IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Samhlana Ama-05 KuNobayeni Wee-2018

IKhabinethi ihlangene ngeLesithathu samhlana ama-05 kuNobayeni wee-2018, e-Tuynhuys, eKapa

A. Ezingundabamlonyeni          
1. Ukuhluma Komnotho        
 
IKhabinethi iyakuthokozela ukuhluma komnotho weSewula Afrika nge-2.2% ngekota yesithathu yomnyaka, njengoba lokhukuhluma kusiza iSewula Afrika ukuphuma ezingeni lokubogaboga komnotho emakoteni amabili ngokulandelana. Lesisilinganiso sokuhluma sekota yesithathu senziwe kuhluma kwekoro yezokulima (6.5%), nekoro yezeemali (2.3%); ikoro yezokukhiqiza (7.5%) nokuthengiswa kwepahla yemawoliseyila neyeentolo (3.2%). Lesisilinganiso sokuhluma komnotho siyikomba yokuthi umnotho wekhethu ubuyela ekuhlumeni ngobutjha; nje-ke ukuhluma ngobutjhokhu kunye namagadango womButhano wezemiSebenzi neweKhonferensi yezamaSiso wePhasi Zombelele eSewula Afrika kuzakusolo kuya ngokuba ngcono.

IKhabinethi nayo njengamaSewula Afrika ikuthokozele ukwehla kwentengo yeembaseli kilenyanga, njengoba lokhukwehla kuwethula umthwalo nje amaSewula Afrika, khulu khulu njengoba kuthoma amaholideyi wokuphela komnyaka nje. Woke amakoro womphakathi akhuthazwa ukuthi akhele phezu kobuhle bekota yesithathu ngomnqopho wokusiza ukuhluma ngobutjha komnotho weSewula Afrika.

2. IsiLinganiso SobuNcani BomRholo  (i-NMW)        

IKhabinethi iyakuthokozela nokutlikitlwa komThethomlingwa we-NMW ube mThetho, njengoba utlikitlwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa nje. UmThethomlingwa lo ubeke umlando omutjha ekuvikelweni kwabasebenzi abarhola imali encani kunye nekuphunguleni ukutjhiyana ngendima yomnotho emphakathini.  I-NMW yokuthoma izokukhuphula umrholo wabasebenzi beSewula Afrika abarhola imali encani abalinganiselwa eengidini ezisithandathu. I-NMW izakufakwa kancani kancani ebasebenzini bemaplasini, nebasebenzini bekoro yezamahlathi kunye nebasebenzini abasebenza emizini yabanye (njengabonomakhwitjhi nabantu abasebenza eengadini).
 
Nanyana i-NMW le ingeze ikuqede ukutjhiyana ngomrholo nje, kodwana iKhabinethi ikholwa ukuthi izakwenza litho likhulu ekuphunguleni ukutjhiyana ngendima nobuchaka obuthuweleleko.    

3. Iimfundo Zokukhiqiza Ze-Toyota Wessels Institute (i-TWIMS)

IKhabinethi ithokozela ukuvulwa kwe-TWIMS ebize iingidi ezima-R56. Ihlangano le izokuphakamisa ikoro yezokukhiqiza eSewula Afrika, yakhe amakghono wezinga lamazwe ngamazwe, ibe itjhayele nokuthuthukiswa komnotho we-Afrika. Izakubuye iwukhambise msinyana nomsebenzi wokwakha isiko lokuzenzela nokuzikhiqizela ipahla elifunwa yiSewula Afrika kobanyana izokulawula iimfuno zayo, yandise nemisebenzi.  
           
Leligadango-ke lingelizijameleko nelingasebenzeli inzuzo, elisekelwe ziimali zomnikelo ezibuya kwa-Toyota South Africa Education Trust.  Lisungulwe ngokuhlanganyelwa ne-Gordon Institute of Business Science yeYunivesithi yePitori kobanyana lizokufundisa iimfundo zeziqu zamabhizinisi i-Master of Business Administration, eziqalelele ukukhiqiza. 
&
4. IKoro yeenHlangano Zomphakathi          

IKhabinethi ikutjhejile ukuphumelela kweKulumoboniswano NgeKoro yeenHlangano Zomphakathi ebeyibanjwe ngurhulumende ngokusebenzisana neHlangano yabaSebenzi emaZweni ngamaZwe (i-ILO) kunye noRhulumende we-Flanders ngeLesihlanu mhlana ama-30 kuSinyikhaba wee-2018. Ikulumoboniswano le beyidoswa phambili mNyango wezokuThuthukiswa komNotho, isekelwe mNyango wezokuThuthukiswa kwamaBhizinisi amaNcani.

IKoro yeenHlangano zomPhakathi yihlanganisela yamabhizinisi namagadango anqophe ukuphumelelisa iminqopho yemithethokambiso yomphakathi, njengokuvulwa kwemisebenzi, nokufakwa kwabantu abatjhiywe ngaphandle erherhweni eliyisika yomnotho, kunye nokufikiswa kwepahla nezenzelwa ebantwini beendawo zemakhaya.  IKoro yeenHlangano zomPhakathi inawo amandla wokusekela ukufakwa kwabantu abatjhiywe ngaphandle erherhweni lesika yomnotho, newokwakha iinkulungwana ngeenkulungwana zemisebenzi engezelela phezu kwale ekhona njenganje.  Ikulumoboniswano le ihlanganise abosomabhizinisi bomphakathi, ababethimthetho, abarhubhululi neenhlangano ezingasizombuso, kanti-ke izakusiza   nangomTlamomgomo WemiBono emNothweni womPhakathi ngomnyaka wee-2019. &

5. Ukutloliswa Kwabavowudi           

Njengoba kulungiselelwa ikhetho lomnyaka wee-2019 nje, iKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika ukuthi asebenzise amalungelwawo njengezakhamuzi eziyelelako ngokwenza isiqiniseko sokuthi zinaboMazisi abahlaza kotjani abanebhakhowudu (ID Book) namkha uMazisi oliKarada namkha isitifikethi se-ID yesikhatjhana begodu zitlolisiwe eeyingini zazo zokuvowudela. IKomitjhini yezamaKhetho eziJamelelo (i-IEC), izokubamba ipelaveke yokutlolisela ukuvowuda mhlana ama-26 namhlana ama-27 kuTjhirhweni wee-2019; nje-ke amaSewula Afrika akhuthazwa ukuthi asebenzise ithubeli ukuzitlolisela ukuvowuda namkha ukuthola ubufakazi bokuthi asese khona na erhelweni labavowudi.                                                                                                                                       
 IKhabinethi ikhombela abantu abenze isibawo sokuthola uMazisi oliKarada ukuthi bayobathatha ema-ofisini womNyango wezangeKhaya eendaweni zangemakhabo.                                                                                                                                  

6. UmNqophisi WeBandla LezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NDPP)   

IKhabinethi ikwakwazela uMengameli u-Ramaphosa ngokuqatjha kwakhe u-Advocate Shamila Batohi njengomNqophisi omutjha weBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NPA). UMengameli u-Ramaphosa wenyule u-Advocate Batohi ngemva kokuqalisisa kwakhe amalunga amahlanu abekenyulwe sigungu sabahlungi ukuthi kukhethwe hlangana nawo umNqophisi omutjha we-NPA. Ukuqatjhelwa kwaka-Advocate Batohi kilesisikhundla kuletha ubunzinzo eburholini be-NPA, bekuqinisa nepi iSewula Afrika eyilwa nobulelesi nobukhohlakali. IKhabinethi ithokoza noNgqongqotjhe wezaMandla u-Jeff Radebe kunye nesigungu sabahlungi ngomsebenzi omuhle abawenzileko kilokhukuqatjhwa okutjha okube yiqophamlando. 

7. Abosokghonofundwa Bezamaphilo BeLimpopo                                                       

IKhabinethi ikusola ngamagama abukhali ukusahlelwa kwabodorhodere eembhedlela ze-Limpopo. Abosokghonofundwa bezamaphilo neendawo zesizo lezamaphilo kwenzelwe ukusebenzela umphakathi, khulu khulu amalunga womphakathi abubodlhani nasebenzisa amaziko la. Ukulwa nabantu abahlenga ipilo yabantu kumlandu obomvu, ngalokho-ke angeze kubekezelelwe. UNgqongqotjhe wezamaPhilo uDorh. Aaron Motsoaledi, udosa phambili isiqhema esimvango wamakghono nemisebenzi esithunywe ukubuyekeza amahlelo wezokuphepha nokuvikeleka kwamaziko wezamaphilo wombuso;  amalunga wesiqhemesi-ke bofokisi, baphenyi, mapholisa wokulawula ukuthula  emphakathini, abogadi bangeqadi kunye neemphathimandla zomNyango wezamaPhilo.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                   IKhabinethi ikhombela umphakathi ukuthi usebenzisane nebomthetho ukwenza isiqiniseko sokuthi abenzi bemilandu emimbi le bayabotjhwa bebagwetjwe. 
                                                                                                                                                             
8. Amaholideyi Aphephileko

IKhabinethi ikhombela amaSewula Afrika woke ukuthi ahlale aphephile ngamaholideyi kaNobayeni lawa. Abasebenzisi bendlela bakhuthazwa ukuthi bathobele imithetho yendlela, bangatjhayeli budlabha nangokungacabangeli abanye abasebenzisi bendlela, ngaphezu kwakho koke, bangatjhayeli basele. Abakhambi ngeenyawo nabo bakhuthazwa ukuthi bahlale bayelele endleleni. IsiQhema sabaNgqongqotjhe sezoBulungiswa, ukuKhandelwa kobuLelesi nokuQinisekisa ukuVikeleka (i-JCPS) seyiwaqinisile amajimayo wokulwa nobulelesi newokukhuthaza ukuphepha ngamaholideyi nje. UmNyango wezangeKhaya   sewuwaphakamisile amandlawo wokusebenza emasangweni wemikhawulo ehlukanisa iSewula Afrika namazwe abomakhelwana, kobanyana uzokwazi ukusebenza kuhle ngenani labantu ekulindeleke ukuthi lande emasangweni wemikhawulo lawa ngamaholideyi nje. UmNyango wezangeKhaya ulungiselela nokwandisa ama-awa ozabe usebenza ngawo emasangweni wemikhawulo azabe anabantu abanengi khulu, ngaphambi kobana amaholideyi athome, nangesikhathi samaholideyi ngokwawo, kunye nangesikhathi sokuvulwa kweenkolo.                                                                                                                                                                                  

9. Minyaka Emihlanu UMadiba Alala                                                                     

IKhabinethi ihlanganyela namaSewula Afrika esikhumbuzweni seminyaka emihlanu alala uMengameli wokuthoma owakhethwa ngokwentando yenenngi lapha eSewula Afrika, u-Nelson Rolihlahla Mandela, owabhubha mhlana ama-05 kuNobayeni wee-2013.  UMengameli u-Cyril Ramaphosa umemezele umnyaka wee-2018 njengomNyaka wokuthokozela iKhulu lemiNyaka uMandela abelethwa. Umnyaka woke lo, amaSewula Afrika, ngokwahlukahluka kweenqhema neenhlangano azihlanganise ngazo, bekasolo athokozela ilifa asitjhiyela lona uMandela; umbuthano wamva nje wokuthokozela ilifa esilitjhiyelwe nguMandela kube mbuthano womvumo wabavumi bamazwe ngamazwe, i-Global Citizens Mandela 100 Festival, ebewungepelaveke ephelileko. IKhabinethi ikhombela woke umuntu ukuthi athathe isibonelo nesifanekiselo kuMadiba, alandele isibonelo sakhe sokubambelela ekambisweni yokuthi woke umuntu enzelwe ubulungiswa, boke abantu balingane, godu kungabi namuntu obandlulula omunye.                                                                           
 
10. Umbuthano Womvumo I-Global Citizen Festival Mandela 100

IKhabinethi iyabathokoza boke ababe nesandla ku-Global Citizen Festival Mandela 100 ebeyibanjelwe eJwanisbhege ngoSondo mhlana ama-02 kuNobayeni wee-2018. Ifestivali le beyiyingcenye yeminyanya yesikhumbuzo sekhulu leminyaka uTata u-Nelson Mandela abelethwa, kanti-ke irhatjhwe emazweni angaphezulu kwe-180.  Ifestivali le ihlanganise iinkulungwana ngeenkulungwana zezakhamuzi zephasi loke, abatjhotjhozeli, abarholi bephasi, abavumi kunye nabantu abanamandla wokwenza abanye benze izinto, ngaleyindlela kuphunyeleliswe imiNqopho yeTuthuko eBambelelako yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN), kukhunjulwa uMandela.    
                                                                                                                                   
IKhabinethi izwakalisa igama lokuzwelana nabo boke abagalajwe zizelelesi nabaphuma estediyamu mhlazana wefestivali ekulu le. IKhabinethi izisola ngamagama abukhali lezizenzo zobulelesi beyikhombela nabomthetho ukuthi bazizume bebazithole zibotjhwe lezizelelesi ezenze lokhu. 
                                                                                                                               
11. ILanga Lokuyelelisa NgeNtumbantonga LePhasiloke    
                                            
mhlana li-01 kuNobayeni wee-2018 iSewula Afrika beyitjheje iLanga Lokuyelelisa NgeNtumbantonga LePhasiloke, ngaphasi kommongondaba othi: “Cheka Impilo. Know Your Status.” IKhabinethi iyalithokozela ihlelo likarhulumende elimagatjagatja lokulwa neNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV) neNtumbantonga esele lithethe igadango elibonakalako lokuqeda lesisifo esele sirhatjheke kokapha.  
                                                                                                                                               
Sebangezeleleke ngeengidi ezimbili abantu esele bafakwe ehlelweni lokwelatjhiselwa intumbantonga.   
         
ISewula Afrika inabantu abaziingidi eziyi-4.2 abelatjhelwa isifo sentumbantonga; lokhu-ke kutjho ukuthi ihlelo lokwelaphisela intumbantonga leSewula Afrika lingelinye lamahlelo walomhlobo angamakhulu khulu ephasini zombelele. Ijima lokulwa ne-HIV nentumbantonga solo lisatjhotjholoza ngamandla ekutjhugululeni ukuziphatha kwabantu, nokwelatjhwa kwabo kunye nokukhuthaza ukunganinwa kwabantu abanesifesi namkha abanengogwana esibangako. IKhabinethi incamile ngesibawo sayo sokuthi amaSewula Afrika akazihlolise, kobanyana azokwazi ukuthi anayo namkha akanayo na ingogwana ebanga isifo sentumbantonga (-HIV); umuntu nakaziko ukuthi ukibuphi ubujamo nge-HIV kuhle ngoba uzakwazi ukuthi kufuze athathe magadango maphi wokuzivikela, newokuzelaphisa, newokuzitjheja kunye newokusekelwa.                                                                                                                                

12. ILanga Labantu Abakhubazekileko LeHlangano YeenTjhaba Ezibumbeneko      
                                                                                                                               
ISewula Afrika ihlanganyele namazwe wephasi loke ekutjhejeni iLanga Labantu AbaKhubazekileko LeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko ngoMvulo wamhlana ama-3 kuNobayeni. URhulumende solo usazibophelele ngomsebenzi wokubatjheja nokubavikela abantu abakhubazekileko ngamahlelo namagadango athathelwe lokho, ukuqinisekisa ukuthi abantu abakhubazekileko bathola amathuba alinganako, njengoba kusitjho umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika we-1996.                                                                                                                                               
B. Iinqunto ZeKhabinethi                            
13. IsiZinda EsiKhethekileko SokuHlumisela UmNotho ENkomazi (i-SEZ)                  
                                                                                                            

IKhabinethi iqinise isiqunto sikaNgqongqotjhe wezeRhwebo namaBubulo uDorh. Rob Davies sokukhetha isizinda sokuraga umsebenzi wokuhlumisela umnotho (ama-SEZ) nesokunikela ilayisense ye-SEZ emNyangweni wezokuThuthukiswa komNotho nezeVakatjhobukelo.
                                                                                                                                                      
I-SEZ yeNkomazi izakusebenza “njengeDzaba LokuSebenza ImiKhiqizo YeZokulima,” ngendlela engasilaphazi ibhoduluko. Izakusekelwa mvango weminye imisebenzi enjengeyokubekwa kwepahla esazokusetjenziswa/esazokuthengiswa kunye nemininingwana yeensetjenziswa. Lokhu-ke kuyingcenye yephrojekthi iMaputo Development Corridor, elihlelo elingelikhulu lokurhwebelana elihlanganisa i-Gauteng, i-Limpopo neMpumalanga ne-Maputo ese-Mozambique.  Lephrojekthi-ke kiyo kubalwa iindlela, iinteyitjhi zemikhumbi kunye nesporo sesitimela.  
Izakusiza ukukhambisa msinyana umsebenzi wokuhluma, wokubiza amasiso wangaphandle nawekhethu, ikhulise ikoro yezokukhiqiza ibe ivule nemisebenzi kilesisiphande. 
                                                                                                                                           
14. IKhabinethi ivumele ukutlikitlwa kokudluliswa kwesiVumelwano SokuSebenzisana KezomNotho (i-EPA) ne-United Kingdom (i-UK), kungalungiswa kuqedelelwe uburhiyarhiyana obusaseleko ngalesisivumelwano. IKhabinethi ibuye yavumela nokudluliselwa ePalamende kwesivumelwano esakha ubudlelwano bokusebenzisana kezomnotho (i-EPA) kobanyana isifakazele, hlangana kweHlangano yemithelo yepahla ekuthengiselanwa ngayo hlangana namazwe we-Afrika eseSewula ne-Mozambique kunye ne-UK.                                                                                                                                                                                            
15.  IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini komBikomthethokambiso ohlelwe ngobutjha ngomNyango wezangeKhaya kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.                                                                                                                                                                       
UmBikomThethokambiso lo uthi iSewula Afrika nayizakuphumelela ngokupheleleko ukubona amandla weSikhathi Sokusetjenziswa kweThungelelwanohlanganisa (i-Fourth Industrial Revolution), umNyango wezangeKhaya kuzakufuneka ukuthi wenze okuqakatheke khulu ekuhlomiseni izakhamuzi ngamandla, nekukhuthazeni ukuthuthuka okuqalelela umuntu woke, norhulumende obusa kuhle kunye nokuphepha nokuvikeleka kwelizwe loke.   
                                                                                                                                          
Godu usekelwe kukuthi umNyango wezangeKhaya ngiwo kwaphela ogunyazwe ukulawula ihlelo lokwazeka kwabantu ukuthi babobani, nemininingwana nokuthuthela kwabantu emazweni ngamazwe, nokuthi bobani abafuna ukuzokubhaca lapha ekhethu. UmBikomThethokambiso lo uphakamisa amagadango wokuphungula ubukirikitjani nomgunyathi owenziwa emabhanga, newokukhuthaza ukubulunga imali ngokuyisebenzisa ngcono.
 
16. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kobanyana iyosiphasisa isiVumelwano sobuNikazimTlolo (i-WCT) somNyak we-1996 seHlangano yezobuNikazingqondo ePhasini (i-WIPO).  
                                                                                                                              
Lesi-ke sivumelwano esiziingabagaba nesivumelwano esikhethekileko ngaphasi kwesinye isivumelwano, i-Berne Convention esiqalene nokuvikela imitlolo namalungelo wabanikazi bemitlolo leyo la izinto zisetjenzwa khona budijithali.  

Ukuvumelana nokukhambisana ne-WCT nakho kuyayisiza ikoro yamandla wokutlama yeSewula Afrika, khulu khulu abatloli bemitlolo efundwako nabemisebenzi yobugwali.  I-WCT ibubhadekelo obukhulu beSewula Afrika ngoba phela yenza isiqiniseko sokuthi umthetho wobunikazimtlolo welizwe leSewula Afrika uzakuhlala ukhambisana namatjhuguluko wethekhnoloji enzekako. Lokhu-ke kuzakuba livikeleko eliqakathekileko lokukhandela ukuthi abanikazi bemitlolo nobugwali bangetjelwa imisebenzabo emahlelweni wemitjhiningqondo nawamaziko webuthelelolwazi.  

17. IKhabinethi ikuvumele ukudluliselwa ePalamende kwesiVumelwano se-WIPO somnyaka we-1996 samaFonogramu nemiDlalo eBukelwa eKundleni kobanyana siyokuphasiswa.                                                                                               
Lesi-ke sivumelwano esiziingabagaba esisebenza ngamalungelo wabadlali ababukelwa eenkundleni nabavezi befonogramu, khulukhulu la izinto zenziwa khona budijithali. Isivumelwanesi sizakuvikela abantu namkha iinhlangano ezinegalelo elibonakalako emisebenzini yamandla wokutlama, wobuchwephetjhe namkha wamakghonofundwa wokulungelela izinto nakulethelwa umphakathi umsebenzi, ngaleyindlela kuphakame ingeniso ezakuba lisizo.  

18. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kwesiVumelwano se-Beijing kobanyana iyosiphasisa. Lesi-ke sivumelwano esiziingabagaba esilawula ubunikazimtlolo emidlalweni elalelwa bubukela idlalwa ekundleni, godu selula namalungelo wabadlali bemidlalo yekundleni elalelwa bubukela. Sivuma ilungelo lobunikazingqondo lemidlalo yabadlali abalalelwa bubukela ekundleni, sibakhele nethuba lokubuyelwa kezomnotho. Sibuye godu sinikele abadlali bekundleni yemidlalo elalelwa bubukela amalungelo wobuntu ngomsebenzi wabo, sibuye godu sivume namalungelo wabadlali bekundleni yemidlalo elalelwa bubukela lapho izinto zenziwa khona budijithali.                                                                                                                                        
                                                                                                                                                              

19. IKhabinethi ivumele ukusungulwa kweKomidiHlanganyela yaboNgqongqotjhe (i-IMC) ezakudosa phambili isigaba sesibili sehlelo lokubuyekeza indlela yokusebenza kweHlangano yokuTjhejana kwamaZwe we-Afrika (i-African Peer Review Mechanism {i-APRM}).  Lomsebenzi-ke uzakwenziwa ngemva kweKhetho lomNyaka wee-2019. I-IMC izakusekelwa libandla elaziwako lomKhandlu oBusako we-APRM. Lelihlelo lokubuyekeza le-APRM lipha amazwe amalunga wayo ithuba lokubonisana ngeendaba zokubusa nezekomba yomnotho zelizwe ngalinye, kunye nethuba lokuvumelana ngendlela ekufuze ikhanjwe ukuya phambili.                                                                                                                                 

20. IKhabinethi ivumele iSewula Afrika ukutlikitla isiVumelwano sokusungula ihlangano ehlanganisa aborhulumende abahlukahlukeneko ebizwa ngokuthi yi-Square Kilometre Array (i-SKA) Observatory, ngaphasi kwesandla somthetho wamazwe ngamazwe;  ihlangano le izakwakha ibe irage iphrojekthi ye-SKA, ezakuba lapha eSewula Afrika ne-Australia.  
                                                                                                                           
Ukutlikitlwa kwesivumelwanesi kuzakuba ligadango eliqakatheke khulu ekunikeleni isebenziswano lamazwe ngamazwe ngeendlela zokubusa nokulawula ezifaneleko, ezizakuqinisekisa ukuthi liyaphumelela lelihlelo. ISewula Afrika izakubuye ikghone ukudosa amasiso eza nganeno avela ngaphandle, ibuye izuze namakghonofundwa nomthangalasisekelo okhambisana nalephrojekthi ye-SKA.  

21.  IKhabinethi ivumile ukuthi kungathoma ukusetjenziswa komTlamo weliZweloke wokwakha iZiko elizakuPhatha iziNto Zoke emaSangweni wemiKhawulo (ama-OSBP).  Lokhu-ke kuhlahla indlela yokuwavula msinyana ama-OSBP emikhawulweni ehlukanisa iSewula Afrika namazwe eyakhelene nawo. Ama-OSBP azakuphakamisa ukurhwebelana hlangana kweSewula Afrika ngaphandle kokugedlisa isandla sokuphephisa ilizwe lekhethu namkha sokugedlisa isandla sokubuthelela imali yelizwe ngokukhanjiswa kuhle kwepahla nokukhamba kuhle kwabantu hlangana kweSewula Afrka namazwe eyakhelene nawo, i-Botswana, i-Lesotho, i-Namibia, i-Mozambique kunye ne-Zimbabwe.                                                                                                                                

Ukuvulwa kwama-OSBP kilesisiphande kuzakwenza ukuthi umsebenzi owenziwa emikhawulweni wenzeke msinyana, kuphunguke nemisebenzi ezibuyelelako emikhawulweni le, ngaleyindlela umsebenzi wokurhwebelana ube ngcono, ngokunjalo nabantu bakhambe ngcono ngokwehla kweendleko nesikhathi abasithathako ukudlula emkhawulweni. 

22. IKhabinethi ivumile ukuthi iZiko leeMali zomBuso neZiko leButhelelo lemiNiningwana ngeeMali (i-FIC) azakulungelela amalungiselelo weSewula Afrika wokuhlola nokulinganisa lapho kungaba nengozi khona ngobujamo beemali nehlelweni lokulinganisana elithoma phakathi kwenyanga kaSihlabantangana wee-2019.    
                                                                                                                       
Ihlelo lokulinganisana lilihlelo lokulinganisana kwabalingani elenziwa zizazi zamazwe ngamazwe zakamanye amazwe amalunga ndawonye ehlanganweni eyihlanganisela yaborhulumende, ebizwa ngokuthi yi-Financial Action Task Force, ukuthola ukuthi iphumelela kangangani imizamo yokulwa nemali eyenziwa ngokungemthetho (i-AML) neyokukhandela  ukusekelwa kwamaphekula ngeemali (i-CFT) eSewula Afrika. Umphumela wehlelweli uzakusiza ekuqiniseni ukuthembeka kwehlelo leemali leSewula Afrika ngokukhomba amagadango ekufanele athathwe ukulungisa nanyana yini okungakalungi ehlelweni lethu le-AML/CFT.  
                                                                                                                                        
23. IKhabinethi ivumele iimphakamiso ezethulwe phambi komNyango wezeFundo esiSekelo, ezethulwe mNyango wokuTjheja ukuSebenza nokuHlunga (i-DPME). Iimphakamiswezi zimiphumela yokulinganiswa kwegalelo leKghono lokuFunda lamaBanga aPhasi, ngemva kweminyaka emibili yokwenza ilitho ngalokhu. UmNyango wezeFundo esiSekelo wasungula iRhubhululo leKghono lokuFunda emaBangeni aPhasi ngokusebenzisana namayunivesithi ahlukahlukeneko. Lo-ke msebenzi omkhulu wokuhlola igalelo namandla wokufundisa ngomnqopho wokubuthelela ubufakazi bokuthi yini esebenza kuhle, ngaleyindle-ke kuzokwazi ukwenziwa ubungcono ekufundiseni nekufundeni ngamalimi wesintu emabangeni aphasi eenkolweni zeSewula Afrika.  Umbiko walokhu-ke uzakukhutjhwa kubunzinzolwazi be-DPME.                                                                                                                                      

24. IKhabinethi ivumele umTlamo womThethokambiso ngemiMiyuziyemu yeliZweloke.  Umnqopho walokhu kutjhugulula indlela ekuphathwa nekulawulwa ngayo imimiyuziyemu malungana nokuthi kungena abobani, njani kiyo, ukulungiswa kweendaba ezonakalako, ukulinganiseka, ukwakheka kwesizwe kunye nokubumbana komphakathi. Umthethokambiso lo uphakamisa ukuhlanganiswa kwemimiyuziyemu ibe ngaphasi kweenjamiso zokuphatha ezitja kobanyana iindleko zazo zizokwehla ngokuphungulwa kwenani lemikhandlu eyiphetheko imimiyuziyemu le. 

Umthethokambiso lo godu uza nehlelo lokuthi yoke imimiyuziyemu ihlukaniswe ngobunjalo bayo, nangobukhulu bayo kunye nangokuqakatheka kwayo, kobanyana kuzokukghonakala ukuthi yabelwe iimali ngokulingene lokho engikho.                                                                

25. IKhabinethi ivumele iKomba yeliZwe yokuQatjhela abaNtu emaBhodini neyokuQatjha abaPhathi abaziinHloko (ama-CEO) abazakuphatha iinjamiso ezilawulwa mBuso nezingezomBuso.  Ikomba le iphethe ikambisolawulo yelizwe kunye neenkomba zemikghwa emihle yokukhuthaza ukukhamba ngendlela efanako yokuqatjha abantu. IKomba le iyipendulo ephendula iKomidi kaMengameli yokuBuyekeza iindlela zokuqatjhela iinJamiso ezingaphasi komBuso ekufuze zikhuthaze ukwenzela izinto emkhanyweni bezibe nokuziphendulela, zibe nemikghwa emihle kizo zoke iinjamiso zombuso.                                                                                                                            

26. IKhabinethi ivumele umbiko ngendima yesigaba sesithandathu wesiQhema esiHlanganyelwe boNgqongqotjhe ngesiFunda seTlhagwini Tjingalanga.  IKhabinethi iyathokoza ukubona ukuthi iyabonakala indima esele yenziwe ekunzinziseni iminyango karhulumende esifundeni seTlhagwini Tjingalanga, ithokoziswa nanga kukuthi nakunzinziswa iminyango karhulumende njalo ukwenzelwa kwezakhamuzi izenzelwa ekuphilwa ngazo kube liqalontanzi. Leligadango lokusiza lilungise ngaphezulu kwama-90% wemisebenzi yabasabalalisi ebesele isalele emva, ngaleyindlela-ke waba ngcono umsebenzi wokusabalalisa iinhlahla zokwelapha nepahla ekhambisana nawo umsebenzi wokwelapha.  
Amathiyetha wokuhlinzela iingulani amane kamahlanu esibhedlela se-Mafikeng selabuyele ekusebenzeni ngendlela efaneleko. Sezivaliwe neenkhundla zomsebenzi ezimbadlwana eminyangweni ngeminyango ebesolo zivulekile.  Sekubekwe nehlelo lomsebenzi wokulungisa umthangalasisekelo osalele emva, kanti nebomthetho nabo solo baragela phambili ngokubabopha boke labo ebebaraga imisebenzi yobukhohlakali kilesisifunda ukuthi bayokuphendulela imisebenzabo.                                                                                                                                    
27. Ngokusebenzisana nabarholi beTlhagwini Tjingalanga, abaPhatheli abakhethiweko baragela phambili ngokubeka amahlelo amahle wokuphatha nokulawula.  UmKhandlu weemFunda ukhe wavakatjhela isiFunda seTlhagwini Tjingalanga ngenyanga kaSewula, wabe wahlanganisa nombiko ovumelana negadango elithethwe nguRhulumende weliZweloke kilesisiFunda.                                                                                                             

28. IKhabinethi ivumele ukusingathwa kweminyanya elandelako nasi:                                              

  • UmHlangano WeSine WaQobe MNyaka WeBhanga YezeTuthuko (i-NDB), ngekota yokuthoma yomnyaka we-2019. I-NDB yasungulwa yi-Brazil, i-Russia, i-Indiya, i-China kunye neSewula Afrika (i-BRICS) kobanyana izokukhwezelela imithombo yamandla yokusekela umthangalasisekelo namaphrojekthi wetuthuko ebambelelako emazweni amalunga we-BRICS nakezinye iimakethe ezisasikimako nemazweni asathuthukako. 
  • IKhonferensi Yehlandla le-17 yaboNgqongqotjhe bamaZwe we-Afrika ngezeBhoduluko (i-AMCEN) ngoMgwengweni ukuya kuVelabahlinze wee-2019.  I-AMCEN iyikundla kanomphela lapho aboNgqongqotjhe bezeBhoduluko bamazwe we-Afrika babonisana khona babe bathathe neenqunto ngebhoduluko eziphathelene neliZwekazi le-Afrika.  ISewula Afrika ithatha isikhundla sayo sokuba nguSihlalo kilokhu ukusukela ngomnyaka wee-2019, bekuyokuba mnyaka wee-2021.                                                                                                                           

C.  ImiThethomlingwa                      
29. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo umThethomlingwa oBuyekeziweko wokuBuyiselwa kweNarha kubaNikazi. UmThethomlingwa obuyekeziweko lo ungezelele indinyana ethi kobunye ubujamo obuthileko inarha ingathathwa ezandleni zalabo abayiphetheko njenganje, ibuyiselwe ebantwini eyemukwa bona phambilini, ngaphandle kokubalilisa labo abayiphetheko njenganje. Lendinyana-ke iqinisa umThethomlingwa waphambilini obuyiselwe emva ePalamende. UmThethomlingwa omutjha lo uzakusiza ukuwukhambisa msinyana umsebenzi wokubuyisela inarha kubanikazi abemukwa yona ngeminyaka edlulileko, ngokuvunyelwa mibandela yomthethosisekelo. 
                                                                                                                                                                                                                                                  
30. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini komThethomlingwa wee-2018 wokuziPhatha kweenJamiso zeeMali, kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.  Lokhu-ke kuyingcenye yamatjhuguluko enziwa ngurhulumende ekulawulweni kwekoro yezeemali okusebenzela umfanekiselo i-Twin Peaks, kanti-ke ukubethwa komThetho wee-2017 (umThetho Nomboro 9 wee-2017) wokuLawulwa kweKoro yezeeMali, hlangana nokhunye okunqophe ukwenza ukuthi iimakethe zibe nepatho engcono, ngokunjalo namakhastama aphatheke ngcono ekorweni yezeemali. Ukulawulwa kwepatho yezeemakethe kunqophe ukukhandela namkha ukulawula nayibe ukukhandela akukghonakali, imiphumela emimbi esukela eenjamisweni zeemali ezenza umsebenzazo ngendlela engakalungi phezu kwamakhastama wazo namkha nazinganamsebenzi nokuthembeka kweemakethe zeemali ehlelweni lezeemali.                                                                                                                                

UmThethomlingwa lo uzokuqinisa ihlelo lokuvikela amakhastama ngokubeka umthetho munye opheleleko ozakulawula ipatho yeemakethe. Lokhu-ke kuzakwenza ukuthi ikambisolawulo yokuvikelwa kwamakhastama ihlale ifana kiyo yoke ikoro yezeemali. Inendlela yinye esekelwe msebenzi owenziwako, yokuzinikela amalayisense zoke iinjamiso zeemali, uqinisekise nokuthi zilawuleka ngokupheleleko.                                                                                                                 
Lokhu-ke kuzakuvulela iBandla lePatho yeenJamiso zeeMali elitjha ithuba lokuphumelelisa umsebenzi elithunywe wona wokuvikela amakhastama ngokubona ukuthi aphatheka kuhle. UmThethomlingwa lo, ozakusebenza kizo zoke iinjamiso zeemali, unjalo nje ube usekela namatjhuguluko ekorweni yezeemali ngokusebenzisa iSiko lokuziPhatha eKorweni yezeeMali ngaphasi komThetho wee-2003 (umThetho Nomboro 53 wee-2003) wokuhlonyiswa kwabantu abanzima ngamandla womnotho, i-Broad-Based Black Economic Empowerment Act, 2003 (umThetho Nomboro 53 wee- 2003) ngokufuna ukuthi kubekwe imithethokambiso ezakukhambisana nesiko lokuziphatha kube kubekwe nelihlo lokuphunyeleliswa kwemithethokambiso le.  
                                                                                                                    
31. IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende komThethomlingwa oTjhugulula iiNdaba zeeMali womNyaka wee-2018.                                                                                                                                    
Amatjhuguluko kilomThethomlingwa aphathelene:                                                              
a) nomThetho oLawula imiTjhono yamaBhizinisi womNyaka we-1963, owenzelelwe ukuqinisa ukulawulwa kweemvumelwano zangeqadi ezingafaki amanye amalunga athintekako, ngokukhambisana neembopho zamazwe we-G20;                                                                         
b) nomThetho wePentjheni yebuJonini womNyaka we-1976, ozakulungisa ukuqalelelwa ngebandlululo nokuqinisekisa ukuthi akunabandlululwano ngokobulili, bekwamukelwe nemihlobo yokuzwana neyobudlelwano ekhona;                                                                                  
c) nomThetho wamaBhanga womNyaka we-1990, ozakuvumela iinkhamphani zombuso ezivunyelweko ukwenza iimbawo zamalayisense wokuraga umsebenzi wamabhanga,  kuye ngokuthi isiGungu esiPhetheko siyavuma na;                                                                                  d) nomThetho wePentjheni yokuSebenza kwaRhulumende womNyaka we-1996, ozakutjhugulula ikambisolawulo yokuhlukana ngaphandle kwesibopho nayibe abantu abathetheneko bayahlukana, kuzokuba nesiqiniseko sokuthi umuntu ohlukene nomkakhe (indoda namkha umfazi ngokufanako) imalakhe yepentjheni ebuya esikhwameni sepentjheni ayibhadela umkakhe ayitjhugululwa ibe sibopho sesikolodo;   kunye                                                                                 
e) nomThetho wokuHlolwa kweeNcwadi zeeMali womNyaka wee-2005, khona kuzokulungiseka imiraro neentlhayelo iBhodi eziJameleko eLawula abaHloliiNcwadi zeeMali ehlangabezana nayo nayenza imisebenzayo yokulawula neyokuphatha namkha yokubeka ilihlo.                                             
D. Iminyanya Ezako                         
32. Isimemezelo SesiLinganiso SobuNcani BomRholo SeliZweloke  (i-NMW)        
                                                

UMengameli u-Ramaphosa uzokumemezela isiLinganiso sobuNcani bomRholo seliZweloke embuthanweni ozokubanjelwa e-Kliptown e-Soweto ngeLesihlanu mhlana ali-7 kuNobayeni wee-2018. Ngalesisilinganiso se-NMW kuzokuzuza iinsebenzi ezingaphezulu kweengidi ezisithandathu, khonokho nasithoma ukusebenza, sibe sisiza nokunciphisa indima yokutjhiyana ngokomnotho neyobuchaka eSewula Afrika. Lesisimemezelo esenze umlando sizokwenyula abantu bekhethu abangabacaphazeleka lula khulu.                                                           
33. ILanga Lokulwa Nobukhohlakali Emazweni Ngamazwe                               
Njengoba iHlangano yeenTjhaba Ezibumbeneko yenza isikhumbuzo sokuqakatheka kokuLwa nobuKhohlakali ngoSondo mhlana ali-9 kuNobayeni wee-2018, iKhabinethi ikuvuselela ngobutjha ukuzibophelela kwayo ekulweni nobukhohlakali ekorweni yembusweni nekorweni yangeqadi.  IKomidihlanganyela ye-JCPS ikubeke kwaba liqalontanzi layo ukulwa nobukhohlakali, ngokukhambisana nobujamo obuthethwe ngurhulumende bokungabubekezeleli nakancani ubukhohlakali.                                                                                                                                                             
Ubukhohlakali bumraro womphakathi ekufuze ulwiswe mumuntu woke njengoba phela buliya ituthuko yomnotho womphakathi, burhagalise ubuchaka ngokuphambukisa imithombo yamandla isuke lapho idingeke khona khulu khulu.                                                                

34. ILanga LamaLungelo WoBuntu Emazweni Ngamazwe                            
ISewula Afrika izokuhlanganyela nomphakathi wamazwe ngamazwe ekuhlonipheni iLanga LamaLungelo WoBuntu ngoMvulo mhlana ali-10 kuNobayeni wee-2018. Leli phela lilanga iBandla leHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko elamukela laphasisa ngalo isiVumelwano samaLungelo woBuntu ngomnyaka we-1948. URhulumende usaragela phambili ngokuqinisekisa ukuthi woke amaSewula Afrika ayazuza ngamalungelo wobuntu anjengelungelo lepilo, ilungelo lokulingana kunye nelungelo lesithunzi sobuntu.  Esinye nesinye isakhamuzi (isakhamuzi ngasinye ngasinye ) sinesibopho sokuqinisekisa ukuthi amalungelo wobuntu nesithunzi sobuntu kuyavikeleka esitjhabeni sekhethu.  
                                                                                                                                       
35. IKomitjhini YePhasiloke NgeNgomuso LomSebenzi                                                                                                                                     
Umbiko weKomitjhini yePhasiloke ngeNgomuso lomSebenzi uzokwethulwa mhlana ama-22 kuTjhirhweni wee-2019. Yasungulwa yi-ILO ngomnyaka wee-2017 kobanyana izokuhlola ilinganise itjhuguluko elenzeka msinyana emnothweni wephasi loke nemisebenzini yephasi loke, bese ikhomba iintjhijilo ezingezikulu, ibe yenze neemphakamiso ezikhambisana nalokho.  LeKomitjhini yeZinga eliPhezulu yePhasi Loke ihlanganyelwe esihlalweni nguMengameli u-Ramaphosa noNdunakulu womBuso we-Sweden u-Stefan Löfven.                                                                                                                                

E. Imilayezo                                        
36. Sibalilela Imbiko                        


IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Ramaphosa ekulileni imbiko ngokudlula emhlabeni kwakamakekere womZabalazo owakhe waba nanga Mzenda oPhakemeko e-United Kingdom, uNomzana Mendi Msimang; uNomzana Msimang ubhubhe ngoMvulo wamhlana ama-3 kuNobayeni wee-2018, ngemva kokugula isikhathi eside.  IKhabinethi iwulilela imbiko umndeni nabangani, ama-comrade nabasebenzisani bakaNom. Msimang.                        
UNom. Msimang unikelwe ilungelo lokungcwatjwa ngomNgcwabo oKhethekileko weemPhathimandla zesiGaba 1, esiphethe imininingwana yokuhlonitjhwa isijoni ngokukhambisana nomthethokambiso wemingcwabo yomBuso welizwe loke neyomBuso weemFunda.  

37 Siyabathokozisa                               
37.1 IKhabinethi iyasithokozisa isiqhema se-Banyana Banyana ngokuphumelela kwaso ukuyokufika esigabeni samafayinali wephaliswano lomdlalo webholo kabasikazi i-Women’s Cup of Nations. Ngokufika kwayo kilesisigaba, kutjho ukuthi i-Banyana Banyana seyingenile ephaliswaneni lemidlalo yebhigiri yephasi i-FIFA Women’s World Cup e-France ngomnyaka ozako.                                                                                                                                

37.2 IKhabinethi ibuka beyithokozisa uDorh. Lindiwe Sidali owenze umlando ngokuba mumuntu onzima omsikazi wokuthoma ukuba nguDorhodere osisazi sehliziyo namaphaphu womuntu (i-cardiothoracic surgeon) eSewula Afrikapha.                              

F. Ukuqatjhwa                               
    
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.
 
38. IHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC) 

UNom. Tshokolo Nchocho oqatjhelwe ukuba siKhulu esiPhetheko kilehlangano iminyaka emihlanu.                             
39.    Amalunga weHlangano YeZangoma Zezulu eSewula Afrika:                                  
a.    UMm. uNana Magomola (uSihlalo);
b.    UDorh. Phillip David Dexter (iSekela likaSihlalo);
c.    UNom. David Lefutso;
d.    U-Adv. Derek Jeffrey Block;
e.    UMm. u-Sowbakiam Mudly-Padayachie;
f.    UDorh. u-Mphekgo Patrick Maila;
g.    UMm. uFeziwe Yolanda Renqe;
h.    UNom. Itani Phaduli;
i.    UDorh. Owen Peter Muller Horwood;
j.    UMm. u-Kelebogile Shirley Moroka-Mosia;
k.    UNom. Jerry Lengoasa (isiKhulu esiPhetheko); kunye 
l.    noDorh. Tsakani Ngomane (ojamele umNqophisi Zombelele womNyango).
40.    U-Adv. Sandile Nogxina oqatjhelwe ukuba mnqophisi oyelelisako noSihlalo weBhodi yamadoyelo waboflayi yeSewula Afrika (i-Acsa.                                                                                                                
 
41.    UmKhandlu WezeemBalobalo WeSewula Afrika (i-South African Statistics Council)  : 
a.    UNom. Ian Assam – obuyuiselwe esikhundleni sakhe; 
b.    UNom. Faldie Esau – obuyiselwe esikhundleni sakhe;
c.    UDorh. Jacky Galpin – obuyiselwe esikhundleni sakhe;
d.    UNom. Ettienne le Roux – obuyiselwe esikhundleni sakhe; 
e.    UDorh. Ariane Neethling – obuyiselwe esikhundleni sakhe; 
f.    UDorh. Thabi Leoka;
g.    UMm.  uReshoketswe Mokobane;
h.    UNom. Thapelo Molahloe;
i.    UMm. u-Blanche Motsosi;
j.    UMm. uNompumelelo Nzimande;
k.    UNom. Wandile Sihlobo;
l.    UMm. uVuyelwa Mantyi (umjameli wePumalanga Kapa);
m.    UMm. u-Zeenat Ishmail (umjameli weTjingalanga Kapa);
n.    UNom. Kuberin Packirisamy (umjameli weTlhagwini Kapa);
o.    UNom. Thulani Bhengu (umjameli waKwaZulu-Natala);
p.    UNom. Thuso Ramaema (umjameli weFreyistata);
q.    UDorh. David Everatt (onguSihlalo nomjameli we-Gauteng);
r.    UPhrof. Andries Monyeki (umjameli weTlhagwini Tjingalanga);
s.    UDorh. Nomuso Mlondo (umjameli weMpumalanga); kunye no-
t.    Dorh. Modjadji Malahlela (umjameli we-Limpopo).

42.    IKomitjhini YeButho LamaJoni wezokuVikela                                                                                
a.    UDorh. Siphelele Zulu;
b.    UDorh. Ziyaad Essop;
c.    U-Adv. Nokuzola Gloria Khumalo; kunye 
d.    noNom. Ian Hugh Robertson.

43.    IBhodi Ye-South African Nuclear Energy Corporation 
a.      UDorh. Robert Adam;
b.     UDorh. Ramatsemela Masango;
c.     UNom. Aadil Patel;
d.     UNom. Bishen Singh;
e.     UMm. U-Pulane Kingston;
f.       UMm. u-Matlhodi Ngwenya;
g.     UNom. Jabulani Ndlovu; kunye no- 
h.     Mm. u-Pulane Molokwane;

44.    IBhodi YaManzi YeMhlathuze 
a.    UMm. uThabi Agatha Shange (uSihlalo)
b.    UNom. Silas Zwelakhe Hlophe (iSekela likaSihlalo)
c.      UDorh. Purshottamma Sivanarain Reddy
d.    UKskz. Nica M Gevers
e.    UDorh. Mosidi Makgae
f.      UNom. Musa Moses Xulu
g.    UNom. Bonginkosi Vincent Mshengu
h.    UKskz. Amita Badul
i.      UMm. uNothando Nonkululeko Mkhize
j.      UMm. u-Gloria Dumisile Biyela
k.      UNom. Petros Mzothule Zikalala.

45.    IinJamiso zomKhandlu weFundo naMandla wokuThwasisa (ama-SETA )
a.   I-Bank SETA – uNom. Trevor Rammitlwa;
b.   I-Food and Beverages SETA  – uMm. uNokuthula Selamolela;
c.    I-Fibre Processing and Manufacturing – uMm. u-Felleng Yende;
d.   I-Insurance SETA – uMm. u-Nadia Starr;
e.  I- Services SETA (i-SETA YeZenzelwa) – uMm. u-Amanda Buzo-Gqoboka;
f.     I-Agriculture SETA  (i-SETA YezoKulima) – uNom. Zenzele Gilbert Myeza; 
g.   I-Chemical Industries Education and Training Authority (i-CHIETA)  – uNom. Mike Khathutshelo Ramukumba;
h.   I-Culture, Arts, Tourism, Hospitality and Sports   – uMm.  u-Keitumetse Lebaka;
i.      I-Education, Training and Development Practices – uMm. uNombulelo Nxesi;
j.        I-Finance and Accounting SETA – uMm. u-Ayanda Pearl Zinhle Mafuleka;
k.    I- Health and Welfare SETA – uMm. u-Elaine Brass;
l. I-Public Services SETA – uMm. u-Bontle Portia Lerumo; kunye ne-
m.   Wholesale and Retail SETA – uNom. Blessing Tom Mkhwanazi.

Imibuzo inganqotjhiswa:
kuMma. uPhumla Williams – UMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi                          
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore