Inkhulumo Yebunjalo Belive Leyetfulwa NguMhlonishwa Jacob G Zuma, Mengameli weRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika Emhlanganweni weliPhalamende Loyinhlanganisela eKapa

17 Jun 2014

Somlomo weLibandla Lavelonkhe (NA),
Sihlalo Wemkhandlu Wetifundza Wavelonkhe (NCOP),
Sekela Somlomo we-NA naSekela Sihlalo we-NCOP,
Sekela Mengameli weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, Mhlonishwa Cyril Ramaphosa,
Sekela Mengameli Wangaphambilini Kgalema Motlanthe,
Mhlonishwa Jaji Lelikhulu leRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, nani nonkhe malunga lahloniphekile eteBulungiswa,
Tindvuna Letihloniphekile naboSekela Tindvuna,
Bondvunankhulu naBosomlomo beTifundza,
Sihlalo Wenhlangano Yabohulumende Basekhaya eNingizimu Afrika (Salga), nabo bonkhe buholi babohulumende basekhaya,
Sihlalo Wendlu Yavelonkhe Yebaholi Bendzabuko,
Tinhloko Tetikhungo Tahulumende Letesekela Intsandvo Yelinyenti,
Baholi labavela kuto tonkhe tinhlaka,
Malunga emancusa akulamanye emave,
Malunga Lahloniphekile,
Tivakashi Letikhetsekile naletihloniphekile,
Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Good evening, sanibonani, molweni, riperile, dumelang, ndi madekwana, goeie naand.

Kuyintfokoto lenkhulu kunetfulela lenkhulumo yekucala Yebunjalo Belive yebuphatsi besihlanu bentsandvo yelinyenti.

Angicale ngekwendlulisa emavi endvudvuto ngekusishiya emhlabeni kwaLobhala wePhalamende, uMnu Michael Coetzee.

Ligalelo lalifakile emzabalazweni wenkhululeko kanye nentsandvo yelinyenti ngete lakhohlwa.

Evikini lelengcile sishiywe ngumake wetfu, Make Epainette Mbeki. Buholi kanye nebuhlakani bakhe siyawuhlala sibukhumbula. Sendlulisela emavi endvudvuto emndenini wakaMbeki.

Sivelana kakhulu nemindeni yemalunga eMbutfo Wetekuvikela waseNingizimu Afrika (SANDF) lashone ekuphahlatekeni kwendiza leneluphephela emhlane lamuhla enkambini yekuceceshela. Sifisela labalimele kwelulama lokuphutfumako.

Bantfu bakitsi,

Muva nje sibuya elukhetfweni jikelele lwavelonkhe lolube yimphumelelo lobelubanjwe mhlaka 7 Inkhwenkhweti. Silindzele kusebentisana nato tonkhe tinhlangano ePhalamende njengobe sichubekisela iNingizimu Afrika embili.
ENkhulumeni yeBunjalo Belive yeNdlovana, ngakhuluma ngendzaba lenhle yeminyaka lenge-20 yenkhululeko kanye nentsandvo yelinyenti. 

Siphawule kutsi iNingizimu Afrika seyilive lelincono kakhulu umuntfu langahlala kulo kunaloku belingiko nga-1994, nekutsi timphilo tetigidzi tebantfu bakitsi setincono.

Nanobe kunjalo, njengobe kuveta Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe (NDP) kanye neLubuyeketo LwaMengameli Lweminyaka Lengemashumi Lamabili, tinsayeya letintsatfu tebuphuya, kungalingani kanye nekungasebenti tichubeke njalo nekuba nemtselela etimphilweni tebantfu labanyenti.

Njengobe singena esigabeni sesibili sengucuko yetfu ukusukela elubandlululweni kuya emmangweni wavelonkhe wentsandvo yelinyenti, kumele silibangise engucukweni yetenhlalomnotfo kute sikwati kuncoba letinsayeya letintsatfu.

Ingucuko ngete yatitela yona ngekwayo ngaphandle kwekungenelela lokuvakalako.

Sisungule Luhlelo Lwekusebenta lolwakhelwe etukwemkhankhaso welukhetfo we-ANC kanye ne-NDP.

Umnotfo uba sembili kuloluhlelo. Kuhlala kuyintfo lesikholelwa kakhulu kuyo yekutsi sikhali lesisebentako ekulweni nebuphuya, kuvula imisebenti lenesitfunti kantsi kuvula imisebenti kudzinga umnotfo lokhula ngekushesha.
Sitibekele umgomo wemaphesenti lasihlanu nga-2019. Kute kufezeke loku, sitawucala tindlela nekungenelela lokwehlukene kute sisite umnotfo kutsi ukhule.

Sibeke lomgomo esikhatsini lesimatima. Umnotfo wehle ngephasi kwelikhono lonalo kuleminyaka lemitsatfu leyengcile kantsi nemakhaya lamanyenti ahlangabetana nebumatima.

Kukhula kancane kwemnotfo kulenye incenye kubangelwe kwehla kwemnotfo wemhlaba kanye netimo talapha ekhaya letinjengetiteleka letitsatsa sikhatsi lesidze ngalesinye sikhatsi tibe neludlame kanye nekungabi nemandla agezi lanele.

Nakubukwa umtselela simo sebudlelwane betemsebenti lesibutsakatsaka lesinawo kutemnotfo, kubalulekile kutsi emadlelandzawonye kutenhlalo ahlangane atewubhunga ngeludlame kanye nesikhatsi lesitsatfwako nakutelekiwe.

Emadlelandzawonye kutenhlalo kutawudzingeka futsi kutsi abhunge ngekungalingani kwemiholo. Eluhlangotsini lwetfu njengaHulumende, ngalesigamu sitawuphenya ngebuncane bekugcina bemiholo njengalenye yetindlela tekunciphisa kungalingani kwemiholo.

Sekela Mengameli Cyril Ramaphosa utawubita inkhulumiswano emkhatsini wemadlelandzawonye kutenhlalo, ngephasi kwelikhwapha lenhlangano yabosomabhizinisi i-Nedlac.

Kwesibili, Hulumende utawudlala yakhe indzima ekwetfulweni kweLuhlaka lweSivumelwano Sekusimamisa Umkhakha weTetimayini lokwavunyelwanwa ngalo emkhatsini wetetisebenti, temabhizinisi kanye nahulumende nyakenye, ngaphasi kwebuholi beLisekela Mengameli wangaphambilini Kgalema Motlanthe.

Nyalo loluhlelo selutawuholwa nguMengameli.

Sitawetfula kutibophetela kwetfu ekwakheni tindlu kanye naletinye tinhlelo kute kuvuselelwe kabusha emadolobha lanetimayini, njengencenye yesivumelwano sangeMphala 2012 emkhatsini wetemabhizinisi kanye netetisebenti.

Lokugcilwe kuko tindzawo tetimayini taseMatlosana, Emalahleni, Sekhukhune, Lephalale, West Rand kanye naseMatjhabeng.

Kusungulwe liKomiti letiNdvuna lelitawubukana nekuVuselelwa kabusha Kwemimango Yetindzawo Tetimayini Lesetitindzala ngephasi kwebuholi beNdvuna lebukene nekuHlela, Kucaphela Nekulinganisa Kusebenta kwaHulumende ehhovisi laMengameli, uMnu Jeff Radebe. 

Emalunga alelikomiti afaka ekhatsi iNdvuna yeTetimbiwa, yeTemanti Nekuhanjiswa Kwemangcoliso, yeTekuhwebelana neTetimboni, yeTekutfutfukiswa kweTenhlalakahle, yeTekuhlaliswa kwebantfu, yeTemphilo, yeTekutfutfukiswa kweMnotfo kanye neyeTetimali.

Kute achubeke nekwenta ncono timo tekuphila tetisebenti tasetimayini, Hulumende ubeka liso kutinkampani tetimayini kutsi tiyayilandzela yini imigomo yeMculu weTetimayini, lemayelana nekwenta ncono timo tekuphila tetisebenti.

Tinkampani tilindzeleke kugucula emahostela tiwente tindzawo tekuhlala imindeni, kuhlaliswa kwemuntfu munye ekamelweni linye kanye nekuchuba luhlelo lwekutikhetsela kwetisebenti tasetimayini.

Sicela tinkampani kutsi tihlangabetane nemncamulajucu wanga-2014 walemigomo tiphindze tendlulisele lelilungelo lekuba nesitfunti etisebentini tasetimayini.

Malunga Lahloniphekile,
Tivakashi Letikhetsekile naletihloniphekile,

Lizinga leliphasi lekusisa ngilo kanye lelivimbela kukhula kwemnotfo. Sitimisele kusebentisana nemkhakha wangasese kute sisuse tivimbela ekusiseni.

Sifisa kubona umkhakha wangasese ukhombisa emandla kutemnotfo njengobe kwenta umkhakha wahulumende.

Sitawuchubeka nekubandzakanya bemabhizinisi ekutfutfukiseni kukhula kwemnotfo lokuhlanganisile kanye nekwakha ummango lochubekela embili. Kuloluhlangotsi, ngitawubita ngekushesha umhlangano Welicembu laMengameli Letemabhizinisi.

Ngemuva kwemhlangano wekugcina Welicembu laMengameli Letemabhizinisi nyakenye, kwasungulwa imikhakha lesitfupha yemisebenti kantsi lemikhakha beyisolomane idzingidza tisombululo tetivimbela letehlukene tekwenta libhizinisi eNingizimu Afrika.

Letindzaba taphindze tetfulwa baniyo kanye neTikhulu Letisetulu tetinkampani letinkhulu lengahlangana nato etigamini letintsatfu letehlukene tekucocisana kabanti lebetibanjelwe eMahlamba  Ndlopfu ngaLweti nangeNgongoni nyakenye. 

Umhlangano lolandzelako waleLicembu laMengameli Letemabhizinisi utawuchubekisela embili budlelwane ekukhuliseni umnotfo lohlanganisako kanye nasekutfutfukiseni lokusimeme.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kumele siphendvule ngekungangabati kuletinkinga temandla agezi kulelive kute sikwati kwakha simo lesilungele kukhula kwemnotfo.

Luhlelo loluyimphumelelo lwekufakela gezi lolugucule timphilo temakhaya lamanyenti luphumelele ekukhetseni emandla agezi wekutentela lasetincolobaneni, labekadze angakahlelelwa kusatjalaliswa ebantfwini labanyenti.

Lesimo sidzinga ingucuko lenkhulu kulomkhakha wemandla agezi, kute kutfutfukiswe inhlanganisela yemandla agezi losimeme lofaka ekhatsi emalahle, emandla elilanga, umoya, igesi kanye nemandla enuzi.

Ingucuko itawudzinga tingucuko tekuhleleka ngendlela ematiko ahulumende, tinkampani letingaphasi kwahulumende kanye nemkhakha wonkhe lababukana ngato netinsayeya temandla agezi.

Luhlelo lwagezi luphindze lubite kutsi kufakwe imali kanye nebantfu labatawusebenta emkhakheni wemandla agezi. 

Sitawuphindze sidzinge kutfola tindlela leticamba kabusha kute kunonophiswe luhlelo lwekutfolwa kanye nekwetfulwa lokwentiwa nguhulumende emkhakheni wemandla agezi. 

Kute kulungiswe kukhona kwesikhungo, siseluhlelweni lwekugucula Likomiti Lekhabhinethi Lelikhulu Lekuchumanisa iNuzi Nemandla Agezi libe Likomiti lelincane Lekhabhinethi Letemandla. 

Lelikomiti lelincane litawubukana nemaphutsa, kuchumanisa kanye nekucondzisa imisebenti yemkhakha wetemandla.

Lelikomiti lelincane litawuphindze licinisekise kutsi i-Eskom itfola kwesekwa lekudzingako kute ikwati kuhlangabetana naloko letfunywe kona nekutsi ihlala igcile ekufezekiseni tinhloso kanye nemigomo yayo.

Kute sifeze tinhloso tetfu tekuba nemandla, tinkampani letingaphasi kwahulumende letitsintsekako eMkhakheni weTemandla, letinjenge-Eskom, iNhlangano Yemandla eNuzi yaseNingizimu Afrika kanye neSikhwama Setemandla kutawumele titetayete letindzima lesetihlelwe kabusha kute kufezekiswe letinhloso.

Kumele kwentiwe umsebenti ezingeni lekuceceshwa kuto tonkhe tinhlobo temandla ikakhulukati emandla enuzi kanye newegesi ye-shale mayelana nekuchaswa ngetimali, tekuphepha, kuchashatwa kanye nekwakhiwa kwetincenye lokwentiwa lapha ekhaya.

Inuzi inelikhono lekuphehla ngetulu kwemamegawatsi lati-9000, kantsi igesi ye-shale itsatfwa njengalesingagucukela kuyo emnotfweni wetfu.

Sitawuchubeka nekubuka tindlela tekugucukela kugesi ye-shale ngephasi kweluhlaka lwemitsetfo yetfu lemihle yetemvelo.

Kuphindze kube nemisebenti letsite lephutfumako lesiyibandzakanyako esikhatsini lesifushane. Inchubekelembili yekwakhiwa kwesiphehlagezi iMedupi itawunonophiswa.

Tinhlelo tekusitwa ngetimali kwesiteshi semalahle lesikhulu lesilandzelako, i-Coal 3, titawunonophiswa kute kucale luhlelo lwekutfolwa kwetidzingo.
Sitawuphindze sichubeke neluhlelo lwesine lwekuhlola bakhiciti labatimele bemandla lavuselelwa kabusha, kute kusetjentiswe lelitfuba lemoya, lilanga, ibhayomasi kanye naletinye tindlela tethekhinoloji letandzisa ematfuba ekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo Lohloniphekile,

Sibheke futsi kutfola emandla ngale kweminyele yetfu.

NgeMphala nyakenye sasayina sivumelwano semklamo wemandla i-Grand Inga Hydro Power Project Treaty naHulumende wase-Democratic Republic of Congo. Lomklamo lomkhulu nakangaka naloyindlelalisu unelikhono lekuphehla emamegawatsi lati-40 000 emandla agezi lophehlwa ngemanti.

Live lakitsi litawuzuza kakhulu kulomklamo loyingcophamlandvo.

Kute silungiselele kwetfulwa kweluhlelo lwemandla, kudzingeka siphotfule umtsetfo lomayelana nekwakhiwa kabusha kwemkhakha wetemandla njengobe kubeka Umtsetfosivivinywa Lotimele Weluhlelo Lwekusebenta Kwetimakethe, Luhlelo Loluhlanganisile Lwemitfombolusito kanye naleminye imitsetfomgomo letsintsa umkhakha weTemandla.

Malunga lahloniphekile,
Tivakashi Letikhetsekile naletihloniphekile,

Sisive lesisebentako.

Ngetulu kwekungenelela kwetfu lokukhulu ekutfolakaleni kwemandla, sitawuchubeka nekwetfula Luhlelo Lwavelonkhe Lwesakhiwonchanti loluyimphumelelo, ngaphasi kwebubekiliso beKhomishini yaMengameli Yekuhlanganisa Sakhiwonchanti eveni lonkhe.

Kuleminyaka lesihlanu leyengcile, sisise cishe lithriliyoni linye lemarandi  kusakhiwonchanti lesisha kute kuphakelwe emanti, gezi, tekutfutsa, kuhanjiswa kwemangcoliso, tikolwa, imitfolamphilo kanye netekuchumana nge-inthenethi kubantfu bakitsi.

Kuleminyaka lemitsatfu letako, sitawusebentisa tigidzigidzi leti-R847 kusakhiwonchanti kanye nakuleminye imiklamo letawucalwa nobe letawuphotfulwa.

Kwakhiwa kwelidamu iMzimvubu eMphumalanga Kapa kutawuchubeka, kuphindze kukhushulwe umtsangala welidamu i-Clanwilliam eNshonalanga Kapa.

Kuleminyaka lesihlanu letako kutawuphotfulwa umsebenti lomkhulu wekwakha weSigaba Sesibili semklamo wekuphakelwa kwemanti i-Lesotho Highlands Water Project.

Kuleminyaka lesihlanu letako sitawuphotfula ngetulu kwetikotela tetinhlelochumano i-MeerKat letingema-60 siphindze sicale kwakha tichumanisimagagasi tekucala leti-100 tekuhlola kusebenta kwemkhatsi i-Square Kilometre Array.

Sitakwandzisa, sente busha siphindze senyuse kutfolakala kwelwati lokungabiti nesakhiwonchanti setekuchumana kanye netinhlelo tetekuchumana, letifaka ekhatsi tekuchumana lokubanti kanye nekusakata ngendlela yedijithali.

Ikhabhinethi ivume i-“South Africa Connect”, lokuyiNchubomgomo kanye Nendlelalisu Letekuchumana Lokubanti yetfu ngeNgongoni nyakenye kute kuchutjekiselwe embili lenhlosonchanti.

Sitawuchubeka nemiklamo lehlukahlukene yesakhiwonchanti letawugucula timo tekuphila tebantfu bakitsi naletawufukula kukhula kwemnotfo.

Bantfu bakitsi,

Luhlelo lwetfu lwekugucula tenhlalomnotfo titawuchutjekiselwa embili ngekwetfulwa kweLuhlelo Lwenchubomgomo Yetetimboni.

Sitawutfutfukisa kutsengwa kwemphahla yasekhaya siphindze senyuse umkhicito wasekhaya ngekutsi umbuso utsenge timphahla netinhlelo leti-75% kubakhiciti baseNingizimu Afrika.

Sitawusebentisa umkhakha wemandla lavuselelwe kabusha, kwakhiwa kwemabhasi, sivumelwano setekutfutsa se-Transnet setigidzigidzi leti-R50 kanye nemiklamo yekutfutsa bagibeli ye-PRASA phakatsi kwalokunye, kute kutfutfukiswe imphahla yasekhaya kufukulwe nemnotfo.

Kuleminyaka lesihlanu letako sitawuphindze sikhutsate kutfutfukiswa kwemnotfo wesifundza kanye nekwakhiwa kwetimboni, ngekutsi kwakhiwe Ticheme Tetemnotfo leTikhetsekile eveni lonkhe. 

Sitawuchubeka nekwesekela ngetikhutsati, kuchudzelana etimbonini tetimoto, temphahla, sikhumba, ticatfulo kanye nendvwangu, lokumikhakha lenetisebenti letinyenti.

Malunga lahloniphekile,

Nanobe timo tekuhwebelana kwemave emhlaba etimakethe tawo letivamile timatima, umkhakha wetekuvakasha waseNingizimu Afrika ukhombise kuchubeka nekukhula nga-2013, ufinyelela ezingeni lelisetulu letigidzi leti-9,6 letivakashi temave emhlaba.

Bantfu batsandza live lakitsi kantsi futsi basachubeka nekuvakashela iNingizimu Afrika.

Sitibekele umgomo wekwenyusa linani lekufika kwetivakashi letivela kulamanye emave kutsi libe ngetulu kwetigidzi leti-15 njalo ngemnyaka nga-2017.

Siphindza sibuka kwenyusa sandla lesifakwa yimboni yetekuvakasha emalini lengenako kutsi ifinyelele etigidzigidzini leti-R122 nga-2017.

Kuleminyaka lesihlanu letako sitawubeka embili kwesekelwa kwemabhizinisi lamancane ikakhulukati emabhizinisi asemalokoshini kanye nawasetindzaweni letingakahleleki, ngaleyo ndlela kusetjentiswe luhlelo lwekutfutfukiswa kweMabhizinisi Lamancane Nalasemkhatsini kute kufukulwe kuhlonyiswa ngalokubanti kwalabamnyama kutemnotfo.

Sitawukhaliphisa kwetfulwa kweMtsetfo Wekuhlonyiswa Lokubanti Kwalabamnyama Kutemnotfo kanye neMtsetfo Wekulinganisa Emsebentini lechitjiyelwe kute kuguculwe buniyo, kuphatsa kanye nekulawulwa kwemnotfo.
Sitawukhutsata tinhlelo letinyenti tebuniyo bemasheya kutisebenti nakumimango kanye nekufukulwa kwekubandzakanywa kwabosomabhizinisi labamnyama ekwakhiweni kwetimboni tetemnotfo.

Bantfu bakitsi,

Linani selilonkhe lemphahla yetfu yeTikhungo Tetimali Tekutfutfukisa lifinyelela kutigidzigidzi leti-R230.

Nanobe kunjalo, umtselela wato ekutfutfukiseni awukaneli ngalokubanti kantsi tinhlelo tato tekusisa atikahlanganiswa kahle. 

Letikhungo titawuphindze tibekwe esimeni lesifanele kuleminyaka lesihlanu letako kute tibe bachubi mbamba bekutfutfukisa tenhlalomnotfo. 

Kusenjalo, Libhange Leliposi litakwesekelwa kute lidlale indzima lesembili ekwandzisweni kwetinhlelo tekubhanga kulabaphuyile kanye nasetisebentini.
Malunga lahloniphekile,

Tivakashi Letikhetsekile naletihloniphekile,

Kuhlonyiswa kwelusha kutawubekwa embili eluhlelweni lwetfu lwekuguculwa kwemnotfo.

Hulumende utawetfula tindlela tekunonophisa kucashwa kwebantfu labasha, ngekuhambisana neSivumelwano Sekusebenta Kwelusha.

Sitakwandzisa linani letikhala tekuceceshelwa umsebenti emkhakheni wahulumende, ngekutsi onkhe ematiko ahulumende kanye netikhungo tesive kudzingeka titsatse labafuna kuceceshelwa umsebenti kute batfole lwati lwemsebenti.

Umkhakha wangasese uvumelene nekwetfulwa kwesikhutsati sekwehliselwa intsela ngekucasha linyenti lebantfu. Etinyangeni letisihlanu nje kuphela, kunetisebenti letili-133 000 letizuzile kanye nebacashi labati-11 000 letibe yincenye yaloluhlelo lwekukhutsatwa kwebacashi.

Linyenti licashwe etitolo, etimbonini tekwakha kanye nasemikhakheni yetetimali.

Somlomo Lohloniphekile,
Sihlalo Lohloniphekile,

Kusukela nga-2004 Hulumende uchube Luhlelo Lwekwandzisa Imisebenti Yemphakatsi (EPWP) ngemphumelelo lokuluhlelo lolunika ematfuba emisebenti kanye nekuceceshwa kwalabangasebenti. Sigaba lesisha sitawuniketela ngematfuba emisebenti letigidzi letisitfupha nga-2019. Sakhela etukwetimphumelelo teminyaka lesihlanu leyengcile.

Sisungule ematfuba emisebenti leyitsi ayibe tigidzi letine kuleminyaka lesihlanu leyengcile.

Imitamo yetemvelo ye-EPWP lenjengekusebenta ngetibi, kusebenta etindzaweni letinemanti, kusebenta ngemanti, kusebenta ngemlilo kanye neLuhlelo Lwelusha Lwemisebenti Yetemvelo nako kutawululwa kufinyelele emnyakeni wa-2019 ngenhloso yekwesekela kutfutfukiswa kwelusha.

Ngetulu kwaloko, Luhlelo Lwemsebenti Yesive loluchutjwa bohulumende basekhaya luyakwelulwa kute luniketele ngematfuba emisebenti lesigidzi ekupheleni kwa-2019.

Bantfu bakitsi,

Sibone tekulima njengemchubi lomkhulu wekuvula imisebenti. Imigomo yetfu lesiyibekile ngukutsi umkhakha wetekulima usungule imisebenti letigidzi nga-2030.

Hulumende utawuniketela ngekwesekela lokukhulu kubalimi bemapulazi lamancane ngekutsi anonophise kuhlelwa kabusha kwemhlaba kanye nekuniketela ngekwesekela ngemakhono, sakhiwonchanti kanye nangetimali. 
Kwesekela kutawuniketelwa kumimango iphindze ibandzakanywe ekukhicitweni kwekudla lokwenele nasekulimeni ngenhloso yekutiphilisa kute kube khona kudla, ngekuhambisana neluhlelo lwekucedza indlala i-Fetsa Tlala.

Sitawunonophisa kuphotfulwa kweticelo temhlaba letisele ngembi kwelusuku lolungumncamulajucu lwanga-1998. Sitawuphindze sivule kabusha sikhatsi sekufakwa kweticelo tekubuyiselwa umhlaba sikhatsi lesiminyaka lesihlanu, siphindze sihlele kahle kubekelwa eceleni kwemncamulajucu wanga-1913 kulabo labatindlalifa tema Khoi kanye nema San.

Somlomo Lohloniphekile,
Sihlalo Lohloniphekile,

I-Sub-Saharan Africa isolomane ichubeke njalo nekuba ngumlingani lobaluleke kakhulu welive lakitsi. Sigcugcutelwa ngukutsi kusisa kweNingizimu Afrika elivenikati kwenyuke kusukela kutigidzigidzi leti-R5,5 nga-2002 kuya kutigidzigidzi leti-R32,3 nga-2013.

Kutfumela kwetfu imphahla elivenikati nako kuyenyuka ngemnyaka, njengobe sekunge-28,5% nyalo kusuka kuma-22,6% nga-2002.

INingizimu Afrika itawuchubeka nekuhola kusebentisana lokubanti kwesifundza ngekusebentisa Bunye Bekungeniswa Kwemphahla Eminyeleni yase-Afrika leseNingizimu, Emave Ekutfutfukiswa Kwemphakatsi We-Afrika LeseNingizimu  kanye Nemkhakha Wemadlelandzawonye Lamatsatfu Ekuhwebelana Lokukhululekile lokweluleleka e-Afrika leseMphumalanga kanye naleseNingizimu.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sitsandza kutsi lwati lwebantfu bakitsi ngahulumende wakitsi kube nguloluhle.
Silalele tikhalo netiphakamiso tebantfu baseNingizimu Afrika kuleminyaka lesihlanu leyengcile, letimayelana nekusebenta kwabomasipala.

Ngitsandza kwabelana nani ngeluhlelo lwetfu lwekwenta loluhlose kuvuselela kabusha bohulumende basemakhaya.

Bomasipala betfu bakhelwe etukwesisekelo lesicinile, lesakhiwe kuleminyaka lengema-20 yentsandvo yelinyenti.

Sihlole bonkhe bomasipala betfu.

Sihlole kuphatsa kwabo timali, kutsi basebenta kanjani ngephasi kwetinhlelo temtsetfo kanye nelikhono labo lekwetfulwa kwemiklamo kanye nekubukana netinkinga tekweswelakala kwemakhono.

Siphindze sabuka kutsi baphendvula kanjani emibhikishweni yekulwela kwetfulwa kwetinsita. Kube netimphumelelo letinyenti kubomasipala labanyenti. Nanobe kunjalo, sibukene netinsayeya letinyenti kulabanye.

Siyajabula kutsi bomasipala laba-11 lababalulwe njengalabachubeke njalo nekusebenta kahle ekuphenyweni kwemabhuku etimali, ekusetjentisweni kwemali labanikwe yona yesakhiwonchanti sabomasipala kanye nasekwetfuleni tinsita.

Labomasipala laba-11 ngulaba labalandzelako:
1. Masipala Wesigodzi iNkangala.
2. Masipala Wesigodzi iCacadu.
3. Masipala Wesigodzi iZululand.
4. Masipala Wesigodzi Umzinyathi.
5. Masipala Wesigodzi Ilembe.
6. Masipala Wasekhaya i-Knysna.
7. Masipala Wesigodzi i-West Coast.
8. Masipala Wasekhaya i-Matzikama.
9. Masipala Wasekhaya i-Mossel Bay.
10. Masipala Wasekhaya i-Breede Valley kanye
11. NaMasipala Wasekhaya i-Steve Tshwete.

Sihalalisela labomasipala ngalokusebenta kwabo.

Luhlolo loluphelele lwabomasipala labahlukene luvete lapho badzinga kwesekelwa khona.

Sitawuniketa kwesekela kulabomasipala labalandzelako phakatsi kwalabanye:
Masipala Wesigodzi i-Amathole eMphumalanga Kapa, Libhange letfu Lentfutfuko le-Afrika leseNingizimu livume kusita ngetimali ekutfutfukisweni kwesakhiwonchanti.

Kutawucalwa imiklamo leminyenti le-100, ikakhulukati kutemanti nasekuhanjisweni kwemangcoliso kantsi inhloso ngukutsi lemiklamo iphotfulwe kuletinyanga leti-12 letitako.

Masipala Wesigodzi Umzinyathi, KwaZulu-Natal, utawuniketwa lusito lwetimali tekutfutfukisa imiklamo yesakhiwonchanti letawufaka gezi emakhaya.

Bomasipala bendzawo batawulungiswa labafaka ekhatsi iMsinga, Umvoti kanye neNquthu.

Masipala Wesigodzi i-Alfred Nzo eMphumalanga Kapa, utawuniketwa lusito lwetimali tekutfutfukisa imiklamo yesakhiwonchanti letawufaka kuniketelwa kwemanti, kuhanjiswa kwemangcoliso kanye nekufaka gezi.

Bomasipala basekhaya labatsintsekako bafaka ekhatsi iMbizana kanye neNtabankulu, lababukene nebantfu labangaba sigidzi sinye.

Sitawesekela Masipala Wasekhaya i-Lukhanji kutsi uhlele kahle buphatsi bawo uphindze wetfule tinhlelo tekuniketelwa kwemanti kanye nagezi.
Sitawusita Masipala Wesigodzi i-OR Tambo usimamise buphatsi kanye nekuhleleka kwawo uphindze unonophise kwetfulwa kweTinhlelo Tekungenelela taMengameli.

KuMasipala Wasekhaya i-Mbhashe sitawetfula tinhlelo tekuphatfwa kwemangcoliso siphindze silungise tindzaba tekungcoliswa kwemanti lasetjentiswako.

KuMasipala Wesigodzi i-Ngaka Modiri Molema eNyakatfo Nshonalanga, hulumende wavelonkhe utawuniketela ngekwesekela uphindze usebentisane neLibhange Lentfutfuko lase-Afrika leseNingizimu ekusombululeni sakhiwonchanti setemanti kanye nekuhanjiswa kwemangcoliso.

Sitawesekela Masipala Welidolobha laseJozi eGauteng ekusombululeni tinkinga teluhlelo lwekubitwa kwemanani etinsita.

Sitawesekela Masipala Wasekhaya i-Moqhaka eFreyistata ngekucedvwa kweluhlelo lwemabhakede kanye netinsayeya temithoyi levulekile.

Kusenjalo umsebenti wekucedza luhlelo lwemabhakede usachubeka eliveni lonkhe. Loku kutawuphindze kube ngulokuhamba embili eMsebentini weLitsimba letiNdvuna lelibukene neKwetfulwa Kwetinsita lengilisungulile. Lelitsimba liholwa yiNdvuna Pravin Gordhan.

Lelitsimba lakhiwe yiNdvuna lebukene nekuHlela, Kucaphela Nekulinganisa Kusebenta kwaHulumende eHhovisi laMengameli, yekuHlaliswa Kwebantfu, yeTemanti Nekuhanjiswa Kwemangcoliso, yeTekutfutsa, yeTasekhaya, yeTemabhizinisi Ahulumende, yeTemandla, yetekuTfutfukiswa Kwetindzawo Tasemaphandleni Netingucuko Kutemhlaba, yeTemphilo kanye neyeTemfundvo Lesisekelo.

Somlomo Lohloniphekile naSihlalo Lohloniphekile,

Incenye lesembili lokugcilwe kuyo kuhulumende wasekhaya kuleminyaka lesihlanu letako kutakuba ngukutsi siphendvula kanjani kulokutfutseleka ngemandla kwebantfu etindzaweni tasemadolobheni.

INingizimu Afrika iya ngekuba live letindzawo letimadolobha. Nga-2011 cishe nge-63% ebantfu bakitsi abehlala emadolobheni lamancane kanye nasemadolobheni lamakhulu kantsi lomkhuba kulindzeleke kutsi wenyuke kuleminyakalishumi letako.

Luhlaka lwahulumende wetfu Lwekutfutfukisa Tindzawo Tasemadolobheni lutawuphotfulwa mhlaka-30 Kholwane 2014.

Lutawuniketela ngesitfombe lesisha semadolobha lamakhulu kanye nemadolobha lamancane ebahlali baseNingizimu Afrika.

Lutawubeka luhlaka lwenchubomgomo lwekutsi luhlelo lwemadolobha eNingizimu Afrika lungahlelwa kanjani kabusha kute emadolobha lamakhulu kanye nemadolobha lamancane, abe netinsita letenele kanye netindzawo letinhle tekuphila kuleminyaka letako lenge-20 kuya kulenge-30.

Sisonkhe asichubekiseleni hulumende wasekhaya embili!
Bantfu bakitsi,

Kuleminyaka lenge-20 leyengcile, selule kancane kancane kwesekelwa kwemakhaya langanakwa nalasengotini ngekutsi sisise ekwakhiweni kwetindlu, ekwandzisweni kwetinhlelo tetibonelelo tetenhlalo kanye nekufinyelela lokwentiwe ncono kutemfundvo kanye nekunakekelwa kutemphilo.

Kulesikhatsi lesitako, kutawuchutjekwa nekucinisa kucedvwa kwebuphuya.
Sitawuchubeka nekusisa kutemfundvo nasekutfutfukisweni kwemakhono njengobe loko kutintfo letisembili ekukhuleni kwemnotfo kanye nasentfutfukweni. Sidzinga bonjiniyela, basebenti bagezi, labasebenta ngemapayipi emanti, bodokotela, bothishela kanye naletinye tisebenti leticeceshiwe letinyenti ekwakheni umnotfo walelive.

Ngaloko imfundvo ihlala isembili kulohulumende. Sitawuchubeka nekukhutsata kufinyelela kwawo wonkhe umuntfu emfundvweni ngekucinisekisa kutsi bonkhe bantfwana labaneminyaka lesemkhatsini wesikhombisa naleli-15 basesikolweni.

Sitawenyusa linani lebafundzi Belibanga 12 labatfola imiphumela yekwemukelwa emanyuvesi, kusukela eti-172 000 nga-2013 kuya eti-250 000 nga-2019.

Nyakenye besivula lokungenani sikolwa sinye lesisha ngeliviki eMphumalanga Kapa kantsi sitawuchubeka nekucedza tikolwa teludzaka kanye naletinye takhiwo letingakalungi.

Linani lebantfu labasha emanyuvesi nasemakolishi lenyukile kuleminyaka leyengcile. Bakhi batakuya endzaweni yekwakha ngeNyoni lapho kuyokwakhiwa emanyuvesi lamasha eNyakatfo Kapa kanye naseMpumalanga.
NgaBhimbidvwane emnyakeni lotako kutawubhaliswa bafundzi bekucala labafundzela budokotela enyuvesi lensha yekufundzela budokotela eLimpopo.

Ngetulu kwaloko, kutakwakhiwa emakolishi emfundvo ekucecesha newekufundzela umsebenti la-12 kute kwandziswe emakhono lahlanganisile emisebenti kulelive.

Bantfu bakitsi,
Sisonkhe kumele sichubeke nekulwa nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva kanye naletinye tintfo letidzakako etikolweni tetfu kanye nasemimangweni. Sitawuphindze sibeke embili kuphepha etikolweni, kutekutfutfwa kwebantfwana besikolwa kanye nakutemphilo tebantfwana.

Emkhakheni wetemphilo, sitawusebenta ngemandla kwenyusa iminyaka yekuphila ekubelekweni kusukela eminyakeni lenge-60 nga-2012 kuya kulenge-63 nga-2019.

Umkhankhaso wekunciphisa lizinga lekushona kwebantfwana kanye nabomake lababelekako utawuchubeka.

Loku kutawudzinga kutsi kwetfulwe Umshwalense Wavelonkhe weTemphilo kanye nekwentiwa ncono kwelizinga lemphilo lekunakekelwa emkhakheni wahulumende.

Sitakwakhela etukwetimphumelelo teluhlelo lwetfu lwekwelapha nekwesekela leSandvulelangculazi (HIV) kanye neNgculazi ngekutsi selule imikhankhaso yetfu yekuchumana lemayelana nekuvinjelwa kwe-HIV ebantfwini.

Bantfu bakitsi,

Sitawuchubekisela embili intfutfuko lesesiyentile ekukhutsateni kuhlonyiswa kanye nekutfutfukiswa kwabomake.

INdvuna lebukene nekutfutfukiswa kwaboMake ehhovisi laMengameli, Make Susan Shabangu, itawusebentisana nalamanye ematiko aHulumende, tinhlaka, umkhakha wangasese kanye netinhlangano letingekho ngephasi kwahulumende kute kutfutfukiswe kuhlonyiswa kwabomake kutenhlalomnotfo, kutentfutfuko kanye nakumalungelo eluntfu.

Kute sichubeke nekuhlanganisa loko lokuzuzwe ngentsandvo yetfu yelinyenti, sitawuchubeka nekutfutfukisa kanye nekwenta ncono timphilo tebantfu labanekukhubateka kuleminyaka lesihlanu letako.

Sitawusebentisana nemkhakha Walabaphila Nekukhubateka kute sitfole tincenye letisembili lokumele sifezekise kuto indzima yeNingizimu Afrika njengalelinye lemave lasayina Sivumelwano saMhlabuhlangene lesimayelana nemaLungelo Ebantfu Labaphila Nekukhubateka kanye neTinhlaka Tekusebenta kwaso.

Lokunye kungenelela lokubalulekile kulesigamu kutakuba kuphotfula Inchubomgomo Yavelonkhe Yemalungelo Alabaphila Nekukhubateka lefaka ekhatsi Luhlaka Lwavelonkhe Lwemalungelo Alabaphila Nekukhubateka.

Lenchubomgomo kanye neLuhlaka kutawuhola kwenta kwaHulumende ekutfutfukiseni ummango lobandzakanya wonkhe umuntfu kanye nasekutfutfukiseni kubandzakanywa kwebantfu labaphila nekukhubateka etinhlelweni tekutsatfwa kwetincumo. 

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Sekwentiwe inchubekelembili kuleminyaka lesihlanu leyengcile ekunciphiseni emazinga ebugebengu lobetfusako lobunjengekubulala, kuphanga ngendluzula, emacala ekuhlukunyetwa kwabomake, bantfwana kanye nalamanye emacembu lasengotini, kepha lamazinga asolomane asetulu ngalokungamukeleki.

Sitawusebentela kuchubeka nekunciphisa emazinga ebugebengu.
Luphiko Lwekuphenya Lolukhetsekile, Litsimba Lekulwa Nenkhohlakalo, Luphiko Lwekudliwa Kwemphahla kanye nema-Hawks bente imphumelelo lebonakalako ngekucelwa ngitsi kutsi balwe nenkhohlakalo emmangweni ngalokubanti kanye nasemkhakheni wahulumende. Lomsebenti utawuchubeka kuleminyaka lesihlanu letako.

Kutawubukanwa nekungasebenti kahle kwetinhlelo tekutfolwa kwetinsita, kuphatfwa kanye nekusebenta letibukela phasi kusebenta kahle kanye nekuphumelela kwahulumende.

Lenye yetinyatselo letibalulekile lesetivele tisendleleni, kubeka endzaweni yinye kutsengwa kwemphahla ngephasi kweLihhovisi Lesikhulu Sekutsengwa Kwemphahla kuTemafe Avelonkhe.

Sicalile kuhlola kusebenta kwalelisu lelisha lekubeka endzaweni yinye kutsengwa kwefenisha yesikolwa eMphumalanga Kapa. Ifenisha itawetfulwa kuto tonkhe tikolwa taseMphumalanga Kapa emkhatsini weNgci 2014.
Kutawetfulwa tindlela tekuvimbela tisebenti tahulumende kanye nalabamele hulumende ekwenteni libhizinisi nembuso.

Loku kutakwesekelwa Luhlaka Lwekudzalula Timali lolwentiwe ncono, kucinise kuvikelwa kwalababika ngako kanye nangekuniketela ngelusito lwemakhono ematikweni kute kube nekusingatfwa kwekucondziswa kwetigwegwe lokuphumelelisako.

Bantfu bakitsi,

Kuleminyaka lesihlanu letako sitawuchubeka nekukhutsata kwakhiwa kwe-Afrika lencono kanye nemhlaba lonebulungiswa.

INingizimu Afrika itawuchubeka nekwesekela tinhlelo tesifundza netelivekati ekuphendvuleni nasekusombululeni tinkinga, kukhutsata kuthula nekuvikeleka, kucinisa kusebentisana kwesigodzi, kwenyusa kabanti kuhwebelana kwe-Afrika kanye nekuhola kutfutfukisa i-Afrika lesimeme.

Loku kutawufaka ekhatsi kwesekela nekwetfulwa kwetincumo teBunye be-Afrika kanye nekutfutfukisa umsebenti wetakhiwo tabo.

Sitawuphindze sichubeke nekutfutfukisa kubambisana kwemave eNingizimu neweNingizimu ngekusebentisa bulunga kanye nekukhulumisana netinhlangano kanye nemacembu aseNingizimu.

Ngalokunjalo sitawuchubeka nekutfutfukisa budlelwano lobuzuzisa ngalokufanako nemave aseNyakatfo.

Sitawuchubeka nekucinisa kutfutfukiswa kwetemnotfo, kuhwebelana kanye nebudlelwano bekusisa ne-BRICS ngemsebenti weLicembu le-BRICS lelibukene Netindzaba Tetemnotfo Nekuhwebelana.

Malunga Lahloniphekile,
Tivakashi Letikhetsekile naletihloniphekile,

I-SANDF ibe ngumtfombo wekutigcabha kwelive njengobe udlale indzima etinhlosweni tekugcina kuthula elivenikati.

Lendzima itawuchubeka kantsi nahulumende ubuka ekuhlelweni kwekutfunywa kwe-SANDF ngekuhambisana Nekubuyeketa Kwetekuvikela lokuphotfulwe madvute nje.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Kute kuyiswe loluhlelo lwekusebenta embili, Lisekela Mengameli kanye nami sitawuhlangana netiNdvuna kanye nemasekela etiNdvuna kute kucociswane kabanti ngetinhlelo tekwetfula telitiko ngalinye.

INdvuna ngayinye itawusayina sivumelwano sekusebenta naMengameli lesitawubeka kutsi yini litiko ngalinye lokumele likwente ekwetfuleni luhlelo lwekusebenta.

Bantfu bakitsi,

Umhlaka-17 Inhlaba uhlanganisa kugujwa kweminyaka lenge-22 yekubulawa lokwetfusako kwenchumbi yebantfu e-Boipatong eGauteng.

Nasibuka emuva kuletinye tetindzaba letetfusa kakhulu emlandvweni kamuva nje, sikhunjutwa kutsi kumele sibeke embili kupholiswa nekwakhiwa kwesive kakhulu kunakucala.

Kumele sichubeke nekwakha kuvisisana, kubeketelelana nekubuyisana, futsi ngekubambisana silwe nebuhlanga, kutondza bekufika kanye nako konkhe lokuhambisana nekungabeketelelani.

Kusetjentiswa kwetemidlalo kanye nemasiko njengentfo lehlanganisa sive sakitsi kutawuchubeka kulesigamu. Sitawuphindze sichubeke nekukhutsata UMtsetfosisekelo etikolweni kanye nekucinisekisa kutsi bantfwana betfu bakhula banekutiphatsa ngalokufanele nalokwatiswako babe nelutsandvo lwelive labo kanye nebantfu balo.

Sitawuchubeka nekwakha emagugu lahlanganisile kuleminyaka lesihlanu letako ngekwakha tindzawo letitikhumbuto kanye naletinye timphawu letihlonipha emachawe nemachawekati emzabalazo lasetfulela lenkhuleko kanye nentsandvo yelinyenti lesitigcabha ngayo lamuhla.

Njengencenye yemigubho yeminyaka lenge-20 yenkhululeko nentsandvo yetfu yelinyenti, emarekhodi laneminyaka lenge-20 kulomnyaka, njengalawo etinsuku tekucala eHhovisi kwaMengameli wangaphambilini Nelson Mandela atawundluliselwa eSikhungweni Savelonkhe Sekugcinwa Kwemlandvo.

Kulomnyaka sitawuphindze sibone kufakwa kweluhlu lwemarekhodi eTinkhundla Tekucocisana Kwetinhlangano Letehlukene te-CODESA eMculwini Wenkhumbulo Wemave Emhlaba.

Enyangeni letako lelive kanye nemhlaba wonkhe batakube bahlonipha Lusuku lwaMandela Lwemhlaba Wonkhe.

Bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika kumele banikele lokungenani ngemaminitsi la-67 ngamhlaka-18 Kholwane, kutsi bente iNingizimu Afrika ihlobe lokuyingcikitsi yetfu yalomnyaka.

Asicaleni ngekuhlelela kuhlobisa lokukhulu kwemadolobha akitsi lamakhulu, emadolobha lamancane, emalokishi, tindzawo tasemakhaya, tikolwa kanye nekuhlobisa tonkhe tincenye telive lakitsi.

Bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika,

Loluhlelo lwekusebenta luhlose ekwenteni iNingizimu Afrika kutsi ibe live lelincono lawo wonkhe umuntfu.

Sicela bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi basebentisane natsi ekwenteni kwetfulwa kwaletinhlelo kube yimphumelelo.

Sisonkhe asichubekiseleni iNingizimu Afrika embili.

Ngiyabonga.

Issued by: The Presidency

Share this page

Similar categories to explore