Statement on Cabinet meeting of 27 May 2015

1. Ilanga le-Afrika  

1.1. IKhabinethi ithanda ukuthokoza woke amaSewula Afrika azibandakanye emigidingweni yeLanga le-Afrika lanonyaka wee-2005, ekuyinto etjengisa ukuzibophelela kwethu ekwakhiweni kwe-Afrika ebumbeneko, enokuthula nephumelelako.

1.2. IKhabinethi iyasibuyelela isibawo sikaMengameli u-Jacob Zuma esiqaliswe kizo zoke iinhlangano neenkhamphani zeSewula Afrika sokuthi ziphaphise iflarha yeHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU) ndawonye neyeSewula Afrika. Lokhu-ke kukhambisana nesidingo sokwamukela inembombono ye-Afrika ebumbeneko, ephumelelako nenokuthula.   

2. UkuPhunyeleliswa kwamaHlelo kaRhulumende aQakathekileko

2.1. IKhabinethi ikhumbuza amaSewula Afrika namaphandle akhamba nabantwana nakathatha amakhambo ukuthi umThetho wamaPaspoti neeNcwadi zokuKhamba uthoma ukusebenza mhlana li-1 kuMgwengweni wee-2015.                                                                   

2.2. Ngaphasi komthetho omutjha lo, ababelethi abasekukhambeni nabantwana abangaphasi kweminyaka eli-18 kufuze bona bakhambe baphethe iintifikedi zokubelethwa ezipheleleko. Lokhu-ke kuyingcenye yomzamo karhulumende wokuvikela abantwana nokubavikela ukuthi bangetjiwa bakhukhuthiselwe ukuthengiswa.                          

3. IinQunto zeKhabhinethi eziQakathekileko

3.1. IKhabinethi iphasise  umThethomgomo weenThuthi zabaFundi eliZweniloke, wona oyikomba yeenthuthi zabafundi ezilungileko neziphephileko.

Ukuphunyeleliswa komthethokambiso lo kuzakwenza ukuthi umsebenzi wokukhambisa abafundi ukuya nokubuya eenkolweni ube nezinga elibekiweko lokuthi kufuze kusetjenziswe imihlobo enjani yeenthuthi nokuthi kufuze kubhadaliswe njani, kangangani, kilezonthuthi zabantwana besikolo. Umthethomgomo lo-ke ukhambisana nanomThetho wama-84 womnyaka wee-1996 oLawula iinKolo zeSewula Afrika (umThetho wama-84 womNyaka we-1996).  
                                                                                                                                      
3.2. IKhabinethi  iphasise  ukudluliselwa   eBandleni eliPhethe iHlangano yoBunye be-Afrika  komBiko weSewula Afrika womNyaka we-1994 ukuya kewee-2014 omayelana neNdima yokuPhunyeleliswa kwesiVumelwana sokuThembeka  seenKhulu zeHlangano yoBunye be-Afrika ngezokuLingana koBulili e-Afrika. Umbiko lo ngewokulungiselela umHlangano weenKhulu zeHlangano yoBunye be-Afrika ozokubanjwa ngoMgwengweni wee-2015.                                                                                                       

Umbiko lo, othoma emnyakeni we-1994 uyokufika kowee-2014, ulinganisa amandla nokuphumelela kwemithetho yekhethu, imithethomgomo kunye namahlelo asungulelwa ukuphakamisa ukujameleka, ukuphakelwa kwezenzelwa ekuphilwa ngazo, ukuvula imisebenzi, ukuphungula ubuchaka, ukuqeda inturhu kunye nokuvikelwa kwamalungelo wobuntu wabantu abasikazi nabantazana.                                                                                                                                                           

3.3 IKhabinethi iphasise  umThethomgomo weLutjha leNarha womnyaka wee-2020 (NYP 2020). UmThethomgomo lo ujamiselela umThethomgomo wezeLutjha wee-2009-2014 esele uphelelwe sikhathi. Umthethomgomo lo watlanywa ngemva kokubonisana ngokunabileko nelutjha leSewula Afrika kizo zolithoba iimfunda zenarha le. Uzakuba sisendlalelo ekuzakwakhelwa phezu kwaso iQhinga eliLungelelweko lokuThuthukisa iLutjha.       
                                                                 
3.4 IKhabinethi ibikelwe ngendima esele yenziwe ngokujanyiswa kwesiJamiso sokuLawula iMakho ( i-PMTE).  Isijamiswesi sizakuqinisekisa ukuthi imakho yomBuso iphathwa beyilawulwe kuhle. IKhabinethi iyaneliseka ngokutlanywa komtlamo wokuraga umsebenzi we-PMTE, ezakuphakamisa izinga lemakho yombuso.     
                                                                                                                                                  
IKhabinethi ibuye yaphasisa nokuthunyelwa kwakaNomzana P.Serote kobana ayokuba sikhulu se-PMTE, noNomzana M. Govender kobana ayokuba sikhulu sezokuPhathwa kwePahla neeNdawo kunye noMma u-BS Mathews kobana ayokuba sikhulu semiSebenzi yokuBhaliswa kweeNdawo.

4. Iminyanya Ezako

4.1. ISewula Afrika izokusingatha umHlangano weenKhulu weHlangano yoBunye be-Afrika e-Sandton Convention Centre ukusukela mhlana ali-7 ukuyokufika mhlana ali-15 kuMgwengweni wee-2015, ngaphasi kommongondaba othi: “ UmNyaka wokuHlomisa nokuThuthukisa abantu abaSikazi ngaMandla we-Ajenda ye-Afrika yee-2063.” Okuzabe kwenziwa iveke leyo kuzakuqedelelwa ngomHlangano weenKhulu zomBuso ukusukela mhlana ali-14 ukuyokufika mhlana ali-15 kuMgwengweni wee-2015.                                                                                                                                   

IRiphabhligi ye-Zimbabwe, enguSihlalo weHlangano yoBunye be-Afrika kowee-2015, ngiyo ezakuba nguSihlalo womHlangano weenKhulu lo neminye imihlangano ekhambisana nawo lo. Kuzakuqalelelwa khulu khulu ukuphunyeleliswa kweenqunto ezathathwa emhlanganweni weenKhulu wangoTjhirhweni wee-2015, ekubalwa hlangana nawo ne-Ajenda yee-2063 neHlelo layo lokuThoma kwemiNyaka eliTjhumi yokuSetjenziswa; noBujamo bokuThula nokuVikeleka e-Afrika, sekubalwa nobuPhekula; ukuThuthukiswa nokuHlonyiswa kwabaNtu abaSikazi ngaMandla; Eminye imiThombo yokuSekela iHlangano yoBunye be-Afrika ngeeMali; ukuLungelelaniswa kwamazwe we-Afrika nokusebenzisa iZiko le-Afrika lokuVinjelwa nokuLawulwa kweziFo ngomnyaka wee-2015.

UMengameli uZuma uzokuya ekugcotjweni kwakaMengameli we-Nigeria u-Mohammadu Buhari e-Abuja, e-Nigeria mhlana ama-29 kuMrhayili wee-2015.
 
4.2. UmHlangano wamaZwe ngamaZwe ngezomNotho we-Afrika uzokubanjelwa eKapa ukusukela mhlana ama-3 ukuyokufika mhlana ama-5 kuMgwengweni wee-2015, ngaphasi kommongondaba othi: “Mhlokha Nanamhlanje: Sibona Ingomuso Le-Afrika Ngamehlwengqondo Amatjha.”        
                                                                                                                                      
IKhabinethi iyabamukela boke abadosiphambili bezepolitiki nebezamabhizinisi abavela kiyo yoke i-Afrika nakamanye amazwe wephasi, njengoba umhlangano lo usibekiso sokuhlanganisa ama-25 weminyaka yetjhuguluko e-Afrika.  
                                                                                                                                                       
ISewula Afrika ilindele ukuhlanganyela emikhulumiswaneni yokuwukhambisa msinyana umsebenzi wokuhlumisa nokuthuthukisa umnotho ngokupheleleko e-Afrika. I-Afrika solo isese ngesinye seemphande ezithuthuka ngebelo khulu ephasini zombelele, begodu injalo nje iwadosa khulu amehlo kabafuna ukuzokusisa kiyo.                                                                                                                                                   

4.3. ISekela likaMengameli u-Cyril Ramaphosa, esikhundleni sakhe sokuba nguSihlalo womKhandlu  weNtumbantonga weliZweloke  leSewula Afrika, uzokuvula ngokusemthethweni iKhonferensi yeKhomba ngezeNtumbantonga eNkosi Albert Luthuli International Convention Centre eThekwini ukusukela mhlana ali-9 ukuya mhlana ali-12 kuMgwengweni wee-2015 ngaphasi kommongondaba othi: “ Ukucabangisisa, Ukuqala Ngobutjha kunye nokuVuselela.”  
                                                                 
Ikhonferensi le, ebanjwa qobe ngeminyaka emibili, seyibe silinganiso sikarhulumende nesamaSewula Afrika sokulandelela ituthuko nendima esele yenziwe yokulawula amagulo weNtumbantonga. Ukudlula lapho, ibuye ibanikele nethuba lokwabelana ngelwazi nangokhunye abakwaziko abantu abasebenza ngezeNtumbantonga neNgogwana    eyibangako, nabasebenza ngezifo ezithathelanwa emsemeni, kunye nabasebenza ngobuLwele besiFuba.
                                                                                                                                                    
ISewula Afrika iphethe ihlelo lokuphungula ubukhali beNtumbantonga ngokwelapha ngesiGogobalisi  (ama-ARV ) elikhulu kinawo woke ephasini, la iqalene khona nabantu abaziingidi ezintathu abasela imitjhoga le, ukusukela ngoNobanyeni wee-2014. Lokhu-ke sekube negalelo elibonakalako lokuphungula isibalo sabantu abatshwayeleka ngeNgogwana yeNtumbantonga, ngokunjalo kwabe kwaphakama nesibalo sabantu abaphila isikhathi eside sele baneNgogwana yeNtumbantonga, kwaqinisekiswa nokuthi nabantwana nabo bayasinda ekubulaweni yiNtumbantonga. Ukuhlela izinto kuhle nangokuyelela kulihlangothi elikhulu khulu lepumelelo yalelihlelo elikhamba phambili, lona elenza ukuthi kelinye nelinye iziko lezamaphilo kube nama-ARV aneleko.   

ISewula Afrika, ngomNyango wezeSayensi neThekhnoloji, seyineminyaka eminengi isenza irhubhululo ngeNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV). Irhubhululo le-DST ngengogwana yentumbantonga lithome ngomnyaka we-1999 mhlazana yona, ngokusebenzisana nomNyango wezePilo zivula iHlelo lokuJovela iNtumbantonga eSewula Afrika.

Kuthe nakufika umnyaka wee-2009 ihlelo lomNyango wezeSayensi neThekhnoloji lokusekela irhubhululo ngeNgogwana yeNtumbantonga labe selikhulisiwe laba nanamagadango anjengewehlolo ngokupopola, ama-ARV, iinhlahla ezitjhatjhelwa ukuphungula amathuba wokutheleleka ngentumbantonga, ngaphezu kwemijovo. Sivule iZiko lokuRhubhulula ngeNtumbantonga (i-SHARP) kobanyana sizokusekela ngeemali irhubhululo leNgogwana yeNtumbantonga neleNtumbantonga ngokwayo, sibe sikghonakalise iindlela zokurarulula umraro obhokileko lo wesifo seNtumbantonga.

Njenganje sisekela amaphrojekthi ambadlwana aphathelene neNgogwana yeNtumbantonga eengabeni eziimbadlwana zetuthuko, ngehlelo elibizwa ngokuthi kuSebenzisana ngamaQhinga wokuQalelela iPilo, elimumethe nengcenye ekuthiwa yi-SHARP, ngaphasi kwelihlo lomKhandlu wezeRhubhululo ngezokweLapha eSewula Afrika. Umsebenzi wehlelweli kukghonakalisa ukusebenzisana hlangana kwabarhubhululi beSewula Afrika ngezentumbantonga, kunye nokwakha iThungelelwana leliZweloke lamaZiko wokuSebenzisana ngeRhubhululo leNtumbantonga neNgogwana eyibangako.  

Njenganje, kulandelelwa amaphrojekthi ambalwa aziingabagaba wokukhanda nokuthuthukisa iindlela zokuhlola ngokupopola, imijovo, iinsetjenziswa ezinjengeenhlahla ezitjhatjhelwa ukuphungula amathuba wokutheleleka ngeNtumbantonga ukuphumelelisa iminqopho ye-SHARP.  
                                                                                                                           
ISewula Afrika iwuthatha njengomsebenzi oqakatheke khulu umsebenzi wokulwa neNtumbantonga. Ukukhandelwa kokutheleleka ngesifesi kuyisika yeHlelo lokuLwa neNtumbantonga eliZweniloke, nelokulwa nezifo ezithathelanwa emsemeni, kunye nelokulwa nobuLwele besiFuba (2012-2016).

4.4   IHlelo leNyanga yezeBhoduluko

Ngenyanga kaMgwengweni iSewula Afrika izokuthokozela amalanga aqakathekileko wezebhoduluko. Ngokudoswa phambili mNyango wezeBhoduluko, mhlana ama-5 kuMgwengweni, sizokuthokozela iLanga lezeBhoduluko lePhasiloke e-Kimberley, eTlhagwini Kapa.      
                                                                                                                                                            
Umsebenzi wokuthokozela iLanga lezamaLwandle ePhasiniloke uzokubanjelwa e-Bloemfontein, eFreyistata mhlana abu-8 kuMgwengweni nababambisani abahlukahlukeneko ekuphumeleliseni  iJima i-Operation Phakisa elimalungana nomNotho weLwandle la kuzabe kubonisanwa khona nabantu bendawo ngamathuba womnotho welwandle neendawo ezikhambisana nalezo.

Mhlana ali-17 kuMgwengweni iSewula Afrika izokuthokozela iLanga lePhasiloke lokuKhandela ukuTjhatjalaliswa kweemila okuzakubangela bona iiNdawo zibe lirhalawumba, eNquthu, KwaZulu-Natala. Woke amalanga aqakathekileko wezebhoduluko la anqophe ukuphandlulula umphakathi ngebhoduluko, ukube ngakelinye ihlangothi anikela abantu abatjha kizo zoke iimfunda la kuzabe kubanjwe khona imisebenzi le, amathuba wokusebenza kilekoro.

4.5 Ukusikinyiswa kwe-FTA eNcantathu e-Sharm-el-Shaik     
                                                                                                                                                             
IHlanganisela enguNcantathu yeemPhande zezokuRhwebelana ngaPhandle kokuBhadelisana  i-COMESA  namazwe wePumalanga ye-Afrika kunye nawesiphande se-SADC (i-TFTA) izokusikinyiswa mhlana ali-10 kuMgwengweni wee-2015 e-Sharm-el-Shaik eGibhide. I-TFTA izokwakha imakethe yamazwe ama-26, enabantu abangaphezulu kweengidi ezima-625 nasele baboke, kunye nePahla ePheleleko yaNgekhaya (i-GDP) engaphezulu kwamaDola ayithriliyoni.

Ukusikinyisokhu kutjengisa isiphetho semikhulumiswano ngesiVumelwano sokuRhwebelana ngeKululeko kungaBhadeliswana, sona esibeka imithetho kunye netlhatlha lokusebenzela la kuzakusetjenzelwa khona iintengo ezenyulwako nezinye iimbopho. Imikhulumiswano ngeentengo nangemithetho yalapho izinto zidabuka khona izakuragela phambili njengengcenye ye-ajenda eyakhelelweko.

Ukusikinyiswa kwe-TFTA kuliliqha eliqakathekileko lelizwekazi le-Afrika, begodu imirabhu yalo idzimelele esiVumelwanweni sokuSebenza se-Lagos seHlangano yoBunye be-Afrika (i-AU) kunye nesiVumelwaneni se-Abuja, zona ezinqophe ukusungula iHlangano yezomNotho yamazwe we-Afrika. Sikholwa ukuthi lokhu kuthumela umlayezo onamandla othi i-Afrika izibophelele ekulungelelaniseni iindaba zayo zomnotho kunye nekwakheni ibhoduluko elivumela irhwebo namasiso.

Imikhulumiswano ye-TFTA isikinyiswe ngoMgwengweni wee-2011 emHlanganweni weenKhulu owawusingethwe yiSewula Afrika lapho uMengameli u-Jacob Zuma bekasikhulumi selanga e-Sandton, eSewula Afrika.

4.6 Ukusikinyiswa kwemikhulumiswano ye-FTA yelizwekazi le-Afrika   emHlanganweni weenKhulu ze-AU ngoMgwengweni.                                                                

Ukusikinyiswa kwemikhulumiswano yokuBonisana ngesiVumelwana sokuRhwebelana ngeKululeko elizwekazini le-Afrika (i-CFTA) isikinyiswa mHlangano weenkhulu ze-AU, kuzokuba mhlana ali-15 kuMgwengweni eJwanisbhege, eSewula Afrika.

I-CFTA izokuvula imakethe yabantu abangaphezulu kwebhiliyoni li-1.3 ngePahla ePheleleko yaNgekhaya emathriliyoni amabili wamaDola nasele ihlanganiswe yoke.                                                                                                                                                             
                                                                                                                                                                        
Izakwakhela phezu kwesiPhande sokuRhwebelana ngeKululeko esinguNcantathu naphezu kwendima esele yenziwe emnothweni wendawo. Izakubuye inikele abarhwebi nabasisi ithuba lemakethe ekhulako, ibuye godu ivule namathuba wokukhuthaza ukurhwebelana kwamazwe we-Afrika awodwa.
                                                                                                                                                                             
5. Ukuqatjhwa

Ukuqatjhwa koke kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

5.1. UMjameli ovela emNyangweni wezamaBubulo kaRhulumende owenyulelwe iBhodi  eyeLuleka iinZinda zomNotho:
a) UMma u-Jacky Molisane (ilunga elisesikhundleni esithileko);
b) UMma uNontsikelelo Rose Mbono (ilungamdlhegi).

5.2. UDorh. Reginald Cassius Lubisi – mNqophisi Zombelele e-Ofisini kaMengameli begodu unguNobhala weKhabhinethi (ikontraga ivuselelwe ngeminyaka emihlanu).

5.3. Unom. Christopher Kobla Gavor – UMlinganisinarha Zombelele: UmNyango wokuThuthukisa iiNdawo zemaKhaya  nokuBuyekezwa kweNarha.

Imibuzo inganqophiswa ku:
Mma. uPhumla Williams (UMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi)
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore