IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Ebewubanjwe mhlana ama-27 kuMhlolanja Wee-2019

 IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Ebewubanjwe mhlana ama-27 kuMhlolanja Wee-2019 e-Tuynhuys eKapa  

A. Ezingundabamlonyeni             
1. IKulumo YeSabelo SeeMali SomNyaka Wee-2019
  
                                                    
1.1. IKhabinethi ithokozela iKulumo yeSabelo seeMali  somNyaka wee-2019 eyethulwe nguNgqongqotjhe wezeeMali u-Tito Mboweni ePalamende, eKapa ngeLesithathu mhlana ama-20 kuMhlolanja wee-2019, njengesakhelelo esifake iSewula Afrika endleleni la sisoke sinikelwe khona ikghono lokuvuselela nokwakha ngobutjha umnotho wekhethu uzokuba ngoqalelela umuntu woke nophuphuma ngepumelelo.
                                                                                                                            
1.2. IKulumo yeSabelo seeMali iphumelelisa iimbopho ezenziwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa nakethula iKulumo yobuJamo beNarha (i-SoNA) ePalamende, eKapa, mhlana ali-7 kuMhlolanja wee-2019.
                                                                                                                                    
1.3. IKhabinethi isekela amagadango ambadlwana, ekubalwa hlangana nawo nokuphungulwa kwesabelomali somrholo wabasebenzi bembusweni, kobanyana kuzokuhlozeka imali karhulumende. Kuyathokozelwa nokuqiniswa kwemibandela yokusekelwa kwaka-Eskom ekumsizeni ukuthi ahleleke ngobutjha abe yihlangano ephumelelako.                                                                                                                         
 
1.4. Soke nje sinendima ekufuze siyilime ekuhlumiseni umnotho nekuvuleleni abantu bekhethu imisebenzi. Ukwehlula iintjhijilo ezilikhuni ukudlula zoke ezisukela embusweni webandlululo kutjho ukusebenzisana ndawonye norhulumende ngomnqopho wokuphumelelisa amahlelwakhe, sihlumise umnotho, sibe sandise namasiso wangaphandle angeza lapha ekhethu.   
                                                                                                                                    
2. U-Eskom

2.1. IKhabinethi ithole umbiko obuya kuSekela likaMengameli u-David Mabuza ngomsebenzi weKomitihlanganyela ngo-Eskom eKhethekileko, esungulwe nakubonakala ukuqinteliswa kwegezi kubhoka ngamandla emalanganeni adlulileko, nomnotho ngokunjalo sewuqinelwa kucaphazeleka. Ikhamba kuhle imizamo karhulumende elungelelweko yokuqinisa ubunzinzo beemali, bezokusebenza nokubambelela kokusimelela kwaka-Eskom.  
                                                                                                                         
2.2. IKomitihlanganyela ngo-Eskom EKhethekileko le idoswa phambili liSekela likaMengameli u-Mabuza, kanti-ke amalunga wayo nguNgqongqotjhe wezamaBubulo kaRhulumende, noNgqongqotjhe wezaMandla, noNgqongqotjhe wezokuThutha, noNgqongqotjhe wezeeMali, noNgqongqotjhe wezamaPholisa kunye noNgqongqotjhe wezeVikeleko lomBuso. IKomiti le-ke kuzakufuneka ukuthi ihlale ibeke ilihlo ekuphakelweni kweembaseli ngamalanga.                                                                                                                                     

2.3. Ngokukhambisana nokuzibophelela kukaMengameli u-Ramaphosa kokuthi igadango urhulumende azalithathela umraro wegezi kufanele liqalelele woke umuntu begodu kubonisanwe ngalo nabo boke abafaneleko, uNgqongqotjhe wezamaBubulo kaRhulumende banoSihlalo weBhodi yakwa-Eskom sebakhe babamba imikhulumiswano yokuhlahla indlela nabarholi bamayuniyoni amathathu aseencwadini zakwa-Eskom, nezeemayini zamalahle kunye nezobunjiniyere.   
                                                                                                                                 
2.4. Umhlangano namayuniyoni ubike ngemiraro yakwa-Eskom yemininingwana yokusebenza neyehlelo lokuphehla igezi, neyokulungiswa kweensetjenziswa ukuthi zihlale zisebenza kuhle kunye neyokucinywa kwegezi kungakahlelwa. Umhlangano lo ubonisene ngezinto ekuzakukhulunyisanwa ngazo ngendlela ehlelekileko nakuhlanganwako kuyokubonisanwa ngomuso. Nendaba yokuhlelwa ngobutjha kwaka-Eskom nayo kubonisenwe ngayo, begodu zoke iinqhema zivumelene ukuthi zizakwandisa ukubonisana, kobanyana izokuzwakala ngcono indlela esazokukhanjwa le, kuzwakale ngcono nokuthi izakuba yini imiphumela yokukghedlha u-Eskom abe ziingaba ezintathu ezihlukeneko.  
                                                                                                                                  
2.5. Iimayini zamalahle zihlanganiswe ngaphasi komKhandlu wezeNjiwa weSewula Afrika (i-MINCOSA); emhlanganwenapho-ke kuvezwe imiraro emalungana nokusatjalaliswa kwamalahle, nemalungana neendleko nentengo yawo,   kunye nezinga (ikhwalithi) lamalahle elithengiselwa u-Eskom.   
                                                                                                                    
2.6. Kubuye kwabonanwa namabubulo wezobunjiniyera, ngaphasi komKhandlu wezobuNjiniyera weSewula Afrika (i-ECSA).  Woke amakoro akhethekileko kezobunjiniyera bekajanyelwe ziinhlangano ezizinikelele ukuwajamela, ekubalwa hlangana nawo ne-National Association of Black Engineers.    
                                                                                                                                                             
2.7.  I-ECSA icozulule imiraro eqalene no-Eskom yabe yenza neemphakamiso zokuthi iimfundiswa zeSewula Afrika nabosochwephetjhe kezobunjiniyera bangasiza njani emagadangweni arhabako afunekako wokunzinzisa ukuphakelwa kwegezi.  
                                                                                                                                 
2.8. I-MINCOSA ne-ECSA zizakusiza urhulumende ukusungula isiQhema sokuBuyekeza imiSebenzi nokuTjhejwa kwezinto kwa-Eskom, esizakumenyezelwa kungasimalanga mangaki.                                                                                                                                

3. Iimbaseli Ezivuselelwako
                
3.1. IKhabinethi iyasisekela isimemezelo sikaNgqongqotjhe wezaMandla u-Jeff Radebe, esifakazela umqondo weembaseli ezivuselelwako ekulawuleni umphumela omumbi kumbi wemithombo yeembaseli ezizinto ezadibezeseka ngaphasi komhlaba mandulondulo wekadeni (ama-fossil), njenge-oli namalahle.   
                                                                                                                          
3.2. Iimbaseli zisikghonakalisi esiyisika endleleni yeSewula Afrika yokuhluma komnotho womphakathi netuthuko. UmTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP) uthi iSewula Afrika nakufika umnyaka wee-2030, ubuncani bakhona izabe ifuna ii-20 000 zama-megawatts weembaseli ezivuselelwako. IHlelo lokuVuselelwa kweemBaseli labaPhehli abaziJameleko, (i-Renewable Energy Independent Power Producer Procurement Programme), selenze litho likhulu emnothweni, ekuvulweni kwemisebenzi, ekuthuthukiseni umphakathi, ekutjhugululeni umnotho kunye nekutjhugulukeni kobujamo bezulu.    
                                                                                                                        
3.3. Njengoba iSewula Afrika iragela phambili ngokufaka isandla esibonakalako emizameni yephasi loke yokuphungula irhasi eyikhabhoni nokwakha ibhoduluko elikwazi ukujamelana nobunjalo betlayimethi nje, urhulumende solo usazibophelele ekuqinisekiseni ukuthi kudlulelwa kuhle engomusweni elihlwengileko.                                                                                                                                                    
3.4. Mhlapha i-World Bank Group ikhe yasingatha imiKhonferensi yeembaseli ezivuselelwako —   (i-South African Renewable Energy and Energy Storage Systems Conference) - eKapa, ukusukela mhlana ama-25 ukuyokufika nakama-26 kuMhlolanja wee-2019, ngaphasi kommongondaba othi: “Batteries, Energy Storage and the Renewable Future – Towards a 100% Dispatchable Renewable Energy System.”  Iinthunywa ebezisemikhulumiswaneni yokubonisana le zivela emabubulweni weembaseli, ekorweni yezeemali, yezenzelwa, yababethimthetho, kwarhulumende kunye neemfundiswa, kanti zikhulumisene ngendima yetuthuko esele yenziwe ekorweni yeembaseli ezivuselelwako; lapha-ke kukhulunywa ngeendaba zokubekwa kwemithethokambiso, kokubekwa kwemithetho, iimali, amabhizinisi, ithekhnoloji, ukusetjenziswa kweensetjenziswa, amandla wokusungula, amakhowudi namazinga asetjenziswako nabekiweko afuneka ekukhulisweni kweembaseli ezivuselelwako.                                                                                                                               

3.5. Ithekhnoloji yokuvuselelwa nokubulungwa kweembaseli isenza sikghone ukutjhugulula amandla wegezi abe sibaseli, besikghone nokusibulungela ukusetjenziswa ngesikhathi esizako, nakunesidingo. Amahlelo wokubulunga iimbaseli aphungula isidingo sokwakha amandla wokusekela ngamalahle namkha amaplanti abaselwa ngamajenereyitha wegezi, ngaleyindlela-ke kuphunguke ukuphuma nokurhatjheka kwerhasi esilapheleko, bekwehle namandla wokutjhugulukatjhuguluka kobujamo bezulu. 
                                                                                                                       .
4. IHlelo LeeNdawo ZamaBubulo EziKhethekileko (ama-SEZ)  
    
4.1. IKhabinethi ithokozela ithemba elitjengiswe basisi bekhethwapha nebangaphetjheya ngokusisisa kwabo e-Saldanha Bay Industrial Development Zone (i-SBIDZ) ethuthuka ngezinga lamazwe ngamazwe ukuba yisika yetuthuko elizweni nelwandle. Lokhu-ke kuyingcenye yeHlelo le-SEZ lomNyango wezeRhwebo namaBubulo.  
                                                                                                                                   
4.2. Ukuvulwa kwama-SEZ elizweni lokeli kuhlanakela/kuphendulela ukubuthelelana kwemisebenzi yomnotho eendaweni ezithileko kwaphela zelizweli, ngenca yehlelo lombuso webandlululo lokuhlukanisa izakhamuzi ngokweendawo zokuhlala.     
                                                                                                                         
4.3. Solo avulwako, ama-SEZ abe nesandla esibonakalako ekudoseni amasiso wangaphandle, njengamasiso wemali emabhiliyoni amathathu wamaranda  asandukutlikitlwa mhlapha e-SBIDZ.    
                                                                                                                                
4.4. Hlangana nokhunye okubalwa ehlelweni lamasiso le-SBIDZ, kubalwa namanye amasiso amahlanu azakungezelela amanye amasiso we-R2.4 yamabhiliyoni wesikhatjhana esifitjhani newesikhathi esilingeneko sendawo yamabubulo le, nasele iphelile ukwakhiwa.                                                                                                                              

5. Ukuphakelwa Kwamanzi    
                  
5.1. IKhabinethi ithokozela umthangalasisekelo othuthukileko wehlelo lamanzi i-Mzimvubu Water Project Esiqhungqwini eTsolo, ngaphasi kwakaMasipaladi weNdawo yeMhlontlo, ePumalanga Kapa, njengesibonelo esitjengisa ukuthi urhulumende uragela phambili ngokwenza umsebenzakhe wokuzalisa iindingo zabantu, nanyana iSewula Afrika ililizwe lendlala yamanzi nje.                                                                                                                       
 
5.2. Ukuphumelela kwamahlelo wamanzi anjengaleli kuvula amathuba wemisebenzi kube kuqinisekise nokuthi abantu bathola amanzi abazawasebenzisa eendaweni abahlala kizo, ngokunjalo namafemu nawo athole amanzi azawasebenzisa eendaweni zamabubulo.   
                                                                                                                                                                          
5.3. Solo kwafika ihlelo lokubusa ngentando yenengi, mnengi umsebenzi esele wenziwe wokuqinisekisa ukuthi abantu bakghona ukuthola izenzelwa ekuphilwa ngazo ezinjengamanzi ahlwengileko. Pheze ama-90% amakhaya anamanzi aphuma epompeni njenganje.
                                                                                                                                    
6. Ukuphepha Eenkolweni
                      
6.1. IKhabinethi iyazisola izehlakalo ezibikiweko zokuthelisa namkha zokukhahlumezana kwabafundi, nokudlelezela kunye nezenturhu kezinye zeenkolo zelizwe lekhethweli. Abantwabethu kufuze bafundele eendaweni eziphephileko, nje-ke sikhombela boke abafundi, abafundisi, ababelethi kunye nabatjheji babantwana ukuthi basebenzisane ngomnqopho wokuvikela abantwabethu emirarweni yomphakathi, emzimbenabo kunye nemmoyeni.
                                                                                                                                       
6.2. IKhabinethi iyawabuka namapholisa wakwa-SAPS ngokuba neenyawo nezandla ezilula zokubopha abasolwa ababe nesandla emzameni wokudlelezela esikolweni esithileko se-Edenvale e-Gauteng.
                                                                                                                                     
6.3. IKhabinethi yenza isibawo esikhethekileko esiqaliswe emiKhandlwini eLawula iinKolo (ama-SGB) ukuthi ihlolisise umthangalasisekelo wakhathesi eenkolweni zayo ukuqinisekisa ukuthi iphephile imakho yesikolo, ihlale itjhejwa ngefanelo begodu ikulungele ukuthi kungafundiselwa kiyo.                                                                                                                                

7. Imikghwa Engafunekiko Yabanye Abarholi Bekolo   
                        
7.1. IKhabinethi idanile ukuzwa imibiko yeembikiindaba yamhlapha ekhuluma ngemikghwa engafunekiko yabanye abarholi bekolo. Kilokhu-ke kuqaliswe khulukhulu embikweni yomuntu ekuzwakala bona uvuswe kabafileko.  Akusikho kokuthoma-ke kuzwakala iziga ezikhambisana nalezi emalanganeni adlulileko, njengoba phela kukhe kwaba nesiga lapho abantu bebandla lesondo bafufuzelwa khona ngesibulaliinunwana esiyitjhefu, sathi sisezwile kwavela esinye isiga lapho abantu basezwa khona ipetroli, kwanga kuphalisanwa ngeziga, kwavela ezinye lapho abantu bafunzwa khona amakhondlo notjani.                                                                                                                           

7.2.  Abantu baya emasondweni bayokuthola ukuthobeka komphefumulo, kukaMoya, bathole namandla wengqondo, khulu khulu izinto zabo nazingakhambi kuhle, nalokhuya nabasebujameni bokucaphazeka lula. IKhabinethi ikhombela boke abantu ukuthi basebenzisane ngomnqopho wokusiza ekuqedweni kwemikghwa   yokusizakala ngomtlhago wabantu ipilwabo beyibekwe engozini.  Umthetho kufuze wenze umsebenzawo lapho kwenziwe khona ubulelesi ngegama lekolo.  IKhabinethi itjhejile nokuthi iKomitjhini yeKuliso nokuVikelwa kwamaLungelo wamaSiko, iKolo namaLimi womPhakathi (i-CRL Rights Commission) iyaphenya ngalemikghwa yabanye abarholi bezekolo esele ithanda ukurhagala; ukuphenywa kwayo-ke kuzakuvula ithuba lokuthi kuthathwe amagadango apheleleko azabakhawulisa lemikghwa abenzi bayo.
                                                                                                                       
8. Ikhetho Lelizwe Neleemfunda LomNyaka Wee-2019   
                                     
8.1. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika alungele navumeleke ukuvowuda, khulu khulu abantu abatjha abazabe bathoma ukuvowuda abatlolisele ukuvowuda ngeenkulungwana zabo, ukuthi asebenzise ilungelo lawo lokuvowuda ukuvowuda ekhethweni leliZwe neleemFunda ngeemFunda elizakweli, elizokubanjwa ngeLesithathu mhlana abu-8 kuMrhayili wee-2019, ngaleyindlela babe nelizwi eendabeni zengomuso lelizwe leSewula Afrika. 
                                                                                                                           
8.2. UMengameli u-Ramaphosa selamemezele eGazedeni yomBuso ukuthi ilanga lamhlana abu-08 kuMrhayili wee-2019 lilanga lekhetho lelizwe loke neleemfunda ngeemfunda. Lokhu-ke kutjho ukuthi irhelo labavowudi selivaliwe, ngokomthetho, begodu abantu angeze basavunyelwa ukuzitlolisela ukuvowuda ekhethweni langoMrhayili.   UMengameli ubuye wamemezela nokuthi mhlana abu-08 kuMrhayili wee-2019 (ilanga lekhetho) uzakuba yiholideyi yelizwe loke, ngokwesiGaba 2A somThetho wamaHolideyi womnyaka we-1994 (umThetho Nomboro 36 we-1994), njengokukhitjelelwa kwawo.  
                                                                                                                          
8.3. ESewula Afrika ilungelo lokuvowuda limphumela weminyaka eminengi yokuzabalazela ikululeko. Lelilungelo latholakala kabudisi khulu, njengoba babanengi kangaka nje abantu bekhethu, abaduna nabasikazi, abalahlekelwa yipilwabo balwela ikululeko.   
                                                                                                                                 
9. U-Caster Semenya

9.1. IKhabinethi njengeSewula Afrika yoke ijame beyisimelele ekusekeleni umntazana wekhethu osimangaliso, u-Caster Semenya. Indabakhe, elalelwe eKhotho yezokuLamula kezemiDlalo, ingaphezulu kwendaba yemidlalo nje.  Imalungana namalungelo wobuntu asisekelo nesithunzi semvelo sabo boke abantu.   
                                                                                                                             
9.2. Sikhombela boke abantu ukuthi batjengise isekelo labo kilomzamosisungulo we-#HandsOffCaster. Asitjengiseni iphasi ukuthi sisitjhaba esinegugu ngokwenza okulungileko, ngokulingana nangokuhlonitjhwa kwesithunzi sabantu.
                                                                                                                                 
10. IBubulo  LezokuTlama  
                        
10.1. IKhabinethi iyayithokozela imiphumela emihle yokubonisana yeBubulo LezokuTlama ebeyidoswa phambili nguNgqongqotjhe wezokuThintana uStella Ndabeni-Abrahams, ebanjwe ngaphasi kommongondaba othi: “Leveraging on Digital Platforms for Fourth
Industrial Revolution (4IR) Creatives.”  Umnqopho walokhu bekukubonisana nebubulo lezokutlama kobanyana kuzokulinganiswa igalelo le-4IR ekorweni yezokutlama nakezokurhatjha kunye nekorweni yokubukelwa kulalelwe (i-audio-visual), nokwakha iinkundla ezihlelekileko zababelani zokwenza amatjhuguluko.  
                                                                                                                          
10.2. Abebasemikhulumiswaneni le bavumelene ngokuthi urhulumende kufanele abonisane nababelani nePalamende malungana nomThethomlingwa oTjhugulula umThetho weLungelo lobuNikazimtlolo, ngomnqopho wokuhlanganiswa komTlolo wokuTjhugululwa kweembikiiNdaba, kukhulunyisanwe neenjamiso zokurhatjha ngomnqopho wokukhalima ukudliwa izandla kwabavezi abancani nabazijameleko, bekuqinisekiswe nokuthi abanikazi bomthamo orhatjhwako bazuza ngokufaneleko emthamweni wabo osetjenziswe eenkundleni ze-inthanethi namkha zethungelelwanohlanganiso.      
                                                                                                                         
11. Amasinga-akhawundi Eenkundleni Zokuthintana Zeembikiindaba  
                                          
11.1.  IKhabinethi izwakalisa ukutshwenyeka kwayo ngesinga-akhawundi se-Linkedln nese-Facebook ezenziwe inga ngezaboNgqongqotjhe nezamaSekela waboNgqongqotjhe.  
                                                                                                                                                                                                                                                  
11.2. Sifisa ukuyelelisa amalunga womphakathi ukuthi akangadurhiswa abe afakwe ngehloko ezintweni ezingakalungi ngilezizenzo zokulingisa ama-akhawundi, amanye wawo enza iinthembiso ezingekho zamathuba wamabhizinisi angekho, abe akhombele nabantu ukuthi babhadele imali kobanyana bazokukghona ukuthola lamathuba wamabhizinisi. Akunalunga leKhabinethi elingabiza imbadela yananyana yini ngeenkundla zokuthintana zeembikiindaba. Nayibe kukhona lapha uzaza khona, thintana neminyango karhulumende ngokwahlukahluka kwayo, uthole isiqiniseko ku-www.gov.za.        
                                                                                                                       
11.3. Amalunga womphakathi akhuthazwa bona atjheje ayelele, begodu labo esele bagolwe ngilababogalajani abayokubika emapholiseni khona nje.      
                                                                                                               
11.4. IKhabinethi iyazisola izenzo ezenziwa ngegama labongqongqotjhe namkha ezenziwa nanyana ngaliphi igama lelunga lomphakathi ngamasinga-akhawundi weenkundla zokuthintana zeembikiindaba.                                                                                                                                      

11.5. Sizibambela kude namkha singahlotjaniswaneenkulumo ezikhulunywa ngilamasinga-akhawundi, nemibono yawo kunye neenthombe zakhona.
                                                                                                                          
12. I-Venezuela

12.1. IKhabinethi iphatheke kumbi ngokuvungama kwezinto e-Venezuela, khulukhulu imiraro ekufuze itjhejwe ngokurhabako yebangamatlhuwo abantu belizwe le-Venezuela abaqalene nayo. Siyayithokoza imizamo yeHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) yokusiza abantu balapho ngesizo abalidingileko, begodu beyikhombela nomphakathi wamazwe ngamazwe ukuthi usekele abantu be-Venezuela ngaleziinkhathi zobudisi.
                                                                                                                         
12.2. Ukudlula lapho, iKhabinethi isekela nesibawo sokobana abantu be-Venezuela banikelwe ithuba lokuzikhethela ngokwabo ingomuso labo.  Ngalokhu esikhe sakubona lapha eSewula Afrika, sikholwa ukuthi isisombululo sikanomphela sokurarulula imiraro ye-Venezuela singatholakala kwaphela ngekulumiswano yesipolitiki yangekhaya neqalelela boke abantu abathintekako kilo ilizwe le-Venezuela.  
                                                                                                                              
B. IinQunto ZeKhabinethi                               
13. UmTlamo wokwEnzaweliZweloke (i-NAP)  Wokulwa NeBandlululo, NokuNinwa KwamaPhandle Nokhunye UkuNgabekezelelani OkuKhambisana Nalokhu   

                                                                                                                    
13.1. Solo kwangomnyaka we-1994, iimphathimandla zamahlandla woke wokubusa ngokulandelana kwawo solo zisebenzela ukubumbanisa abantu bekhethu, zikhwezelela ibumbano lesitjhaba soke ibe ngahlanye ziqinisekisa ukuthi umphakathi usebenzisana ngokuzwana khudlwana. Ukwelapha amanceba wokuhlukana kwesitjhaba kwesikhathi esidlulileko msebenzi ekufuze uhlale usenziwa soke isikhathi, ukhambisane nokwandiswa kwabantu abavulelwa amathuba womnotho angcono. Ngenca yalokhu-ke, iKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kweHlangano yeenTjhaba eziBumbeneko kwe--NAP  Ezokulwa NeBandlululo, NokuNinwa KwamaPhandle Nokhunye UkuNgabekezelelani OkuKhambisana Nalokhu.                                                                                                                                 

13.2. Lokhu-ke kulandela imikhulumiswana enabileko ebanjwe neminyango karhulumende, iinJamiso eziSekela iNtando yeNengi zesaHluko seThoba somThethosisekelo, iinhlangano zomphakathi kunye nababelani abafaneleko eemfundeni zoke.
                                                                                                                                       
13.3.  I-NAP izakufaka isandla ibe iqinisekise ukuthi urhulumende ukhambisana neembopho zamazwe ngamazwe, zesiphande kunye nezelizwe, khulu khulu isiVumelwano samaZwe ngamaZwe sokuPheliswa kwayo Yoke imiHlobo yeBandlululo nesiVumelwano se-Durban (i-Durban Declaration and Programme of Action) kunye neHlelo lomBuso elamukelwa yi-UN ngemva kweKhonferensi yeHlandla lesiThathu yokuLwa neBandlululo (i-WCAR) eyayibanjelwe e-Durban, KwaZulu-Natala ngomnyaka wee-2001.                                                                                                        
                                                                                                                         
14.  Irherhokambiso Lokuzithandela EsiVumelwaneni EsiLwa NokuKhahlumeza Nezinye Iindlela zeLunya, ZokuTlhoga Ubuntu Namkha Zokujezisa  
                                                                                                            
14.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende kweRherhokambiso Lokuzithandela EsiVumelwaneni EsiLwa NokuKhahlumeza Nezinye Iindlela zeLunya, ZokuTlhoga Ubuntu Namkha Zokujezisa  kobanyana lifakazelwe ngokwesiGaba 231(2) somThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika womnyaka we-1996.
                                                                                                                              
14.2. Ukufakazelwa komthethosisekelo kukhuthaza ikambiso yokuthi amandla karhulumende alawulwa mthethosisekelo, namalungelo wobuntu begodu lokho kukhambisana neembopho zeSewula Afrika emazweni ngamazwe. UmThethosisekelo uphethe amandla wokukhandela ukwephulwa kwamalungelo womuntu obanjiweko wabekwa endaweni yabomthetho ngokuvunyelwa mbuso namkha ngokuvunyelwa mlayo wekhotho. 
                                                                            
15. Imitlamo Yemalisikhumbuzo     
                                                                                                                                                                          
15.1. IKhabinethi ivumele imitlamo yemalisikhumbuzo ekufuze ikhutjhwe ngeminyaka yee-2019-2021:

a) 2019 ‘Sigidinga Imalisikhumbuzo YeSewula Afrika: Ma-25 WemiNyaka Yentando Yenengi YangokomThethosisekelo’;      
b) 2019-2021  imalisikhumbuzo yethorwana yegolide epheleleko: Iinyamazana Ezi-5 EziboPhunyurha BamPhethe (Ezikulukazi) Ze-Afrika (Africa’s Big 5) ;   
c)  2019-2021 yemalisikhumbuzo yethorwana yeplathinamu:  Iinyamazana Ezi-5 Ezibophunyurha BamPhethe (Ezikulukazi) E-Afrika;     
d) 2020 yemalisikhumbuzo yethorwana ye-Natura: Inguzimakhwela YeliZwekazi ( i-Supercontinent Gondwana);                                                                        
e) 2020 imalisikhumbuzo yethorwana ye-Natura: Imalisikhumbuzo yama-R25 yesiliva: Indabuko Yomuntu [Cradle of Humankind] -  Abantu bemaNdulondulo (ama-Hominid); 
f) Utiki wee-2020 2½c nerherho lama-R2 womqhele: Okusungulwe ESewula Afrika - Retinal Cryoprobe;  
g) 2020 ithorwana enombala ye-R10 neye-R5:   IiNyoni NamaThuthumbo we-Cape Winelands Biosphere Reserve; kunye
h) Neenthorwana ze-Natura zomnyaka wee-2021: Ithorwana ye-R25 yesiliva:  Inguzimakhwela YeliZwekazi (i-SupercontinentGondwana).

C. ImiThethomlingwa                        
16. UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho WezeVakatjhobukelo

16.1. Zevakatjhobukelo yikoro ephethe ithemba elihle khulu lamathuba amahle okubabazekako, ngalokho-ke kufanele bona zibabalelwe, zihlengwe kobanyana zizokuhluma, zithuthuke ukuya phambili. I-NDP iyalilemuka iqiniso lokuthi zevakatjhobukelo zinethuba lokuba ngenye yeensika zokuhlumisa nokuthuthukisa umnotho. 
                                                                                                                                        
16.2. Emizameni yayo yokulinga ukulandelela ukuphakanyiswa kwamandla wezevakatjhobukelo ekwakhiweni kwemisebenzi nekungeniseni imali, iKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezeVakatjhobukelo kobanyana umphakathi uphefumule ngawo; lomthethomlingwa-ke utjhugulula umThetho wezeVakatjhobukelo wee-2014 (umThetho Nomboro 3 wee-2014).
                                                                                                                                                     
16.3. Amatjhuguluko enziwako lawa enza ubungcono endleleni yokuphathwa kwezeVakatjhobukelo leSewula Afrika njengesijamiso esingaphasi kwelawulo lebhodi. Godu ahlomisa noNgqongqotjhe wezeVakatjhobukelo ngamandla wokubeka izinga lokuhlukanisa isilinganiso sokuqatjha indawo yokuhlala isikhathi esifitjhani.                                                                                                                                 

16.4. UmThethomlingwa lo ubeka neemfuneko ekufuze abasovakatjhobukelo babe nazo, ubuye godu ubeke neendlela zokulawula abosovakatjhobukelo.   

17. UmThethomlingwa Wee-2019 WeZiko LeemBawo Zezenzelwa  
                                                                                                                         
17.1. Njengesitjhaba sizibophelele ekuvuleni nekuqinisekiseni ukuthi anabile amasango wokuthola ifundo ephakemeko nokuthwasiswa ngemva kwakamethrikhi. Okuqakatheke khulukhulu kilelihlelo kukuthi abafundi boke bayakghona ukwenza iimbawo ehlelweni linye elifanako, elingabizi imali enengi, nelilula elizabavumela ukufaka iimbawo zabo emazikweni wefundo ephakemeko nokuthwasisa wemihlobo ngemihlobo.  Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi ivumele ukumenyezelwa emphakathini kobanyana umphakathi uphefumule ngawo lomThethomlingwa   wee-2019 weZiko leemBawo zeZenzelwa, eGazedeni yomBuso.  
                                                                                                                                       
17.2. UmThethomlingwa lo uvula ithuba lokusungulwa kwesijamiso esizakuhlela ngobutjha ihlelo lokufaka iimbawo zokufunda emazikweni wefundo ephakemeko nokuthwasisa,  liphungule iindleko zokufaka isibawo sokufunda emazikweni wefundo ephakemeko, linikele abafakiimbawo imininingwana yamahlelo wefundo libe lenze nomNyango wezeFundo ePhakemeko nokuThwasisa nezinye iinjamiso zefundo ephakemeko zikwazi ukubeka ilihlo emahlelweni wokwenza koke okwenziwako ngendlela elungileko nefaneleko, kuqalelelwe nobunjalo bezakhamuzi zeSewula Afrika ngokuphelela kwazo.                                                                                                                                                                               

18. UmThethomlingwa wezamaBulungelo weeNcwadi womPhakathi NezokwAzisa  weSewula Afrika  womNyaka wee-2019
                                                                                                                    
18.1. Ngokulandelela isiko lokukhuthaza ukufunda esitjhabeni seSewula Afrika, iKhabinethi ivumele ukumenyezelwa komThethomlingwa wezamaBulungelo weeNcwadi womPhakathi NezokwAzisa weSewula Afrika wee kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.  UmtheThomlingwa lo unqophe ukulungisa iindaba zetjhuguluko ngokutholela umphakathi amabulungelo weencwadi (amalayibhrari), khulu khulu umphakathi owawudinywe amathuba phambilini.  
                                                                                                                                                        
18.2. Njengoba ukutholakala kwamalayibhrari wombuso kumsebenzi wabomasipaladi nje, umThethomlingwa lo uveza iindlela namazinga ekufanele amalayibhrari asebenza kuhle alinganiswe ngawo, hlangana nokhunye. Ubuye godu ukhuthaze ukusebenzisana ngokuhlanganyela nangokulungelelwa kwemisebenzi kiyo yomithathu imikhakha karhulumende malungana namalayibhrari womphakathi nezokwazisa.  
                                                                                                                                                  
18.3. Nasele uphasisiwe umThethomlingwa lo, uzakulungisa ukutjhiyana ngendima kwamalayibhrari womphakathi okwabangelwa mithetho yombuso webandlululo, bese uletha imithombo yamandla eyaneleko ezakusetjenziswa babantu abakhubazekileko, ilutjha, abadala kunye nabantu abangakhulumi ilimi lesiNgisi eendaweni zemadorobheni nezemakhaya. UNgqongqotjhe wezobuKghwari namaSiko uNathi Mthethwa uzokubiza umhlangano weembikiindaba lapho azakwethula bekahlathulule khona lomThethomlingwa.                                                                                                    

D. Iminyanya Ezako                       
19. Ukutlikitlwa KwesiBopho Sokuqeda Inturhu Eqothele Ubulili Obuthileko (i-GBV)    

                                                                                                                 
19.1.  Ipi yokulwa nomraro orhageleko wenturhu yobulili (i-GBV) izokuqiniswa ngamandla ngeLesihlanu mhlana abu-8 kuNtaka wee-2019 mhlazana uMengameli u-Ramaphosa, ngokusizana neenhlangano ezimbadlwana ezingasizombuso, atlikitla isiBopho sokuqeda i-GBV. Umsebenzi wokutlikitla lo uyokwenzelwa eMonti, esePumalanga Kapa, emveni kobana ngenyanga kaSinyikhaba nyakenye uMengameli akhe abamba imiKhulumiswano  yeenKhulu ngeNturhu Eqothele Ubulili neyokuBulawa kwabaNtu abaSikazi babaNtu abaDuna.                                                                                                               

20. UmHlangano WeHlandla Lama-63  WeKomitjhini YeHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko (i-UN) NgobuJamo BabaNtu AbaSikazi     
                                                                                                             
20.1. UNgqongqotjhe wezaboMma uBathabile Dlamini uzokuthwala ibandla leenthunywa eliyokwethula umbiko welizwe leSewula Afrika emHlanganweni weHlandla lama-63 weKomitjhini ye-UN ngobuJamo babaNtu abaSikazi oyokubanjelwa e-New York, ese-USA, mhlana ali-13 kuNtaka wee-2019.    
                                                                                                                          
20.2. IKomitjhini ye-UN le izakuqala “amahlelo wezokuvikela emphakathini, iqale ukutholakala kwezenzelwa zomphakathi nomthangalasisekelo obambelelako kezokulinganiswa kobulili nokuhlonyiswa kwabomma nabantazana,” njengommongondaba oliqalontanzi. Umbiko lo uzakuphakamisa ukuzibophelela kweSewula Afrika ekulungiseni ukutjhiyana ngendima hlangana kwabaduna nabasikazi elizweni leSewula Afrika, uragele phambili nangokufaka amahlelo nokuthatha amagadango wokulungisa lokhu.                                                                                                                               

21. Amasiso Kezeemayini   
               
21.1. IKhabinethi iyakuthokozela ukuvulwa ngokusemthethweni nguMengameli u-Ramaphosa kwemayini i-Vedanta Zinc International e-Gamsberg, eseTlhagwini Kapa ngeLesine mhlana ama-28 kuMhlolanja wee-2019.                                                                                            

21.2. Imali engaphezulu kwama-R21.8 wamabhiliyoni esisiswe kilemayini yakhelela phezu kokuzibophelela ngokusisa okwenziwe eKhonferensini YezamaSiso yokuthoma  ebanjwe nyakenye, etharhulule ummoya omutjha wokuthuthukiswa kwamabubulo nomnotho elizweni leSewula Afrika.    
                                                                                                                        
21.3. Isigaba sokuthoma semayini le sizokuthola amasiso ayi-R5.5 wamabhiliyoni, kanti-ke kulinganiswa ukuthi izakusebenza iminyaka engaphezulu kwama-30. Imayini le izakuqatjha abantu abazii-3000 nayisakhiwako, kanti-ke izakuqatjha abama-700 abazakusebenzela safuthi.                                                                                                                               

22. Imikhulumiswano Yokuthoma Yekoro Yezokuthutha Elwandle  
                                                                                                                           
22.1. Ekuphenyisiseni ukuya phambili ngamandla iSewula Afrika engaba nawo njengelizwe lomnotho welwandle ohlathululwa lirhwebo lawo nobujamo balo belizwe eendleleni ezikulu zokurhwebelana ngelwandle, uDorh. Blade Nzimande uzokusingatha amalanga amabili imiKhulumiswano yokuThoma yeKoro yezokuThutha eLwandle, ukusukela mhlana ama-28 kuMhlolanja ukuyokufika nali-1 kuNtaka wee-2019, e-Durban, KwaZulu-Natala.   
                                                                                                                                
22.2. Imikhulumiswano le itjengisa ukuzibophelela okwenziwe mNyango wezokuThutha ngomnyaka wee-2019 ukurhabisa ukuphunyeleliswa komThethokambiso oPheleleko wezokuThutha kezeLwandle (i-CMTP) ovunywe yiKhabinethi ngomnyaka wee-2017.    
                                                                                                                                    
22.3. Imikhulumiswano le izakuqalelela amagadango ekufuze athathwe ngomnqopho wokuthuthukisa amatjhuguluko, nokudosela amasiso emahlelweni womthangalasisekelo wezelwandle oqakathekileko, athathwa njengaqakatheke khulu ekunikeleni iSewula Afrika isikhundla sokuba liZiko LezeLwandle LamaZwe NgamaZwe. Godu lokhu kulungiselela nokuvulwa komKhandlu WezokuThuthukiswa KweKoro YezokuThutha ELwandle, njengokombono we-CMTP.
                                                                                                                                               
23. ImiSebenzi Emihle Yemvelo   
            
23.1. UMengameli u-Ramaphosa uzokuthwala IJima Lemisebenzi Emihle Yemvelo  elizokuragwa ilizwe lokeli, mhlana abu-8 kuNtaka wee-2019, e-Bufalo City, esePumalanga Kapa. Umsebenzi wokuqinisekisa ukuthi kuba nebhoduluko elihlanzekileko neliphephileko kumsebenzi osibopho wawo woke amaSewula Afrika.  
                                                                                                                      
23.2. Ukuthi iindawo zethu zihlale zihlanzekile beziphephile, kuthoma ngathi begodu kuqakathekile ukuthi amakhaya namabhizinisi abe nemikghwa emihle nebambelelako yokuphila ngokuhlanzeka.                                                                                                                                

23.3. UMengameli uzakubuye avule ijima le-Operation Phakisa: Chemical and Waste Economy, enqophe ukusekela umnotho weSewula Afrika ukube ngakelinye ihlangothi kuphungulwe amacaphazelawesilaphazeko elethwa makhemikhali nefucufucu  phezu kwebhoduluko lelizwe.                                                                                                                                   

24. IJima LokuKhuthaza Ukufunda leliZweloke

24.1. UMengameli u-Ramaphosa uzakubuye akhwezelele ihlohlomezela yeJima LokuKhuthaza UkuFunda leliZweloke eliyokubanjelwa eMdantsane esePumalanga Kapa mhlana abu-8 kuNtaka wee-2019.  Ihlelweli linqophe ukuphakamisa izinga lokufunda ngcono kwamaSewula Afrika ngokuwafaka ummoya wethando lokufunda.                                                                                                                       

25. Umkhakha Wabathiyiinhlambi Abasakhasako     
   
25.1. Umnyango WezokuLima, ZamaHlathi Nezeenhlambi (i-DAFF),  ngokukhambisana nomThetho wemiThombo yeLwandle ePhilako (umThetho Nomboro 18 we-1998) njengokutjhugululwa kwawo, uzokunikela abathiyi beenhlambi abasakhasako amalungelo wokuthiya ngemanzini e-Matigulu, KwaZulu-Natala, mhlana ali-14 kuNtaka wee-2019. Lokhu-ke kuza ngemva kobana kusikinyiswe lelihlelo e-Port Nolloth eseTlhagwini Kapa.                                                                                                                                          

25.2.  I-DAFF ibuye yenza umsebenzi otjhujileko wokufundisa, wokuzuzisa khulu khulu abomma kileziindawo. EPumalanga Kapa neTjingalanga Kapa nakhona kuzakwenziwa soneso. IKhabinethi iyasithokozela isisetjenziswa sethungelelwanohlanganiso esikhandwe yi-DAFF, esibizwa ngokuthi yi-Abalobi app, esinqophe ukusiza abathiyi abasakhasako bona bakghone ukuthintanisa umsebenzabo wokuthiya ngemanzini elwandle nemakethe efaneleko, njengeentolo ezithengisa iinhlambi nje.                                                                                                                                    

E. Imilayezo                     
26. Siyabathokozisa     

                
26.1. IKhabinethi ithokozisa:    

  • Umfodi wangemanzini u-Allen Walker we-Warner Beach ngokuthumba kwakhe unongorwana wokufoda abotjhaka ephaliswaneni i-World Shootout 2018 ebelibanjelwe eJarimani.                                                                                                 
  • Umpheki (uTjhefu) u-Kobus van der Merwe we-Wolfgat Restaurant e-Patemoster eseTjingalanga Kapa, othumbe uNongorwana weRestjurente yomNyaka emnyanyeni wokuthoma we-World Restuarant Awards ebewubanjelwe e-Paris, ese-France.                                                                                                         
  • Abantu be-Nigeria nebe-Senegal - beyifakazela namazizo weKomitjhini yeHlangano yoBunye be-Afrika – ngokubamba kwabo amakhetho abe yipumelelo.  Nje-ke silindele ukuqiniswa kobudlelwano bokusebenzisana kezepolitiki, zomnotho kunye nobudlelwano bokurhwebalana hlangana kweSewula Afrika namazwe la womabili.    

                                                                                                                                   
27. Silila Imbiko   
                     
27.1. IKhabinethi njengoMengameli u-Ramaphosa izwakalisa amagama wokutjhiriya ngokulala komvumi we-Jazz nokhe wethweswa uNongorwana weliZweloke i-Order of Ikhamanga, uMma u-Dorothy Masuka, odlule ephasini aneminyaka ema-83.  Umma uMasuka uzakukhunjulwa khulu ngelifa alitjhiyele iSewula Afrika nelizwekazi le-Afrika loke kezomvumo.                                                                                                        

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams - UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi (i-GCIS)           
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore