Inkhulumo YaMengameli Cyril Ramaphosa Lemayelana Nenchubekelembili Leyentiwa Kumitamo Yavelonkhe Yekulawula NeLubhubhane lwe-COVID-19

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sekutinyanga letisihlanu ngco kusukela samemetela simo lesiyinhlekelele savelonkhe ngenhloso yekulwa nalolubhubhane lweligciwane le-corona.

Njengobe ngasho ekucaleni, namanje ngiyaphindza futsi, akukake sekwenteke phambilini emlandvweni wenkhululeko yetfu yelinyenti kutsi sihlangabetane nesimo lesiyingoti lematima kangaka - simo lesesente kutsi kube khona kuphendvula lokungetulu kwemandla nekutinikela lokukhulu.

Kube tinyanga letisihlanu letimatima kakhulu, futsi lolubhubhane seludale umonakalo lomkhulu kakhulu - kutemphilo yebantfu bakitsi, emindenini kanye nasemimangweni, kunchubo yetemphilo yesive, kutemnotfo kanye nakutemphilo tebantfu tawonkhe malanga.

Ngalesikhatsi lesimatima konkhe lebekufunwa bantfu balapha eNingizimu Afrika kakhulu kunako konkhe kuba ngulabaphilile, kubuyisela tindlela tetfu tekutiphilisa esimeni sato lesifanele kanye nekwakha kabusha umnotfo wetfu. 

Lamuhla kusihlwa ngikhuluma nani ngalokunelitsemba.

Senta inchubekelembili lenhle ekulweni ne-COVID-19.

Kulamaviki lamatsatfu laphelile, linani letehlakalo letinsha leticinisekisiwe lehlile esicongweni lesingetulu kwale-12 000 ngelilanga laya kulelisemkhatsini kuleliviki lelendlulile kulelilinganiselwa ku-5 000 ngelilanga.

Silinganiso sekwelulama  kuligciwane le-corona likhuphukile lesuka ku-48% ngesikhatsi ngetfula inkhulumo yami yekugcina futsi manje sesinge-80%.

Linani letehlakalo lelikhulako kulelive letfu liyachubeka nekuba ngulelisetulu ku-583 653.

Nanoma kunjalo, linani letehlakalo letikhona liyehla onkhe emalanga, futsi manje selicishe liku-105 000.

Leligciwane libonakala sengatsi liphakeme etifundzeni letinyentana, letifaka ekhatsi Inshonalanga Kapa, iMphumalanga Kapa, iGauteng futsi kungenteka kutsi neKwaZulu-Natal isekhatsi.

Sebancane bantfu labafika netimphawu etikhungweni tetfu tetemphilo.

Lokunye lesikutfolako kutsi sebancane bantfu labadzinga kulaliswa etibhedlela kantsi futsi nekufunwa ngemandla kweluhlolo lwe-corona sekwehlile.

Linani letigulane letilaliswe etibhedlela selinciphile lesuka ku-10 000 ekucaleni kwalenyanga laya cishe ku-4 000.

Loku kwehlisa kakhulu kucindzeteleka kutikhungo tetfu tetemphilo.

Lamuhla,  labantfu laba-11 667 bacinisekiswe kutsi babulewe yi-COVID-19 lapha eNingizimu Afrika.

Sikhalela wonkhewonkhe loshonile kanye nalabanye labanyenti lesingakabikelwa ngabo.

Kufa kwebantfu labanyenti kangaka ngesikhatsi lesincane kangaka ngenca yaleligciwane kulusizi lwebantfu lolubi kabi letincenye lebesingatilindzeli kutsi betingehlela sive sakitsi ngesikhatsi sekuthula nentsandvo yelinyenti.

Manje sekukhanya kahle kamhlophe kutsi kube asizange siphakemele etulu ngekushesha futsi sitsatse sincumo njengobe senta - tinyenti kakhulu letinye timphilo letingabe tilahlekile.

Kuyachubeka nekuba ludzaba lolusikhatsata kakhulu kulamaviki netinyanga letitako kutsi sichubeke nekusindzisa timphilo.

Ngesikhatsi ngimemetela kuvalwa kwavelonkhe mhla tinge-23 Indlovulenkhulu bengentela kuvikela imihabulo yamasinyane futsi lengalawuleki kanye nekulungiselela ngalokwenele tinchubo tetemphilo.

Uma sibuka emuva kuletinyanga letisihlanu, tonkhe tinkhomba tikhombisa kutsi iNingizimu Afrika seyifikile esicongweni yaphindze yendlula indzawo lebeyikhulisiwe yelizinga lekuphakama.

Linyenti letikhungo tetfu tetemphilo likhombise kuba nemandla, kuba nelikhono kanye nekukhona kumelana nekubukana nekukhuphuka.

Imicombelelo yemihabulo lebeyentiwe, kulaliswa esibhedlela kanye nekufa kuye kwadzinga kutsi kulungiswe kwehliswe njengobe sibe nenchubekelembili lencono ekulawuleni lesifo.

Lenchubekelembili lesiyitfolile ekulawuleni le-COVID-19 ngabe asikakhoni kuyitfola ngaphandle kwekutinikela ngekutikhandla nebungcweti babodokotela, bahlengi/bahlengikati kanye naletinye tisebenti tetfu tetemphilo, lekudzingeke kutsi babukane nalencalisakuvela yesifo lebeyenteka ngaphansi kwetimo letilukhuni kakhulu.

Siyabahlonipha, linyenti labo lelingenwe ngulesifo nalabanye labalahlekelwe timphilo tabo banakekela labanye.

Kute nakunye kwaloku lokungabe kukhoniwe kwentiwa ngaphandle kwato tonkhe tisebenti letidvonsa embili lapho imphi ishisa kakhulu khona, emaphoyisa labomake nalabobabe, emasotja, tikhulu tetemgwaco kanye nemavolontiwa labebasembili ekuphendvuleni kwavelonkhe.

Siphindze futsi sihlonipha tingcweti tetfu tetemphilo etikhungweni letehlukene tetemphilo, njengeLuphiko Lwavelonkhe Lwelabhorekthri Lwetemphilo, Sikhungo Savelonkhe Setifo Letitsatselwanako, Umkhandlu Wekucwaninga Wetekwelashwa kanye neLikomidi Letekweluleka Letindvuna labachubekako nekudlala indzima lebaluleke kakhulu ekulawulweni kwe-COVID-19.

Ekugcineni, lenchubekelembili lesiyentile beyingeke ibe khona ngaphandle kwekutinikela lenikwentile, bantfu baseNingizimu Afrika.

Ngini lenivele-nje netayela imikhawulo lephatselene nekugcoka tifonyo, kukhweshelana kanye nekuhlanteka lokufanele futsi ngekwenta njalo nisitile nasindzisa timphilo.

Kepha lapho kunetimphawu mbamba telitsemba, angeke futsi asikafaneli kutsi siyekele kucaphela.

Lapho sichubeka sicekisa imikhawulo, bungoti bekuhabula abupheli.

Ecinisweni, bungoti bekuhabula buba bukhulu kakhulu njengobe bantfu labanyenti babuyela emisebentini, lapho bahamba yonkhe indzawo futsi manyenti ematfuba ekutsintsana.

Angeke-ke sibese siyatitsambisa noma sikhohlwe kucilikela temphilo lesisatiko kutsi sifanele kutsi sitente.

Ngisho nalokuncane kubuye emuva kwetfu kulesikhatsi lesi kungaholela ekutseni kuphindze futsi kuphakame lizinga lekungenwa ngulesifo ngesilinganiso nesivinini lesikhulu kakhulu kwengca loko lesesikubonile.

Sikubonile loku kwenteka kulamanye emave, lapho kudzingeke kutsi kuphindze kuhlisibetwe imikhawulo lematima ngesatiso lesifishane lapho silinganiso sekungenwa ngulesifo sikhuphuka ngemuva kwekutitsambisa.

Siphetse ngelekutsi lesilinganiso lesiphansi sekungenwa ngulesifo lesibukene naso sifanele kutsi siholele ekucekisweni kwemikhawulo lesibe nayo kute kube ngumanje.

Nanoma kunjalo, manje sikhatsi sekucaphela kakhulu kunakucala nekunakekela kakhulu kunakucala.

Sifanele kutsi sonkhe sichubeke nekugcoka tifonyo letivala timphumulo nemlomo ngaso sonkhe sikhatsi uma sisuka emakhaya.

Sifanele kutsi sivikele labo lasebakhulile kanye nalabo labanaletinye tifo kutsi bangavuleleki kuleligciwane.

Sifanele kutsi sichubeke sikhweshelane siphindze futsi sicinisekise kutsi kuba nemoya longenako uma sihleti ngekhatsi etindlini.

Sifanele kutsi sichubeke sinciphise kuhamba kwetfu, sihambe kuphela uma kudzingekile, kute sigweme imibutsano siphindze futsi sikhumbule kuhlala njalo sigeza tandla noma sitifaka sibulalamagciwane setandla.

Manje sesiyati kutsi incenye yebantfu lenkhulu labangenwe ngulesifo abatikhombisi timphawu futsi kungenta kutsi bangati nekwati kutsi sesibangenile lesifo.

Kungenteka kutsi sesingingenile. Njengobe nawe kungenteka kutsi sesikungenile.

Uma unaloku engcondvweni, ngamunye wetfu sifanele sititsatse ngekutsi kungenteka kutsi lisingenile leligciwane futsi sichubeke sitiphatse ngendlela lefanele kute kutsi singatseleli labanye.

Ngiyati kutsi letinyanga letisihlanu letendlulile tibe matima kakhulu esiveni sakitsi nakitsi ngamunye ngamunye.

Kuwonkhewonkhe, lesifo siphatamise imphilo yemalanga onkhe.

Kepha kutigidzi tebantfu, sibange bumatima nendlela.

Sibange buhlungu, kuphaphuleka nekuphelelwa litsemba lekuyintfo lefanele kutsi ingaveleli nanome ngubani.

Kudzinge kusimama emkhatsini wekusindzisa timphilo kanye nekuvikela tindlela tekutiphilisa, emkhatsini welubhubhane lolubhubhisako nekufadabala kwemnotfo lokukhulu.

Kudzinge kutsi kutsatfwe tincumo letinemiphumela lematima kakhulu.

Ngesikhatsi tinyatselo letitsetfwe tiholela ebumatimeni lobukhulu, siyati kutsi lokunye lobekungentiwa - kwekungenwa ngulesifo lokungalawulwa kanye nenchubo yetemphilo lebeyingeke ikhone kumelana nalesimo - kutsi loko kutawuba kubi kakhulu.

Manje, kuto letimphawu telitsemba, sikulungele kungena esigabeni lesisha ngekubukana nalolubhubhane.

Ngenca yetinyatselo lesititsetse, sihlangene noma ngamunye ngamunye, kuletinyanga letimbalwa letendlulile, sinciphise silinganiso sekungenwa kugula.

Sisuse kuncindzeteleka lokukhulu kunchubo yetfu yetemphilo.

Siholwa bufakazi betingcweti tetfu tetemphilo kanye nangemuva kwekubonisa nahulumende wetifundza newasekhaya, Ikhabhinethi seyincume kufaka lonkhe lelive kuSigaba Sesibili Sekucaphelisa sekuvalwa kwelive, kusukela emkhatsini walamabili ngeMsombuluko, mhla ti-17 enyangeni yeNgci 2020.

Sigaba Sesibili Sekucaphelisa sekuvalwa kwelive ligama lelisubuciko letfu lelilungisiwe ekubukaneni nalolubhubhane lokusho kutsi kunekubhebhetseka kwe-COVID-19 lokulingene lokunekulungela kwenchubo yetemphilo lokusezingeni leliphakeme.

Kuya esigabeni sesibili kusho kutsi singasusa cishe yonkhe imikhawulo ekucalweni kwekwentiwa kwemisebenti yetemnotfo etimbonini letinyenti.

Umsebenti wetemnotfo utawuvunyelwa ngetinhlelo tetemphilo leticinile letifanele kanye neticaphelo tetemphilo letime ngemumo.

Ngako-ke, letingucuko letilandzelako titawentiwa ngaphansi kwesigaba sesibili.

Yonkhe imikhawulo yekuhamba emkhatsini wetifundza itawususwa.

Tindzawo tekulala, tindzawo tekuphatsa kahle bantfu nekuvakasha kutawuvunyelwa ngekuya kwetinchubo letibekiwe kucinisekisa kukhweshelana kwebantfu.

Tindzawo tekudlela, emabhala nemathaveni atawuvunyelwa kusebenta ngekuya kwetinchubo letivunyiwe mayelana netikhatsi tekusebenta nemanani ebantfu.

Imikhawulo yekuvalwa kutsengiswa kweligwayi itawususwa.

Kutsengiswa kwetjwala kutawuvulwa ngekuya kwemikhawulo letsite.

Tjwala butawuvunyelwa kutsi bunganatselwa endzaweni lobutsengiswa kuyo etikhungweni letinemvume kute kushaye insimbi ye-10 ebusuku.

Tindzawo letitsengisa/sabalalisa tjwala titawuvunyelwa kutsengisa tjwala lobungeke bunatselwe kuleyo ndzawo kusukela ngeMsombuluko kute kube nguLesine ngalesikhatsi, kusukela ngensimbi ye-9 ekuseni kute kube yinsimbi ye-5 ntsambama.

Imikhawulo yetekuvakashela umndeni nekubonana nayo itawususwa, nanoma-nje wonkhe umuntfu uselwa kutsi acaphele futsi angenele lolo luhambo uma ngabe kunesidzingo.

Bekwati kutsi lesifiso singenana nakuvakashelwa imindeni, kubeka emalunga emndeni engotini futsi ngalesinye sikhatsi kuholela ekufeni kwalamanye emalunga emndeni.

Kufanele kutsi kukhweshelwane, kufanele kutsi kuchutjekwe kugcokwe tifonyo kuphindze futsi kucashelisiswe kuvikela bantfu labadzala kanye nebantfu labanaletinye timo tekugula.

Kwatana kwetfu aku kafanele kutsi kusivumele sikhohlwe kucilika.

Lapho sicekisa lemikhawulo, kubalulekile kutsi letinye tinyatselo tichubeke kute kutsi kuncishiswe kutselelwana ngalesifo nekuvikela betemphilo.

Ngako-ke,

Imikhawulo lephatselene nekuhambela lamanye emave kuyachubeka nekuvalwa.

Kute imibutsano yebantfu labangetulu kwalabange-50 lefanele kutsi ivunyelwe. Emkhatsini walokunye, loku kufaka ekhatsi imingcwabo lanye nemikhosi yetenkholo.

Tibukeli angeke tivunyelwe emikhosini yetemidlalo.

Kuncunywa kwesikhatsi sekuhamba kuyachubeka nekuba semkhatsini wensimbi ye-10 ebusuku neye-4 ekuseni.

Siyachubeka nekukhutsata bantfu kutsi bahlale emakhaya uma bangakhona, uma kukhoneka, basebentele emakhaya, ikakhulu uma ngabe bangetulu kweminyaka lenge-60 noma-ke banaletinye tifo.

Kute kutsi kugcine lemikhawulo lesele isebenta kanye nekugcina letinye tintfo letibalulekile tekuphendvula kwetemphilo, kudzingeka kutsi siphindze futsi sichubele embili lesimo senhlekelele savelonkhe kute kube ngumhla ti-15 Inyoni 2020.

Kulesigaba lesisha sekuphendvula kwetfu, sifanele kutsi simise ngemumo tindlelakwenta netindlela tekutiphatsa lesifanele kutsi sichubeke sitisebentise sikhatsi lesidze lesitako.

Leligciwane lisatohlala natsi tinyanga letinyenti futsi ngifanele kutsi ngetfulele sigcoko linyenti lebantfu balapha eNingizimu Afrika labantjintje tindlela tabo tekuphila kute kutsi bahlangabetane naleliciniso.

Angisho futsi nekutsi, ikakhulu, ligalelo lelifakwe baholi bendzabuko nebaholi bato tonkhe tinhlobo tetenkholo labasinikete inkhombandlela mayelana nekutsi temasiko netenkholo titawuchutjwa kanjani ngendlela lelungisiwe ngalesikhatsi seligciwane le-corona.

Siphindze futsi semukela indzima ledlalwe tinhlaka temmango kulo lonkhe lelive labakhutsata kucaphela lesifo nekugcogca bantfu kutsi batsatse sinyatselo sekuvikela kubhebhetseka kwaleligciwane.

Tifaka ekhatsi tinhlangano tetemidlalo, emacembu etepolitiki, tinyonyane tetisebenti, titokfeli, tinhlangano tebangcwabi, emacembu abomake, emabhizinisi lamancane, tinhlangano temmango kanye netinhlangano telusha.

Kungalemisebenti lena-ke kutsi kuphendvula kwetfu lokukhulu kuleligciwane le-corona kutawuba nemphumela wako lomkhulu lomuhle.

Lokunye lokuhambisana nekucaphela lokusisekelo lekufanele kutsi sonkhe sikwente, senta kancono tisebenti tetemphilo kute kutsi sikhombe kancono, sibeke bodvwana, sicilike futsi sibukane nato tonkhe tehlakalo tekuba nalesifo futsi silandzelele siphindze futsi sivalele bodvwana bonkhe lekungenteka kutsi sibangenile.

Kulamalanga letako, sitawumemetela lithulusi lelisha lelinemandla kakhulu lekwesekela imitamo yetfu yekwedijithali yekulandzelela labo lekungenteka kutsi sibangenile lesifo.

Kungeta kulemanywali yekulandzelela labo lekungenteka kutsi sibangenile lesifo kanye neshaneli yavelonkhe ye-WhatsApp, kutawusetjentiswa sisetjentiswa samakhalekhikhini kwatisa labo lekungenteka kutsi sibangenile lesifo kube futsi kugcinwa lingasese labo nekungadzalulwa.

Indvuna yeTemphilo, lesebenta egameni lahulumende wetfu, icele Umcondzisijikelele weNhlangano Yetemphilo Yemhlaba, Dkt. Tedros Ghebreyesus, kutsi atfumele tingcweti lapha eNingizimu Afrika kutewusekela nekucinisa imitamo yetfu ekulweni naleligciwane le-corona.

Siyemukela ngaletifutfumele lemitamo ye-WHO, leletse tingcweti letinge-43 lapha eNingizimu Afrika kutewulekelela tingcweti tetfu tetemphilo letisebenta ngekutikhandla kwelekelela kulwa nalolubhubhane.

Sebavele baniketa lusito mayelana neluhlatiyo lwetelubhubhane, kulawula kungenwa ngulesifo, kulawula tehlakalo nekusebentisana nemmango.

Sifanele kutsi sichubeke nekunciphisa bungoti bekubhedvuka etindzaweni letinekuhlaseleka lokusezingeni leliphakeme kakhulu, ikakhulu emakhaya ebantfu labadzala, etikhungweni talabagula engcondvweni kanye naletinye tikhungo.

Sitawuphindze futsi sicinise imitamo yetfu kucinisekisa kugcinwa kwetinyatselo tetemphilo nekuphepha etindzaweni temisebenti, etitolo kanye nakutigitjelwa temmango, kuvikela tisebenti kanye nalabahamba ngetigitjelwa temmango siphindze sakhe simondzawo lesiphephile sekusebenta kwemabhizinisi.

Ngalesikhatsi lenhlekelele isihlanganise ndzawonye sisive, sabumbana ngenhloso yemgomo munye, iphindze futsi yavumbula letinye tindlela tekutiphatsa letimbi kabi emmangweni wetfu.

Sibone tinyatselo talabanye bantfu labatifunele kuzuza kulolubhubhane ngetindlela tenkhohlakalo.

Sitsetse sincumo sekukuvimba loku kuphindze futsi kujeziswe labo labente inkhohlakalo, futsi sitawuhlala njalo sati lelive ngetikhatsi letifanele mayelana nenchubelekelembili lesiyentako.

Sitawuchubeka sisiphalate silwe nalolubhubhane lwebudlova lobentiwa kubomake.

Siyachubeka nemsebenti wekucinisa kuphendvula kwenchubo yetebulungiswa, kwesekela kancono belulami bebudlova lobucondziswe kubulili lobutsite futsi, lokubaluleke kakhulu, kucinisa tonkhe tindlela tekuvikela.

Kulandzela tindlelanchubo lesitimise ngemumo njengencenye yetigidzigidzi leti-R500 temgodla wekuhhamuleka kutenhlalo netemnotfo, siyachubeka nekukhulumisana nebalingani betfu betenhlalo kutebhizinisi netisebenti mayelana nekutsi nekusimamisa nekwenta kancono lolusito lolunikwa tinkampani, bacashi kanye nemindeni.

Lokucekisa imikhawulo lokuchubekako kusinika litfuba lelikhulukati kusukela kwacala lolubhubhane lekutsi sivuse umnotfo wetfu lobutsakatsaka loshikashikekako.

Nanoma-nje sivula umsebenti wetemnotfo, kutawutsatsa sikhatsi lesidze kutsi timboni temabhizinisi telulame tibuyele esimeni lesifanele, futsi usesemkhulu umsebenti losadzinga kutsi wentiwe.

NgaLesine, ngibambe umhlangano nabo bonkhe balingani tenhlalo ku-NEDLAC, lebekunguhulumende, tisebenti, emabhizinisi nemmango.

Manje siyasebentisana sibukene neluhlelo loluphutfumako lwekuvusa umnotfo lolubeka embili kuvikela nekwakhiwa kwemisebenti.

Sitawenta simemetelo semphumela walomsebenti kulamaviki lambalwa letako.

Sitawusebentisa lelitfuba leli hhayi-nje kuphela kubuyisela iNingizimu Afrika esimeni sayo beyikuso phambilini, kepha nekugucula lelive letfu libe ngumnotfo lolungana kakhulu, lonebulungiswa futsi lonemandla nalowehlukahlukene.

Bantfu Bakitsi,

Emalanga lamatima aseta mbamba.

Nanoma kunjalo, sikukhombisile kucina kwetfu sisive kuletinyanga letisihlanu letendlulile.

Umsebenti lesibukene nawo manje kutsi sisebentise emandla lafananako nalawo lesilwe nalolubhubhane ngawo sacondza kumtamo wekuvusa umnotfo.

Silwa nesivunguvungu sesikhatsi lesidze nalesimatima.

Sicinisela bumatima lobukhulu kakhulu futsi sihlangabetana nekulahlekelwa lokungabeketeleki.

Kepha siyachubeka nekuma sicine-nko kulokuhlaselwa lokumatima kangaka.

Sitsatse sinyatselo sekutivikela, imimango yetfu kanye nelive letfu.

Sekubheje lebovu entasi.

Asichubeke sicaphele kakhulu futsi sinakekele, futsi sichubeke nekuhlala sicaphele.

Asichubeke nekubumbana ekutimiseleni kwetfu kuncoba leligciwane.

Asinyatseleni ngemandla sicondze embili – sisive sinye, sitimisele, sinelitsemba futsi singaphelimandla.

Morena boloka setjhaba sa heso, Setjhaba sa South Afrika.

Nkulunkulu akabusise iNingizimu Afrika aphindze futsi avikele nebantfu bayo.

Ngiyabonga.

Share this page

Similar categories to explore