IsiTatimende Somhlangano weKhabinethi wamhlana ali-7 kuSinyikhaba wee-2018

Ikhabinethi beyihlangene ngeLesithathu mhlana ali-7 kuSinyikhaba wee-2018, e-Tuynhuys, eKapa.

A. Ezingundabamlonyeni

1. UmButhano olwisana neNturhu eQothele ubuLili nokuBulawa kwaboMma oHlelwe nguMengameli 

1.1. IKhabinethi yemukela imikhulumiswano ebe yipumelelo yomButhano oLwisana neNturhu eQothele ubuLili nokuBulawa kwaboMma ohlelwe nguMengameli egade ubanjwe mhlana li-1 ukufikela nakama-2 kuSinyikhaba. UmButhano lo ufakazele ukurhabeka kokufumaneka kwesisombululo sokurarulula lehlekelele yenturhu eqothele ubulili, ukuninwa kwabomma nokungalingani ngokobulili. 

1.2. Urhulumende uvumile ukubuyekeza amahlelo wenarha wokuphelisa inturhu eqothele ubulili ngomnqopho wokwehlisa amazinga wenturhu nokobana kutlanywe iHlelo lokuSebenza leliZweloke lokulwisana nenturhu eqothele ubulili. Urhulumende uhlala azimisele ukubambisana nabo boke abanekareko ngomnqopho wokwehlisa amazinga wenturhu eqothele ubulili – nokuyiphelisa nya. 

1.3. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukubambisana ekutjhugululeni indlela yokuziphatha, izenzo esele ziyisikopilo engamukelekiko nokobana amaziko aphelise inturhu eqothele abomma.

2. Zamasiso

2.1. IKhabinethi yemukela iKhonferensi yamaSiso ebe yipumelelo egade ibanjwe ngoSewula e-Sandton, eJwanasbhege. KileKhonferensi yezamaSiso iSewula Afrika ithenjiswe isisomali engaphezulu kwamabhiliyoni ama-R290, ithenjiswa mikhakha ehlukileko yezomnotho. Lokhu kusingezelelo sesisomali eseyithenjiswe yona engaphezulu kwamabhiliyoni ama-R400 ngesikhathi kuragwa ijima lokukhwezelela zamasiso elenziwe ziinthunywa zamasiso ezikhethekileko nagade zivakatjhele amazwe ahlukileko.

2.2. IKhonferensi gade ikhanjelwe bajameli abangaphezulu kwe-1 000 bamazwe angaphezulu kwama-35. Ummoya bewumuhle begodu inarha beyakhangisa ngamathuba amatjha wezomnotho nemithethomgomo ezokusiza ukuvula ubujamo obuvumelana namasiso. 

2.3. IKhabinethi ithokozisa abasebenzi abasebenze khulu ukulungiselela iKhonferensi begodu izokulindela imibiko ngeragelophambili ngokuzalisekiswa kweenthembiso ezenziweko.

2.4. Njengalokha iSewula Afrika ne-Afrika mazombe ilalamela izinga eliphakemeko lokukhulisa umnotho wekhonthinenti, iKhabinethi yemukela ukuhlonywa komButhano wamaSiso we-Afrika, oragako ukufikela mhlana ali-9 kuSinyikhaba, eJwanasbhege. UmButhano wamaSiso we-Afrika ubizwe yiBhanga yezokuThuthukiswa kwe-Afrika (i-African Development Bank). Kunqotjhwe ngawo ukwakhelela phezu kwepumelelo yagadesi ngokuhlanganisa abasisimali beminyango yombuso nebamakhampani wangeqadi ngomnqopho wokutlama indlela etha yokukhulisa umnotho wekhonthinenti ye-Afrika yoke.

2.5. IKhonferensi yamhlapha yaMazwe we-G20 ye-Afrika izakufaka isandla ekukhulisweni komnotho wethu ozakukhutjhulwa masiso esiwathenjiswe makhamphani wangeqadi nokuzibandakanya emazweni we-Afrika njengengcenye yeqhinga lesiVumelwano ne-Afrika (i-CwA). I-CwA idoswa phambili ngokubambisana yiSewula Afrika ne-Germany ngesizo lesiQhema sabeLuleki be-Afrika. 

2.6. IKhabinethi yemukele godu iPhaga yamaBubulo ye-Phuthaditjhaba, eseFreyistata ehlonywe mhlapha ebize iingidi ezima-R50 ezokukhuphula ukuvulwa kwemisebenzi endaweni nokukhula komnotho kilesasifunda.
2.7. IKhabinethi ihlalele ethembeni kobana ukungenelela lokhu kuzokuthoma kwehlise iintjhijilo zokutlhogeka kwemisebenzi eziqalene nelizwe, ngokuphembethisa ummoya ovuselela ithemba nokuzimisela. 

3. Ukuvulwa Kwamathuba Wemisebenzi

3.1. Urhulumende ukhuphula imizamo yokuvulela ilutjha imisebenzi namaSewula Afrika woke, kutjhejwe umnotho wemalokitjhini neweendawo zemakhaya, amabubulo wabomma newelutjha ekungibo kanengi abaqalene poro namkha bunqopha nomtlhago ngebanga lezomnotho.

3.2. IKhabinethi iyathemba bonyana imizamo yokuvuselela umnotho, ezokufaka amabhiliyoni ama-R50 emikhakheni eqakathekileko njengezokulima, umthangalasisekelo womphakathi, umnotho wemalokitjhini newemakhaya, izokuletha umdlandla wokuvulwa kwamathuba wemisebenzi nomnotho odzimeleleko.

3.3. Lokhu kusingezelelo semiphumela ephathekako yomButhano wezemiSebenzi lapho urhulumende, amabubulo neenhlangano zabasebenzi bazibophelela: ukuthenga imikhiqizo yangekhaya; ukusebenza ngamandla ukwandisa ipahla ethunyelwa kamanye amazwe; ukungenelela kezokulima nethungelelwano lokuthenga imikhiqizo nokusekela amabubulo amancani naphakathi nendawo ngomnqopho wokufukula imisebenzi.

3.4. IKhabinethi ikholwa bonyana ukungenelela lokhu kuqakathekile ekuqalaneni nemiphumela yeHlolomazizo yeNani labaSebenzi yeKota yesithathu yomnyaka wee-2018, etjengisa ukukhula kwesibalo sabantu abasebenzako nokukhula kwesibalo sabantu abangasebenziko. Isikhathi esiziinyanga ezintathu, kuvulwe imisebenzi ezii-92 000. Nokho ngombana abantu abalinganiselwa ee-131 000 egade ngaphambilini ‘baphelelwe lithemba lokufuna umsebenzi’ babuya bajoyina labo abafuna umsebenzi kiyo ikota le, izinga labangasebenziko lakhula nge-0,3% ukufikela ema-27.5%.

3.5. Ukuya ngokweZiko leemBalobalo leSewula Afrika (i-StatsSA) ukukhula kwesibalo semisebenzi kubonakele emkhakheni wezemisebenzi yokurhwebelana kwamabhizinisi newezokwakha, kanti imisebenzi yaphela kezemmayini, zokukhiqiza, zeenthuthi nemakhaya wabantu. Imisebenzi yamambala yancipha, kwakhula isibalo semisebenzi ematorho.

4. UkuGidinga umNyaka wama-20 womThetho wePhaliswano 

4.1. IKhabinethi iyelele umThetho wePhaliswano ufikelele emnyakeni wama-20 solo wathoma ukusebenza ngoSewula we-1988. Kileminyaka ema-20, iimphathimandla zezamaphaliswano zibe nepumelelo ebonakalako ekulwisaneni neenqhema zobulelesi, ukudlelezelwa okwenziwa makhamphani amakhulu nokuvikela amakareko womphakathi lokha amakhamphani nakahlanganyelako. Iimphathimandla zezamaphaliswano zikghone ukuhlawulisa amakhamphani ngaphezu kwamabhiliyoni abu-R8 ngokuphulwa komThetho lo. I-Ofisi kaNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kezomNotho ngamagadango womThetho wezamaPhaliswano, ibuthelele imali engaphezu kwamabhiliyoni amahlanu ngeemali ezikhethekileko ngokukhangisa amabhizinisi amancani, abanikeliinsiza bangekhaya nokungena kwabalimi abanzima emkhakheni wezomnotho. 

4.2. IKhabinethi ithokozisa iimphathimandla zezamaphaliswano ngomsebenzi eziwenzileko ukuvulela umnotho kezinye iinhlangano nokukhuphula ummoya wokutlama amabhizinisi nephaliswano.

5. Umhlangano we-18 womKhandlu waboNgqongqotjhe be-Indian Ocean Rim Association (i-IORA)

5.1. IKhabinethi ithokozisa umNyango weTjhebiswano nokuSebenza kweenTjhabatjhaba (i-Dirco) ngokubamba ngepumelelo umHlangano womKhandlu waboNgqongqotjhe (i-COM) we-Indian Rim Association ogade ubanjelwe e-Durban, KwaZulu-Natala mhlana ama-2 kuSinyikhaba wee-2018 ngaphasi kommongondaba othi: “UkuBumbanisa aBantu be-Afrika, be-Asia, be-Australasia nebe-Middle East ngokuqinisa itjhebiswano lezokuThula, ukuNzinza neTuthuko eRagako”.

5.2. Eminye yemiphumela yomhlangano wehlandla le-18 we-IORA siMemezelo esiKhethekileko sokuhlonipha uMengameli uNelson Mandela ongomunye wabatlami be-IORA. Lokhu kwadosela ekuhlonyweni kwehlelo lokuthwasisa i-“IORA Nelson Mandela ‘yiba liGugu’” elizokuhlonywa ngokomthetho ngoVelabahlinze wee-2019. Umzamosisungulo lo unqophe ukufukula ilutjha le-IORA ngelemuko lomsebenzi emikhakheni yeemfundo zabo.

6. UkuLwisana noBulelesi 

6.1. IKhabinethi yemukela iYunithi yokuLwisana namaGenge ehlonywe mhlapha e-Hanover Park, eseTjingalanga Kapa, nguMengameli u-Cyril Ramaphosa. Isenzo sikarhulumendesi sizokusiza khulu ekuqalaneni nekinga yobulelesi bamagenge nebeendakamizwa obuhlukumeza imiphakathi.

6.2. Iyunithi le inamalunga abanduliweko ekulawuleni ubujamo obuqokamileko ngombana amalunga la akhethwe eenqhemeni ezitjheja ubujamo oburhabako isiQhema samaPholisa esiKhethekileko (i-TRT eyaziwa ngokuthi maBherede), isiqhema sezokuvikela esikhethekileko (i-special task force) neyunithi engenelelako yelizweloke (i-national intervention unit). Emnqopheni wokulwisana nobulelesi, khulukhulu ijima elidoswa phambili ngurhulumende lizokusatjalaliswa ngelizweni mazombe.  

6.3. IKhabinethi yenza isimemezelo emiphakathini ukobana isebenzisane nama-ejensi wezomthetho ngomnqopho wokuletha ukuphepha nokuvikeleka ekuyinto eqakathekileko ekuthuthukisweni komphakathi. IKhabinethi ihlala izimisele ukuqinisekisa ukuphepha nokuzizwela komphakathi uphephile eendaweni zawo.

7. IsiKhathi seNtela

7.1. IKhabinethi ithokoza boke ababhadelintela ngokuthumela imininingwanabo yentela yaqobe nyaka ngesikhathi kilesikhathi sentela somnyaka wee-2017/18, esivale mhlana ama-31 kuSewula wee-2018. Imali ebuthelelweko ngentela imthombo wesikhwama esisiza urhulumende ukuletha izenzelwa emphakathini.

8.  isiKhwama seNarha seSizo leeMali kubaFundi (i-NSFAS)

8.1. IKhabinethi ikhumbuza boke abafundi abafuna ukwenza iimbawo zesizo leemali ze-NSFAS ngomnyaka wee-2019 bonyana iimbawo ze-inthanethi zivalwa mhlana ama-30 kuSinyikhaba wee-2018.

8.2. Mhlana li-1 kuKhukhulamungu wee-2018, iimbawo zilindelwe kubafundi abafuna ukuraga neemfundo zabo ngomnyaka wee-2019 eemfundweni ezivunyelweko kinanyana ngiyiphi iyunivesithi yombuso nanyana eKholiji yeFundo yamaKghono neBandulo leThekhnikhali (i-TVET) eSewula Afrika.

8.3. Abafundi bayakhuthazwa khulu ukuthumela iimbawo nge-inthanethi nanyana bavakatjhele iziko eliseduze le-Ejensi yesiTjhaba yokuThuthukisa iLutjha (i-NYDA) ngaphambi kwelanga lokuvala.

B. IiNqunto zeKhabinethi

9.    IKhabinethi ivumele iTlhatlha leQhinga lokulandelela amakareko wezomnotho aqakathekileko weSewula Afrika ephasini mazombe mayelana nezerhwebo, amasiso, namabubulo. Leliqhinga linqophe ukuqinisekisa bonyana iimvumelwano zeentjhaba zisekela imigomo eziindingoqangi zelizwe njengokupheliswa komtlhago, ukulwisana nokutlhayela kwemisebenzi nokungalingani kezomnotho.
Iqhingeli likhuthaza iSewula Afrika ukulandela ituthuko nokuhlanganyela nge-Afrika esekelwe liqhinga elidoswa phambili ngezomnotho nokwakha itjhebiswano elinenzuzo ukuragela phambili i-ajenda yelizwe. Liqinisa godu itjhebiswano nokurhwebelana namazwe athuthukileko nokufuna isisomali langaphakathi, ukwabelana ngamakghono nangethekhnoloji kunye nepahla ethengiselwa amazwe wangaphandle efaka inzuzo ethe tjha. 

10.    IKhabinethi ivumele ukukhutjhulwa kwaqobe mnyaka komrholo wamalunga weKomitjhini yamaLungelo woBuntu eSewula Afrika (i-SAHRC). UmThetho olawula iKomitjhini yamaLungelo woBuntu eSewula Afrika wee-2013 uqalelela bonyana umrholo, iimbonelelo neminye imigomo nemibandela ezokuquntwa nguMengameli ngokukhulumisana neKhabinethi noNgqongqotjhe wezeeMali.

C. ImiNyanya eZako

11. IHlangano YabaSebenzi yeenTjhabatjhaba (i-ILO)

IKomitjhini ePhakemeko yePhasi engekuSasa lemiSebenzi eyingcenye ye--ILO) izokubamba umhlangano wayo wokugcina ukusukela mhlana ali-15 ukufikela nakali-17 kuSinyikhaba wee-2018. UMengameli umbambisani kasihlalo nomlinganakhe ngesikhundla we-Sweden u-Stefan Löfven. IKomitjhini ePhakemeko yePhasi, eyahlonywa yi-ILO ngomnyaka wee-2017, iqalene nokuhlola amatjhuguluko akhamba ngokurhabako kezemisebenzi, itshwaye iintjhijilo eziqakathekileko nekufanele kwenziwe ukwenza ikusasa lisebenze ngcono nangokulungileko. Umsebenzi weKomitjhini yePhasi ulinganiswa nomnqopho karhulumende ekuvulweni kwemisebenzi enetlha nenzinzileko, nemizamo yokuqinisekisa bona ilutjha leSewula Afrika linamakghono atlhogekako wokuphumelela ebhodulukweni elitjhugulukako lezemisebenzi.

12. UmKhangiso weenTjhabatjhaba wemiKhiqizo ye-China (i-CIIE)

IKhabinethi yemukela ukuzibandakanya kweSewula Afrika njengelizwe elisithekeli esiqakathekileko emQalisweni weenTjhabatjhaba we-China (i-CIIE) obanjelwe e-Shanghai. UNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo u-Rob Davies, udosa phambili isiqhema seenhlangano zeSewula Afrika ezima-27. Isiqhemesi sisekelwe ngeemali mNyango wezeRhwebo namaBubulo ngeSkimu seSizo lokuKhangisa ngemiKhiqizo namaSiso (i-EMIA).

Ukuzibandakanya kweSewula Afrika kwenza bona ilizwe likghone ukukhuphula irhwebo namasiso begodu silindele ukubona ababambindima bemikhakha ehlukileko, kufaka hlangana wemikhiqizo yezokulima, amanyathelo neensetjenziswa zesikhumba, zobunjiniyere, amakhemikhali weembaseli, iingcenyana zeentimela, zokuvikela, kunye newethekhnoloji yeLwazithintano (i-ICT) nokubuya neembawo zemikhiqizo ezokuthengwa. Ngesikhathi kubanjwe umQaliso lo iSewula Afrika yabamba umhlangano wamasiso kutjhejwe amathuba emkhakheni wezamasiso nemkhakheni wezokukhiqiza.

13. IVeke yeliZweloke yeeMbizo zomPhakathi

Iimveke ezimbili ezizako zokutjhotjhozela kukarhulumende kuzokuba mnyanya wehlandla leThoba leVeke yeliZweloke yeeMbizo zomPhakathi, ehlelwe liZiko lezokuThintana kukaRhulumende nokuNikela NgeLwazi (i-GCIS). Amalunga wesiGungu seliZweloke nabarholi baborhulumende beemfunda nebemakhaya bazokubamba imihlangano yemiPhakathi neeMbizo elizweni mazombe. Ihlelo lemihlangano yesikhathi esithoma mhlana ali-12 ukufikela nakama-25 kuSinyikhaba wee-2018 lizokufakwa kubunzinzolwazi bukarhulumende ku: www.gov.za.
AmaSewula Afrika ayakhuthazwa ukobana asebenzise lelithuba akhulumisane neemphathimandla zokunikelwa kwezenzelwa ngomnqopho wokuqinisekisa itjhebiswano lokuthuthukisa imiphakathi yethu.
 
D. Ukutjhiriya

14.    IKhabinethi idlulisa amezwi wokutjhiriya kwayo emindenini neenhlobo zabo boke abahlongakeleko ngesikhathi semililo endaweni emagega nelwandle i-Garden Route neendawo eziseduze nayo, nePumalanga Kapa. Umlilo uthethe ipilo ka-Nico Heyns, ogade amtjhayeli kanophehlwana asebenzela i-“Working on Fire”. Kuhlongakele nabanye abalithoba nokulahlekelwa makhaya kwabantu abapheze babe zii-2000. Isibalo semakhiwo neentjalo kutjhabalele. IKhabinethi ibuka ukweqa msinya kweencimamlilo neemphathimandla ezilawula ihlekelele, kunye nesiJoni seMoyeni seSewula Afrika ne-“Working on Fire” abasebenze ngokuzikhandla ukuphulukisa abantu nokwenza umlilo ulawuleke. 

15.    IKhabinethi idlulise ukutjhiriya kwayo kuRhulumende nabantu be-Indonesia ngemva kokuwa kwesiphaphamtjhini okubulele abantu abali-189 ngemva kokusuka ehlokodorobha ye-Indonesia, i-Jakarta.

E. Siyabathokozisa

16. IKhabinethi ithokozisa iSewula Afrika ngokukhethwa kwayo nokunikela isekelo lokuba lilunga lomKhandlu weHlangano yezemiThangalasisekelothintano yePhasiloke (i-ITU) ngoMvulo, nakama-5 kuSinyikhaba wee-2018 kuKhonferensi yabaZenda be-ITU e-Dubai. 

IKhabinethi ithokozisa godu uNom. Mandla Mchunu weBandla eliziJameleko lezokuThintana leSewula Afrika (i-Icasa) okhethelwe kuBhodi ye-ITU yokuLawulwa kwemiRhatjho noMm. U-Doreen Bogdan-Martin ekukhethweni kwakhe njengomNqophisi weZiko eliThuthukisa zemiThangalasisekelothintano, nongumma wokuthoma ukuba yingcenye yabaphathi abaphezulu be-ITU solo yahlonywako ngomnyaka we-1865.
 
ISewula Afrika iyazithoba ngokuthenjwa ngamanye amazwe ukuba yingcenye yabaphathi abaiphezulu be-ITU iminyaka emine elandelako. Sizokusebenzisa iinkhundla lezi ukuthuthukisa i-ajenda yetuthuko nomphakathi ohlanganyeleko kezokuthintana kilesisikhathi sethekhnoloji yesimanjemanje.

17. IKhabinethi ithokozise godu i-Federal Democratic Republic of Ethiopia ngokukhetha umengameli wayo wokuthoma ongumma, umHlonitjhwa uSahle-Work Zewde, okukuphela kwakhe umengameli wengubo kukhonthinenthi ye-Afrika. ISewula Afrika izokuraga nokuqinisa isikhozi sayo ne-Ethiopia emikhakheni ehlukileko efaka hlangana zerhwebo, itjhebiswano kezomnotho nezepolotiki.

18. IKhabinethi ithumela amezwi wokuthokozisa kwayo kuMengameli we-Cameroon u-Paul Biya, obekwe esikhundleni ihlandla lekhomba njengomengameli. IKhabinethi ikhombela abantu be-Cameroon ukusebenzisana ekuletheni ukuthula ngemikhulumiswano. IKhabinethi ilindele ukuqinisa isikhozi sezepolotiki, zomnotho nezerhwebo hlangana neSewula Afrika ne-Cameroon.

19. IKhabinethi ithokozisa godu abantu be-Brazil ngokubamba amakhetho abe yipumelelo lapho uMengameli ongakabekwa we-Federative Republic ye-Brazil, u-H.E. Jair Bolsonaro azokugcotjwa abe nguMengameli olandelako we-Brazil.

20. IKhabinethi idlulisela iimfiselabuhle emiphakathini yama-Hindu eSewula Afrika abagidinga i-Diwali nanyana i-Deepavali. Lomnyanya wezekolo lapho kugidingwa ukuthumba kokuhle phezu kokumbi, ilwazi nokuhlakanipha ngaphezu kobudlhadlha begodu nokwehla komkhanyo ususe ubumnyama. Kwanga ikesi ecwengileko kaZimu ingatjhudubaza iSewula Afrika ngokuthula, umnono, ithabo, ipumelelo nokwaneliseka, nasibamba indima ngomnqopho wokuqinisa ukuthula nobunye kezamasiko elizweni lekhethu elinemiphakathi eneekolo namasiko ahlukileko.

F. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
21.   Ukuqatjhwa kabutjha kukaMm. Nomfundo Maseti njengeLunga elizeleko lebhodi eLawulako, eliqalene nokuLawulwa kweRhasi yamaPhayiphi, nokusebenza kuBhodi ye-NERSA.  
22.   Abantu abalandelako bakhethelwe kumKhandlu wobuKghwari Bemakho:
a.    Nom. Absalom Mosabeni Molobe (Usihlalo);
b.    Mm. Maphefo K Mogodi (iSekela likaSihlalo);
c.    Mm. Zandile Yvonne Mathe;
d.    Dorh. Jenitha Badul;
e.    Nom. Ngwako Edward Hutamo;
f.    Mm. Noninzi Qina;
g.    Nom. Gert Hendrik Meyer;
h.    Nom. Jerry Leigh Magolius;
i.    Nom. Hendrik Ndlovu;
j.    Dorh. Keith Ivor Jacobs;
k.    Adv Boitumelo Tlhakung;
l.    Inge Maree Vieira;
m.    Sinenhlanhla Thuleleni Mthembu;
n.    Dorh. Prittish Dala
o.    Ulandi Exner
p.    Mm Florence Rabada;
q.    Mm. Noluthando Hazel Molao; no
r.    Dorh Claire Deacon.

Imibuzo Inganqotjhiswa: kuMma uPhumla Williams – umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore