IsiTatimende Somhlangano weKhabinethi obanjwe ngeLesithathu mhlana ali-13 kuNtaka wee-2019

IsiTatimende Somhlangano weKhabinethi obanjwe ngeLesithathu mhlana ali-13 kuNtaka wee-2019 e-Tuynhuis eseKapa

A. Ezingundabamlonyeni
1. Izenzo eziHle zokuTjheja iBhoduluko


1.1.  IKhabinethi ithokoza woke amaSweula Afrika ahlanganyele noMengameli u-Cyril Ramaphosa ekuhlonyweni kwejima leZenzo eziHle zokuTjheja iBhoduluko (i-Good Green Deeds). Ijimeli linikela ngethuba emikhakheni yomPhakathi ehlukileko lokuhlanganyela ngokuyelelisana ngezebhoduluko. ISewula Afrika ingenye yabatlikitli besiVumelwano se-Paris esimayelana nokutjhugutjhuguluka kobujamo bezulu engiso esihlahla imizamo yeentjhabatjhaba yokwehlisa izinga lerhasi ebhodulukweni.

1.2. Kumsebenzi nokuziphendulela kwabo boke abantu eSewula Afrika ukuqinisekisa bona siba nebhoduluko elihlwengileko elizakuzuzwa nanga ziinzukulwani ezizako. Ibhoduluko eliphethwe kuhle lizokusiza ngokwehlisa irhasi esilaphaza ibhoduluko, belisize ekufunyanweni kokugoma okwaneleko, amanzi, amandla wegezi nepilo yangemihla.

1.3. IKhabinethi ikhombela boke abantu ukwenza ijima leZenzo eziHle zokuTjheja iBhoduluko (i-Good Green Deeds) ukuba yipilo yangemihla ukwenzela ibhoduluko lethu, imiphakathi nelizweloke   libe sibonelo sephasiloke ngokuhlwenga, enebhoduluko eliphephileko nelihlalekako.

2. IimBawo Zokubuyiselwa iNarha

2.1. IKhabinethi ithabile ngehlelo elisatjalaliswako lokubuyiselwa kwenarha kubanikazi elinqophe ukulungisa imitjhapho yangaphambilini nokwakha umphakathi olinganako nozokuzuzisa woke amaSewula Afrika.

2.2. Njengendlela yokuragela phambili nokwabiwa kwenarha ngokulinganako, uMengameli u-Ramaphosa udose phambili umnyanya wokunikelwa kwamahekthara ali-142 asele abhadelwe aqediweko wendawo evundileko emphakathini we-Moretele, othe uzokuthuthikisa indawo leyo.

2.3. Imiphakathi le yalahlekelwa malungelo wayo wenarha lokha nabasuswa kungakalindelwa ngemva kokusetjenziswa kweengatjana zomThetho weNarha yabaNzima (i-Natives Land Act) yomnyaka we-1913. IKomitjhini yokuBuyiselwa kwamaLungeo weNarha (i-CRLR) sele isebenzise ngaphezulu kweengidi ezima-R203 nayibhadela abenziimbawo zokubuyiselwa inarha.

3.  I-Eskom

3.1. IKhabinethi ifumene umbiko weSekela likaMengameli uDavid Mabuza ngomsebenzi weKomitihlanganyela eKhethekileko yeKhabinethi nge-Eskom ehlonywe ngonobangela wokuphazamiseka kwegezi kwamhlapha nomthelela wayo omumbi kezomnotho.  Imizamohlanganyela karhulumende yokuletha ukunzinza kezeemali, ukusebenza nomthangalasisekelo kwa-Eskom ikhamba kuhle.

3.2. IsiQhema seThekhnikhali esiBuyekeza ubujamo be-Eskom esihlonywe nguNgqongqotjhe wezamaBubulo womBuso neBhodi ye-Eskom sithome umsebenzaso kileveke. Kulindeleke bona isiqhemesi sethule umbiko wesikhatjhana ngemva kweemveke ezine. Ukusebenza kweentetjhi zegezi akukanzinzi kuhle nanyana ukwabelana ngegezi kwagcina mhlana ali-15 kuMhlolanja wee-2019. Kube nezehlakalo ezikulu eendaweni zokusatjalaliswa kwegezi ezibangele ukuphazamisekax kwegezi.

3.3. IKhabinethi itjhejile iragelophambili elihle elenziwe kufumaneka kwamalahle eentetjhini zegezi, kodwana kufuze kutjhejwe khulu iThungelelwano lokuThengiswa kwamaLahle. IKhabinethi ihlala itshwenyekile ngokusebenza kweentetjhi zegezi ze-Medupi ne-Kusile godu ikhombele uNgqongqotjhe wezamaBubulo womBuso ukuveza iqhinga eliqinileko lokuvuselela nokuhlolwa kabutjha kwabonobangela bentengo ephakamileko nokudlulelwa sikhathi kwephrojekthi yokwakha esandukuhlonywa.

4. IKomitjhini ye-ILO mayelana neKusasa lomSebenzi nesiVumelwano sakwa-Edcon

4.1. Ikhabinethi yemukela umbiko wekomitjhini yephasiloke eyenze iintjhukumiso ezilitjhumi ezihlukaniswa ngemikhakha emithathu: itjalomali ngokwekghono labantu, ukutjala imali emikhakheni yezemisebenzi; nokutjala imali emisebenzini enetlha neziphilisako.  Iintjhukumiswezi zinqophene neentjhijilo ezincantathu zokungalingani kezomnotho, umtlhago nokutlhayela kwemisebenzi.

4.2. ISewula Afrika ibe neragelophambili ngemisebenzi kaNgqongqotjhe wezabaSebenzi u-Mildred Oliphant, ngokwenza gcono ubujamo bemisebenzi ngamagadango wokulinganisa zobulili, ukubhadela umrholo tjhatjhalazi, ukuphelisa inturhu, ukutlhoriswa emsebenzini namagadango akhethekileko wokuqinisekisa amathuba alinganako.

4.3. Ikhabinethi yemukela godu imizamo ehlanganyelweko karhulumende, isiKhwama seTjhorensi yabangasaSebenziko [i-UIF] (esifaka hlangana iinhlangano zabasebenzi) namakhamphani azijameleko (amabhanga nabanini beenthabathaba zeentolo) ukuvuselela ibubulo lamatjhila elikhulu eSewula Afrika– i-Edcon.  Ukuze kwenziwe isivumelwano sokuphulukisa i-Edcon, kufuze zoke iinhlangano ezithintekako zizinikele ngokubambisana.

4.4. Ummongo wokuqinisekisa ukunzinza kwe-Edcon kumthelela kezemisebenzi.  Ukube i-Edcon khange isekelwe ngeemali bekuzokuphela imisebenzi yasafuthi engaphezu kweenkulungwana ezima-40 (40 000) neminye imisebenzi yasafuthi eziinkulungwana egade izokuphela nangathana i-Edcon khange isekelwe ngeemali.  IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukusekela isimemezelo esenziwa emButhanweni wezemiSebenzi ngokuthenga imikhiqizo yeSewula Afrika nokusekela amabubulo wangekhaya.

5. I-Square Kilometer Array (i-SKA)

5.1. Isikhathi esitjha sokulawula isayensi yephasiloke sibonwe lokha uNgqongqotjhe wezeSayensi neThekhnoloji, uMmamoloko Kubayi-Ngubane, egameni likarhulumende weSewula Afrika, atlikitla isivumelwano seentjhabatjhaba (esibizwa ngokuthi yi-Rome Convention) e-Italy, mhlana ali-12 kuNtaka wee-2019.

5.2. Lokhu kwenza i-Square Kilometer Array Observatory (i-SKAO), njengehlanganohlanganyela yaborhulumende, enikelwe umsebenzi wokwakha nokulawula itheleskophu yomkayi engekulu nenamandla ephasiniloke ukuvunjululwa eSewula Afrika ne-Australia.

5.3. Ikhabinethi ithokozisa amazwe abatjhebisani kilepumelelo eyiqophamlando, ivuselela ukuzibophelela kweSewula Afrika kuphrojekthi ye-SKA, nokuraga nokuhlonywa ngepumelelo kwetheleskophu ye-MeerKAT nomnikelo weSewula Afrika oqakathekileko ngokutlanywa kwetheleskophu.  I-SKA Observatory izokuba yihlangano yokuthoma yeentjhabatjhaba eqaliswe kusayensi lapho i-Afrika izokubamba indima yoburholi kezesayensi, zobunjiniyera nemkhakheni wezomthethomgomo.

6. IinKhukhula Ezisahlele iKwaZulu-Natala

6.1. IKhabinethi idlulisa ukuthokoza kwayo ngesekelo leenhlangano ezizijameleko (ama-NGO) ezibambisane norhulumende nakuthunyelwa iinsiza zesizo elirhabekileko lokha nakusahlele iinkhukhula mhlapha ezenzeke kezinye zeendawo.

6.2. Njengendlela yokwehlisa izinga lomthelela weenkhukhula zamhlapha KwaZulu-Natala, urhulumende uyaraga nokunikela isizo emindenini ethintekileko. Iinqhema zezehlekelele zihlola izinga lomonakalo.

6.3. IKhabinethi ikhuthaza umphakathi ukobana uyelele ngesikhathi seenkhukhula nobujamo bezulu obumbi, bangeqi iindlela ezizele amanzi, amabhlorho nemilambo ephuphuma amanzi.

7. IinKhukhula Ezisahlele e-Malawi ne-Mozambique

7.1. ISewula Afrika ifumene iimbawo eziqaliswe kuMengameli Ramaphosa zibuya kubalingani bakhe ngokomsebenzi, uMengameli we-Malawi u-Professor Arthur Peter Mutharika noMengameli we-Mozambique u-Filipe Jacinto Nyusi ngokuhlukana kwazo.

7.2. Kuthunyelwe isiphaphamtjhini esincani esinesiqhema sabosolwazi esiyokuqalisisa bona ngiliphi isizo elitlhogwa babantu be-Malawi. ISewula Afrika ihlala izibophelele ukunikela nganofana ngiliphi isizo ngekghono layo kumalunga wamazwe weHlangano yokuThuthukisa i-Afrika engeSewula (i-SADC).

B. IinQunto ZeKhabinethi
1. UmBikomthethokambiso wezeSayensi, iThekhnoloji neKghonokusungula (i-STI) womNyaka wee-2019

1.1. Isayensi nekghonokusungula kuletha indlela ehlukileko yokwenza izinto, isivumela ukuqalana neentjhijilo zakade ngendlela eyongako. Ukuze kufunyanwe inzuzo le, iKhabinethi ivumele umBikomthethokambiso we-STI womnyaka wee-2019, ohlela umhlahlandlela womthethomgomo ngendima ekhulako ye-STI. Ngokuthoma kwe-STI yamaTjhuguluko weHlandla Lesine aNzinze kuThekhnoloji (i-4th Industrial Revolution) izosibeka ebujameni obungcono beragelophambili lethekhnoloji elirhabako.

1.2. Iintjhukumiso zomBikomthethokambiso zinqophe ukutjheja ukukhambisana komthethomgomo, ukuthuthukiswa kwamakghono wabantu, ukunatjiswa kwelwazi, ikghonokusungula; ukukhuliswa nokusebenza kwetjalomali. Iintjhukumiswezi zomthethomgomo zizokuba sisekelo sokuthuthukiswa kwamahlelo wetjhumi leminyaka afaka boke ababambindima.

C. Iminyanya Ezako
1. INturhu Eqothele Ubulili Obuthileko (i-GBV)


1.1. UMengameli Ramaphosa uzokuvula iKhotho kaMarhastrada ye-Booysen’s e-Gauteng ngeLesine mhlana ama-28 kuNtaka wee-2019.  Uzokutlikitla isimemezelo nama-NGO ahlukahlukeneko, esithoma ngokusetjenziswa kweenqunto ezathathwa emButhanweni wokuthoma kaMengameli oLwisana neNturhu Eqothele Ubulili Obuthileko (i-GBV) nokuBulawa kwaboMma owabanjwa ngoSinyikhaba wee-2018.

1.2. Uzokuhloma godu iKhotho kaMarhastrada e-Plettenberg Bay eseTjingalanga Kapa ezokunikela ngeensetjenziswa zeKhotho yemiNdeni (i-Family Court), imilandu yombango (kufaka hlangana neKhotho yemiLandu emiNcani), iKhotho yemiLandu yezomSeme, amakhotho weemphande neweeyingi.

1.3. Urhulumende wethule iindlela ezihlukileko zokungenelela ngomnqopho wokusekela abongazimbi bokuhlukunyezwa.  AmaZiko weTjhejo weThuthuzela ama-54 ngelizweni mazombe angewesizoloke ngomnqopho wokwehlisa izinga lemilandu evuliweko yokuhlukunyezwa ngokomseme.

1.4. IKhabinethi ikhalima ngobukhali koke ukuhlukumeza, kufaka hlangana ukuhlukunyezwa ngekulumo okuqaliswe kibomma nabentwana. Urhulumende uhlala azibophelele ngokudosa phambili ukulwisana nokuphelisa iNturhu Eqothele Ubulili Obuthileko (i-GBV). AmaSewula Afrika ayakhuthazwa ukubikela amapholisa enomborweni yasimahla ethi: 0800 428 428 ngemilandu esolisako yokukata, ukuhlukunyezwa ngokomseme nofana ngiliphi ihlobo lenturhu. Izehlakalo zokuhlukunyezwa kwabentwana zingabikwa kilenomboro yasimahla ye-Childline South Africa ethi: 0800 055 555.

2. Ukubuyiselwa KweNarha Kubaniniyo

2.1. Ngomsebenzi we-CRLR, iSekela likaMengameli, u-David Mabuza, njengoSihlalo weKomitihlanganyela yaboNgqongqotjhe yokuBuyiselwa kweNarha, ngokubambisana noNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyiswa kweNarha, u-Maite Nkoana-Mashabane bazokudosa phambili umnyanya weembawo eziqediweko nezibhadelweko mhlana ali-16 kuNtaka wee-2019 eMpangeni, KwaZulu-Natala.

2.2. ISibawo seNarha yomPhakathi we-Ubizo ngesamahekthara azii-2548 wenarha godu sinemizi eli-149 eyathathelwa inarha. Kunabazuzi benarha abama-894 (ama-30% wabo bomma), abaziinzukulwani emindenini yamalunga womphakathi lo abazokuzuza ngokubuyiselwa inarha.  Inani elipheleleko lentengo yenarha le ziingidi ezili-136 zamaranda.

3. INyanga yamaLungelo woBuntu

3.1. ISewula Afrika izokugidinga iNyanga yamaLungelo woBuntu ngaphasi kommongondaba othi: “UmNyaka wamaLimi weNdabuko: UkuKhutjhulwa nokuNzinziswa kweSiko lamaLungelo woBuntu” ngomnqopho wokutjheja ukuqakatheka kwamalimi wendabuko.

3.2. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuphumelelisa amalungelo avikelweko kumThethosisekelo wethu weRiphabhliki yeSewula Afrika womnyaka we-1996 neVikelamaLungelo, ngokulonda nokunikela amalimi wendabuko isithunzi esitlhogekako.

3.3. Umnyanya welizweloke uzokugidingwa ngeLesine mhlana ama-21 kuNtaka wee-2019 e-Sharpeville e-Gauteng lapho eminyakeni ema-67 eyadlulako izakhamuzi ebezitjhagala ngokuthula zilwisana nemithetho enganabulungiswa yabomazisi, zadunyuzwa zabulawa mapholisa wombuso webandlululo.

3.4. INyanga yamaLungelo woBuntu ifaka hlangana iVeke yokuLwisana nobuTjhaba ukusukela nakali-14 ukufikela nakama-21 kuNtaka wee-2019 ezokusetjenziswa njengekundla yokuyelelisa ngemithelela emimbi yokukhethulula ngokobutjhaba emphakathini.

D. Imilayezo
1. Ukuthokozisa


IKhabinethi ithokozisa:
1.1. Boke ababambisani abatjhebisene norhulumende ekunikelweni kweSewula Afrika ilungelo lokubamba imidlalo yeBhegere yePhasi ye-Netball ngomnyaka wee-2023, ekungeyokuthoma e-Afrika. IKhabinethi ithabela ithemba elivezwe yiHlangano ye-Netball yePhasiloke. ILizwe lilindele ukwamukela ngezandla ezifuthumeleko zoBuntu amazwe ali-16 azokudlala imidlalo ema-60 kileliphaliswano lamalanga alitjhumi elizokubanjelwa e- International Convention Centre e-Kapa.

1.2. UMm. uNomzamo Mbatha onikelwe uNongorwana we-Goddess Beauty  emnyanyeni waboNongorwana i-International Women of Power Awards e-Los Angeles, e-USA. UMbatha waziwa ngamathalenthakhe kumabonakude njengosaziwako kumbikindaba nomlingisi nangomsebenzakhe neHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko.

1.3. UNom. u-Vincent Cosa ngesibindi asitjengisileko ekuphulukiseni umntwana lokha nakuneenkhukhula eJwanasbhege.

1.4. UMm. uNosipho Mkhupheka ngokuthumba uNongorwana we-Forbes Woman Africa Public Sector Awards ngeLesihlanu, mhlana abu-8 kuNtaka wee-2019. UMma uMkhupheka uthumbe unongorwana wakhe ngokuzibophelela kwakhe ekusebenzeleni abantu ngesithunzi nangaphezu kwesikhathi somsebenzi begodu waziwa ngokusebenzela ngokuzimisela abantu be-Scottsburg eKwaZulu-Natala.

1.5. UPhrofesa Mashudu Tshifularo nesiqhema sakhe seYunivesithi yePitori obe ngewokuthoma ukuhlinza nokufakela isigulani amathambo wengaphakathi lendlebe enziwe ngokuphrinthwa nge-3D azakuvuselela ukuzwa kilabo abangasezwako. Lokhu kwenziwe e-Steve Biko Academic Hospital ePitori, mhlana ali-13 kuNtaka wee-2019.

2. Ukutjhiriya
IKhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya kwayo emndenini nebanganini:

2.1. BakaNgqongqotjhe we-COGTA uDorh. Zweli Mkhize ohlongakalelwe ngumnakwabo, uNom. Jabulani Gerald Mkhize ngoSondo nakali-10 kuNtaka.  Uzokubulungwa mhlana ali-16 kuNtaka ekhabo e-Willowfountain e-Pietermaritzburg, KwaZulu-Natala.

2.2. BakaNom. Sibusiso Khwinana ogade amlingisi ongu-Lefa emdlalweni wamahlaya okhutjhwe mhlapha i-Matwetwe, okhiqizwe khona ekhethwapha. Gade angomunye wabatlami be-Independent Theatre Makers Movement, enqophe ukwakha isiqhema sabosobukghwari nabanandisi abazethembako ngokubakhuthaza ukuthi bazibambele imikhiqizo yabo bebamukele nekghono labo.

2.3. Babongazimbi bengozi emasikizi yesiphaphamtjhini se-Ethiopian Airlines esiphahlazeke ekhambeni elitjhinga eHlokodorobha ye-Kenya i-Nairobi sisuka e-Addis Ababa, e-Ethiopia, lapho kuhlongakele boke abakhweli nabasebenzi besiphaphamtjhinini.

2.4. Babantu boke abalahlekelwe maphilwabo eenkhukhuleni zamhlapha ezisahlele eengcenyeni ezithile zeSewula Afrika, e-Malawi ne-Mozambique.

E. Ukuqatjhwa
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1. UNom. Mandla Reginald Sithole: Esikhundleni sokuba mPhathi weeMali oyiHloko emNyangweni wezemiSebenzi yomBuso;

2. UNom. Enoch Godongwana noMma  uBongiwe Kunene: Eenkhundleni zokuba baNqophisi abangaThathi iinQunto eBhodini yabaNqophisi yeBhanga yokuThuthukisa amaZwe we-Afrika engeSewula (i-DBSA)  iminyaka emithathu ukuthoma mhlana li-1 kuSihlabantakana wee-2019;

3. Ukubuyiselwa esikhundleni kukaMma. Malijeng Theresa Ngqaleni noMma. U-Martie Jacoba Janse Van Rensburg: Eenkhundleni zokuba malunga angaThathi iinQunto eBhodini ye-DBSA iminyaka emithathu ukuthoma mhlana li-1 kuSihlabantakana wee-2019;

4. Amalunga we-Bloem Water Board:
a. UNom. Tefetso Bernard Phitsane (USihlalo);
b. U-Adv. Tshepiso Doreen Segoe-Backward (iSekela likaSihlalo);
c. UNom. Zolani Mkiva;
d. UNom. James Jonathan Price;
e. UMma u-Theda Ntikile Sandlana-Thebe;
f. UMma u-Dipitseng Maropeng Manamela;
g. UNom. Luvuyo Xola Ntoyi;
h. UNom. Louis Evelyn van Rheede van Oudtshoorn;
i. UNom. TM Manyoni; no-
j. Mma u-Mmathebe Annah Faith Moja.

Imibuzo Ingathunyelwa:
kuMma uPhumla Williams – UmJaphethe womNqophisi Zombelele (GCIS)
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore