IsiTatimende somHlangano weKhabinethi ngeThungelelwano leVidiyo obegade ubanjwe ngeLesithathu nakali-18 kuSinyikhaba wee-2020

A. Ezingundabamlonyeni

1. UmHlangano WeenKhulu WeHlandla Le-12 We-Brazil, i-Russia, i-Indiya, i-China, neSewula Afrika (i-BRICS.) 

1.1. IKhabinethi yamukele umphumela wehlandla le-12 womHlangano weenKhulu we-BRICS ebewuthwelwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa. LomHlangano weenKhulu, ebewusingethwe nguMengameli we-Russian Federation u-Vladimir Putin, kucocisenwe kiwo ngesikhozi sokusebenzisana kwamazwe amalunga we-BRICS ngezokuthula ephasini loke, ukuhlanganyela umsebenzi wezokuphepha kunye nokuhluma okunamandla wokusungula.
1.2. Kilomphumela kubalwa nokwamukelwa kweQhinga elibuyekeziweko lokusebenzisana kwamalunga we-BRICS kezomnotho (2020-2025) kunye nokwamukelwa kweQhinga lokuLwa nobuPhekula. IsiVumelwano se-Moscow (i-Moscow Declaration), esenziwe ekupheleni komhlangano weenkhulu lo, sizwakalise ukusekela i-Ajenda 2063  yoBunye bamaZwe we-Afrika (i-AU) nemizamo yokulinga  ukuqinisa ukusebenzisana nokuthuthukisana ekhonthinenthini ye-Afrika, kunye nokuphunyeleliswa kwesiVumelwano SokuRhwebelana ngeKululeko eKhonthinenthini ye-Afrika, hlangana nokhunye.
1.3. Umhlangano weenkhulu lo ubuye watjheja nendima esele yenziwe yi-AU ekuvaleni itlhayelo ekhona  khulukhulu kezomthangalasisekelo, khulu khulu ngeTjhebiswano eliTjha lokuThuthukisa i-Afrika, nokuqakatheka kokukhuthaza amasiso ukusekela ukuthuthukiswa kwamabubulo, ukwakhiwa kwemisebenzi, ukunzinzisa nokuvikela ukutholakala kokudla, ukurarha ubuchaka kunye nokuqalelela ituthuko ebambelelako e-Afrika.

2. IVakatjho LomSebenzi LikaMengameli weMalawi

2.1. IKhabinethi ithokozele iVakatjho LomSebenzi Lokuza eSewula Afrika mhlapha elibe yipumelelo likaMengameli namalunga kaRhulumende weMalawi abekathwelwe nguMengameli u-Lazarus Chakwera. Emhlanganweni hlangana kwakaMengameli u-Chakwera noMengameli u-Ramaphosa kucocisenwe ngeendaba ezithinta amazwe amabili la, bebacocisana ngeendaba zesifunda kunye nangeendaba zekhonthinenthi ezithinta amazwe la ngobubili bawo.
2.2. ISewula Afrika solo isazibophelele ekuqiniseni ubudlelwano neMalawi ngerhwebo elandisiweki ngamasiso, ngomnqopho wokuvula imithombo yokuziphilisa ehloniphekileko kiwo womabili amazwe lawa.  Amazwe amabili lawa aneminyaka eminengi asebenzisana ngommoya omuhle.
2.3. IKhabinethi ibuye yabikelwa ngendaba kaNom. Shepherd noKskz. Mary Bushiri abeqe eSewula Afrika baya eMalawi lokhuya nabasebheyilini yama-R200 000 umuntu ngamunye namacalabo wokukhwabanisa nokuvezwa kwemali etholwe ngendlela engasisemthethweni.
2.4. IKhabinethi yanelisekile ngendlela iHlanganisela yezoBulungiswa, yezokuKhandela ubuLelesi kunye nezokuPhepha iyirage ngayo indaba yabakwa-Bushiri, begodu ihlanganisela le izakunande ibikela umphakathi ngokuphathelene nendaba le.  Sekuthonyiwe ngamagadango wokubuyisela bakwa-Bushiri eSewula Afrika lapho bephule khona umthetho.

3. IKhetho LokuKhibelela KiboMasipala

3.1. IKhabinethi ibuka iKomitjhini yezeKhetho eziJameleko (i-IEC) ngekhetho lokuKhibelela elibe yipumelelo, elibanjwe emawadini ama-95 kiboMasipala abama-55 ngeLesithathu nakali-11 kuSinyikhaba wee-2020. Ikhetho labomasipala lisese yisika yokulola ihlelo lombuso wentando yenengi eeyingini nakibomasipala.
3.2. IKhabinethi ithokoze woke amaSewula Afrika abe nesandla ekhethweni lokukhibelela, abekangewokuthoma ngemva kokujanyiswa kweendaba zekhetho 

4. Ukuzila Kwamalanga Amahlanu

4.1. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthi ahlanganyele ekuzileni kwamalanga amahlanu ukukhumbula labo abathethwe yi-COVID-19 neNturhu eQothele ubuLili kunye nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF). Woke amaflarha welizwe azokuphaphiselwa phasi ngalamalanga amahlanu wokuzila, ukusukela ngeLesithathu nakama-25 kuSinyikhaba ukuyokufika nakama-29 kuSinyikhaba wee-2020.
4.2. Egadangweni lebumbano lokuhlonipha nokukhumbula boke labo abathethwe yi-COVID-19 ne-GBVF, zoke izakhamuzi zikhuthazwa ukuthi zembathe izembatho neengejiso ezitjengisa ukuzila ngesiko lazo, ngejayelo yazo nangekolo yazo.

5. Ukutlikitlwa KomTlamo  OPheleleko WezeTjhukela 

5.1. IKhabinethi ithokozela ukutlikitlwa komTlamo oPheleleko weBubulo lezeTjhukela, utlikitlwa nguNgqongqotjhe wezokuLima, ukuBuyiselwa kweNarha nezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya uThoko Didiza nekoro yezamabubulo wetjhukeka. UmTlamo oPheleleko wezeTjhukela unqophe ukuthatha igadango elirhabako lokuvikela iinkulungwana zemisebenzi, imithombo abantu abaziphilisa ngayo eendaweni zemakhaya kunye namabhizinisi, kuthi khonapho kuvulwe umnqopho omutjha onamandla wengomuso, wona ozakufuna ukwakha iindlela ezitja ezihlukahlukileko zokungenisa imali  kubakhiqizi betjhukela, bekuvulwe namathuba wemisebenzi amatjha aqakathekileko. 
5.2. Ibubulo lezetjhukela limqatjhi wabasebenzi oqakathekileko begodu limthombo wokuziphilisa wabantu abanengi eendaweni zemakhaya.

B. IinQunto zeKhabinethi 

1. IQhinga lokuLwa nobuKhohlakali eliZweni Loke (i-NACS)

1.1. IKhabinethi iphasise i-NACS ephethe ihlelo lethungelelwano lamagadango wokulungisa elizweni loke. Leliqhinga limphumela wokubonisana namakoro ahlukahlukileko elizweni loke, ekumabhizinisi, urhulumende kunye nomphakathi. IsiQhema se-NACS ekuBuzwa kiso, esimphakathi, iinjamiso zeemfundiswa namaziko wefundo ephakemeko, amabhizinisi kunye nabajameli bakarhulumende bakusekele ukuhlanganiswa kwaleliqhinga.
1.2. I-NACS yembethe iinsika ezintandathu, ekubalwa hlangana nazo nokukhuthaza ubakhamuzi obunesandla nelizwi eendabeni zezakhamuzi, nokuhlabela iimphathimandla umkhosi nakukhona okungakhambi kuhle, nokuthembeka kunye nesiko lokwenzela izinto emkhanyweni; ukuthuthukiswa kokwenziwa kwezakhamuzi zibe bosokghonofundwa, ukuphakanyiswa kwekambiso yokuthobela umthetho eenhlanganweni neenjamisweni, kunye nokuqiniswa kwehlelo lokutholela iinsetjenziswa kunye nokuziphendulela.
1.3. Iqhingeli godu liphakamisa nokuthi kujanyiswe umKhandlu wesikhatjhana ozakweLuleka ngezokuLwa noBukhohlakali elizweni loke kobanyana kuzokuqina ukutjheja nokubeka ilihlo, nokuziphendulela kunye nejayelo yokwenzela izinto emkhanyweni.  Lesisijamiso sesikhatjhana sizakuthoma ihlelo lokwakha isijamiso esizijameleko esengamele zoke, esizakuba ngaphasi kwePalamende.

2. IQhinga LokuKhulisa IinDawo EziVikelekileko ELizweni Lokeli (i-NPAES)

2.1. IKhabinethi ivumile ukuthi ingathoma ukusetjenziswa i-NPAES ebuyekeziweko. Iqhingeli lavunyelwa ukuthi kungabonisanwa ngalo nomphakathi ngoSinyikhaba wee-2018. Imihlangano yokubonisana leyo yenza ukuthi kungezelelwe imibono embadlwana ezahlukweni ezilithoba zeqhingeli.
2.2. ISewula Afrika ingelinye lamazwe anothe khulu ngemihlobo yeemila neentjalo neenyamazana enazo. Ibalwa   hlangana namazwe amathathu anemihlobohlobo ehlukahlukileko yeemila neentjalo kunye neenyamazana ephasini zombelele. Ukulawula nokulonda lezizakho zemvelo ezihlukahlukileko eziqakathekileko kuyalekelela nekuvulweni kwemisebenzi ngamahlelo wezevakatjhobukelo newokulondwa kwemvelo, begodu zinjalo nje beziyikundla yokwenzela irhubhululo lezesayensi.

3. UmTlamo OBuyekeziweko Wakho Koke Okuphila Elizweni Lekhethu (i-NBF)

3.1. IKhabinethi ivumele ukuthi i-NBF ingamenyezelwa kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngayo. Leli-ke lihlelo lamagadango lekoro lokulungisa ingozi elengela ukuphilisana nokusekelana ebonakele nabekuhlolwa ubujamo bokuphilisana nokusekelana kokuphila eSewula Afrika okwenziwe yi-South African National Biodiversity Institute ngomnyaka wee-2019.
3.2. Okuqakatheke khulu khulu embikweni wokuhlola kuphathelene neenlwanyana eziphila emilanjeni, imilambo, iinkhongozelimanzi lapho iinhlambi zisengozini khona khulu ukudlula koke okuphila emilanjeni egijimako.

4. IHlelo EliPheleleko LeKoro YezamaHlathi Wokwenza Imali (i-CFS) ESewula Afrika (2020-2025)

4.1. IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kweHlelo eliPheleleko le-CFS, ekuvunyelenwe ngalo libubulo lezamahlathi, urhulumende kunye nekoro yabasebenzi. IHlelweli linzinzisa zebhoduluko, zomnotho nezokuhlalisana kwabantu ngeensetjenziswa zamahlathi.
4.2. Liqalelela amakoro alikhomba: (a) ukwandiswa kweensetjenziswa zamahlathi nokulondwa/nokuvikeleka kwawo, (b) ukutjhugululwa kwalekoro, (c) ukukhutjhulwa kobungako bekhwalithi yepahla nokusetjenzwa kwayo, (d) ukwetjiwa kweengodo kunye nezinye izenzo eziphambana nomthetho, (e) irhubhululo, ituthuko, amandla wokusungula kunye nokukhutjhulwa kwamakghonofundwa, (f) iinliyo eziqakatheke khulu eziliya ukuhluma kwekoro le kunye (g) netuthuko eyenza umehluko obonakalako.

5. Ukuphunyeleliswa Komtlamo Welizwe Loke Wokwenza IKoro YemBusweni Ibe Bosokghonofundwa

5.1. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komtlamo welizwe loke wokwenza iKoro yemBusweni ibe ngesebenza ngekghono nangepumelelo. Lokhu-ke kukhambisana nokuzibophelela kombuso wehlandla lesithandathu ekwakheni iKoro yemBusweni enekghono, enomthetho nemikghwa emihle kunye nesebenzela ituthuko.
5.2. Umtlamo lo uphakamisa iinsika ezihlanu eziqakathekileko zokwenza umsebenzi wenziwe ngendlela yabosokghonofundwa ezizakudoswa phambili siKolo seliZweloke sikaRhulumende (i-NSG), ngokusebenzisana neenhlangano zefundo ephakemeko ezihlukahlukileko. Iinsika ezihlanu lezi sigaba sangaphambi kokukhethelwa umsebenzi ngaphakathi kweKoro yemBusweni; ukutjengiswa nokulayelwa umsebenzi; ukuhlela nokulawula indlela yokusebenza; ukufunda isiphelani nokuthuthukisa ubukghonofundwa, ukuthuthukiswa kwebizelo namatjhuguluko kezomsebenzi.

6. Iimphakamiso Zomthethokambiso Wokutjhugulula UmThetho OLawula ZokuPhatha EKorweni YomBuso (i-PAMA) Yee-2014 NomThetho WeKoro YemBusweni (i-PSA) Ye-1994.

6.1. IKhabinethi ivumele iimphakamiso zomthethokambiso onqophe ukutjhugulula i-PAMA, 2014 (UmThetho Nomboro 11 wee-2014) ne-PSA, 1994 (umThetho 103 we-1994). Hlangana nokhunye, leziimphakamiso ziphakamisa ukuthi kwakhiwe iKoro yemBusweni ibe yinye, i-NSG ihlale injengobanyana injalo imnyango welizwe loke kuhlathululeke nomsebenzi we-Ofisi EleLuse UkuThotjelwa KwamaZinga WezePilo malungana neendlela zokulungelelanisa imisebenzi kezokuphatha embusweni.
6.2. Iimphakamiso zomthethokambiso nge-PSA zitjho nokuhlathulula iimphathimandla ezengamele iminyango e-Ofisini likaNdunakulu nelikaMengameli kunye nokulungisa eminye yemiraro esukela ezahlulelweni zekhotho.
6.3. Amatjhuguluko lawa anqophe ukuphumelelisa igadango leKoro yemBusweni eYodwa nokuphumelelisa amatjhuguluko womthethokambiso ohloswe mTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke ukwakha ikoro yembusweni yabosokghonofundwa.
6.4. Igadango leKoro YomBuso EYodwa lisekelwe yikambisolawulo yokuqinisekisa ukusebenza kuhle, ikhwalithi, kusebenzisana kunye nokuphunyeleliswa kwezenzelwa ngendlela efaneleko.

7. Umthethokambiso Wokuphathwa Kwesimobunjalo Somuntu EsisemThethweni

7.1. IKhabinethi ivumile bona umThethokambiso wokuLawula indlela umuntu aziwa ngayo (isimobunjalo somuntu) ngokusemthethweni ungathunyelwa umphakathi kobanyana   uphefumule ngawo. Umthethokambiso lo uphakamisa amatjhuguluko ambadlwana, ekubalwa hlangana nawo nomThetho wokwaZiwa komuNtu, womnyaka we-1997 (umThetho Nomboro 68 we-1997) nokuTjhugululwa koBulili namaJamo wobuLili, umThetho Nomboro 40 wee-2003), kobanyana uzokukhambisana nomThetho we-1996 womThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika nomThetho we-2013 (umThetho 4 we-2013)  wokuVikeleka kwemiNiningwana yomuNtu ngesiYena.
7.2. Uphakamisa godu nokulungelelana kweRejista yeNani labaNtu yeliZweloke okuzakwenza ukuthi umuntu aziwe ngendlela yinye efanako, kube godu namahlelo wokwaziwa komuntu azakwenza ukwaziwa komuntu kukhambisane nekoro yembusweni nekoro yangeqadi.  Kuzakuhlanganisa lamahlelo wakhathesi nehlelo elisekelwe yi-biometric lokwaZiwa KwabaNtu EliZweni Loke. Irejista etja ekuphakanyiswa ukuthi kusetjenzwe ngayo le izakuba sisekelo sikamazisi obukhomphyutha, ozakusebenza njengesendlalelo nesisekelo seenkundla zedijithali embusweni nekorweni yangeqadi.

8. IKambiso YomThetho OyiSika Ye-AU Malungana Ne-Pan-African Parliament (i-PAP)

8.1. IKhabinethi ivumele ukudluliswa kweKambiso yomThetho oyiSika ye-AU malungana ne-PAP kobanyana uyokufakazelwa. Ukuphumelelisa ikambiso le, amazwe amalunga we-PAP, kufuze afakazele ikambiso le emapalamende wemakhabo. ISewula Afrika ngiyo esingethe i-PAP, yona esibethamthetho se-AU.

C. Imithethomlingwa

1. UmThethomlingwa Wee-2020 WokuTjhugulula UmThetho WezamaBhizinisi AmaNcani (i-NSEA)

1.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa kwe-NSEA emphakathini kobanyana uyokuphefumula ngayo, enqophe ukutjhugulula umThetho womNyaka we-1996 (umThetho Nomboro 102 we-1996) wezamaBhizinisi amaNcani.  Amatjhuguluko la avula isikhundla se-Ofisi yeLihlo lezamaBhizinisi amaNcani abulale indinyana efuna kuvulwe isiJamiso esiLulekako.
1.2. UmThethomlingwa lo unabisa amathuba wamabhizinisi   amancani wokungena ehlelweni lezobulungiswa nge-Ofisi yeLihlo lezamaBhizinisi amaNcani, ezakuthunywa ukusebenza ngeenlilo zamabhizinisi amancani.
1.3. Ukuphunyeleliswa kwamatjhuguluko la kuzakwenza ukuthi kube nokunzinza okungcono ekorweni le kuthuthukise namathuba wezomnotho ngokuvulwa kwamathuba wemisebenzi mabhizinisi amancani, alingeneko kunye nasakhasako.

2. UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho We-Ejensi yokuThuthukiswa kweLutjha yeliZweloke (i-NYDA)

2.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa emphakathini komThethomlingwa oTjhugulula umThetho we-NYDA kobanyana uphefumule ngawo.  Amatjhuguluko enziwa lapha aphakamisa ukusebenza ngepumelelo kwe-NYDA ekweluleni isandla sawo sifike kabanengi besandise nenani lelutjha ekghona ukulisiza kilokho elikudingileko.
2.2. Inani labantu abatjha esitjhabeni seSewula Afrika pheze sisiquntu sesithathu begodu ukuphunyeleliswa komthethomlingwa lo kuzakwenza litho likhulu   ekuthuthukiseleni amakghonofundwa wabasebenzi ezingeni eliphezulu kube kuphakamise nokusekelwa kwekghono lokuraga amabhizinisi.  Lokhu-ke kuzakusiza ekurarululeni imiraro emithathu ekhambisanako edisibeza iSewula Afrika, ebuchaka, ukutjhiyana ngendima kezomnotho kunye nokutlhogeka komsebenzi.

D. Iminyanya Ezako 

1. 16  IJima LamaLanga Ali-16 wokuPhelisa iNturhu eQothele abaNtu abaSikazi NabeNtwana

1.1. IKhabinethi ivumele ummongondaba othi: “UbuLungiswa BabaNtu AbaSikazi KezomNotho ESewula Afrika EnganaNturhu NaBandlululo LoBulili” eJimeni lamaLanga Ali-16 wokuPhelisa iNturhu eQothele abaNtu abaSikazi nabeNtwana, elisiqongolo samaLanga ama-365 weJima eliLwa neNturhu eQothele uBulili nokuBulawa kwabaNtu abaSikazi (i-GBVF).  Ngenca yemiThetholawulo yeHlekelele evelele iSewula Afrika eyalela ukuhlangana kwabantu ngobunengi, uMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokusikimisa ijimeli ngombuthano wevidiyo ngeLesithathu nakama-25 kuSinyikhaba wee-2020.  IHlelo lamaGadango Arhabako lokulwa ne-GBV elaphasiswa ngomnyaka wee-2019 selithomile ukuphumelelisa ukusekelwa kwabahlukumezekileko; ukuphakamisa amajima wokuphandlulula nokukhandela; ukwenza ngcono imithetho nemithethokambiso; ukuphakamisa ukuhlonyiswa kwabantu abasikazi ngamandla womnotho kunye nokuqiniswa kwehlelo lomthetho wobulungiswa. 
1.2. IHlelo lamaQhinga leliZweloke (i-NSP), elamukelwe nguMengameli Ramaphosa phambilini nonyaka, lelula indima yamagadango arhabako wokulekelela athonywe ngomnyaka wee-2019. IKomidi eyiHlanganisela yaboNgqongqotjhe ngeze-GBVF ethwelwe nguNgqongqotjhe e-Ofisini kaMengameli ngezaBomma, abaNtwana nabaNtu abanokuKhubazeka, uMm. u-Maite Nkoana-Mashabane, solo usaragela phambili ngokwengamela imisebenzi eyenziwa emahlelweni we-NSP.

2. Ilanga leNtumbantonga (i-AIDS) lePhasiloke – 1 kuNobayeni Wee-2020

2.1. Ummongondaba weLanga leNtumbantonga lePhasiloke lamhla woku-1 kuNobayeni wee-2020 uthi: “Sindawonye: Cheka Impilo!” ukhulumela ukuqinisa isibopho somuntu ngamunye ukuqinisekisa ukuthi umsebenzi esele siwenzile nesikuzuzileko bekube nje ekulweni neNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) nobuLwele besiFuba (i-TB) kungasabuyela emva kube lilize lakolize.
2.2. ISewula Afrika inabantu abanengi abane-HIV ukudlula woke amazwe ephasini, njengoba inabantu abaziingidi ezili-7.7 abane-HIV, kanti-ke inabantu abasiquntu sokuthathu abangenwa yingogwana ebanga intumbantonga, i-HIV, qobe lilanga esiphandeni se-Afrika eseSewula. Bandile abantu abazihlolisela i-HIV muva nje. ISewula Afrika inehlelo elikhulu kinawo woke ephasini loke lokurhobhisa amandla we-AIDS. IIilizwe lokuthoma e-Afrika engenzasi ukuvumela ngokupheleleko i-Pre-Exposure Prophylaxis, njenganje esele kusizwa ngayo abantu abasengozini yokutheleleka nge-HIV.
2.3. IKhabinethi ikhwezelela amaSewula Afrika ukuthi alandele amagadango amathathu we-Cheka Impilo:  Kokuthoma, zihlolisele ipilo, zihlolisele i-HIV ne-TB simahla kunanyana ngiyiphi itlinigi eseduze nalapho ukhona. Kwesibili, iba nento oyenzako nasele usazi imiphumela yokuzihlolisa, thoma ukuzelaphisa khonokho namkha ragela phambili ngokuzelaphisa nayibe besele vele uzelaphisa. Kokuphela, ziphathe kuhle, phila ipilo ehle ngokubalekela iindaba zomseme ezingaba yingozi, ubalekele imikghwa enganapilo, uhlale ugoma ukugoma okunezakhamzimba.

3. UmButhano wabaRholi bamaZwe ayiNgcenye ye-G20

3.1. UMengameli u-Ramaphosa uzokuthwala ibandla leenthunywa zeSewula Afrika emButhanweni ozabe ubanjwe ngevidiyo wabaRholi bamaZwe ayiNgcenye ye-G20 ngoMgqibelo nama-21 kuSinyikhaba nangoSondo nakama-22 kuSinyikhaba. 
3.2. UmButhano wabaRholi bamaZwe ayiNgcenye ye-G20 ubizwe siGodlo se-Saudi Arabia, kobanyana kuyokukhulunyisanwa ngokuqiniswa kokusebenzisana ephasini loke ngommongondaba othi “Ukuphunyeleliswa Kwamathuba WeKhuluminyaka lama-21 Kibo Boke Abantu.”  Umhlangano weenkhulu lo uzokudosa phambili imizamo yamazwe ngamazwe ukwakha ihlelo elinamandla lamazwe ngamazwe lokulwa ne-COVID-19 erhagele ephasini loke, nokuphephisa umnotho wephasi bekukhuthazwe, kuphakanyiswe ukusebenzisana kwamazwe ngamazwe.
3.3. Imikhulumiswano izakuqalelela khulu khulu ukuhlonyiswa kwabantu, ukuvikelwa kwephasi kunye neenqunto ekuvunyelanwa ngazo zokurarulula imiraro yephasi loke ngeensombululo ezisiza umuntu woke.

A. Imilayezo

1. Siyabathokozisa

  • IKhabinethi ithokozisa beyithumela neemfiselabuhle kilaba abalandelako:
  • UMengameli u-Ramaphosa ngokuhlanganisa kwakhe iminyaka yokuphila ema-68 ngelanga lakhe lokubelethwa langeLesibili nakali-17 kuSinyikhaba wee-2020.        
  • UMengameli u-Alassane Ouattara nabantu be-Cote d’Ivoire ngokubamba kwabo ikhetho eliphumeleleko.
  • Owenyulelwe ukuba nguMengameli we-United States of America (i-USA) u-Joseph R. Biden, nabantu be-USA, ngokuphumelela kwekhetho lelizwe lekhabo.
  • U-Master KG ngokuthumba kwakhe i-Best African Act Award kuma-EMA we-MTV, ngengoma etjhise amadamu anamanzi, i-Jerusalema enoNomcebo Zikode, ebe ngenye yeengoma ezakhe zaba zihle khulu ephasini zombelele.
  • I-Banyana Banyana ethumbe unongorwana wesine ngokulandelana wePhaliswano leenKutani ze-COSAFA eKorweni yabaDlali ababaNtazana, la ibethe khona i-Botswana nga-2-1.
  • I-Bafana Bafana ephumelele ukuhlala isemtlhaleni wokuyokungenela iphaliswano le-Africa Cup of Nations lango-2022, ngokwehlula kwayo i-Sao Tome and Principe.  

2. Silila Imbiko

  • IKhabinethi ibalilele imbiko laba abalandelako:
  • Abantu be-Ghana nomndeni nabangani bakaMengameli walokhuya we-Ghana u-Jerry Rawlings.
  • Umndeni, abangani nabalingani ngokomsebenzi bomHloliincwadi oPhumako uNom. Kimi Makwetu olisebenzele kuhle okurarako ilizwe leSewula Afrika, wafaka ummoya nefundiso ehle yetjhejo lokusebenzisa iinsetjenziswa nemithombo yamandla yombuso. Ukusitjhiya emhlabeni kwakaNom. Makwetu kube kuloba okukhulu ebizelweni labosokghonofundwa bokuhlola iincwadi nemsebenzini oragela phambili wokwakha umbuso otjhejako nonokuziphendulela.  IKhabinethi izwakalise ukuzitjhaya ngokukhethelwa kwakaNom. Makwetu ukuba lilunga leKomidi eziJameleko yezokweLuleka ngezokuHlolwa kweeNcwadi ngaphasi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko; akunakuzaza-ke ukuthi uNom. Makwetu umsebenzi lo bekazowenza kuhle okubabazekako.
  • Urhulumende nabantu bomBuso wePalestina ngokubhubha kwakaDorh. Saeb Erekat.  UDorh. Erekat bekanguNobhalaZombelele weKomidi YesiGungu se-Palestine Liberation Organisation, alilunga le-Fatah Central Committee begodu asifundiswa esaziwako, abe mdosiphambili wemikhulumiswano  yokuthula , abuye abe mkhozi omkhulu weSewula Afrika.

E. Ukuqatjhwa 

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. IsiGungu EsiPhethe iKomitjhini yokuThobelana, yokuColela nokuLamulisa:

a. UNom. Enos Ngutshane (uSihlalo);
b. UNom. Siobhan Leyden;
c. UNom. Kaizer Moyane;
d. UNom. Sifiso Lukhele;
e. UMm.u-Riefdah Ajam;
f. UNom.Narius Moloto;
g. UNom. Bheki Ntshalintshali;
h. UNom.Thembinkosi Mkalipi;
i. UMm. uThabitha Constance Mametja; kunye
j. noMm. u-Tshepo Mahlaela.

2. Amalunga Ayelelisako eBhodini yabaNqophisi i-Armaments Corporation of South Africa:

a. UmZenda u-Jeanette Thokozile Ndhlovu (obuyiselwe esikhundleni sakhe);
b. UDorh. Reginald Cassius Lubisi;
c. UDorh.Phillip David Dexter;
d. UMm. U-Refilwe Matenche;
e. UMaj. Gen. Lungile Christian Pepani (oraga nesikhundla sakhe);
f. UMm. uFundiswa Skweyiya-Gushu;
g. UNom. Timothy Mandla Sukazi; kunye
h. noMm. u-Peta Nonceba Mashinini.

3. IHlandla Lesithandathu LomKhandlu WezoBunjiniyera ESewula Afrika (i-6th Term on the Council of the Engineering Council of South Africa):

  1. Mm. u-Refilwe Buthelezi;
  2. UMm.  u-Prudence Madiba;
  3. UMm. u-Tshwaraganang Ramagofu;
  4. UNom. John Daniels;
  5. UNom. Mashao Lawrence Lebea;
  6. UNom. Kasango Nyembwe;
  7. UNom. Simphiwe Nathaniel Zimu;
  8. UNom. Thembinkosi Cedric Madikane;
  9. UNom. Sipo Mkhize;
  10. UMm. Nirvanna Rampersad;
  11. UMm. Liezl Smith Smith;
  12. UMm. u-Refilwe Lesufi;
  13. UMm. u-Sarah Skorpen;
  14. UMm. u-Abimbola Olukunle;
  15. UNom.Sandiswa Jekwa;
  16. UMm. uLinda Njomane;
  17. UNom. Mpho Ramuhulu;
  18. UMm. uPhilile Precious Mdletshe;
  19. UNom.Lesetja Boshomane;
  20. UMm. u-Amelia Mtshali;
  21. UNom. Thulebona Memela;
  22. UMm. uSimangele Mngomezulu;
  23. UMm.u-Otilia Mthethwa;
  24. UNom. Thembinkosi Gamedze;
  25. UMm. uPhumza Zweni;
  26. UNom. Bhekinkosi Williamson Mvovo;
  27. UMm. u-Patronella Fikile Sibiya;
  28. UMm. uCingisa Mbola;
  29. UMm. uThulisile Mwelase;
  30. UNom. Kemraj Ramgobind Ojageer;
  31. UNom. Enson Muranganwa Mangwengwende;
  32. UMm. uThandeka Chili;
  33. UNom. Sifiso Keswa;
  34. UMm. uSejako Morejwane;
  35. UMm. uNirasha Sampson;
  36. UMm. uSewela Mutileni;
  37. UMm. uNokhana Moerane;
  38. UNom. Mamadi Isau Mailula;
  39. UMm. u-Natalie Skeepers;
  40. UNom. Matome Edmund Modipa;
  41. UDorh. Reginald Sethole Legoabe.
  42. UNom. Carlo Van Zyl;
  43. UNom. Ranthekeng Moloisane;
  44. UNom. Njabulo Nhleko;
  45. UMm. u-Elizabeth Theron;
  46. UNom. Arnold Heinz Sommer;
  47. UMm. U-Rachel Ledwaba;
  48. UNom.Nic Smit; kunye
  49. noNom.Sekete Zachia David Botsane;

4.  IKomitjhini yezokuQatjha ngokuLinganisa

a. UMm. uTabea Kabinde  (uSihlalo);
b. UNom. Bhabhali kaMaPhikela Nhlapho;
c. UMm. u-Lebogang Mulaisi;
d. UNom. Puleng Tsebe;
e. UNom. Mpho Vuma;
f. UThembi Chagonda;
g. UMm. uZinzisa Pearl Mgobondela;
h. UMm. u-Stieneke Jensma; kunye
i. noMm. u-Dineo Mmako.

5. UNom. Mashwahle Joseph Diphofa – Yeluliwe ikontragakhe yeminyaka emihlanu yesikhundla sokuba mNqophisi Zombelele (u-DG) womNyango weeNdaba zeNdabuko. 

6. UDorh. Phil Mjwara – Yeluliwe ikontragakhe yeminyaka emibili yesikhundla sokuba ngu-DG womNyango wezeSayensi nezokuSungula.

7. UDorh. Duncan Ettienne Pieterse – liSekela lika-DG (u-DDG): ZomThethokambiso wezomNotho, emNyangweni wezeeMali zeliZweloke. 

8. UDorh. Thuli Nomsa Khumalo – ngu-DDG: ZokuTjhugulukatjhuguluka kweTlayimethi nezokuLawulwa kweKhwalithi yoMmoya, emNyangweni wezeBhoduluko, zamaHlathi nezeenHlambi.  

Imibuzo ingathunyelwa: kuMma. uPhumla Williams – umKhulumeli weKhabinethi

INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore