IsiTatimende Somhlangano WeKhabinethi Obanjwe Ngethungelelwano Levidiyo NgeLesithathu Womhla Wama-22 kuMgwengweni Wee-2022  


A. Ezingundabamlonyeni  
1. Ukutjhuguluka Kwetlayimethi 

1.1.  IKhabinethi ikuthokozele ukuvakatjhela eSewula Afrika kukaNom. Alok Sharma, onguMengameli wehlandla lama-26 lomHlangano weenKhulu zeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) ngokuTjhuguluka kweTlayimethi, ukusukela ngomhla we-19 ukuyokufika kumhla wama-21 kuMgwengweni wee-2022, yathokozela nokulinganisa kwakhe ukuthi iSewula Afrika izibophelele ngokubonakalako  ngokweyamela ehlelweni leembaseli ezingasilaphaziko.                   
1.2. Ngomnyaka wee-2021, uMengameli u-Cyril Ramaphosa wahlanganyela nabanye abarholi ekumemezeleni ukusebenzisana okwakhe umlando bokubambisana naborhulumende bamazwe naka alandelako: i-France, iJarimani, i-United Kingdom ne-United States kunye ne-European Union ukusekela ihlelo elilungileko lokweyamela emnothweni womthamo ophasi wekhabhoni kunye nomphakathi okwazi ukujamelana nokutjhuguluka kwetlayimethi.         
1.3. ISewula Afrika seyinesikhathi isebenza ngokukhuthala, isebenzela ukulungiselela ukweyamela ehlelweni leembaseli ezingasilaphaziko, ilungiselela nokuthoma ukusebenzisa imithombo yamandla weembaseli ehlwengileko, enjengehayidrojini ehlwengileko, i-biomas, umtjhiso wommoya, umtjhiso welanga, kunye negezi ephehlwa ngamanzi,  hlangana nezinye zeembaseli ezivuselelekako.  Lokhu okuthiwa ziimbaseli ezimvango kunzinzisa imithombo yamandla ukuqinisekisa ukuthi kunegezi eyaneleko ezakugcina iindingo zegezi ezisolo zisanda elizweni lekhethweli.                               

2. Ikarekelo Yomjovo Wesifo Sengogwana I-Corona (i-COVID-19)    
2.1. IKhabinethi ikuthokozele ukwehla khulu kwenani labantu abangenwe sisifo se-COVID-19 eSewula Afrika eemvekaneni ezidlulileko, yabe yakhuthaza boke abantu abalungele ukuhlaba ukuthi baragele phambili basihlabele lesisifo, njengoba lokhu kulisizo nje ekuphephiseni abantu ukuthi bangangenwa magulo amambi, bangalaliswa esibhedlela namkha bagule bebabhubhe.                   
2.2. Isiquntu sabo boke abantu abakhulu beSewula Afrika bekube nje, ubuncani bakhona sebakhe bahlaba kanye bahlabela i-COVID-19.  Urhulumende unqophe ukusebenzisa imali asandukubolekwa yona mhlapha evunyelwe yiBhanga yePhasi, enamakonyana aphasi, ukungezelela imithamo yomjovo we-COVID-19, kuzokuqinisekiseka ukuthi isitjhaba sivikeleke ngokwaneleko engozini yokutheleleka ngalesisifo. 2.3. IKhabinethi ibuye yaqala neendaba eziphathelene nokulawulwa kwesifo esikhe sarhagalesi, i-COVID-19, khulukhulu malungana nendima esele yenziwe nokubuyela ngokupheleleko emisebenzini ejayelekileko kezomnotho.  UNgqongqotjhe wezePilo uDorh. Joe Phaahla usezasinikela eminye imininingwana malungana nalokhu.  
               
3. ILanga LeLutjha LeliZweloke
3.1.  IKhabinethi ithokoze woke amaSewula Afrika ngokuhlanganyela esikhumbuzweni seLanga leLutjha leliZweloke ngeLesine, ngomhla we-16 kuMgwengweni wee-2022 ngaphasi kommongondaba othi: “Sikhuthazela Ingomuso Elingcono Lendlela Yokuziphilisa Ebambelelako Nekhambisana Nobujamo Bezinto Elutjheni.” Ummoya wamandla wetjisakalo newokujamelana nobujamo bezinto otjengiswa lilutjha elizweni lekhethu loke umthombo wokuhlalela ethembeni nokuthokozela ingomuso elingcono.                               
3.2.  Njengoba iNyanga YeLutjha seyiya ngekupheleni nje, asiqiniseni imizamo yethu yokuqinisekisa ukuthi abantu abatjha bayawathola amahlelo amanengi avulwe ngurhulumende wabe wakghonakalisa nokuthi baba nelitho abalenzako emnothweni.                    
3.3.  IKoro yemBusweni, njengoba imqatjhi omkhulu kinabo boke nje, isisikimele lesisitjhijilo ngokuvulela iimfundiswa ezineziqu kodwana ezingasebenziko ukuthi zithole ilimuko lokwazi umsebenzi ngehlelo lokuFundisa iimFundiswa ezineziQu umsebenzi emBusweni. Urhulumende godu uphumelelisa isiKhwama sokuVulela umPhakathi imiSebenzi (i-SEF) ngehlelo leLutjha eliVuselelwe ngobuTjha (i-NYS) lokuvula imisebenzi, elizakuvulela abantu abatjha amasango wokungena emnothweni; ihlelo ngalinye kilawa lizakuvulela abantu abatjha abama-50 000 amasango wokungena emnothweni.              
3.4.  Amagadango lawa-ke angeze agcine ngokunikela ilimuko lokwazi umsebenzi elidingeke khulu, kodwana lizakuqinisa namandla wokuthi abantu abatjha babe zizakhamuzi ezinelizwi eendabeni zelizwe.  I-SEF isebenzisana neenhlangano ezingasizombuso (ama-NGO) bese kuthi i-NYS isebenzise abantu abatjha emisebenzini ebuyisela umphakathi elizweni lokeli.            

4.  Zokuthutha   
4.1.  IKhabinethi ithokozele iHlelo lomSebenzi lamaPhuzu ali-11 elizakusebenza ngomraro wokuvalwa kweendlela nokuqatjhwa kwabatjhayeli bamathraga abamaphandle. Ihlelweli, elitlanywe yiKomidi eHlanganyelwe miNyango yaboNgqongqotjhe (i-IMC) eqalene nezeeNdlela nokuThutha ngokusebenzisana nababelani bezeendlela nezokuthutha, likhuthaza ukuthotjelwa kwemithetho yeencwadi zokukhamba (ama-visa) ikhuthaze nokuthotjelwa kwemithetho yezemisebenzi nezabasebenzi, hlangana nokhunye.                   
4.2.  I-IMC yasungulelwa ukulungisa ukuvalwa kweendlela okuthuweleleko nokutjhagala kwabatjhayeli bamathraga beSewula Afrika abanghonghoyilako.  Imitjhagalo nokuvalwa kweendlela kuliya ukukhambeka kweendlela, kwethusa abasisi bangaphandle, kanti ngaphezu kwakho koke, kuthela umnotho namarherho aqakathekileko wokukhambisa ipahla ngamacaphazela amambi, njengoba amarherho lawa asebenzisa leziindlela lapho kukhamba khona amathraga ekubangwa umsebenzi wawo nje.                      

5. Ukutlhayela Kwamanzi Kumasipaladi Wedorobha i-Nelson Mandela Bay (i-NMB)           
5.1.  IKhabinethi ithokozela igadango elithethwe mNyango wezaManzi nokuHlwengisa (i-DWS) kuMasipaladi we-NMB ePumalanga Kapa ukuphepha iLanga lokuPhela kweziYela (elaziwa nge-Day Zero) njengoba lesisifunda sitlhayelelwa mamanzi kangaka nje solo kwangomnyaka wee-2015.  I-DWS isebenzisana nesifunda ukuphumelelisa amagadango wesikhatjhana, newesikhathi esilingeneko kunye newesikhathi eside wokuthundubaza ubukhali besomiso kilesisiphande.               
5.2.  IKhabinethi ibuye yakhwezelela izakhamuzi ze-NMB ukuthi zibabalele amanzi ngokuthobela imibandela yesilinganiso sokusetjenziswa kwamanzi esibekwe ngumasipaladi wendawo. Kubekwe isilinganiso esithi ukusetjenziswa kwamanzi kufanele siphungulwe ngama-50 weengidi zamalitha ngelanga, ukusuka ema-280 weengidi zamalitha ngelanga njenganje, ukuyokufika ema-230 weengidi zamalitha ngelanga.                                 
6.  Ubulelesi Nobukhohlakali 
6.1.  IKhabinethi izithokozele iindaba zokubotjhwa kwesiphathimandla somNyango wezaNgekhaya esisebenzela e-ofisini le-Benoni, esibotjhelwe ukwenzela isakhamuzi se-Bangladesh ipaspoti yomgunyathi, mhlapha. Isiphathimandleso, uMma uSibongile Simelane, uvulelwe ngebheyili yee-R5000 eKhotho kaMarhistrada we-Benoni ngeLesibili womhla wama-21 kuMgwengweni wee-2022. Isakhamuzi se-Bangladesh esenzelwe ipaspoti yomgunyathi, uNom. Fahim Kazi, ubotjhwe alinga ukubaleka ekhethwapha ngomhla we-12 kuMrhayili wee-2022, ngegama lika-‘Lebogang Ndlovu.’          
6.2.  UmNyango wezaNgekhaya (i-DHA), mhlapha usandukududula umlingisi omsikazi we-Lithuania uMma u-Ieva Andrejevaite, wambuyisela ekhabo, nabekalinga ukukhwabanisela ihlelo leSewula Afrika lokubhadwa ngekhwapha kwabantu abaphalalele ekhethwapha, ngokuleya amala nakalinga ukwenza isibawo sokubhaciswa asithi batjho ubaleke “ipi elwa e-Ukraine.”                  
6.3.  IKhabinethi iyawubuka umsebenzi owenziwa liPhiko le-DHA eliLwa nobuKhohlakali.  Ithokoza beyikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi aragele phambili ngokuhlaba umkhosi ngezenzo zobulelesi ezinjengalezi.  Ukwephula kwamaSewula Afrika umthetho ngokuthengisa abomazisi bawo kunemiphumela emimbi kumbi ekuphepheni nebujameni behlalakuhle yomnotho yelizwe lekhethu.                           
6.4.  Urhulumende uzakusolo abathathela amagadango abukhali nanganasirhawu, ngaphandle kwevalo, abantu abanesandla ezenzweni eziphambana nomthetho ezinyefisa imithetho elawula ukungena kwamaphandle lapha ekhethu.                   
6.5.  IKhabinethi ikuthokozele nokulahlwa ngecala abe ethweswe nesigwebo utitjhere weThekwini uMma uNomusa Precious Gabuza (oneminyaka ema-37) – ogwetjwe iminyaka emithathu yokusebenzela umphakathi, namine yokudosa ejele, elengiswe iminyaka emithathu eKhotho yesiPhande e-Umlazi KwaZulu-Natala – ngokwephula umThetho wezeKhetho laboRhulumende beeNdawo zemaKhaya womNyaka wee-2000 (umThetho Nomboro 27 wee-2000). UGabuza, ongutitjhere wesikolo esasisetjenziswa njengesiteyitjhi sokuvowuda ngeKhetho laboMasipala ngoSewula wee-2021, ulivumile icala lokuvowuda ngomgunyathi amahlandla ama-24 ekhethweneli; amahlandla ali-12 eKhethweni likaMasipala wabuye wavowuda amahlandla ali-12 eKhethwni lamaWadi.                        
6.6.  Ukulahlwa kwakhe licala nokwethweswa kwakhe isigwebo kuphakamisa ukuzibophelela kweKomitjhini yezeKhetho eziJameleko yeSewula Afrika ekuthatheni amagadango wamsinyana wokukhalima izephulamthetho.  Lokhu godu kubuye kube nanga bufakazi bamandla wamahlelo wezekhetho, esele aqiniswa solo kwathoma ukusetjenziswa kwesiSetjenziswa sokuLawula abaVowudi (i-Voter Management Device) esikhandela ukuvowuda kabili namkha ngokubuyelela kanengi.               
6.7.  IKhabinethi iyavuma ukuthi amakhetho ayisika yehlelo lethu lentando yenengi, begodu kufuze avikelwe ngazo zoke iindlela.                        

7. IKhonfrensi YaboNgqongqotjhe Yehlandla le-12 (MC12) YeHlangano YezeRhwebo YePhasi (i-WTO)  
7.1.  IKhabinethi iwuthokozele umphumela we-WTO MC12 ebeyibanjelwe e-Geneva, e-Switzerland, ukusukela ngomhla we-12 ukuyokufika kumhla we-17 kuMgwengweni wee-2022, ithokozele khulukhulu isiqunto sokuthi amazwe afaneleko angawacitha amalungelo wobunikazimjovo bemijovo ye-COVID-19 bekube mnyaka wee-2027. Siriyadiswe ngeenyanga ezintandathu isiqunto sokuthi lokhu kungadluliselwa na nemahlelweni wokulawula nokuthola ukuthi umuntu uphethwe yi-COVID-19, nemitjhogeni yokwelapha i-COVID-19.                        
7.2.  ISewula Afrika soke isikhathesi beyidosa phambili esibaweni sokuthi i-WTO ayisuse amalungelo wobunikazingqondo akhambisana nemijovo ye-COVID-19 okuzakwenza ukuthi boke abantu bakghone ukuthola umjovo ngokufanako nangokulinganako, kube kwenze nokuthi amazwe akghona ukukhiqiza imijovo enze njalo.                  
7.3.  Ikhonfrensi le ibuye yazibophelela nehlelweni elivulekileko neliqalelela umuntu woke lokuhlela ngobutjha yoke imisebenzi yayo, yabe yavumela nebuthelelo leemvumelwano zokurhwebelana emakorweni anjengezepilo, nekubekweni kweenlinganiso eemalini eziphungula iindleko ekuthiyweni kweenhlambi, ukujanyiswa kwesikhatjhana kokurhweba ngethungelelwano le-inthanethi kunye nelokutholakala kokudla.                         

B.  Iinqunto ZeKhabinethi    
1.  Indima Ngokudlulela Ehlelweni Lokurhatjha Budijithali (i-BDM)  

1.1.  IKhabinethi ithole umbiko ngendima esele yenziwe ngeHlelo le-BDM, yayibona indima esele yenziwe ngokufakelwa kwama-Set-Top Box njengengcenye yokufuduka ehlelweni lokurhatjha nge-analogu kuyiwe ehlelweni lokurhatjha budijithali.                   
1.2.  IKhabinethi ibuyelele yagandelela ukurhabeka kokuqedelelwa kwe-BDM kobanyana kuzokuvuleka ikundla yokurhatjha efunekako ebanzi, ekhambisekako nekhambisa amaza wokurhatjha ngebelo elikhulu, kunye nethekhnoloji yelwazi nezokuthintana.                           
1.3.  UNgqongqotjhe wezokuThintana nezeTheknoloji yeDijithali u-Khumbudzo Ntshavheni uzokubamba umhlangano weendaba kusasa (ngeLesihlanu, 24 kuMgwengweni) lapho azakunaba khona ngemininingwana.                    

2. Umbiko WaQobemnyaka NgobuJamo BamaLungelo WabaNtwana EliZweniloke
2.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komBiko waQobemnyaka wobuJamo bamaLungelo wabaNtwana ongowehlandla lesibili. Umbiko lo uphethe zamva nje ngokuphunyeleliswa kweHlelo lemiSebenzi eyenzelwa abaNtwana esikhathini see-2019-2024.                   
2.2. Umbiko lo uphakamisa ipumelelo eyenzeke ngesikhathi see-2020-2021. Ubuya godu uveza neendawo ezisafuna itjhejo, ekubalwa hlangana nazo nokuphepha kwabantwana kunye nokutjhiyana ngendima okusolo kuthuwelele kuya phambili hlangana kwabanothileko nabanganalitho. Umbiko lo godu uveza nokuthi isifo esikhe sarhagala kokapha, i-COVID-19, sibacaphazele njani abantwana ngalesisikhathi.              
2.3. Amagadango athathwa ngurhulumende anqophe ukuphumelelisa amalungelo wabantwana, njengoba kusitjho umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996. Asekela neembopho zelizwe lekhethu eemVumelwaneni ze-UN ngamaLungelo wabaNtwana (i-UNCRC) nomTlolo we-Afrika ngamaLungelo neHlalakuhle yomNtwana (i-ACRWC).  ISewula Afrika yayitlikitlela yomibili imitlolo yeemvumelwano i-UNCRC ne-ACRWC.                          
2.4. Umbiko lo uhlanganiswe ngokubonisana neminyango karhulumende nabanye ababelani abafaneleko abambadlwana belizweloke neemfundeni ngeemfunda. Umbiko opheleleko uzakumenyezelwa kubunzinzolwazi bomNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi, ku-www.dsd.gov.za.                                             

3.  Umbiko WeSewula Afrika Ohlanganisiweko Wesithathu Ukuyokufika Kowesithandathu  Onande Uthunyelwa I-UNCRC               
3.1.  IKhabinethi ivumele ukwethulwa komBiko wesithathu ukuyokufika kowesithandathu onande wethulelwa i-UNCRC. Lombiko ulandela wesibili umBiko oNande uthunyelwa i-UNCRC, owagcina ukwethulwa ngomnyaka wee-2014.                     
3.2.  Umbiko lo uhlanganiswe ngokweNdinyana 44 ye-UNCRC, begodu umumethe nokwatjhejwako nokwaphakanyiswako embikweni wokugcina. I-UNCRC ithumele ekutjhejileko nekuphakamisileko ngelizwe leSewula Afrika ngomnyaka wee-2016.               
3.3.  Umbiko lo uhlanganiswe ngokubonisana nayo yoke iminyango nababelani abafaneleko elizweni lokeli. Umbiko lo uzakumenyezelwa ungethulwa ku-UNCRC.                     

4.  Umbiko Welizwe Ngokuphunyeleliswa Kwe-Ajenda Etja Yemadrobheni    
4.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa eHlelweni le-UN lokuHlaliswa kwabaNtu (i-UN-Habitat) kombiko wokuthoma weSewula Afrika ngokuphunyeleliswa kwe-Ajenda eTja yemaDrobheni.  I-UN Habitat yavumelana ngokusebenzisa i-Ajenda eTja yemaDrobheni eKhonfrensini yokwAkhiwa kweziNdlu nokuThuthukiswa kweeNdawo ezimaDrobha okubambelelako ngoSewula wee-2016.  Kwavunyelanwa ngokuthi amazwe amalunga azakuthumela imibiko yayo yendima ngokuzithandela.                              
4.2.  ISewula Afrika yakusekela ukwamukelwa kwe-Ajenda eTja yemaDrobheni, yalandelisa ngokuyiphumelelisa ngomTlamo oLungelelweko wokuThuthukiswa kweeNdawo zemaDrobheni (i-IUDF). I-IUDF inqophe ukwakha nokuthuthukisa iindawo zemadrobheni eziqalelela umuntu woke, ezibambelelako nezihlalekako.                       
4.3.  Umbiko wendima lo uhlanganiswe ngokubonisana norhulumende welizwe loke, naborhulumende beemfunda kunye nabeendawo, nama-NGO afaneleko.                          

5.  IHlelo EliLungelelweko LokuThuthukisa ILutjha (i-IYDS)   
5.1.  IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kwe-IYDS. IHlelweli lisekela beliqinisa umThethokambiso weLutjha wee-2020-2030.  Lendlala amagadango, amaphrojekthi namahlelo ekufanele enziwe babelani abahlukahlukileko bemibuthano yelutjha.                
5.2.  Liqalene godu nanokuphungula ukuzibuyelela kwamagadango wokusiza athathwa ngurhulumende, belikhanyise nendlela yokuthi umphakathi nekoro yangeqadi ungabasekela njani abantu abatjha ukuthi bathole amathuba. Ihlelweli lihlanganiswe ngemibono ehlukahlukileko yamakoro ngamakoro womphakathi.                  

6. Umtlamo Wombikomthethokambiso Wokulondwa Nokusetjenziswa Okubambelelako  Kokuphilako  ESewula Afrika 
6.1.  IKhabinethi ivumele ukuthi udluliselwe emphakathini kobanyana uyokuphefumula ngawo umBikomthethokambiso wokuLondwa nokuSetjenziswa okuBambelelako kokuphilako eSewula Afrika.  Okuphilako eSewula Afrika kusisekelo esiqakathekileko sokuhluma nokuthuthuka komnotho, begodu kuqakathekile emithonjeni abantu abaziphilisa ngayo.               
6.2. Umbikomthethokambiso lo uqinisa iimphakamiso ezenziwa siGungu seZazi zeZinga eliPhezulu esakhethwa ngomnyaka wee-2019 ukuthi sibuyekeze imithethokambiso yethu esebenza njenganje, sibuyekeze nemithetho eyakhiwa yipalamende kunye nemikhuba ephathelene neendaba zamagugu wekhethu.                
6.3. Umbiko lo uphakamise ukuthi kutlanywe umthethokambiso ozakwengamela zokulondeka nokubambelela kokusetjenziswa kokuphilako elizweni lekhethu.  Umthethokambiso lo uzakusetjenziswa kiyo yoke imikhakha karhulumende.  Ukulondeka kuqakathekile ehlelweni lelizwe lokukhambisa ihlelo lokuhlumisa umnotho msinyana nokuvula imisebenzi msinyana.                 

7.  Ihleloqhinga Lenyama Yenyamazana 
7.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo weHleloqhinga lenyama yenyamazana emphakathini kobanyana uphefumule ngalo.  Ihlelweli linqophe ukuhlela ngobutjha umsebenzi wokutholakala, ukuthengwa nokuthengiswa kwenyama yenyamazana. Linqophe godu nokufaka isandla ekuqiniseni nekutholakaleni kokudla ngendlela ebambelelako.              
7.2. Inyama yenyamazana msebenzi owande ngokwenziwa ngendlela engakahleleki nengakalungelelani. Ihlelo eliphakanyiswako lapha liza nendlela yokuphumelelisa ezakwenza umsebenzi wokusebenza ngenyama yenyamazana uhleleke, iqinise nekoro yenyama njengekoro esiza ukutholakala kokudla nekoro ehlumisa umnotho engasiza ukuvula imisebenzi.                                              

C. ImiThethomlingwa     
1.  UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho WezeNdabuko womNyaka wee-2022
1.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezeNdabuko womNyaka wee-2022 kobanyana iyowuqedelela. Amatjhuguluko enziwa lapha anqophe ukubuyekeza umThetho we-2019 wezoBurholi beNdabuko nobama-Khoi (umThetho Nomboro 3 wee-2019) othome ukusebenza ngelanga lokuthoma likaSihlabantangana wee-2021.                                                   
2.  UmThethomlingwa Wee-2022 OTjhugulula UmThetho Ovikela Ihlelo LeNtando Yenengi YomThethosisekelo Emaphekuleni Nakokhunye Okukhambisana Nalokhu     
2.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wee-2022 oTjhugulula umThetho wee-2004 (umThetho Nomboro 33 wee-2004) oVikela iHlelo leNtando yeNengi yomThethosisekelo emaPhekuleni nakokhunye okukhambisana nalokhu, kobanyana iyowusebenza ukuya phambili.                           
2.2. UmThethomlingwa lo kubonisenwe ngawo ngokunabileko nomphakathi emveni kobana waphasiswa yiKhabinethi ngoMrhayili wee-2021. Amatjhuguluko enziwa lapha anqophe ukuthomanisa iinsetjenziswa zangekhaya zekhethwapha zokulwa nobuphekula namagadango asetjenziswa liphasi loke. Kubuye kwalungiswa neendinyana iKhotho yezomThethosisekelo ebone ukuthi ziphambana nomThethosisekelo.                 
2.3. Njengelinye lamazwe atlikitlele ubulunga emKhandlwini wezokuPhepha weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko, iSewula Afrika inesibopho sokuthatha imithetho yamazwe ngamazwe enqophe ukuqinisa amagadango wokulwa nobuphekula ephasini iwenze wekhayapha.                                             

D. Iminyanya Ezako   
1.  Umhlangano Weenkhulu Wehlandla Le-14 We-Brazil, Russia, India, China neSewula Afrika (i-BRICS)

1.1. UMengameli Ramaphosa uzokuthwala isiqhema sombuso weSewula Afrika emhlanganweni we-BRICS wehlandla le-14 ozokubanjwa ngethungelelwano lemmoyeni ozokusingathwa lilizwe le-China (i-Peoples Republic of China) ukusukela ngeLesine womhla wama-23 ukuyokufika kuLesihlanu womhla wama-24 kuMgwengweni wee-2022.                         
1.2. Ubulunga bethu be-BRICS solo buyalizuzisa lelilizwe. Nyakenye ibe ngaphezulu kwama-17% ipahla yekhethwapha ethunyelwe kamanye amazwe amalunga we-BRICS, kanti ipahla esiyithenge ngaphandle kamanye amazwe ngaso lesosikhathi ibe ngaphezulu kwama-29%. Amandla walelirhwebo solo ayakhula, njengoba ngomnyaka wee-2021 irhwebelwano leSewula Afrika namanye amazwe we-BRICS libe ma-R702 wamabhiliyoni nje, ukube ngomnyaka wee-2017 lalima-R487 wamabhiliyoni.                        
1.3. Ukusebenzisana hlangana kwamalunga we-BRICS emakorweni ngamakoro njengakezepilo nokurhwebelana okuphakanyisiweko kuphakamise amabubulo wekhethu, kwahlomulisa woke amalunga we-BRICS.  Umsebenzi wethu wokuthuthukisa amaphrojekthi womthangalasisekelo nemizamo yethu yokuphungula iinrhobelorhobelo ezinengi nasiraga ibhizinisi kunqophe ukuphakamisa nokwandisa ipahla esiyithengisela abasebenzisani bethu be-BRICS.                                               

2. Isikolo Sebusika Seemfundo Zokulawulwa Komnotho     
2.1.  IsiKolo seliZweloke sikaRhulumende (i-NSG) sizokubamba iHlelo leBusika lokuFundisa iinKhulu zePolitiki iimFundo zomNotho, eJwanisbhege ukusukela nakama-27 kuMgwengweni ukuyokufika kumhla wo-01 kuVelabahlinze wee-2022.  Kileziimfundo-ke kuzabe kukhona aboNgqongqotjhe bemibuso ye-Côte d'Ivoire; ne-South Sudan; neSewula Afrika; nabaNqophisi Zombelele be-Lesotho, be-Zambia, be-Democratic Republic of Congo, be-Tanzania, nebe-Ghana. NaboMeyara baboMasipala beSewula Afrika, kunye namalunga wamakomidi wobumeyara newemikhandlu ephetheko nabo bazabe bakhona.             2.2.  Leziinkhulu zepolitiki zamazwe ahlukahlukileko kulindeleke ukuthi zibonisane zibe zifundisane ngalokho ezikhe zakubona lapha zisebenza khona imisebenzi yazo yangamalanga.                         
2.3.  I-NSG yatlamela amalunga weenkhulu eziphetheko ihlelo laqobeminyakeli ngomnyaka wee-2020, njengengcenye yesekelo layo lokuzibophelela kwakarhulumende ekwakheni umbuso okghonako. Inqophe ukuhlomisa iimphathimandla kilemikhakha karhulumende ngamakghono nangamandla woburholi kobanyana kuzokukghonakala ukuhlola ngobutjha iintjhijilo zokulawula ezirhunyeza ithuba nekundla yokuqalelela umuntu woke nokuhluma komnotho ngendlela ebambelelako.                   

3. ILanga Lamazwe Ngamazwe Lika-Nelson Mandela 
3.1.  ILanga lamaZwe ngamaZwe lika-Nelson Mandela nonyaka ngoMvulo womhla we-18 kuVelabahlinze wee-2022 lizakugidingwa ngaphasi kommongondaba othi: “Yenza Okghona Ukukwenza, Ngalokho Onakho, Nanyana Ukuphi Lapho Ukhona.”                    
3.2.  Lesi sibawo esizwakala kuhle sokuthi abantu basekele babe babe nelizwi kilelijima ngokufaka isandla esizakuba nomphumela wasafuthi.             
3.3.  Enye yeendlela zokwenza lokhu ngeyokungena eHlelweni lokuKhulumisana nokuBonisana ngoBurholi kweLutjha esikhumbuzweni sika-Nelson Mandela (i-Nelson Mandela Youth Dialogue and Ethical Leadership) ngeendaba ezingundabamlonyeni ezimalungana nelutjha eSewula Afrika nephasini loke.                            

4.  Sikhathi Somthelo     
4.1.  Sivulwa ngomhla wo-01 kuVelabahlinze besiyokuvalwa ngomhla wama-24 kuSewula wee-2022 isikhathi sokubuyiselwa kwamaforomu womthelo.  Abatheli bakhuthazwa ukuthi babuyise amaforomu womthelo nge-e-Filing (www.sarsefiling.co.za)    namkha bawabuyise nge-South African Revenue Service (SARS) MobiApp.             
4.2.  Nanonyaka i-SARS isezakuragela phambili ngehlelo lokulinganisa abatheli ngamunye ngamunye ngamaforomu alungiselwe futhi, wona asiza ngokwenza izinto zibe lula ukuzalisa nokubuyisela amaforomu. Ngomnyaka wee-2021 babe ngaphezulu kweengidi ezintathu abatheli abalinganiswe umthelo ngalelihlelo lokulinganisa.               
4.3.  Ukubuyiselwa ngesikhathi kwamaforomu womthelo azaliseke kuhle ngaphandle kwemitjhapho, akugcini ngokwenza ukuthi umtheli ahlale asendleleni yabathobela umthetho, kodwana kusiza norhulumende ukuthi akghone ukwenzela amaSewula Afrika izenzelwa azidinge khulu.                  

E. Imilayezo   
1.  Siyabathokozisa 

IKhabinethi ithokozisa beyithumela neemfiselabuhle zayo kilaba abalandelako:  

  • IJaji u-Owen Lloyd Rogers ngokuqatjhelwa kwakhe esikhundleni sokuba liJaji leKhotho yezomThethosisekelo eSewula Afrika.          
  • IKhabinethi ihlanganyele noMengameli u-Ramaphosa ekufiseleni uMengameli walokhuya uThabo Mbeki ilanga elihle lokubelethwa njengoba bekahlanganisa ama-80 weminyaka abelethwa nje ngomhla we-18 kuMgwengweni wee-2022.  UNom. Mbeki ube nebonelophambili lengomuso elihle nelinepumelelo kiwo woke amaSewula Afrika.      
                                                                           

F.  Ukuqatjhwa 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.    Abanqophisi Abayelelisa IBhodi Yaboflayi I-South African Civil Aviation Authority Board:                  
a.    UNom. Ernest Khosa;
b.    UMma uBulelwa Koyana;
c.    UNom. Surendra Sooklal; kunye no-
d.    Mma u-Rejoice Edith Phewa.

2. Amalunga We-Ofisi Yokuvezwa Kwesikwelede Sokubolekwa Imali Yokwakha Ikhaya: 
a.    UMma u-Kenosi Pearl Louisa Selane (uSihlalo);
b.    UMma u-Catharina Maria Van der Sandt;
c.    UNom. Errol Vincent Magerman;
d.    U-Adv. Mandla Dludlu;
e.    UNom. Matsobane Gabriel Mello;
f.    UMma u-Palesa Mawasha;
g.    UMma u-Penelope Anne Beck-Paxton;
h.    UMma uSphiwe Dorris Mayinga;
i.    UMma u-Tshifhiwa Victor Mphigalale; kunye no
j.    Nom. Zuko Ncemane.

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi
Iselifowuni: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore