Isitatimende Somhlangano WeKhabinethi Obanjwe Ngethungelelwano Le-inthanethi ngeLesithathu, mhla ama-21 kuKhukhulamungu wee-2022

A.    Ezingundabamlonyeni 

1.    Zamandla 

1.1.    Ikhabinethi ibikelwe nguNgqongqotjhe womNyango wezamaBubulo kaRhulumende u- Pravin Gordhan ngekghono le-Eskom lokukhandela ukucinywa-cinywa kwegezi kwenzelwa ukuyonga begodu ifumene umbiko weKomidi eTjheja ubuJamo obuQokamileko beGezi eliZweniloke.  
1.2.    Ezinye iimmemezelo zikokwethulwa ngemva kokubanjwa kwemikhulumiswano engeneneleko yokuqalisisa imibiko le.
1.3.    Ikhabinethi iveze ukudana kwayo ngokuphazamiseka nokugugunywa kucinywa cinywa kwegezi okuthikameza amabhizinisi namakhaya, khulukhulu ukucinywokhu nakwenzeka lokha urhulumende nakalukana namano wokungenelela amenyezelwa nguMengameli u-Cyril Ramaphosa ngoVelabahlinze wee-2022. 

2.    Zamasiso  

2.1.    Ikhabinethi yemukele ukuhlonywa kwesiKhungo sokuKhiqiza i-Sandvik Khomanani e-Kempton Park esingesitjha esaba yingcenye yesithembiso samasiso aziinGidi ezima-R350 esenziwa kuKhomferensi yesiNe yamaSiso yeSewula Afrika (i-SAIC) egade ibanjelwe e-Sandton Convention Centre eJwanasbhege mhla ama- 24 kuNtaka wee-2022.
2.2.    Isikhungo esitjhesi esiziinkwere zamamitha azii-62 000 sihlanganisa imisebenzi egade ngaphambilini ebeyenziwa eendaweni ezihlanu ezihlukeneko begodu simumethe abasebenzi ababalelwa ema-550. Lesi singesinye seenkhungo zakwa-Sandvik ezikulu nezithuthuke khulu ephasini zombelele begodu sikghona ukukhiqiza imitjhini/abomakalanyana bokulayitjha emathunjini wephasi abakhandwe ngeengcenye zeensimbi ezenza ama-60% zeSewula Afrika. 
2.3.    IKhabinethi ilemukele nevakatjho likaMengameli u-Ramaphosa lokuyokuHlola KwaZulu-Natala nagade kuhlonywa isikhungo sokukhiqiza i-Hesto Harnessese e-Stanger, KwaDukuza mhla ali-13 kuKhukhulamungu wee-2022. Isikhungwesi sihlangana nezinye ezihlanu zamaphrojekthi ayingcenye wokusisa ayingcenye yesithembiso samaBhiliyoni ali-R1.4 esenziwe yikhampani i-Metair Investments Limited ukusekela umsebenzi wokunatjiswa nokukhuliswa komkhiqizo womhlobo omutjha we-Ford Ranger elizweni lekhethu.
2.4.    UMengameli ubuye wahlangela  ukuvulwa kwephrojekthi evuselelweko nenatjisiweko  i-Sappi Saiccor Mill ebize  amaBhiliyoni ali-R7,7 eMkhomazi, ekunqotjhwe ngayo ukwandisa ikghono lekhampani lokuphalisana ephasiniloke ngokunjalo kuvuleke namathuba womsebenzi wesikhatjhana newesikhathi eside. 
2.5.    Amasiso la ayingcenye yeenthembiso ezenziwa bosomabubulo kukhomferensi ye- SAIC. Amasiso amatjha ngelizweni lekhethu asiza ekwakhiweni kabutjha nekuvuseleleni umnotho weKhethu godu amasiso la abeka iSewula Afrika ebujameni bokukarekelwa ngamanye amazwe ayibone ililizwe lapho kungasiswa khona.

3.    Ukuthuthukiswa Komthangalasisekelo

3.1.    IKhabinethi yemukele ukuvulwa kwengcenye etja yendlela i-Musina Ring Road e-Limpopo ezokwenza kukhambeke lula ngaphakathi kwedrobha ye-Musina begodu ngokuvumela ukwanda kwerhwebo nokwabelana ngezomnotho hlangana neSewula Afrika neHlangano eThuthukisa amaZwe angeSewula ye-Afrika. Iphrojekthi le ebize iinGidi ezima-R640 ivulele abantu bekhethu imisebenzi yasafuthi engaphezulu kwama-275 yanikela nangamathuba emiphakathini yendawo le kunye namabhizinisi asakhasako (ama-SMME). 
3.2.    Ukwakhiwa kwendlela i-Musina Ring Road kuyingcenye yehlelo likarhulumende lokuthuthukisa umthangalasisekelo, ngokusebenzisa iHlelo lokwAkha nokuVuselela umNotho (i-ERRP), kunqotjhwe ukukhulisa umnotho ohlanganyelweko namathuba wemisebenzi emikhakheni yoke nemiphakathini ehlukahlukeneko.

4.    Ihlekelele ye-Jagersfontein

4.1     Ikhabinethi ibalilela imbiko beyiyaduduza emindenini yalabo abahlongakele ngemva kokugirika kwamaboda wedamu lekhucukhucu yemikhiqizo yemayini ese-Jagersfontein eFreyistata lapha kwadaleka iinkhukhula zedaka ezadala umonakalo ngokuphuma kwelanga ngoSondo nakali-11 kuKhukhulamungu wee-2022. Ihlekelele le yone khulu umthangalasisekelo, ipahla yabantu eziinkoloyi neenkumba ezithileko. 
4.2     Ngesikhathi nakavakatjhele indawo yehlekelele ngoMvulo, mhla ali-12 kuKhukhulamungu wee-2022, uMengameli u-Ramaphosa uthokoze imizamo eyenziweko ukuhlenga ipilo nokufunyanwa kwabongazimbi endaweni leya. Wathembisa ukuthi urhulumende uzokunikela abahlali abathintekileko be-Jagersfontein ngesekelo elifaneleko. Ikhabinethi ikhuthazekile ngokuthi abanikazi bemayini bathe bajame ngomumo ekunikeleni ngesizo lecwephetjhe nokusekela lokha nakungenzeka umKhandlu wezeNjiwa weSewula Afrika ubakhombele.
4.3    Ibubulo lezeemayini lihlala limfakisandla oqakathekileko emnothweni ngemisebenzi enqophileko nengakanqophi, inzuzo ethunyelwa ngaphandle kwemikhawulo, namasiso wamazwe wangaphandle anqophileko godu lilima indima eqakathekileko ekwenzeni ngcono ipilo yemiphakathi emagega neemayini.
4.4    Urhulumende neenhlangano ezingasebenzeli ukwenza inzuzo zingenelele msinyana ngokunikela iindawo zokufihla ihloko kwesikhatjhana, ukwelulekwa ngokomkhumbulo neendingoqangi eziziingubo, abomatrasi neemphuthelwana zokugoma. Ukuphakelwa kwamanzi nokusatjalaliswa kwegezi sekubuyiselwe esigeni.  
4.5    Nasele kuhlwengiswe icabazi lehlekelele, abosonjiniyera balindeleke bona bayokuhlola umonakalo owenzekileko nokuphepha kweenkumba. IKhabinethi ithokoze besizo elirhabako, iinhlangano zomphakathi namalunga womphakathi ngeminikelo nesizo labo.

5.    Zomnotho  

5.1.    IKhabinethi ikhulumisene ngobujamo bomnotho welizwe ngemva kweembalobalo zamhlapha ezikhutjhwe LiZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-Stats SA)   ezitjengisa ukuthi iNgeniso yangeKhaya ePheleleko (i-GDP) kukota yesibili emnyakeni wee-2022 yehle nge-0,7%. Abonobangela bokwehlokhu bafaka hlangana ukucinywacinywa kwegezi kwenzelelwa ukuyonga, ipi ehlangana kwe-Russia ne-Ukraine nezinga lepilo elikhuphukileko kunye nentengotjhuguluko.
5.2.    Amagadango athethweko ngaphasi kwe-ERRP adambise umthelela omumbi obewulethwa miraro yomnotho yamazwe wangaphetjheya, avikela godu imisebenzi neendlela zokuziphilisa zabantu. Ukungenelela kukarhulumende kuthoma ukuba nemiphumela emihle njengokutjho kwemiphumela yeHlolo yezomSebenzi yaQobe Kota ekhutjhwe yi-StatsSA etjengise ukuthi kwavulwa imisebezi engaphezu kweenkulungwana ezima-648 hlangana kwekota yokuthoma neyesibili yomnyaka wee-2022. 

B.    IinQunto zeKhabinethi

1.    Umtlamo wokuTjheja nokuHlunga (i-M&E) umThethomgomo weLutjha weliZweloke (i-NYP)

1.1.    IKhabinethi ivumele umtlamo we-M&E ozokghonakalisa ukutjhejisisa nokuhlola umthelela weensika ze-NYP ka-2020-2030. Umtlamo lo unikela ngamatshwayo amahlanu akhambisana neensika ze-NYP.
1.2.    Amatshwayo la atlanywa nababambisani abanqophileko abanetjisakalo ekuthuthukisweni kwelutjha ngelizweni. Ukubuthelelwa kwemininingwana kuzokuhlukaniswa ukuya ngokweminyaka, ubulili, ukukhubazeka, ubutjhaba nobujamo bendawo ngamano la wokungenelela. 
1.3.    Ukuhlunga kuzokwenziwa kiyo yoke imikhakha karhulumende, amabubulo nemakhapanini wangeqadi. 

2.    ITlhatlha lomThethomgomo weHlelo eliHlanganyelweko 

2.1.    Ikhabinethi ivumele iTlhatlha lomThethomgomo weHlelo eliHlanganyelweko kurhulumende, elinqophe ukuqalana neenkhala ezikhona kumthethomgomo wokuhlela ehlelweni lokuhlela lagadesi.
2.2.    Amano wokungenelela ahlongozwako azokuqalana nokutlhayela kokulinganiswa kokuhlela nemikhakha yomithathu karhulumende. Ukungenelela lokhu kuzokwethula ihlelo lokuhlunga elifakazelekako. Itlhatlheli lomthethomgomo lethula godu ihlelo elibonakala lula ngokuhlela emikhakheni karhulumende isikhathi eside ukuya kesiphakathi nesifitjhani.
2.3.    Lizokusebenzela ukwethula amatjhuguluko wezomthetho ukuThuthukisa ukukhambelana nomphumela olindelekileko ekuhleleni kukarhulumende nekuhlungeni. 

3.    Ukwamukelwa kwesiVumelwano sokuTlanywa kwe-Ejensi yemiTjhoga ye-Afrika (i-AMA)

3.1.    IKhabinethi ivumele ukutlikitlwa kwesiVumelwano sokuTlanywa kwesiVumelwano i-AMA nokwethulwa kwaso ePalamende. Lokhu kuzokuphumelelisa isivumelwano esasayinwa siGungu seHlangano yobuNye bamaZwe we-Afrika ngomnyaka wee-2019. Isivumelwanesi sethulela ikhonthinenti i-AMA ngokusemthethweni. I-ejensi le izokulawula imikhiqizo yezokwelapha godu ithuthukise ukuphepha kufikelelwe imiphumela enqotjhiweko ngemikhiqizo yokwelapha kukhonthinenti.
3.2.    Ukutlikitlwa nokuvunyelwa kwesivumelwanesi kuzokuthuthukisa ukuzibophelela kweSewula Afrika ephasini nakukhothinenti mayelana nokuqinisa ihlelo lokulawula imikhiqizo yezepilo. 

4.    Umbiko ngokuSebenza kweHlelo leKuthazomthelo kezokuRhubhulula nokuThuthukisa  (i-R&D)  – yomnyaka wee-2019/20 newee-2020/21

4.1.    Ikhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende kweHlelo leKuthazomthelo kezokuRhubhulula nokuThuthukisa (i-R&D) leminyaka emibili edlulileko (Umnyaka wee-2019/20 newee-2020/21). Lokhu kukhambisana nesigaba se-11D (17) somThetho weButhelelo lomThelo we-1962 (umThetho Nomboro 58 we-1962), odinga bona imibiko le yethulwe ePalamende.
4.2.    Ihlelo leKuthazomthelo linqophe ukukhuthaza amakhampani wangeqadi ukusisa ku-R&D kobana kunzinziswe ukukhula kwamasiso. Likghonakalisa ukuthuthukiswa kwesayensi nekghono lokusungula imikhiqizo emitjha ngehloso yokukhulisa umnotho begodu kukhuthaza nokuphalisana.
4.3.    Ikhabinethi ithabile ukuthi umbiko utjengisa ukuthi amakhampani amatjha enze isibawo sesibonelelo somthelo. Ukhuthaza amanye amakhampani ukufikelela iskimu lesi njengengcenye yokukhulisa amasiso wawo nokusimamisa ukukhula komnotho.
4.4.    Amakhampani aphezulu amane ekungiwo afumana isibonelelo somthelo asemkhiqizweni wezokulima, zeemayini, amakhemikhali; ubunikazi beemayini; amakhemikhali, zokuziphotjhonga, imikhakha yeenhlahla yobuqharhaqharha bethekniki nelwazi lamakhompyutha evunyelwe yiKhabinethi njengemikhakha emaqaloqangi eHlelweni lokuThuthukisa amaBubulo. Umbiko ozeleko uyafumaneka kubunzinzolwazi bomNyango wezeSayensi nobuKghwari ku-www.dst.gov.za. 

5.    IForamu Yokukhuliswa Komnotho namaThuba e-Afrika (i-AGOA) Yomnyaka wee-2023
5.1.    IKhabinethi ivumele ukuhlonywa kweForamu i-AGOA ngomnyaka wee-2023. I-AGOA yenziwa yabamthetho yi-United States of America (i-USA) ngomnyaka wee-2000 ukunikela ukuzikhethela ngezerhwebo emazweni amanengi we-Afrika engeSewula nemamakethe we-USA.
5.2.    Imikhiqizo yeSewula Afrika ngaphasi kwe-AGOA ifaka hlangana iinthelo ezigonywako, amantongomani, iinkoloyi, iinsimbi zeenkoloyi, i-ayoni, isimbi nemikhiqizo yekhemikhali. Kusazokumenyezelwa ilanga nendawo ekuzokubanjelwa kiyo iforamu le.

6.    UmButhano waboNgqongqotjhe wesiQhema esiThunywe ukuButhelela iLwazijikelele ngePhasi (i-GEO) womnyaka wee-2023

6.1.    IKhabinethi ivumele iSewula Afrika ukubamba umButhano waboNgqongqotjhe we- GEO eKapa ngomnyaka wee-2023. I-GEO iyihlangano yaborhulumende eyahlonywa ngomnyaka we-2003 ngemva komButhano wePhasiloke weTuthuko eNzinzileko. Umbuthano lo usebenza njengekundla emikhakhaminengi lapho amazwe azinikela ngokufaka isandla emnqopheni ofanako wokwakha amahlelo we-GEO.
6.2.    I-GEO njenganje inaborhulumende bamazwe abangaphezu kwe-113, abama-30 babo ngebe-Afrika kanti iinhlangano ezizibandakanyako ezili-140, ezili-11 zazo ngeze-Afrika. ISewula Afrika kade ililunga leKomidi yesiGungu esiPhezulu ukusukela ngomnyaka wee-2005 begodu njenganje abososayeni belizwe lekhethu bayazibandakanya emahlelweni wezerhubhululo adoswa phambili yi-GEO.

7.    USewula yiNyanga yeenThuthi (i-OTM) – 2022

7.1.    IKhabinethi ivumele ukuhlonywa kwejima le-OTM ngoMgqibelo nali-1 kuSewula wee-2022 ngaphasi kommongondaba othi: “Sishov’ingolovane: sisoke sakha umthangalasisekelo weenthuthi owakha nonzinzisa iindlela zokuziphilisa”.
7.2.    I-OTM yaqobe mnyaka iyelelisa ngeenthuthi njengenye yamatshwayo aqakathekileko ekukhuleni komnotho nokuthuthuka okusabaleleko. Kunezinto ezizokwenziwa ukukhangisa imikhakha ehlukileko yomthangalasisekelo weenthuthi kezemmoyeni, zemanzini, iinthuthi zomphakathi neendlela. Okhunye okuzokwenziwa kuzokuba kuyelelisa mayelana nokuphepha ngaphakathi kweenthuthi nokuvikeleka emkhakheni weenthuthi.
7.3.    Urhulumende uhlala azibophelele ekuthuthukiseni umthangalasisekelo wezeenthuthi, eendaweni zemakhaya nezedrobheni, ukuze kuphunyeleliswe ukuthuthwa kwepahla nabantu. 

8.    UmHlangano weHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) weHlelo lezokuHlaliswa kwabaNtu (i-UN-HABITAT)

8.1.    IKhabinethi ivumele ukubanjwa komhlangano wamalunga we-UN-HABITAT eJwanisbhege mhla ali- 16 ukufikela nakali-17 kuSewula wee-2022. 
8.2.    UmNyango wezokuHlaliswa kwabaNtu uzokuhlela umhlangano lo wamalanga amabili ozokukhanjelwa badosiphambili bezepolitiki, izazi ezibasebenzi kilomkhakha nabarhubhululi, kufaka hlangana amalunga aqakathekileko weKomidi yabaJameli basaFuthi be-UN-HABITAT abanzinze e-Nairobi, e-Kenya. Amaphuzu aqakathekileko azokufaka hlangana ukungenelela kwamatjhuguluko eendaweni zemitlhatlhana nalezo eziminyeneko. 
8.3.    Imiphumela yemikhulumiswano le izokufikela esitlhorini sokuhlonywa kweTlhatlha leHlelo lokuSebenza lePhasiloke, elizokwethulwa emKhandlwini we-UN-HABITAT ngomnyaka wee-2023.

C.    ImiThethomlingwa

1.    UmThethomlingwa womKhandlu weliZweloke wezeNturhu eQothele bobuLili obuThileko nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF) womnyaka wee-2021

1.1.    Ikhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa womKhandlu weliZweloke we-GBVF womnyaka wee-2021. UmThethomlingwa lo uqalelela itlhatlha lomthetho lokuhlonywa kwehlangano ezokusiza ngokungenelela ekuruthuleni ngomrabhu i-GBVF.
1.2.    Uqalelela godu ukuhlonywa kweBhodi yomKhandlu ezokusiza nokutjheja ukwethulwa kweQhinga lokulwisana ne-GBVF leliZweloke, elavunyelwa yiKhabinethi ngoSewula wee-2020. Ibhodi le izokuba nobujameli beenhlangano zomphakathi obuma-51% nama-49% wembusweni. UmThethomlingwa lo sele udlule esigabeni sokulalelwa mphakathi bewuveze amazizo ngawo. 

2.    UmThethomlingwa Wokulawulwa Kwemikhiqizo yeGwayi  neGwayi Elibhenywa Ngeensetjenziswa ezibuLekthroniki wee-2018

2.1.    IKhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende komThethomlingwa wemiKhiqizo yeGwayi neGwayi Elibhenywa Ngeensetjenziswa ezibu-Lekhthroniki wee-2018, onqophe ukwesula umThetho we-1993 (umThetho Nomboro 83 womNyaka we-1993)  wokuLawula imikhiqizo yeGwayi, njengombana ukhitjelelwe.
2.2.    UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisa amagadango wezamaphilo womphakathi ngomnqopho wowuwukhambelanisa nesiVumelwano seKoro yeHlangano yezePilo ePhasiniloke eQalelela ukuLawula ukuBhenywa kweGwayi. UmThethomlingwa lo utjhukumisa hlangana nokhunye, iindawo ezingaphakathi nezingaphandle kwemakhiwo ekungakafaneli nakancani ukukhokhelwa igwayi ngakizo; ukupheliswa kokuthengwa kwegwayi emitjhinini, uqinise nokupakwa kwegwayi netshwayo eliyelelisako.
2.3.    UmThethomlingwa lo sele udlulile esigabeni esingeneleleko sokukhulumisana nababelani, kufaka hlangana ibubulo legwayi, iinhlangano zomphakathi neminyango karhulumende ethintekako. 

D.    Iminyanya Ezako

1.    UmButhano wama-77 weBandla Jikelele le-UN (i-UNGA77) 

1.1.    ISewula Afrika iyingcenge ye-UNGA77 ebanjwe e-Ofisi eliKhulu le-UN e-New York City e-USA ukuthoma mhlana ama-20 ukufikela nakama-27 kuSewula wee-2022 ngaphasi kommongondaba othi: “Isikhathi Somlando: Ukutherhula ipengu ezokuletha amatjhuguluko emirarweni ehlobanako”.
1.2.    Emazweni angeSewula, umthelela kezomnotho nakezehlalakuhle wehlekelele yobuLwele beNgogwana i-Corona (i-COVID-19) awulingani mayelana nokuvuselelwa emazweni athuthukileko ngeTlhagwini godu lokhu kubiza ukubambisana kizo zoke iintjhaba ukuqinisekisa kobana akunalizwe elisalelako. 
1.3.    Ukwandulela iKulumopikiswano ye-UN, uNobhala Zombelele we-UN, uNom. António Guterres, uzokubiza umhlangano omayelana “Nokuletha Amatjhuguluko kezeFundo” abambe nomhlangano wezinga eliphezulu omayelana nemiNqopho yokuThuthukisa ukuNzinza (ama-SDG). Kulindelwe ukuthi umhlangano omayelana nama-SDG utjheje iindlela ekungavuselelwa ngazo ikuthalo begodu kurhatjiswe nokusungulwa kwama-SDG.

2.    Ilanga LamaGugu 

2.1.    UMengameli u-Ramaphosa uzokwethula ikulumo eqakathekileko emnyanyeni wokugidinga iLanga lamaGugu womnyaka wee-2022 e-Union Buildings ngoMgqibelo, mhla ama-24 kuKhukhulamungu wee-2022. Umnyanya lo uzokubanjwa ngaphasi kommongondaba othi: “Ukugidinga Ilifa lika-Solomon Linda noMbhino Wesintu weSewula Afrika”. 
2.2.    INyanga yamaGugu yanonyaka itjheja umvumo wesintu weSewula Afrika khulukhulu umbhino wengomabusuku (Isicathamiya) nendima yawo ekulu kezemidlalo, ubukghwari, ubugwali, zamasiko namagugu. Ummongondaba lo wethulela ingwani umnyaka wama-60 wokudlula ephasini kombhini nomtlami weengoma u-Solomon Popoli Linda (1909-1962), obekaziwa godu ngelika-Solomon Ntsele, owaziwa khulu njengomtlalmi wengoma ethi, “Mbube”.

3.    UmNyanya Ozokwenzeka Ngesikhathi Sinye Welanga Lephasiloke Leenthuthi Zelwandle wee-2022  

3.1.    ISewula Afrika izokubamba Umnyanya Ozokwenzeka Ngesikhathi Sinye Welanga Lephasiloke Leenthuthi Zelwandle wee-2022 e-Durban ukusukela mhla ali-12 ukufikela nakali-14 kuSewula wee-2022. Umnyanya lo uzokubanjwa ngesikhathi sinye ne-OTM, begodu uzokuba yingcenye yokuyelelisa ngomkhakha weenthuthi zelwandle. Umnyanya lo uzokuletha abajameli bemazweni ahlukileko abazokubona ibubulo leenthuthi zelwandle zeSewula Afrika. ISewula Afrika ibe lilunga leHlangano Yamazwe Ngamazwe yeenThuthi zeLwandle ukusukela ngomnyaka we-1995, ekumkhakha okhethekileko we-UN oqalene nokulawulwa komsebenzi wokuthutha ngeenkebhe. 
         
4.    INyanga yezeVakatjhobukela

4.1.    INyanga yezeVakatjhobukela kilomnyaka igidingwa ngaphasi kommongondaba weLanga lezokuVakatjha lePhasiloke (nakama-27 kuKhukhulamungu) othi “Sicabanga kabuTjha ngeVakatjhobukela”. Zevakatjhobukela ngelizweni ziqakathekile ekuvuselelweni komkhakha wezokuvakatjha, osiza khulu ku-GDP yeSewula Afrika nokuvula imisebenzi.
4.2.    IKhabinethi ikuthokozele ukubona umkhakha wezokuhlaliswa nokuphathwa kwabayeni ukhula ngokwesibalo sabantu abavakatjhako  ngemva kwesikhathi salokha nakwehle ingogwana i-COVID-19. Amakhambo wangaphakathi kwelizwe abe ziingidi ezili-15.2 engcenyeni yokuthoma yomnyaka wee-2022 anda nge-114% nakumadaniswa ngesikhathi esifanako somnyaka wee-2021. Lokhu kutjengise ikukhula ekubonakalako ngesikhathi esifanako somnyaka wee-2019, lapha kwaba namakhambo wangaphakathi kwelizwe aziingidi ezi-8.6.  Njengengcenye yokugidinga iNyanga yezeVakatjhobukela, iKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthatha amakhambo ‘we-Shotleft’ ukuya eemfundeni zelizwe lekhethu ezihlukahlukeneko.
4.3.    IKhabinethi yemukele ngokukhululeka isiqunto sekampani yaboflayi i-Air Belgium sokusungula umsebenzi wamakhambo waboflayi babo abeza eSewula Afrika ngeenkhathi ezithileko zonyaka, ukuthoma inyanga yona le (uKhukhulamungu), okuzokusiza khulu ikoro yezevakatjho bekuqinise nobujamo bethu bokuba lilizwe elingavakatjhelwa. Lokhu kufaka hlangana amakhambo waqobe ngeveke wokuya eKapa neJwanisbhege.

E.    Imilayezo

1.    Siyabathokozisa

Ikhabinethi ithokozise beyathumela iimfiselabuhle ku: 

  • UMengameli u-William Samoei Ruto weRiphabhliki ye-Kenya, obekwe esitulweni ngeLesibili, nakali-13 kuKhukhulamungu wee-2022, ngemva kwamakhetho welizweloke agade anokuthula abanjwa mhla ali-9 kuRhoboyi wee-2022. ISekela likaMengameli u-David Mabuza wakhambela umnyanya lowo ajamele uMengameli u-Ramaphosa, norhulumende nabantu beRiphabhliki yeSewula Afrika.   
  • IHlangano kaMakhakhularahwe yeSewula Afrika kunye neDrobha leKapa ngokubamba ngepumelelo iphaliswano i-Rugby World Cup Sevens phakathi kwamhlana ali-9 namhlana ali-11 kuKhukhulamungu wee-2022. Bekungekokuthoma ukuthi umdlalo  omkhulukazi lo ubanjelwe elizweni le-Afrika kwathi iinkulungwana zabalandeli zazitika ngokubukela imidlalo kamakhakhulararhwe esezingeni eliphezulu bathabela nepatho ehle nefuthumeleko  yeSewula Afrika enikelwa abayeni.

2.    Amezwi Wokutjhiriya 
Ikhabinethi idlulise amezwi wokutjhiriya emindenini nabangani: 

  • Abentwana besikolo abali-18 nabantu abadala ababili abahlongakele engozini emasikizi ePongola, KwaZulu-Natala ngeLesihlanu mhla ali-16 kuKhukhulamungu wee-2022 ngemva kokuthi itrogo itjhayisane bunqopha neveni egade ilayitjhe abafundi. 


F.    Ukuqatjhwa

1.    Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
a.    UNom. Makgothi Samuel Thobakgale esikhundleni sokuba mNqophisi Zombelele (i-DG): UKomitjhinara womNyango wokuVuselelwa kwesiMilo weliZweloke. 
b.    UDorh. Malixole Percival Mahlati esikhundleni sokuba liSekela lika-DG: ImiSebenzi yezePilo nokuThuthukisa zokuQatjha emNyangweni wezePilo. 
c.    UNom. Siyabonga Blessing Mdubeki esikhundleni sokuba mTlami oyiHloko Zombelele emNyangweni wezokuLima, ukuBuyekezwa kweeNdaba zeNarha nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya. 
d.    UNom. Phaswa Phineas Mamogale esikhundleni sokuba mPhathi oyiHloko kezeeMali emNyangweni wezePilo. 

2.    Ikhabinethi ivumelene nokuqatjhwa kwabalandelako:

a.    UNom. Tshediso Matona esikhundleni sokuba nguKomitjhinara weKomitjhini yokuThuthukiswa okuBanzi kwabaNzima ngokomNotho.
b.    Amalunga womKhandlu wokuziLilela weBhodi yezamaFilimu: 

  • UNom. Siyazi Tyamtyam (USihlalo); 
  • UMma. Sohani Natasha Chundhur;
  • UMma. Sisanda Nkoala;
  • UMm. u-Shandukani Mulaudzi;
  • UMma. uNomaswazi Rachel Shabangu-Mndawe;
  • UDorh. Litheko Modisane;
  • UMma. U-Phuti Nehemia Phukubje;
  • UNom. James Shikwambana; no-
  • Mma. U-Manko Thalitha Bufffel (ubuyiselwe esikhundleni). 


Imibuzo Ingathunyelwa: kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi 
Inomboro kafunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore