UMengameli U-Cyril Ramaphosa: Indima Esele Yenziwe Emzameni Welizwe Wokulawula Isifo Esirhageleko se-Coronavirus (i-COVID-19)

MaSewula Afrika wekhethu,

Sekusikhatjhana singasabambi umhlangano womndeni.

Sekuziinyanga ezinengi nje solo kwehla ingogwana ye-corona eSewula Afrika.

Lesisifo esirhagele kokapha sibange umtlhago omkhulu kibo boke abantu bekhethu.

Ngemva kwesikhathi eside kangaka sokuzaza nokuphatheka kumbi engqondweni, soke sesomele ukubuyela epilweni ejayelekileko. 

Ngiyalimuka bona abanengi bethu bakholekile yi-coronavirus.

Umraro kukuthi sesithome ukukhohlwa ukuthi ingogwana le isesekhona hlangana nathi.

Njengoba ngikhuluma nani ntambama nje, isifo i-COVID-19 esirhagele kokapha siyathuwelela ephasini loke. 

Iphasi lisandukutjheja inani lezehlakalo ezitja zokutheleleka kwabantu laqobe veke eliphezulu kinawo woke ngokunjalo nenani eliphezulu kinawo woke labantu ababulewe sisifesi ngeveke solo sehlako lesisifo.

Bangaphezulu kweengidi ezima-51 abantu abangenwe yingogwana ye-corona ephasini, kanti-ke ubuncani bakhona bayi-1.2 yesigidi abantu esele babulewe ngiso isifesi. 

Amazwe amanengi njenganje aqalene nokutheleleka kwabantu ngesifesi kwehlandla lesibili, kanengi elibonakele lilimbi khulu kunelokuthoma.

Esikubonako kuza neqiniso elibabako: elithi isese kude nokuphela i-COVID-19. 

Isahlezi nathi inzinzile. Begodu isezakuhlala isikhatjhana solo inathi. 

SiyiSewula Afrika, sidose ebunzimeni esethemba ukuthi ngobumbi kinabo boke bamawuruwuru.

Isifo esirhagelekwesi nasisesiqongolweni saso ngoVelabahlinze, besibala abantu abalinganiselwa eenkulungwaneni ezili-12 abatheleleka ngengogwana le qobe lilanga.

Zidlulile iinyanga ezimbili nje, solo inani elitjha lokutheleleka kwabantu linzinzile, lingaphasi kweenkulungwana ezimbili ngelanga.

Inani labantu ababhubhako belisolo lisehla kancani kancani, njengoba nenani labantu ekufanele balaliswe esibhedlela nalo belisolo lisehla.

Seyiveke ye-14 ngokulandelana solo lisehla inani labantu abangeniswa esibhedlela abasandukutheleleka ngengogwana le.

Kilokhu-ke silekelelwe magadango asimeleleko esiwathetheko nasehlako isifo esithuwelelekwesi, salekelelwa nanga lisizo esiliphiwe maSewula Afrika ekulwiseni ingogwana le.                                                                                                                             

Sisizwe nanga basebenzi bethu abazikhandlako abajame ngeenyawo babamba kwaqina emazikweni wethu wezepilo, baphuma baya nemiphakathi bayokukhanyisa abantu, babapopole, bahlenga ukuthula nokunzinza, benza ukuthi ukwethulwa kwemisebenzi eqakathekileko kuragele phambili.                                                                                                                                

Endimeni esiyenzileko, eemfundweni esizifundileko, kwanje sesisazi ukuthi ngaphasi kwesigaba sokuyelela sokuthoma esingaphasi kwaswesi njenganje, sinawo woke amathulusi afunekako wokukhandela ukwehla ngobutjha/kwehlandla lesibili kwalesisifo. 

Abantu ngamunye ngamunye, amabhizinisi, iinhlangano, nasisahlonipha besithobela ikambiso yezepilo nemibandela esaseleko, akukafaneli ukuthi singabe sibuyele esigabeni sokuyelela esiphezulu.

Thina njengesitjhaba kufuze sizikhakhazise ngendlela esiyisikimele ngayo indaba yesifesi, njengoba nabanengi ephasini loke bawabonile babe bawabuka nje amagadango esiwathathele lesisifo. 

Izolo ngikhe ngaba nomhlangano ngethungelelwano levidiyo nabarholi bamazwe ngamazwe abambadlwana iinkhamphani zabo ezisebenza emazweni amanengi ephasini zombelele. Boke bayabuka indlela iSewula Afrika elawule ngayo lesisifo esirhagele iphasi jikelele. 

Nanyana siyithokozela nje lendima esiyilimileko, kodwana kufuze sivume ukuthi bekube khathesi isifo esingumabhubhisesi sesibalimaze khulu ngamagulo nangehlalakuhle abantu bekhethu. 

Bekube nje, iSewula Afrika seyinabantu abazii-742,394 abanengogwana i-corona.

Kilababantu, abangaphezulu kwama-92% sebaluleme.

Kodwana-ke ubuhlungu obukhulu kinabo boke esele sibuzwile solo kwehla isifesi babantu abaziinkulungwana ezima-20,011 esele babulewe ngiyo i-COVID-19. 

Nanyana inani labantu ababulewe yi-COVID-19 lapha ekhethu liphasi nje nalilinganiswa nenani lamanye amazwe, kodwana angeze sathoma sibale amahlungu nomthamo wokulahlekelwa okubangwe kubhubha kwabantokhu.

Solo kwathoma umraro lo, umnqopho wethu bekukuhlenga abantu nokuvikela imithombo abantu abaziphilisa ngayo.

Njengoba sivuselela ilizwe lekhethu nje sisabhedlhwe nguye umabhubhisa lo nje, lokhu kuzakuhlala kusihlubayeza khulu.

Nanyana ukuthelelana sekurhobhile bekwanzinza nje, abantu abanengi basatheleleka ngamalanga ngalokho-ke solo sisengozini.

Siyabona bona ukuthelelana kwanda msinyana kangangani ngokutheleleka kwabantu ngobunengi emazweni amanengi.

Siyabona nokuthi amahlelo wezepilo abhedlheka kangangani njengoba kungezeleleka inani labantu abathelelekako nje.

Ukungezeleleka kwenani labantu abathelelekileko kamanye wamazwe la kube kwabangela ukuthi kubuyiswe imibandela eqinileko.

Sibonile kamanye amazwe ukuthi ukubuya ngobutjha kwesifesi kuwafiphaza njani amathemba wokuvuseleleka komnotho msinyana.

Kufuze senze koke esingakghona ukukwenza ukukhandela ukuthi lokhu kungenzeki ekhethwapha. 

Nasizakukghona ukukhandela ukubuya ngobutjha kokutheleleka kwabantu ngengogwana, kunezinto eziimbadlwana ekufuze bona siziqale. 

Yokuthoma bujamo bezinto ePumalanga Kapa, yona etjengisa iinkomba zokuthi sibuya ngobutjha isifo se-COVID-19.

Esikhathini esiyiveke ukufikela khathesi, abantu abangenwe yingogwana muva nje esifundenesi bangaphezulu ngama-50% kunangeveke engaphambi kwale. 

Inani elipheleleko labantu abangenwe yingogwana le emalangeni ali-14 adlulileko belili-145% ngaphezulu kwe-14 lamalanga waphambilini.

Ukukhuphuka kwamananokhu kusunduzwa kukwanda kokutheleleka eendaweni ezakhele uMasipala weDorobha i-Nelson Mandela Bay  kunye nesiYingini i-Sarah Baartman, khulu khulu. 

Enyangeni ephelileko le, bebasolo baphikelele ngokwanda abantu abalaliswa esibhedlela esifundenesi. 

Lobubufakazi-ke butjengisa ukuthi ukwanda kwenani labantu abathelelekileko ePumalanga Kapa kungenzeka ukuthi kubangwe kukwehla kwesifo se-COVID-19 emazikweni wefundo ephakemeko njengemayunivesithi, eenkolweni kunye nokuhlangana kwabantu ngobunengi ndawonye, ngasikhathi sinye. 

Lokhu-ke nakuhlanganiswa nokuthi abantu abaqalangani kuhle ngokwaneleko, namamaski abawasebenzisi ngokwaneleko, kuvula amathuba amahle wokukhuphuka kwenani labantu abathelelana ngalengogwana. 

Njengoba babanengi nje abantu abasuka kezinye iimfunda baye kezinye – khulukhulu eTjingalanga Kapa - akuzukuba malanga mangaki, lizokuthoma ukukhuphuka inani labantu abatheleleka ngobutjha nakezinye iingcenye zelizweli. 

Ngalokho-ke kufuze sithathe amagadango wokulawula ukukhuphuka kwezinga lokuthelelana.

Njengoba ukutheleleka kwabantu kusanda nje, sithoma ukusebenzisa ihlelo elikhandelwe ukulwa nokwehla ngobutjha/kwehlandla lesibili kwesifesi, elitlanywe ngokusebenzisana nesiqhema esithunyelwe eSewula Afrika yiHlangano yezePilo yePhasiloke (i-WHO).

Amagadango wokulwa nesifesi hlangana nawo kubalwa neenqhema ezitjheja zepilo eendaweni ngeendawo ukuqinisa ihlelo lokulandelela abantu abakhe baba seduze komuntu otheleleke nge-COVID-19, ukukhwezelelwa komphakathi ngamalanga, ukuqinisekisa ukulungela ukusebenza kwamaziko wezepilo, kunye nokulungela ukusikimela ukwehla kwesifesi emaviyweni ngamaviyo. 

Sizokusebenzisana naborhulumende beemfunda, abomasipalada nezinye iinjamiso ePumalanga Kapa emalangeni neemvekeni ezizakwezi ukuqinisekisa ukuthi ukukhuphuka kwesibalo kuyalawuleka.

Lokhu esikubona ePumalanga Kapa kufuze kube siyeleliso kithi soke, isiyeleliso sokuthi asikwazi ukuzigedla, asikwazi ukuhlala phasi.

Ngalokho-ke sitjheja siyatjhejisisa ngakho koke okwenzekako eendaweni lapho inani labantu abatheleleka ngobutjha likhuphuka khona ukudlula isilinganiso esijayelekileko.

Iindawo lapho inani labantu abatheleleka ngobutjha likhuphuka khona ukudlula isilinganiso esijayelekileko kuse-Lejweleputswa ne-Mangaung eseFreyistata, i-Frances Baard ne-Pixley ka Seme eziseTlhagwini Kapa, i-Garden Route nakuMasipala wedorobha leKapa eTjingalanga Kapa. 

Ukuqinisekisa ukuthi sinawo woke amahlelo wokukhandela, singezelela isikhathi soBujamo Behlekelele beliZwe ngenye inyanga, ukuyokufika nakali-15 kuNobayeni wee-2020, njengoba kulayela umThetho wokuLawulwa kweHlekelele.

Into yesibili esihlubayezako ekufuze siyitjheje maholideyi wokuphela komnyaka/kaKresmesi ezako lawa, lapho amaSewula Afrika athatha amakhambo ayokuvakatjhela ezinye iindawo khona ngaphakathi kwelizwe lekhethweli nalapho abantu bavamise ukubuthana khona ngobunengi. 

Ukubuthanokhu nokukhamba kuyiwa le nale, kungaba yingozi ekulu yokulawuleka kwesifesi, nakungahlumbukwenziwa ngokutjheja nokuyelela. 

Kodwana singakubalekela ukwehla kwehlandla lesibili kwesifesi nasingenza ekufuze sikwenze, nasingakhumbula ekufuze sikwenze ukuziphephisa nokuphephisa abanye soke isikhathi. 

Emadrobheni amakhulu nakumamethro kunye nemadrobheni amancani nemathresdeni neendaweni zemakhaya, soke siyazi ngengogwana le.

Ukusukela kwaGreyidi R ukuyokufika emuntwini osebenza efemini, ukusukela emfundini weyunivesithi ukuya kibogogo nabobamkhulu emakhaya, soke siyazi ukuthi irhatjheka njani i-coronavirus. 

Ngalokho-ke lokhu engikubawa komunye nomunye wenu ntambama nje akusinto etja. Ngibawa bona nenze enaziko bona kufuze kwenziwe.

Siyazi bona ingogwana sithelelana ngayo nasitjhidelene khulu nabanye abantu.

Asikhumbuleni bona ingogwana le irhatjheka ngamathosana amancazana aphuma eempumulweni nemlonyeni umuntu nakakhulumako, nakakhohlelako, nakathimulako, ngitjho nanyana aphefumulela phezulu imbala.

Siyazi nokuthi yini ekufuze siyenze ukuzivikela nokuvikela abantu abaseduze nathi.                                                                                                                 

Imaski yetjhila, eyembesa ipumulo nomlomo, isese ngenye yeendlela ezihle kinazo zoke zokuzivikela.

Ngiyazi-ke ukuthi lokhu kesinye isikhathi kungaba mraro.

Amamaski ayatjhisa kesinye isikhathi, begodu kesinye isikhathi enza umuntu unga usesimukwini.

Kesinye isikhathi enza kube budisi ukubona umuntu ukuthi ngubani namkha enze kube budisi ukuzwa umuntu kuhle nakakhulumako.

Kodwana amamaski wamatjhila atjhiphile, begodu muva nje umuntu selangawathola pheze nanyana kukuphi, begodu nanyana kungasimnandi nje ukuyisebenzisa, kodwana ubuhle bokuyisebenzisa bunengi khulu kunokutheleleka ngengogwana namkha ukuthelela abanye. 

Ukufaka imaski qobe siphuma ekhaya kungcono khulu kunokubuyelwa kusahlela kwengogwana le ihlandla lesibili. 

Godu kungcono khulu kunokubuyela emibandeleni yokuqinteliswa kwamakhambo kube ngcono godu nanokuvalwa komnotho welizwe. 

Amahlandla amanengi wokuthelelana ngesifo se-COVID-19 kukhambisana nemibuthano eyenzelwa ngekhaya lapho kungabethi khona ummoya kuhle begodu abantu abalapho bangathobeli khona umthetho wokuqalangana.  

Iye khona kuyezwakala ukuthi sizokufuna ukuba nemindenethu nabangani bethu njengoba kuza amaholideyi wokuphela komnyaka/kaKresmesi nje. Kube mnyaka obudisi khulu nosikhahlumeze khulu emmoyeni lo. Sifuna ukuhlangana nabantu kucocwe kube mnandi.

Kodwana-ke lokhu akutjho ukuthi kufuze sigedlise izinga lokuzitjheja siyelele. 

Asikhumbule ukuthi omunye nomunye umuntu esihlangana nofana esithintana naye wandisa amathuba wokuthelelana ngengogwana. 

Kumele sibalekele ukubuthana ngobunengi. Kungcono nasingahlangana ngeenqhenyana ezincazana. 

Nayibe siyaphuma ekhaya lapho sihlala khona, kufuze sizilinganisele abantu esithintana nabo. 

Bengisolo ngigugunyeka ngethuka nokwethuka nangibona eenkundleni zokuthintana ngitjho nakumabonakude imbala lapho abantu bebabambe khona amaphathi amakhulu, imibuthano neminyanya kwanga ingogwana ye-corona ayisekho.

Bengisolo ngibona imifanekiso yeendawo lapho kuhlanganelwe khona ngekhaya inabantu abangakafaki amamaski begodu kunganasitjengiso nasinye sokuqalangana kwabantu. 

Iminyanya neminye imibuthano enje kukhonya yona ngokurhatjha ingogwana ye-corona ngalokho-ke kufuze bona siyibalekele ngoba iza nokuziphatha kwabantu okuyingozi. 

Imithetho ebeyisebenza ekuthomeni kwemibandela yokuqinteliswa kwamakhambo kufuze kusebenze yona nanje. 

Godu-ke njengoba sekusehlobo nje, sekulula khulu ukuhlanganela ngaphandle endaweni evulekileko namkha ngezindlini ezinamafesidiri azakuvulwa nakuhlangenweko njalo.

Njengoba sikhe satjho naphambilini, kufuze sisebenzise amathulusi ahlukahlukileko asekasaneni yamathulusi wokulwa nengogwana le.

Singasebenzisa nethekhnoloji ukulwa nengogwana le. 

Ngikhombela omunye nomunye wenu ukuthi abalwe hlangana namaSewula Afrika aziinkulungwana ezima-700 (i-700 000) adawunilowude isisetjenziswa seselifowuni sokuyelelisa ngesifesi, i-Covid Alert SA.

Isisetjenziswesi sikghona ukukwazisa ukuthi usendaweni lapho kunengogwana ye-corona khona – kungaba seteksini, kungaba seentolo namkha emnyanyeni – begodu sikwazisa ngaphandle kokuveza ukuthi ukuphi nendawo namkha eminye imininingwana ephathelene nawe siqu.

Iinkhamphani zethungelelwano lezokuthintana ngamaselifowuni lizibulele iindleko zalesisisetjenziswa, ngalokho-ke akuzukubiza litho ukuzivikela nokuvikela abanye. 

Ngokudawunilowuda isisetjenziswesi, usiza emzameni wokwenza ukuthi ingogwana le ibonakale izokwazi ukuqinteliswa endleleni yayo yokuyokungena kabanye abantu. 

Sikhombela zoke iinhlangano ukuthi zikhuthaze abasebenzi neemvakatjhi zazo ukuthi zidawunilowude isisetjenziswesi nazingena ema-ofisini, eentolo, eenkolweni, emayunivesithi nakezinye iindawo ezivalekileko.

Ngaphezu kwalamagadango ekufuze soke siwathathe ukukhandela ukuthi singehli ngobutjha isifesi, siqinisa namagadango wokusiza wezepilo.                                                                                                                                

Ukuzihlolisa kuqakathekile nasizakuphumelela ukukhandela ukubuya ngobutjha kwesifesi.

Ngaphandle kokuqinteliseka kumbi kwamandla wokwenza eenyanganeni ezidlulilekwezi, kwanje sesisebenzela ukulikhuphula ngenani elibonakalako inani labantu abahlolwa qobe lilanga.                                                                                                                                        

Zoke iimbhedlela, zombuso nezangeqadi, kufuze zihlole iingulani ezilaliswe esibhedlela ngokwekombandlela ebuyekeziweko ekufuze ilandelwe.

Sizokwandisa nokukhanyiswa nokuhlolwa kwabantu eendaweni lapho sidlange khona isifo se-COVID-19.

Umjovo onomphumela omuhle nophephileko sona sikhali sethu esikhulu sokuzivikela ku-COVID-19, kanti-ke njenganje sekunemihlobo embadlwana esadidiyelwako ephasini lokeli.

Ukutholakala kwamathuba alungileko wokuthola umjovo onomphumela omuhle kuqakatheke khulu ilizwe lekhethu nalizakuphumelela ukulawula lesisifo esirhageleko. 

Phambilini kiyo iveke le, iphasi libone isitjhugululizinto kezesayensi malungana nokudidiyelwa komjovo (we-COVID-19).

Lobu-ke bufakazi bokuthoma obufakazela ukuthi ungadidiyeleka umjovo wokulwa ne-coronavirus.

Imininingwana yobufakazi bokuthoma berhubhululo elenziweko itjengisa ukuthi umjovo lo ungaba namandla wokuphumelela angaphezulu kwama-90%.

Lokhu-ke kutjhugulula umbonwethu ngengomuso le-coronavirus esele irhagele kokapha.  

Leliliqha lepumelelo liletha ithemba elitjha epini yethu yokulwa nalengogwana.

ISewula Afrika isebenzisana neenkhamphani zabosokhemisi zamazwe ngamazwe ukuthola umjovo ophephileko nonamandla ozakuhlenga abantu bekhethu begodu isebenzela nokwenza ukuthi umjovo lo utholakale e-Afrika yoke. 

Sisebenza ngamaZiko wokuKhandela nokuLawula iziFo e-Afrika (i-African Centres for Disease Control) emzameni wokuthola umjovo wekhonthinenthi ye-Afrika. 

Kulinganiswa ukuthi i-Afrika izakufuna imali elinganiselwa ku-$12 yamabhiliyoni nemithamo ema-750 weengidi zomjovo osebenzako.

Emalangeni kiyo iveke le, ngesikhundla sami sokuba nguSihlalo weHlangano yoBunye bamaZwe we-Afrika (i-AU), ngisungule isiQhema esiThunywe ukuThola umJovo we-COVID-19 e-Afrika esizakudosa phambili lomsebenzi. 

UNgqongqotjhe wezePilo wekhethwapha uzakuba lilunga lesiqhemesi ngokusebenzisana nezinye izakhamuzi zemisebenzi emihle zekhonthinenthi. 

ISewula Afrika ibuye yakhethelwa ukuba lilunga ekudlheganwa nalo ngesihlalo se-ACT-A yephasi loke – esebenza ukukghonakalisa ukutholakala kwemizamo enamandla wokusungula – ekubalwa hlangana nayo nemijovo – kiwo woke amazwe. 

Amazwe kuzakufuneka akhuphe imali kobanyana kuzokutholakala imijovo yokukhandela ukurhatjheka ukuya phambili kwe-coronavirus. 

Ukutjengisa ukuthokozela umsebenzi omuhle owenziwa ngenye yeenkhamphani zabosokhemisi ezikhamba phambili ephasini, i-Johnson & Johnson, yenze isivumelwano sokunzinzisa nekhamphani yalapha ekhethu, i-Aspen Pharmacare, ukudidiyela umjovo oqothelweko.

I-Aspen inamandla wokukhiqiza ama-300 weengidi zemithamo womjovo oqothelweko efemini yayo ese-Nelson Mandela Bay.  Lesi-ke sihlahla esizakuhlenga ipilo yomuntu esizakufuneka ephasini zombelele, esizakudidiyelwa basebenzi beSewula Afrika. 

Lokhu-ke kungezelela endimeni esele ilinywe yi-Biovac, eyikhamphani yabosokhemisi edidiyela imitjhoga yalapha ekhethu esebenzisana norhulumende weSewula Afrika. 

I-Biovac seyinendima ebonakalako ngemikhulumiswano ngomkhiqizo womjovo wamazwe ngamazwe ezayenza ikghone nokudidiyela umjovo we-COVID-19 ukuqinisekisa ukuthi ilizwe lekhethu linomjovo owaneleko, ngokunjalo nekhonthinenthi yoke nayo ibe nomjovo owaneleko. 

MaSewula Afrika wekhethu,

Kusukela kwekuthomeni komraro esiqalene nawo lo, besisolo sinqophe ukuhlenga ipilo sibe sivikele nemithombo abantu abaziphilisa ngayo.

Kungakho-ke ngoSihlabantangana sethule ihlelo lokwethula umnotho umthwalo nelokwethula umphakathi umthwalo, ngomnqopho wokuphungula amacaphazela amambi wesifo esirhagelekwesi phezu kweenkhamphani, abasebenzi, amakhaya kunye nomphakathi. 

Leligadango lokulamula libe ngeliqakathekileko ukuhlenga amabhizinisi, nokuvikela imisebenzi kunye nokukhandela ukuthi iingidigidi zabantu bangabulawa yindlala. 

Nje-ke, njengoba umnotho wekhethu beseze uvuleka kancani kancani, kuseze kugedliswa nemibandela yokuqinteliswa kwamakhambo, siphumelele ukususa amehlwethu kilamagadango wobujamo obuqokamileko sawaqalisa ehlelweni elincamileko lokuvuselela umnotho. 

Ngamagadango ahlukahlukileko esiwathetheko wokulwa ne-COVID-19, sisusa amehlwethu emahlelweni wokwethula abantu nomnotho umthwalo, siwaqalisa emahlelweni wokuvuselela.

Njengoba umnotho uthoma ukuvuseleleka nje, amahlelo amanengi wokwethula abantu umthwalo, kancanikancani aya ngekuvalweni. 

Siyalinga – ngokusemandleni wemithombo yethu yamandla emincani – ukuthi lokhu kwenziwe kancani kancani.

Siyalimuka bona amanye amabubulo akakabi ukukghona ukubuyela emsebenzini ngokupheleleko begodu siyalimuka nokuthi kusezakuthatha isikhathi ngaphambi kobana ubujamo emisebenzini eminengi bubuyele ekanyeni.  

Kungalokho-ke singezelele isikhathi sesiBonelelo EsiKhethekileko Se-COVID-19 ngezinye iinyanga ezintathu, bekube ngoTjhirhweni wee-2021. 

Lokhu-ke kuzakwehlisa umthwalo ebantwini abangasebenziko abalinganiselwa eengidini ezintandathu godu abanganamrholo wembusweni abawutholako ukuthi bakghone ukuba nemadlana abayidinge khulu yokubaphilisa. 

Ngemva kokukhulumisana ngokunabileko nababelani bethu bomphakathi, isiKhwama seTjhorensi yabangasaSebenziko (i-UIF) singezelele isikhathi sesiKhwama se-COVID-19 UIF TERS ngenye inyanga, ukuyokufika nakali-15 kuSewula wee-2020.

Iragela phambili imikhulumiswano nababelani bethu bemphakathini ngokusekelwa kwamabhizinisi adosa emhlweni ukuya phambili, kuthi kusenzeka lokho ukube sitjheje siyelele ukuthi kuyafuneka siqinisekise bona isikhwama se-UIF sinemali eyaneleko yokuqalana nokwanda kwenani labantu ekulindeleke bona batleyimele ukungasabi nomsebenzi. 

IsiKhwama se-COVID-19 UIF sesibhadele abasebenzi abangaphezulu kweengidi ezi-4.7 imali elinganiselwa ema-R53 wamabhiliyoni.  

Amahlelo wokwethula abantu umthwalo la kwaba nesidingo sokuwethula khona kuzakuvikelwa labo abacaphazeleke lula ngesikhathi sokudosa emhlweni, kodwana kufanele afike lapho agcina khona nawo.

Ihlelo lokwethula abantu umthwalo lendlale isisekelo lapho umnotho uzakuvuselelwa khona ngamandla, kuphunguleke ukulahleka kwemisebenzi kuhlengwe namabhizinisi amanengi abekangagcina akateleleke ukuthi avalwe.

Njengoba sidlulela esigabeni esitjha samagadango esiwathathela i-COVID-19 nje, ukuhluma komnotho msinyana nangamandla wokubambelela ekuvuselelweni komnotho, kuphela kwendlela engasisa phambili.

Ngalokho-ke sisebenzela ukuphumelelisa woke amahlangothi womnotho kobana abuyele ekusebenzeni ngokupheleleko namsinyana nangendlela ephephileko ngokungakghonakalako. 

Sitjhugulula imithetholawulo yesiGaba sokuYelela sokuThoma kobanyana ivumele ukubuyiselwa kwesikhathi sokuthengiswa kotjwala eenkhathini ezijayelekileko.

Godu sivula namakhambo avela emazweni ngamazwe kiwo woke amazwe, ngokukhambisana nemibandela yokuyelela ngezepilo nangokuveza isitifikethi esitjengisa ukuthi umuntu akana-coronavirus eengazini zakhe.

Ngokusebenzisa ukuhlolwa okuveza imiphumela msinyazana nangokubeka ilihlo elibukhali ebujameni bezinto sinqophe ukukhandela ukurhatjheka kokuthelelana okuvela emazweni wangaphandle. 

Silindele ukuthi amagadango la asize kwamambala amabhizinisi ekorweni yezevakatjhobukelo nekorweni yokuzigedla. 

Sincamele ukuphumelelisa ihlelo lethu, silandelele amaqalontanzi ambadlwana anegalelo eliphezulu kinawo woke nokuqinisekisa ukuthi siyakwenza ekufuze sikwenze kilokhu. 

Ihlelo lethu lezomthangalasisekelo solo liyaphakama ngebelo, njengoba sithola isekelo elinamandla kangaka ekorweni yangeqadi neenhlanganweni zetuthuko.

Amahlelo amanengi asekelwe ngeHlelo likaMengameli lokuSungula imiSebenzi selathomile ukusebenza, sekuthonyiwe nokuqatjhwa kwabantu kamanye amahlelo. 

Hlangana nalokhu, umNyango wezeFundo esiSekelo kileveke uvule ihlelo lokufuna abotitjhere nabasizi beenkolweni abangaqatjhwa, la kuqothelwe khona ilutjha elingasebenziko kesinye nesinye isifunda. 

Ngeveke ezako sizokubamba iKhonferensi yezamaSiso yeSewula Afrika yehlandla lesithathu, ekusitjengiso esiqakathekileko sokuthi iSewula Afrika solo iqothelwe khulu njengelizwe ekungasiswa kilo, kusisa abasisi bakhona lapha ekhethu kunye nebamazwe wangaphandle.

Sizokuragela phambili ngokutjhotjholozela phambili ngehlelo lokuvuselela, ekubalwa kilo nengcenye yokuphumelelisa amatjhuguluko aqakathekileko wokutjhugulula indlela yethu yomnotho.

Ngezinto esizenzako nangendlela esizenza ngayo, kwanje singaqinisekisa ukuthi sihlala sisendleleni yokuvuseleleka.

MaSewula Afrika wekhethu,

Sikhanjelwe babantu abanengi ngenca yalesisifo esirhageleko.

Abanengi bethu kukhona omunye namkha abanye abathandekileko eenhliziyweni zethu abasitjhiyileko, abangani namkha abalingani esisebenza nabo. 

Nasibuyisela amehlo emva emnyakeni wamahlungu neenyembezi, kuqakathekile ukuthi sisisizwe sihloniphe besikhumbule boke abathethwe sisifo se-COVID-19.

Kungaba yinto elungileko ukuthi ngeJima lamaLanga Ali-16 wokuPhelisa iNturhu eQaliswe ebaNtwini abaSikazi nabeNtwana - ekusisifo esirhageleko sesibili esiqalene naso - sitjengise ukukhumbula boke abathethwe sisifo esirhageleko esingumabhubhisa i-COVID-19 nenturhu eqothele ubulili obuthileko.

IKhabinethi iqunte ukuthi ukusukela nakama-25 ukuya nakama-29 kuSinyikhaba, isitjhaba sizile amalanga amahlanu kuzilelwe abongazimbi be-COVID-19.  

Sizakwehlisa amaflarha welizwe aphaphele phasi kilo loke ilizwe, ukusukela nge-awa lesithandathu ekuseni ukuyokufika nge-awa lesithandathu ntambama, ukusukela ngeLesithathu nakama-25 kuSinyikhaba ukuyokufika kuSondarha nakama-29 kuSinyikhaba.

Sikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi abophe umkhungo onzima emkhonweni namkha asebenzise ezinye iinsetjenziswa ezitjengisa umuntu ozilileko, ukutjengisa ukulilela nokuhlonipha labo abasitjhiyileko.

Sikhombela woke amaSewula Afrika bona atjengise ukuzwelana namanye amaSewula Afrika, kukhunjulwe amadoda nabomma bekhethu, atjengise ukuthi sisoke njengesitjhaba siyabalilela, siyavuma godu nokuthi sizimisele ukusehlula lesisifo esingumatjhiya kulilwa.

MaSewula Afrika wekhethu,

Njengoba ngikhuluma nani ntambama nje, ilizwe lekhethu lisandukuthola iindaba ezibuhlungu ezithi akasekho emhlabeni umHloliincwadi Zombelele welizwelekhethu ophumako esikhundlenesi uNom.  Kimi Makwetu.

Ngesikhathi sakhe esikhundlenesi sokuba mHloliincwadi Zombelele, uNom. Makwetu usebenzele ilizwe lekhethu kuhle okubabazekako, nangokuthembeka okukhulu. 

Imikhumbulo nemithandazo yethu inomndenakhe ngalesisikhathi samahlungu aqaqambisa ihliziyo.

Njengesitjhaba, asiragele phambili ngokwenza esaziko ukuthi kufanele kwenziwe nasizakuhlala siphephile sibe senze nokuthi nabanye bahlala baphephile.

Asiragele phambili ngokutjengisa ukuthi sibabantu abaqiniselako nabanesibindi.

Asitjengise ukuthi sinezwelo besiyababalelana ebuhlungwini, ekuguleni kunye nekufeni.

Zizinto esizenzako nendlela esizenza ngayo umuntu ngamunye eemvekaneni ezizako neenyanganeni ezizakwezi ezizakuhlahla indlela nesiphetho selizwe nesitjhaba sekhethu. 

Amagadango ekufuze siwathathe alula, kodwana akasimagadango angazisiko.

Angayihlenga, begodu vele ayayihlenga ipilo yabantu.

Asiragele phambili ngokusebenzisana njengomndeni omkhulu weSewula Afrika ekufuze siwuvuselele, siwakhisane ngobutjha.

Kwanga uZimu angalibusisa ilizwe lekhethu elihle iSewula Afrika avikele nabantu balo.

Ngiyathokoza.

 

 

Share this page

Similar categories to explore