulamaviki lengcile lamabili, linani lekutselelana lokusha eGauteng – lebekuyindzawo lapho bekwenteka kakhulu khona lokutselelana kwelihlandla lesitsatfu lekutselelana – bekuloku kwehla kancane kancane.

Noma kunjalo, njengoba sesike sabona ngaphambilini, kunemehluko lomkhulu emkhatsini kwetifundza.

Njengoba kutselelana kwehla eGauteng, kutselelana lokusha kwawo onkhe emalanga eMpumalanga Kapa naKwaZulu-Natali kuyachubeka nekukhula.

Kube khona futsi kutsintseka ngenca yekukhula kwekutselelana eNyakatfo Kapa emva kwesikhatsi lesidze sekusimama uma kucatsaniswa naletinye tindzawo.

Kuto tonkhe letigameko, lokutselelana kubangwa nguloluhlotjana lweligciwane lolwatiwa ngekutsi yi-Delta, lekuluhlobo lesikhulume ngalo ngaphambiIini kutsi lutselelana kakhulu kunaloluhlobo lwaphambilini.

Nyalo, kakhulu kunakucala, kufuneka silandzele leticwayiso letisisekelo kute sinciphise kusabalala kwaleligciwane lusuke emuntfwini luye kulomunye.

Siyati kutsi kuhlangana ndzawonye endzaweni levalekile, kakhulu tindzawo letingangenisi kahle umoya, ngito tindzawo letihamba embili ekubangeni kucubuka kwaleligciwane naleticala embili ekutselelaneni ngalo.

Kufuneka sichubeke sifake tifonyo ngato tonkhe tikhatsi uma sisemangweni, sichelelane ngekushiya ligeba emkhatsini kwetfu futsi sihlale sicinisekisa kutsi emafasitelo avulekile nekutsi kuhlala kungena umoya lohlantekile sonkhe sikhatsi.

Lokuncipha kwako konkhe kutselelana lokusha kusho kutsi kuyakhonakala kutsi kancane kancane kucekiswe leminye imibandzela yekuhlangana ndzawonye, yekuhamba neyekutsengiswa kwetjwala.

Ngekulandzela tincomo teKomiti Yekweluleka Mengameli Nge-COVID-19, kanye nangetiphakamiso letibekwe nguMkhandlu Wamengameli Wekuchumanisa, Ikhabhinethi kulentsambama yanamuhla itsetse sincumo sekutsi lelive lisuke eSigabeni Sekucaphela Sesine Lesiguculiwe libekwe kuSigaba Sekucaphela Sesitsatfu Lesiguculiwe.

Loku kutawucala kusebenta namuhla ebusuku emva kwekushicilela lemitsetfomgomo emiculwini yahulumende.

Loku kusho kutsi:

  • Sikhatsi semtsetfo weliwashi sitawuhlala sime njalo, sitawucala ngensimbi ye-10 ebusuku siphele ngensimbi ye-4 ekuseni.
  • Kuhamba kwekutikhibikela emkhatsini kwetifundza kutawuvuleka.
  • Tikhungo letingenti imisebenti lebucayi letifana netitolo tekudla, emathaveni, emabhala, tikhungo tekutivocavoca tingavulwa. Kodvwa-ke letikhungo leti kutawudzingeka tivalwe ngensimbi ye-9 ebusuku kute tisebenti nalabo labangemakhasimende bakhone kuhamba kungakacali sikhatsi semtsetfo weliwashi.
  • Bantfu bangahlangana kodvwa bangengci linani lebantfu laba-50 endzaweni levalekile nalaba-100 endzaweni yangaphandle.

Uma indzawo iyincane kakhulu ingakhoni kutsatsa lamanani ebantfu labalandzela umgomo wekuhlalisana ngekuchelelana, akufuneki kusetjentiswe umtsamo wendzawo longetulu ku-50% wendzawo seyiyonkhe.

Imihlangano ifaka imisebenti yetenkholo, imicimbi yetepolitiki neyemmango.

Lomkhawulo wemtsamo wendzawo uyasebenta futsi nasetindzaweni tekudlela, emajimini, etindzaweni tekutivocavoca, emabhala, emathaveni nakuletinye tindzawo letifana naleti.

  • Kuhambela imingcwabo netindzawo tekushisa labashonile akufuneki tibe nebantfu labangetulu kulaba-50 futsi kufuneka kube nekuchelelana futsi kulandzelwe imitsetfo lebekiwe yetemphilo.

Imilindzelo nemicimbi leyenteka emva kwemngcwabo ayikavumeleki.

  • Kutsengiswa kwetjwala etitolo lekunganatselwa kuto kutawuvumeleka emkhatsini kwensimbi ye-10 ekuseni kuye kuye-6 ntsambama kusuka ngeMsombuluko kute kube nguLesine.

Kutsengiswa kwetjwala etindzaweni lebunatselwa kuto kutawuvumeleka ngekulandzela imibandzela yelayisensi yendzawo kute kube yinsimbi ye-8 ebusuku.

  • Tikolo titawuvulwa kusasa, ngeMsombuluko ti-26 Kholwane, titawulandzela timiso temitsetfo yetemphilo naletinye tindlela letitawumemetelwa yiNdvuna Yetemfundvo Lesisekelo.

Kutawuhlala kuphocelekile kutsi wonkhe umuntfu afake sifonyo lesivala imphumulo nemlomo ngaso sonkhe sikhatsi uma asemangweni.

Banikati nebaphatsi betakhiwo temmango, tikhungo, titolo, tindzawo tekudlela, ematekisi nemabhasi bonkhe banemsebenti wekucinisekisa kutsi bantfu labasetindzaweni tabo noma etimotweni tabo bafaka tifonyo.

Kufuneka futsi bacinisekise kutsi tindlela letifanele tekuchelelana tibekiwe futsi tiyalandzelwa.

Kumcoka kukhumbula kutsi kulicala uma linani lebantfu labakuletindzawo lendlula umkhawulo welinani lelibekiwe lebatsengi noma letisebenti letivumelekile.

Njengoba sicekisa imibandzela, kufuneka sikhumbule kutsi kutselelana kusasetulu nekutsi kufuneka sichubeke nekulandzela imiyalo.

Njengoba besihlala sisho, sikhali setfu lesisebenta kakhulu ekulweni ne-COVID-19 luhlelo lwekugoma lolusebentako nalolubanti.

Kulamaviki lambalwa lengcile, umkhankaso wetfu wekugoma utsetse tinyatselo letikhulu.

Nyalo siyakhona kusebentisa imitsi yekugoma lengetulu kwe-240 000 njalo ngetinsuku letisemkhatsini kweliviki.

Kulenyanga leyengcile, lelinani belime cishe emitsini yekugoma le-100 000 ngetinsuku letisemkhatsini kweliviki.

Ngenca yaloko, nyalo sesisebentise imitsi yekugoma lengetulu kwesigidzi lesi-6.3, lapho khona bantfu labangetulu kwe-10% batfole khona umtsamo wemutsi wekugoma.

Loku kukhone kwenteka ngenca yekusebentisana lokubekhona emkhatsini kwahulumende nemkhakha lotimele kanye nangalokusekelwa ngemandla ngulabanye balingani betfu kutenhlalo.

Kulamaviki latako, sitawukhulisa kakhulu lizinga lekugoma bantfu.

Sikhulisa linani letindzawo tekugoma futsi sitfutfukisa loluhlelo lwekubhalisela kugoma.

Sitawuphindza futsi sikhulise emandla etfu ekugoma ngemphelasontfo.

Nyalo sitawuvumela bantfu labasemkhatsini kweminyaka le-18 nale-34 kutsi bagome kusukela mhla ti-1 ngeNyoni 2021.

Loku kutawube kwengeta kulamacembu eminyaka lavumelekile nyalo kutsi agome, lekungibo bonkhe bantfu labaneminyaka le-35.

Nyalo siyakhona kuvumela bantfu kutsi batitele endzaweni yekugoma ngaphandle kwekuniketwa sikhatsi sekuta bese bayabhaliswa baphindze bagome.

Lokukhula kakhulu kwelizinga lekugoma kubangwa ngilokukhula kwelinani lekutfolakala kwemitsi yekugoma.

Kuletinyanga letimbili kuya kuletintsatfu, sihlele kutfola imitsi lecishe ibe tigidzi leti-31 lengetiwe yemitsamo lebuya ku-Pfizer naku-Johnson&Johnson. 

Lomzila wekuphakela imitsi yekugoma uchaza kutsi kutawuba nemitsamo leyanele kute kuphele lomnyaka.

Sibe nenchubekela embili lenkhulu yekubukana netinseyeya lebesihlangabetene nato tekufinyelela emitsini yekugoma njengelive nanjengelivekati.

Ngenca yekucocisana kwetfu netinkapani tetemitsi kanye nemave lahlukahlukene laneminotfo letfutfukile, live letfu nelivekati letfu sikhone kutfola imitsi yekugoma futsi sitawukhona kukhicita imitsi yekugoma kulelivekati.

I-Aspen letfolakala eGqeberha kusuka ngeMphala itawukhicitela kuphela livekati lase-Afrika imitsi yekugoma.

Emavikini lambalwa lengcile Inhlangano Yemhlaba Yetemphilo ikhetse iNingizimu Afrika njengendzawo letawukhicita imitsi yekugoma.

Emalangeni lambalwa lengcile, i-Biovac Institute leseKapa ikhetfwe kutsi ikhicite imitsi yekugomela i-COVID-19 i-Pfizer-BioNTech kute itfunyelwe emaveni ase-Afrika.

Nanoma imitsi yekugoma itfolakala kakhulu kulesikhashana, kufuneka sicinisekise kutsi kutfolakala kwayo kwenteka ngesikhatsi futsi ngaphandle kwekutsikameteka.

Kumcoka futsi kubuka kucubuka kwaletinye tinhlotjana teligciwane lelisha nekufinyelela kuleminye imitsi yekugoma yesikhatsi lesitako letawuhambisana naletinhlotjana leti.

Ngincusa bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi babhalisele kugoma uma sekufike litfuba Iabo, kungaba ngendlela ye-inthanethi, nge-WhatsApp noma nge-USSD, noma ngekushaya inombolo yelucingo lwamahhala letsi-0800 029 999.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Emavikini lamabili lengcile, sifundza saKwaZulu-Natali nesaseGauteng tahlangabetana netigameko teludlame lebetihlosiwe, tihleliwe futsi tichunyanisiwe lebetihlose kwenta kube nesimo selutfutfuva.

Loku kwabanga kutsi kuphume imiphefumulo lengetulu kwe-300, kuphangwa kwetitolo, takhiwo tekugcina imphahla netimboni, kucekela phansi sakhiwonchanti lesimcoka kanye nekutsikameteka kwemnotfo walelive.  

Nanyalo sisabala tindleko taloludlame, kanye nekubukana nalomonakalo losele emva kwekucubuka kwaloludlame.

Ngikhuluma ngetimphilo letalahleka kungakafiki sikhatsi, nemindeni leyalahlekelwa bantfu bayo lebatsandzako.

Ngikhuluma ngemnikati webhizinisi lolahlekelwe ngiloko lekumtsetse iminyaka kukwakha ngelusuku lunye.

Ngikhuluma nangabomake nabobabe labalahlekelwa misebenti yabo ngesikhatsi indzawo yekugcina imphahla isha ivutsa umlilo, nyalo ngiyafisa kwati kutsi batobondla njani bantfwana babo.

Sinemsebenti wekusekela labo labatsintsekile ngenca yaloludlame, nekucinisekisa kutsi loku akuphindzi kwenteke futsi.

Kucinisekisa kutsi simo sihlala sihlelekile futsi sisimeme, kakhulu KwaZulu-Natali naseGauteng, sikhulise linani lekutfumela imibutfo ye-SAPS ne-SANDF.

Sisakugcinile lokutfunyelwa kwalemibutfo kuletindzawo letitsatfwa njengaletihamba embili, kanye nakusakhiwonchanti lesimcoka setemnotfo nesahulumende, etikhungwini tetitolo, etindzaweni letigcina imphahla nasetimbonini.

Imibutfo yetekuvikela futsi inemsebenti yekugcina imigwaco letsite lemcoka ivulekile futsi itawuvikela kuhanjiswa kwemphahla.

Ngekulandzela letindlela, sikhonile kuletsa kuhleleka etindzaweni lebetitsintsekile nekugcina emachweba, luchungechunge lwemizila yetitimela kanye neyetigitjelwa tasemigwaceni ibuyele esimeni sekusebenta kahle ngalokuphelele.

Luphenyo lolumayelana naloludlame nalabo labalususile lusachubeka, luholwa mibutfo yetfu yetemtsetfo, lehlose kuphangisa ibabophe futsi ibashushise ngemphumelelo.

Kunetindlela letikhetsekile letibekiwe tekulawula lelinani lelisetulu lebasolwa lebaboshelwe emacala lamayelana nalolutfutfuva.

I-SAPS icale kusebentisa Indlelalisu Yekusebentisana Kwemaphoyisa Nemmango kuto tonkhe tindzawo takulelive, lefaka imimango ekuvikeleni kutsi letigameko tingaphindzi tichubeke.

Ngifuna kucacisa kutsi umtsetfo nekuhleleka kutawuhlala kukhona.

Kunalabanye labasetawuboshwa, kakhulu labo labete nalomcondvo, bahlela futsi benta letintfo leti letiholele kutsi kucekelwe phansi imphahla ngalendlela nekutsi kulahleke imphilo yebantfu.

Nanoma kuthula kubuyiselwe kuletindzawo, umtselela weludlame newekucekelwa phansi kwemphahla usachubeka kuvakala emindenini, kutisebenti nasemabhizinisini.

Nyalo sitsatsa sincumo lesitawuholela kutsi kuvikeleke indlela yekutiphilisa kwetigidzi tebantfu bakitsi labebasebungotini bako kokubili lobhubhane naloludlame.

Kulobusuku simemetela tindlela letehlukene letisekela kuvuselelwa kwemnotfo naletitawunika lusito kulabo labaphuyile nalabo lababutsakatsaka ngenca yaletindlela lesiphoceleke kutisebentisa ngenca ye-COVID-19.

Kusekela labo labangenako kwekutondla, sibuyisela Sibonelelo Lesikhetsekile Sekucedza Inhlupheko kute batfole njalo ngenyanga imali le-R350 kute kube sekupheleni kweNdlovulenkhulu 2022.

Loku kwenteke ngoba kube nekukhula kancane uma kugcogcwa intsela.

Sikhulisa linani lebantfu labavumeleke kutfola lesondlo ngekutsi sivumele labo labangasebenti labanakekela bantfwana nyalo labatfola Sondlo Sekunakekela Bantfwana kutsi nabo bafake ticelo.

Imininingwane yekubuyiselwa kwalesondlo, netinchubo tekufaka sicelo kutawumenyetelwa masinyane.

Loku kutawususelwa kulamandla aloluhlelo lwetfu lolukhona lwetekuvikeleka kutenhlalo, lolungulokunye kwemphumelelo lenkhulu kakhulu yentsandvo yelinyenti yetfu.

Kwengeta kulolusito lwekudla loluniketwa Litiko Letekutfutfukiswa Kwemmango, hulumende utawunikela ngemali letigidzi leti-R400 kuleSikhwama Sekusita Ngetikhatsi Tenhlekelele lesisungulwe Sikhwama Sekubumbana kute ancedze ngetidzingo letiphutfumako letitsintsa imimango letsintsekile.

Futsi sisebentisa tindlela letitawusita emabhizinisi kutsi acale kabusha.

Sidzingo lesikhulu lesiphutfumako kucinisekisa kutsi lawo mabhizinisi lacekelwe phansi noma laphangiwe ayakhona kwakha kabusha avule masinyane.

Singulelinye lemave lambalwa emhlaba lanenkapani yemshwalense wahulumende, i-SASRIA, leniketa kuvikeleka etigamekweni teludlame lwemmango, tetiteleka, tetiphitsiphitsi netetibhelu.

Emabhizinisi lanomshwalensi atawubonelelwa yi-SASRIA.

I-SASRIA itibophelele kusheshe ibhadale tonkhe ticelo letisemtsetfweni, futsi isebentisana nebemshwalensi wemkhakha lotimele kucinisekisa kutsi luhlolo luyaphotfulwa ngaphandle kwekucitsa sikhatsi.

Hulumende utawucinisekisa kutsi i-SASRIA iyakhona kulandzela konkhe kutibophelela kwayo futsi utayiniketa noma ngukuphi kwesekelwa lokudzingekako lokumayelana naloku.

Kwengeta, noma kunjalo, lamanye emabhizinisi latsintsekile ngaloludlame kungahle kwenteke kutsi bewangenawo umshwalensi.

Loku kufaka ekhatsi emabhizinisi lamanengi lamancane nalasafufusa, noma ngabe ahlelekile noma angakahleleki.

Linyenti lalamabhizinisi lilahlekelwe ngiko konkhe, futsi angeke akhone kucala kabusha ngekwawo.

Angeke siwalahle ngalesikhatsi asidzinga ngaso kakhulu.

Ngenca yaloko siyasebenta kwengeta kusekela kwetfu kumabhizinisi langenamshwalensi latsintsekile ngaloludlame.

Hulumende utawubeka eceleni imali letawubukana nalomsebenti futsi utawumemetela masinyane indlela lamabhizinisi lawa latawufaka ngayo ticelo tekwesekelwa.

Futsi sitawucalisa embili kunika imali ema-SMME latsintsekile ngenca yalobhubhane ngekusebentisa indlela yekunika emabhizinisi imali lesamba lesisodvwa yekusindzisa ibhizinisi.

Sisebenta futsi nemabhizinisi lamakhulu kute sikhone kutfola ligalelo lawo lekusekela ema-SMME, lekwakha ematfuba emsebenti nelekucedza indlala nebuphuya.

Emavikini lamabili lengcile, simemetele kutsi sikhatsi seSikimu se-COVID-19 Sesikhashana Sekuncedza Tisebenti (i-TERS) sitawelulwa kuleyo mikhakha lebeyitsintsekile ngalemibandzela Yesigaba Sekucaphela Sesine ngalesikhatsi salamalanga la-28 lengcile.

Kufakwa kweticelo talesikhatsi kuvuliwe, futsi i-UIF itawenta kutsi tikhokhelwe masinyane kute kusekelwe tisebenti letingakatfoli imiholo.

Lokubaluleke kakhulu, i-UIF itawuniketa kusekela ngekuholela tonkhe tisebenti letilahlekelwe misebenti yato ngenca yaletiphitsiphitsi takamuva.

Loku kutawucinisekisa kutsi imisebenti iyavikeleka nekutsi sebenti ngachubeka kutfola imiholo ngoba emabhizinisi atsatsa sikhatsi kucala kabusha.

Lesikhatsi sikimu se-TERS siniketa kusekela lokumcoka kumikhakha leminengi lebeyingakhoni kusebenta, kuyadzingeka kutsi sichubeke kunika emabhizinisi lusito kute akhone kululama.

Ngenca yaloko singeta sikhatsi seSibonelelo Sentsela Yebasebenti ngetinyanga letine kute kufakwe bonkhe basebenti labahola ngaphansi kwe-R650 nekutsi kukhuliswe linani lesibonelelo sibe linani lelingafika ku-R750 ngenyanga.

Loku kutawugcugcutela bacashi kutsi bacashe futsi bakhone kugcina basebenti babo, kakhulu labo labasebenta etitolo nakumikhakha yetekukhibika lekungiyo letsintseke kakhulu.

Sitawuphindza sihlehlise kukhokhwa kwe-PAYE sikhatsi lesitinyanga letintsatfu kute kunikwe emabhizinisi imali lengetiwe lengenako, lokutawenta kube nekuhlehlisa lokutawuntetakalela kwe-PAYE loku-35% etikweleti kubacashi labanemalingena lengaphansi kwetigidzi leti-R100.

Kubhadala intsela yetimphahla letivela kulamanye emave ngumkhakha lotimele wetjwala kutawuhlehliswa sikhatsi lesitinyanga letisitfupha, kute kuncishiswe umtfwalo lokulomkhakha njengoba usalulama.

Lokungenelela loku kwentelwe kutsi kukhulise lusito kakhulu ebantfwini nakumabhizinisi ladzinga kusekelwa, ngekwenta njalo sibe singalimati kusimama kwetfu kutetimali.

Alikho live lelilindzele kutsi umnotfo walo ukhule, noma liphile ngekuthula nangekuvana, kube linengi letakhamuti talo tihlala tinganakwa, tilambile futsi tikhishiwe kutemnotfo.

Umtselela waletigameko takamuva kumnotfo wetfu wente kutsi kusetjentiswa kwe-ERRP kuphindze kube mcoka kakhulu.

Besiloku sisebenta ngekubambisana nebalingani betfu kutenhlalo mayelana neletinye tindlela lesitatitsatsa kute sibukane nebuphuya, kukhulisa kusetjentiswa kwetingucuko, kuchubekisela embili kukhula lokufaka wonkhe umuntfu nekuvula ematfuba emsebenti.

Masinyane sitawukhona kwenta letinye timemetelo letimayelana naloku.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Umtselela waloludlame lolusandza kwenteka unebungoti lobukhulu ekunikeni batjali timali litsemba lekutsi umnotfo wetfu utawululama.

Sitsatsa tinyatselo tekukhulisa emandla nekutsi umbutfo wetfu wetekuvikela uhlale ulungile kute kuvikelwe tigameko letifana naleti esikhatsini lesitako.

Loku kufaka ekhatsi kuphendvula masinyane kakhulu nangekutsatsa tincumo masinyane kumibiko lesiyitfola nyalo yekuphanga lokwentiwa macembu etigebengu ngalesikhatsi emabhizinisi acala kutakha kabusha, kakhulu KwaZulu-Natali.

Noma ngabe ngubani losabisa noma lowenta budlova utawubukana nemphumela waloko.

Noma sivuma kutsi siphutile kuphendvula, imibutfo yetfu yetekuvikela ikhombisile kutsi iyakhona kucinisekisa kutsi kunekusimama nekuhleleka.

Lokumcoka kakhulu, bantfu baseNingizimu Afrika bakhombisile emhlabeni wonkhe kutsi batibophelele kuhulumende wentsandvo yelinyenti, kutsi abahambisani nebudlova nebugebengu, nekutsi batawusukuma balwe nawo wonkhe umuntfu lofuna kutsi live letfu lingasimami.

Emandla etfu lamakhulu akuMtsetfosisekelo wetfu, akulokuvikeleka lekuniketako kumalungelo nakunkhululeko yetfu, nakummango wetfu lovulekile newentsandvo yelinyenti.

Kutibophelela kwetfu kumtsetfosisekelo kuseme njalo.

Njengoba sisatowakha kabusha live letfu kusuka kulemiphumela yaloludlame nakulemitselela yalobhubhane, asenteni loko Umtsetfosisekelo wetfu losicela kutsi sikwente.

Kufuneka sichubeke kucedza lokwehlukana kwesikhatsi lesengca futsi sakhe ummango logcile kumigomo yentsandvo yelinyenti, kubulungiswa kutenhlalo nakusisekelo semalungelo eluntfu.

Sisekelo sentsandvo yelinyenti yetfu sigcile ekulandzeleni intsandvo yebantfu.

Kukhulisa intsandvo yelinyenti yetfu siyacelwa kutsi sitfutfukise lizinga lemphilo labo bonkhe bantfu futsi sinikete wonkhe umuntfu litfuba lekwenta lakufunako.

Kungumsebenti wetfu sonkhe sihlangene njengebantfu baseNingizimu Afrika kutsi sisebentisane kute sakhe iNingizimu Afrika lebumbene neyentsandvo yelinyenti lekhona kutsatsa indzawo yayo lefanele njengesive lesitimele emindenini yalamanye emave emhlaba.

Asihlanganiseni tandla sonkhe kute sichubeke kwakha iNingizimu Afrika yemaphupho etfu nanoma sihlangabetana netinseyeya letinyenti.

Kwangatsi Nkulunkulu angavikela bantfu bakitsi.

Nkosi Sikelel' iAfrika.

Morena boloka setjhaba sa heso.

Nkosi sikelela iNingizimu Afrika.

Mudzimu fhatutshedza Afrika Tshipembe.

God seën Suid-Afrika.

Xikwembu katekisa Afrika-Dzonga.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore