IsiTatimende somHlangano weKhabinethi wangeLesithatu, mhlana ama-21 kuSihlabantangana wee-2021

IKhabinethi ibambe umhlangano wayo wokuthoma wobuso nobuso selokhu kwamenyezelwa ukuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko ngomnyaka wee-2020, le kuyingcenye yomzamo weKhabinethi ukuzilungiselela ubujamo obutjha njengombana ilizwe liraga nokuthoma ukubuyela esigeni.

A. Ezingundabamlonyeni

1. Ukujanyiswa kwesikhatjhana kweHlelo lokuJovela i-COVID-19 leSisonke nesitjhukumiso sokuthi kupheliswe ukulijamisa
1.1.  IKhabinethi ibikelwe ngokujanyiswa kwesikhatjhana kweHlelo lokuJovela i-COVID-19 ngomjovo we-Johnson & Johnson (i-J&J) ngaphasi kweJima leSisonke egade kuligadango lokuyelela elivumele abososayensi beSewula Afrika ukubuyekeza imininingwana mayelana nomjovo we-J&J. Lokhu Kwenziwe ngemva kokujanyiswa   kokusatjalaliswa komjovo we-J&J e-United States of America (e-USA) ngemva kobana kuvele bona abantu abasithandathu babe nomraro ongakajayeleki wokujiya kweengazi zenze amahlwili emzimbeni. Omunye unobangela wokujanyiswa kwesikhatjhana lokhu kube siqunto se-J&J sokutshwilisa ngokuzinikela ukusatjalaliswa komjovo wabo emazweni weYurobhu.
1.2. Ukujanyiswa kwesikhatjhana komjovo lo ngeSewula Afrika bekukhambisana nesibopho sikarhulumende sokuqinisekisa amagadango wokuphepha apheleleko mayelana nokusatjalaliswa komjovo. Imininingwana ebuyekeziweko gade iqinisekise ukuthi iSewula Afrika khange ibe memibiko yokuthi abantu esele bayihlabile babe namahlwili emzimbeni ngendlela engakajayeleki nakuqalwa abasebenzi bezepilo.
1.3. IKhabinethi yemukele isitjhukumiso seBandla eliLawula imiKhiqizo yezokwElapha leSewula Afrika (i-SAHPRA) ukuthi kuphadlhalajwe isiqunto sokujanyiswa kweHlelo lemiJovo yakwa-J&J.
1.4. Abososayensi belizwe lekhethu bazokuraga nokutjhejisisa woke amaSewula Afrika lokha nakajovwako. Phakathi kukaSihlabantangana wee-2021, abasebenzi bezepilo abangaphezu kweenkulungwana ezima-292 623 besele bajoviwe ngaphasi kweHlelo lokuJovela i-COVID-19 leSisonke.

2. Ihlelo Lokusatjalaliswa Komjovo
2.1. IKhabinethi yemukele iragelophambili ekutlikitlweni kwekontraka ne-J&J ngokuthengwa kwemijovo ye-J&J, beyabuka noNgqongqotjhe wezePilo, uDorh. Zweli Mkhize nongqongqotjhe wezeRhwebo, amaBubulo nezePhaliswano, uNom. Ebrahim Patel, ngokurarulula nokuhlathulula imininingwana esaleleko mayelana nokuthengwa kwemitjhoga ngaphandle kokubeka iSewula Afrika ebujameni obungasibuhle.
2.2. Ngaphezulu kwalokho, iKhabinethi yemukele imikhulumiswano ebanjwe ngepumelelo ngokuthengwa kwemithamo eziingidi ezilitjhumi zomjovo we-Pfizer, okwenza bona imithamo yomjovo we-Pfizer epheleleko ibe ziingidi ezima-30. Lokhu kutjho ukuthi iSewula Afrika izokukghona ukujova abantu abaziingidi ezili-15 ngomjovo we-Pfizer kunokobana ijove kwaphela abantu abaziingidi ezili-10 kwaphela.
2.3. Njengendlela yokulungiselela isiGaba sesiBili sokusatjalaliswa komjovo esizokuthoma mhlana ali-17 kuMrhayili wee-2021, iKhabinethi ikhuthaza abantu abaneminyaka ema-60 nangaphezulu ukobana bazitlolise eHlelweni leButhelelomininingwana lokuHlabela i-COVID-19 elithi: https://vaccine.enroll.health.gov.za.
2.4. Abantu abangakghoni ukufikelela i-inthanethi bangazitlolisa ngokwabo eenkhungweni zokutlolisa ezingaphezulu kwee-3 338 ngelizweni zombelele. Iinqhema zabomakhambangendlwana zizokuthunyelwa ukusiza abalupheleko, abantu abanganamakhaya nabantu abahlalala eendaweni zemakhaya.

3. Amazinga Wokutheleleka ngeNgogwana i-Corona (i-COVID-19)
3.1. IKhabinethi ifumene umbiko ngamazinga wokutheleleka ngeNgongwana i-Corona (i-COVID-19) ngelizweni zombelele beyabuka namaSewula Afrika ngokuraga nokuthobela ikambiso yezepilo engafaki ukusetjenziswa kwemitjhoga ekufaka imaski nawuhlangana nabantu, ukuba maqalanga ngebanga eliyimitha nesiquntu nokuhlamba izandla kanengi namkha ukusebenzisa isihlanzekisi sezandla esine-alkhoholi ema-70%.  
3.2. Nokho, umbiko utshwaye ukukhula kancani ngamaphesende ama-4,9 wabantu abafunyenwe banengogwana emalangeni ali-14 adlulileko, mhlana amalanga ali-18 kuSihlabantangana wee-2021. Imibiko le ikhule ukusukela eenkulungwaneni ezili-14 113 emalangeni andulela ali-14 ukufikela eenkulungwaneni ezi-14 807 emalangeni ali-14 adlulileko.
3.3. Ukukhula kancani kwesibalwesi kubangelwe kuqubuka ngokweenqhenyana eFreyistata neTlhagwini Kapa, ebujamenobu kukhonjelwe iinqhema zokwelapha bona zilandelele msinyana abantu ababe nokuthintana namkha ekhe bahlangana nalabo esele bangenwe yingogwana.

4. Ukuhluma KomNotho
4.1. IKhabinethi yemukele ukuHlolwa kwe-Front Office Business Process Outsourcing (i-BPO) kwaQobe mNyaka  komNyaka oPhezulu wee-2021, okubeke iSewula Afrika ebujameni bokuthoma ephasini njengelizwe elingavakatjhelwa ngokwe-BPO.
4.2. Ukuhlolwa lokhu kubandakanye iinkhulu ezingabama-600 zeemakethe eziqakathekileko ezibunane, kufakwa hlangana i-Australia, i-Canada, i-France, i-Germany, i-Italy, i-Spain, i-United kingdom (i-UK) ne-USA.
4.3. Lokhu kuqinisekisa umsebenzi wobuvulandlela ekwakheni ikghono lelizwe mayelana ne-BPO, nokukhula okunamandla kwamasentha wemitato, isekelo lethekhnikhali nama-ofisi wangemva nalawo asebungenweni bemakhiwo yamakhamphani weentjhabatjhaba nalawo weSewula Afrika.
4.4. Umthangalasisekelo wethintanoliqha/weditjhithali welizwe osezingeni eliphezulu, abasebenzi abanamakghono ngemisebenzi yethekhnoloji neyeemali, nekghono lokwazi isiNgisi, kuyaraga ukwenza iSewula Afrika ibe yindawo erherha i-BPO.

5. Ukuvulwa Kwemisebenzi  
5.1. IKhabinethi ithabile ukuthi imizamo karhulumende ehlukileko yokufaka isandla yokukhuthaza ukuzibandakanya kwamaSewula Afrika emnothweni, khulukhulu abantu abatjha, kuthoma ukutjengisa imiphumela.
5.2. IHlelo likaMengameli lokuKhuthaza ukuVulwa kwemiSebenzi elahlonywa ngoSewula wee-2020 ngomnqopho wokuqalana nomthelela we-COVID-19 lavula namkha lagcina imisebenzi ezii-360 010 ngekupheleni kukaMhlolanja wee-2020, khulukhulu yabantu abatjha. Ngahlanye, ihlelweli lisekele amakhaya azii-60 539 ngokudluliselwa kwesekelo, kufaka hlangana amavawutjha wabalimi abakhiqizela ukuziphilisa.
5.3. Amathuba angaphezu kwee- 300 000 avele nakuqatjhwa kwabantu abatjha ukuba basizi ngelizweni zombelele ngaphasi komZamosisungulo wokuQatjha womNyango wezeFundo esiSekelo. Abasizi laba beenkolweni babambe indima eqakathekileko ekuqiniseni ubujamo bezokufunda eenkolweni ngesikhathi esibudisi.

6. Ukwenziwa Ngcono komThangalasisekelo
6.1. IKhabinethi ikarwe liragelophambili elenziweko ekuqiniseni igkhono nokusebenza ngepumelelo kweKhumulo lemiKhumbi le-Durban elifikelele ekwehlisweni khulu kwesiminyaminya nokwenziwa ngcono komsebenzi ngesikhathi.
6.2.  UmHlonitjhwa, uMengameli Cyril Ramaphosa, uvakatjhele iKhumulo lemiKhumbi le-Durban ngeLesine, mhlana ali-15 kuSihlabantangana wee-2021 ukuhlola iragelophambili lomsebenzi wokuthuthukiswa komthangalasisekelo ngemva kokubamba umhlangano nabasebenzisi bekhumulo nababambisani ngoSewula wee-2019.
6.3. Ukuthuthukiswa kwamakhumulo weSewula Afrika, khulukhulu leli le-Durban, kuqakathekile njengombana kuyingcenye yeminqopho karhulumende yokubeka iSewula Afrika ebujameni bokuba nekhumulo lemikhumbi ehlangana nangamakhulu nasebenza ngefanelo nokuqinisa ubujamo belizwe lekhethu njengesango lesiphande nelekhonthinenti.
6.4. IKhabinethi yemukele umbiko omayelana nekhambo lokuhlola iKhumulo le-Saldanha Bay eliseTjingalanga Kapa ekade kulikhambo likaNgqongqotjhe wezemiSebenzi kaRhulumende nezemiThangalasisekelo u-Patricia de Lille kunye neSekela likaNgqongqotjhe uNoxolo Kiviet noDorh. Kgosientsho Ramokgopa, oyiHloko yePhiko leTjalomali nezomThangalasisekelo nge-Ofisini kaMengameli – ngeLesibili, mhlana asi-6 kuSihlabantangana wee-2021.  
6.5. IHlelo lokuLungisa nokuTjheja amaKhumulo amaNcani, ekuyiPhrojekthi yeQhinga eliHlangeneko neliPheleleko njengengcenye yeHlelo leTjalomali lomThangalasisekelo elivunyelwe yiKhabinethi ngoMrhayili wee-2020, selifikelele kuma-77% ukuya ngekupheleni. Livule amathuba wemisebenzi ema-611 begodu amabhizinisi amancani, aphakathi namakhulu azuze ukufikela eengidini ezima-R55. Kulindelwe bona lephrojekthi iphele ngoNtaka wee-2022.

7. ImiBiko yeeMbalobalo zeeNyangazoke
7.1. IZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA) liyaraga nokukhupha imibiko yeembalobalo zeenyangazoke ngokusebenza kwemikhakha yezomnotho ehlukileko. Nanyana eminye yemikhakha le isatlhagiswa kuhluma komnotho, ukubambelela kwamabubulo womkhakha wezokulima, zokukhiqiza namabubulo ukuvuselela umdlandla ekuhlumeni komNotho weSewula Afrika.
7.2. IKhabinethi ithabile ukuthi ukuphunyeleliswa kweQhinga lokwAkhiwa kabuTjha nokuVuselelwa komNotho (i-ERRP) linomthelela obonakalako ekuvuselelweni komNotho weSewula Afrika.

8. Ukuthelisana Kwabafundi Eenkolweni
8.1. IKhabinethi iveze umnako ngomukghwa wokuthelisana kwabafundi eenkolweni zelizwe lekhethu, okufake hlangana izehlakalo zamhlapha ze-Mbilwi Secondary School eseThohoyandou, eLimpopo, e-Dinwiddie High School ese-Germiston, nge-Gauteng ne-Mathole High School  eKwaZulu-Natala.
8.2. Idanile ngokuhlongakala kwaka-Lufuno Mavhunga (obekaneminyaka eli-15) we-Mbilwi Secondary School ese-Thohoyandou, nge-Limpopo, godu idlulise amezwi wokutjhiriya emndenini wakwa-Mavhunga nebanganini bakhe. IKhabinethi ikhombela iimphathimandla ukuphenya msinynana indaba le beziqinisekise bona kufikelelwa umphumela wobulungiswa ofaneleko.
8.3. IKhabinethi ikhuthaze ababambindima kezefundo, kufakwa hlangana ababelethi nabatlhogomeli, ukubumbana ekulwisaneni nokuthelisana kwabafundi kwakhiwe ibhoduluko elivumelana nokufunda. Kumsebenzi womunye nomunye wethu ukukhalima nokubika izenzo zokuthelisana kwabafundi kumphathimandla ezifaneleko, khulukhulu lapho abongazimbi bangakghoni namkha banokwesaba ukwenza njalo.

9. Ubulelesi Obudalwa Lihloyo
9.1. Ikhabinethi ikhalime ngamezwi abukhali ukwanda kwamhlapha kobulelesi obuqothele abantu abama-LGBTIQ+ okungunobangela wokuhlongakala kwaka-Andile Ntuthela, Siphamandla Khoza no-Nathaniel Mbele.
9.2. UmTlolo wamaLungelo oyingcenye yomThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika womnyaka we-1996 ukhombela thina soke ukuhlonipha amalungelo wamalunga woke womphakathi ngaphandle kokuba nebandlululo lananyana ngiwuphi umhlobo. Ubulelesobu obukhambisana nelunya nezenzo zokuhlukumeza azinasabelo entandweni yenengi yelizwe lekhethu.
9.3. IKhabinethi ikhombele labo abangasiza ngelwazi elizakwenza bona kubotjhwe bekutjhutjhiswe abenzi bobulelesobu ngokuthintana namapholisa ngenomboro yomtato yasimahla ethi-10111 namkha baye estetjhini samapholisa esiseduze.

10. Umgomani Wezavukazana (i-ASF) kunye Nomgomani Weenyoni (i-Avian  Influenza)
10.1. Ikhabinethi ikutjhejile ukwehla kwe-ASF eplasini le-Potchefstroom eseTlhagwini Tjingalanga kunye ne-Avian Influenza eplasini ekhiqizako ese-East Rand e-Gauteng.
10.2. UmNyango wezokuLima, ukuBuyiselwa kweNarha nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nabanye ababambindima beqe msinyana ngamagadango wokuvikela kwethulwa nomyalo wokuvalelwa kweembandana.
10.3. I-ASF bulwele obuthathelanako obuthinta izavukazana ezifuywako nezommango. I-Avian Influenza iphatha iinkukhu begodu angeze yadluliselwa ebantwini.

11. Imisebenzi Yokucima Umlilo
11.1. Ikhabinethi iwahlele abasebenzi bemisebenzi yokuhlenga nabacimimlilo abasebenze ngesibindi ubusuku nemini ukucima imililo oqubuke eKapa ne-Charlotte Maxeke Academic Hospital eJwanasbhege.
11.2. Imililo yeKapa itjhabalalise imakhiwo yomlando kanti umlilo e-Charlotte Maxeke Academic Hospital ukatelele bona kufuduswe iingulani ezingaphezu kwama-400 zisiwe kezinye iimbhedlela. Ikhabinethi ifisele labo abalimeleko emililweni ukuphola kwamsinyana. Iphenyo lokufumana unobangela wemililo le selithomile.

12. INturhu ye-Mozambique
12.1. IKhabinethi yemukele imizamo yeHlangano yokuThuthukisa amaZwe angeSewula ye-Afrika (i-SADC) yokuletha ukuthula kwasafuthi kunye nokubuyisana netuthuko, eRiphabhliki ye-Mozambique.
12.2. Emhlanganweni oKhethekileko we-Double Troika obanjwe ziinHloko zemiBuso noRhulumende we-SADC ngeLesine, mhlana abu-8 kuSihlabantangana wee-2021 e-Maputo kukhutjhwe umyalo wokobana kumele kuthunyelwe isiqhema sezazi zemikhakha eqakathekileko nekhethekileko khonokho e-Mozambique.
12.3. Ikhabinethi yenelisekile kobana izakhamuzi zeSewula Afrika ezise-Mozambique zinikelwe isizo lobuzenda mNyango weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba yiSentha eLawulako yobuZenda esebenza ubusuku nemini. Zinengi izakhamuzi zeSewula Afrika esele zibuyile kanti abanye bathuthuselwe eendaweni eziphephileko e-Mozambique.

13. Ukubulawa Ngelunya Kwamasokana Azizelamani wakwaCoka
13.1. Ikhabinethi inyefule ukubulawa ngelunya kwamasokana amabili azizelamani mhlaphanje, u-Zenzele no-Amos Coka eplasini yeMpumalanga. Izelamanezi gade ziyingcenye yesiqhema sabahlali bemaplasini egade sifuna umsebenzi wesikhatjhana emaplasini.
13.2. IKhabinethi ibuke amapholisa ngokweqa msinyana, ngalokho bekwabotjhwa abasolwa esele balotjhise umarhistrada eKhotho kaMarhistrada ye-Piet Retief.
13.3. IKhabinethi ikhombele ukuthi kube nokuthula emphakathini khona ubulungiswa buzakulima indimabo nokuqinisekisa ukuthi labo abafunyenwe bamlandu baqalane nobukhali besandla somthetho.

14. Isiqunto Ngemitjhagalo yeKapa
14.1. UNgqongqotjhe wezangeKhaya, uDorh. Aaron Motsoaledi, ubikele iKhabinethi ngeragelophambili elenziwe nguKomitjhinara wabaKhoseliswa we-United Nations  (i-UNHCR) ukurarulula umraro wabatjhagali eKapa, inengi labo ekuzizakhamuzi ze- Democratic Republic of Congo.
14.2. Abatjhagali babekwa kwesikhatjhana e-Paint City ne-Wingfield eKapa ngaphasi kwemileyo yobuJamo beHlekelele ye-COVID-19.
14.3. I-UNHCR izinikele ngokusiza boke abatjhagali ukubuyela emiphakathini yeKapa. IHlangano yeenTjhabatjhaba yabaPhalali (i-IOM) nayo izinikele ukusiza labo abafuna ukubuyela elizweni lekhabo ngokubanikela ithikithi lesiphaphamtjhini. Ikhabinethi yemukela isipho lesi sobuntu begodu ikhuthaza abatjhagali bona basamukele.

B. IinQunto zeKhabinethi
1.  IPhephamibono ngemiTjhado
1.1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini kwePhephamibono ngemiTjhado. IPhephamibono linqophe ukusebenzela ukutlanywa komThethomlingwa wemiTjhado owoDwa. Lilinganisa umtjhado nemigomo yomthethosisekelo yokulingana.
1.2. Iphephamibonweli liletha iintjhukumiso ngemitjhado yabantu bemihlobo yoke yobulili, bezekolo nebamasiko. Utjhukumisa nokobana kususwe ngokupheleleko ukutjhadiswa kwabentwana emthethweni wemitjhado ozako.

2. IHleloqhinga lokuVuselelwa kwezeVakatjhobukela
2.1. IKhabinethi ivumele iHleloqhinga lokuVuselelwa kwezeVakatjhobukela. IHleloqhingeli lijamele ukuziphendulela kukarhulumende okuhlanganyelweko nomkhakha wezevakatjhobukela ngobudisi obubangelwe yihlekelele ye-COVID-19. Umtlamo lo wakhutjhelwa emphakathini ngoRhoboyi wee-2020.
2.2. Ihleloqhingeli litjhukumisa amano alikhomba wokungenelela, okufaka hlangana ukuhlumisa iindingo zangekhaya; ukuhlonywa kwetjalomali namahlelo wokufumana iinsetjenziswa nokuhlanganiswa kezevakatjhobukela nerijini.  
2.3. Iintjhukumiso eziphakanyiswako zikhambisana ne-ERRP yelizweloke. Umnqopho wehleloqhingeli kuhlenga imisebenzi namaphilo, nokuvula amathuba wemisebenzi amatjha. Ihleloqhingeli lizokuqinisa ukungenelela okukhamba namatjhuguluko emkhakheni lo nokudosa phambili ukuhlonyiswa kwabomma, ilutjha nabantu abanokukhubazeka.
2.4. UNgqongqotjhe u-Mamoloko Kubayi-Ngubane uhlome iQhinga lokuVuselelwa kwezeVakatjhobukelo kunye nebubulo lezokuvakatjha namhlanjesi ekuseni.

3. UmBiko weHlelo lokuSebenza kwezeRhubhululo nokuThuthukiswa kwesiBonelelo somThelo (i-R&D).  
3.1. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komBiko wokuSebenza kweHlelo lesiBonelelo somThelo i-R&D wee-2018/19 ukuya ngokwesiGaba 11 D somThetho weNgeniso yomThelo womnyaka we-1962 (umthetho Nomboro 58 we-1962).
3.2. Ihlelo lesibonelelo somthelo lethulwa ngomnqopho wokusiza ilizwe lifikelele iphesende linye lengeniso yangekhaya yelizweloke ye-R&D ngomnyaka wee-2024. Lombiko uzokufunyanwa mphakathi nasele ikambiso yepalamende iphelile.

4. IsiKhwama sokuBonelela nokuLiliswa
4.1. IKhabinethi ivumele ukuhlonywa kwesiKhwama sokuBonelela nokuLiliswa. Ukuhlonywa kwesikhwamesi kukhambisana nesivumelwano esitlikitlwe namakhamphani wezokwelatjhwa azokunikela iSewula Afrika ngemijovo ye-COVID-19.
4.2. IsiKhwamesi siqakathekile ekuvikeleni amaSewula Afrika angathinteka emagulweni wangemva kokujovwa ukufumana isekelo elingcono nokwelatjhwa.
4.3. Isikhwamesi sizokuhlonywa ngokweenkhibelelo zesiGaba 27 somThetho wokuLawulwa kobuJamo beHlekelele wee-2002 (umThetho Nomboro 57 we-2002) sizokudoswa phambili lijaji.

5. UmBiko wePhaneli yeZinga eliPhakemeko (i-HLP) ngokuLawulwa kweembandana zoMmango
5.1. IKhabinethi ivumele umbiko we-HLP ngokuLawulwa kweemBandana zoMmango, eyahlonywa mNyango wezamaHlathi, iimFesi neBhoduluko ukubuyekeza imithethomgomo eendabeni ezimayelana nokulawula, ukukhulisa iimbandana, ukuzuma, ukurhweba nokuphatha (zehlalakuhle nepilo) yeembandana zelizwe ezingahle zitjhabalale. Lezi zifaka hlangana indlovu, ibhubesi, ingwe nobhejani.
5.2. UmNyango ulindelwe ukukhupha iintjhukumiso zephaneli ukuthi zisetjenziswe nokubamba imikhulumiswano.

C. UmThethomlingwa  

1. IsiKhibelelo somtheThomlingwa weKambiso eLwisana nobuLelesi
1.1. Ikhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende komThethomlingwa weKambiso eLwisana nobuLelesi. UmThethomlingwa lo ukhibelela isiGaba 154(3) womThetho oLawula iKambiso yokuLwisana nobuLelesi we-1977 (UmThetho Nomboro 51 we-1977), owafunyanwa yiKhotho yomThethosisekelo ukuthi umthetho lo ubhalelwa kuvikela abongazimbi ababentwana ekambisweni yemilandu yobulelesi.
1.2. Isigatjana samvanje sivikela ukuvezwa kwebizo lomntwana omsolwa, abongazimbi nabofakazi ekukhutjhweni kwezenzo zabo ekambisweni yokulalelwa komlandu ukufikela kabeminyaka eli-18.
1.3. Iinkhibelelo ezitjhukunyiswako zikhandela ukukhutjhwa ngokomgadangiso kwelwazi elinye nelinye, eliveza namkha lingaveza ibizo lomsolwa namkha ufakazi oneminyaka namkha ongaphasi kweminyaka eli-18 ngesikhathi sezwangobatjho yomlandu. Ukukhutjhwa ngokomgadangiso kungenziwa kwaphela nakugunyazwe siphathimandla sezobulungiswa namkha ijaji eliphethe umlandu.

D.    ImiNyanya Ezako

1. INyanga yeKululeko neLanga leKululeko
1.1. INyanga yeKululeko yanonyaka igidingwa ngephasi kommongondaba othi:  “UmNyaka ka-Charlotte Maxeke: IHlathululo Yokuqakatheka kweKululeko Ngaphasi Kobujamo be-COVID-19”.
1.2. IKhabinethi ikhombela umuntu ngamunye ukusebenzisa ukugidingwa kweNyanga yeKululeko neLanga leKululeko ukuraga nokulwisana nengogwana ibe ngahlanye kuqalelelwa ukubuyisana, ukusebenzisana nokubumbana komphakathi.
1.3. Soke sinomsebenzi wokusebenzisa intando yenengi yethu nekululeko ukusebenzisana nokubumbana ngomnqopho munye wokwakha iSewula Afrika ebumbeneko nephumelelako.
1.4. Ukugidinga kwanonyaka kuzokwenziwa ngethungelelwano levidiyo lapho umnyanya wokugidinga uzokubanjelwa eFreyistata.

2. ILanga lokuQakatheka kokuFunda iiNcwadi lePhasiloke
2.1. ILanga lokuQakatheka kokuFunda iiNcwadi lePhasiloke, elaziwa godu njengeLanga leeNcwadi lamaZwe ngamaZwe, lihlonitjhwa qobe nyaka mhlana ama-23 kuSihlabantangana. Ilangeli lisetjenziselwa ukukhuthaza abantu ukobana bathande ukufunda iincwadi nokufaka isandla emizameni yokwakha isiko lokufunda.
2.2. IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukusekela isiko lokufunda nokuthi balenze libe yipilo yangemihla. Ukufunda kulikghonofundwa elisisekelo ekwakhelwa phezu kwalo koke ukufunda begodu kwakha ithuba lamabizelo.

E.  Imilayezo

1.  Amezwi Wokutjhiriya  
IKhabinethi idlulisele amezwi wokutjhiriya emindenini nebanganini baka:

  • Dorh.  Sindisiwe van Zyl (obekaneminyaka ema-45), udorhodere wezokwelapha obekathandwa khulu nogade amrhatjhi ku-Kaya FM owathinta amaphilo wabantu abanengi bewafaka isandla ngokubonakalako ekorweni yezepilo nezehlalakuhe yesitjhaba.
  • Vukosi Ringani, Nhlaluko Maluleke, Freedom Rihlamfu, Aubrey Chauke, Temba Nyambi no-Thomy Masipenda ekubafundi abasithandathu be-Jim Chavani Secondary School esiyingini se-Vhembe, e-Limpopo abahlongakele lokha iveni egade bakhamba ngayo ilahlekelwa lilawulo yayokutjhayisa ikumba ethileko.
  • Ndabezitha umNtwanekosi u-Prince Philip, oyi-Duke of Edinburgh we-United Kingdom (obekaneminyaka eli-100).
  • Nom. Bhekizizwe Vusumuzi Mpila (obekaneminyaka ema-43), ogade amkhwenyani weSekela likaMengameli u-David Mabuza.
  • UMengameli u-Idriss Déby Itno (obekaneminyaka ema-69) weRiphabhliki ye-Chad. IKhabinethi inyefula inturhu ethethe amaphilo amanengi, kufaka hlangana nekaMengameli u-Déby, othethwe manceba wokulimala lokha nagade adosa phambili amajonakhe abegade alwisana namavukelambuso.

F.     Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
1. IBhodi yabaNqophisi besiKhwama seTjhorensi yabaPhelelwe mSebenzi (i-UIF):

  • UNom. Zola Luswazi (USihlalo);
  • UNom.  Edward Malometje Thobejane;
  • UMm. U-Martle Keyter;
  • UNom. Donald Khumalo;
  • UMm. u-Louressé Specht;
  • UMm. uVuyiswa Miya;
  • UNom. Thembinkosi Josopu;
  • UMm. uThandiwe Mfulo;
  • UDorh. Hamilton Daluxolo Ntsinde;
  • UNom. Takalani Musekwa;
  • UMm. u-Brenda Sibeko; no-
  • (Mm. u-Ogalaletseng Gaarekwe.

2.    Ukwelulwa Kwesikhathi Samalunga weBhodi yezeVakatjhobukela yeSewula Afrika Alandelako:

  • UNom. Siyabonga Dube (USihlalo);
  • UMm. u-Mojankunyana Gumbi;
  • UNom. Aloysius Ikalafeng;
  • UNom. Enver Duminy;
  • UMm. u-Michelle Constant;
  • UNom. Ravi Nadasen;
  • UMm. u-Kathleen Elizabeth Rivett-Carnac;
  • UMm. uLindiwe Sangweni-Siddo;
  • UNom. Mduduzi Zakwe;
  • UMm. uZola Baba Tshefu;
  • UMm. u-Gloria Serobe; no-
  • (Mma. uNomzamo Bhengu.

3.    IBhodi yabaNqophisi be-National Nuclear Regulator:

  • UMm. uVuyiswa Miya;
  • UNom. Allan Taylor;
  • UNom. Peter Becker; no-
  • Mm. uKhangela Baloyi.

4.    Amalunga womKhandlu we-Film and Publication Board:

  • UMm. uZamantungwa Mkosi (USihlalo);
  • UDorh. Siyasanga Mhlangabezi Tyali;
  • UMm. uLungelo Nxele;
  • UMm. u-Agalutchmi Pillay;
  • UNom. Phosa Mashangoane;
  • UMm. u-Gloria Zanele Nkosi;
  • UMm. u-Mpho Sedibe;
  • UDorh. Andile Nontso; no-
  • Adv Lufuno Tokyo Nevondwe.

5.    IBhodi yabaLawuli be-Independent Development Trust:

  • UMm. u-Tebogo Magogodi Malaka;
  • UNom. Krishen Sukdev;
  • UMm. u-Lerato Kumalo;
  • UMm. u-Karabo Siyila;
  • UMm. u-Nthabiseng Mkhwanazi;
  • UPhrofesa Raymond Nkado;
  • UNom. Mpilo Sakile Mbambisa;
  • UMm. uZimbini Hill;
  • UNom. Tim Sukazi; no-
  • Dorh. Michael Sutcliffe.

6.    UmJameli omKhulu nomJamelimdlhegi we-Lesotho Highlands Water Commission:

  • UNom. Teboho Nkhahle; no-
  • (Dorh. Musa Furumele.
  • UMm. uThembelihle Mbatha owenyulelwe isikhundla sokuba mPhathi oyiHloko YezeeMali (i-CFO) we-Community Schemes Ombud Service emNyangweni wezokuHlaliswa kwabaNtu, zaManzi nokuHlwengisa.
  • UMm. Nonhlanhla Nyewula esikhundleni sokuba ngu-CFO we-SENTECH.
  • UNom. Shonisani Mathews Munzhedzi esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko we-South African National Biodiversity Institute.
  • UMm.  uNondumiso Mandisa Tshikwatamba owenyulelwe esikhundleni sokuba liSekela lomNqophisi Zombelele (i-DDG): Corporate Services emNyangweni wezemiDlalo, ubuKghwari namaSiko.
  • UMm. u-Constance Moitse esikhundleni sokuba ngu-DDG: Counter Corruption and Security Services emNyangweni wezangeKhaya.
  • UDorh. Nicholas Gilmour Crisp esikhundleni sokuba ngu-DDG: ITjhorensi yezePilo yeliZweloke (i-NHI) emNyangweni wezePilo.  
  • UNom. Allan Golden Zimbwa esikhundleni sokuba ngu-DDG: Technical Support ku-eJensi kaMasipala Esekela zomThangalasisekelo.
  • UNom Lindokuhle Cedric Mkhumane esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele, umNyangweni wezamaBhizinisi amaNcani.

Share this page

Similar categories to explore