IsiTatimende SomHlangano weKhabinethi wamhlana ama-24 kuSewula wee-2018 

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu mhlana ama-24 kuSewula wee-2018, e-Tuynhuys, eKapa.

A. Ezingundabamlonyeni

1. IsiTatimende somThethomgomo weSabelomali saPhakathi komNyaka  (i-MTBPS)

1.1.  IKhabinethi yemukela ikulumo ye-MTBPS yokuthoma kaNgqongqotjhe wezeeMali uTito Mboweni, enzinze khulu kukolelo ethi ubujamo beSewula Afrika bungatjhuguluka.

1.2.  I-MTBPS yomnyaka wee-2018 itshwaya iinqunto ezibudisi zezomnotho nezeemali zombuso ezinqophene norhulumende eminyakeni emithathu ezako. Izinga lokukhula komnotho emnyakeni wee-2018 lehliswe ukusukela ku-1.5% ukuya ku-0.7% kanti nobujamo bephasi loke busesemraro emazweni asakhasako kezomnotho. I-MTBPS yomnyaka wee-2018 ikhambisana nehlelo likaMengameli lokuvuselela nokukhuthaza umnotho elizokufakazelwa kunzinza kokulawulwa kweemali. 

1.3. Urhulumende uhlala azimisele ngokuqalelela umnotho onzinzileko, nokho khekwaba khona ukutjhelela selokhu kwethulwa iSabelomali somnyaka wee-2018 ngoMhlolanja wanonyaka. Urhulumende uzibophelele ukunzinzisa nokwehlisa isikolodo selizwe. Ngokuqalelela ubujamo bezomnotho obubudisi, isitjhukumiso sokwabiwa kweemali siyaraga nokutjheja qangi amahlelo amakhulu wezehlalakuhle asekela ifundo esisekelo, zamaphilo, iimbonelelo zezehlalakuhle, amanzi, iindlwana zamanzi nezenzelwa zegezi.

2.  UmButhano wezamaPhilo ohlelwe nguMengameli 
2.1. IKhabinethi yemukela imiphumela yomButhano wezamaPhilo ohlelwe nguMengameli onqophe ukutjheja iintjhijilo ezihlukileko eziqalene nehlelo lombuso lezamaphilo. Lemiphumela izakuqinisa amalungiselelo wokuphunyeleliswa kweTjhorensi yokuQalelela zamaPhilo yeliZweloke (i-NHI).

3. Ukwabiwa Ngobutjha Kwenarha

3.1. Ikhabinethi yemukela amahlelo aragako wokuphunyeleliswa wokwabiwa ngobutjha nokubuyiselwa kwenarha ebanikazini okunqophe ukulungisa ukuninwa kwangaphambilini nokusiza ngokukhuliswa komnotho.

3.2. UMengameli uRamaphosa udose phambili umnyanya wokubuyiselwa kwenarha lapho amahekthara wenarha angaphezu kwee-4 586 anikelwe umphakathi waKwaMkhwanazi Empangeni, KwaZulu-Natala. 

3.3. Umphakathi waKwaMkhwanazi uzokufumana iimbonelelo zokusiza ngemva kokubuyiselwa inarha nesekelo elizokukhulisa ikghonakalo yezomnotho wendawo leyo. Lokhu kutjhugulula imiphakathi elimela ukuziphilisa ukobana ibe balimi ababosomabubulo nabanini bamabhizinisi kuthungelelwano lokuthenga ngokuthengisa ipahla esendawenabo.

3.4. Urhulumende uzibophelele ekusekeleni ituthuko yamabhizinisi wezokulima asakhasako, afaka hlangana amaphrojekthi wokutjhugululwa kwenarha ama-262 
azokusiza ilutjha nabomma kizo zoke iimfunda.

4. Ukubhuruzwa komthangalasisekelo womphakathi

4.1. IKhabinethi iveze ukutshwenyeka kwayo ngokubhuruzwa komthangalasisekelo weenthuthi. Izenzwezi ziqalela phasi ukuzibophelela kukarhulumende ekulethweniI kwezenzelwa emiphakathini eyadinywa amathuba ngaphambilini. Akukho ukusilingeka okufuze kukhutjhelwe phezuI kwepahla yomphakathi. Ukoniwa kwepahla yomphakathi kudima abatlhagako izenzelwa abazitlhoga khulu.

4.2. IKhabinethi ikhombela amalunga womphakathi ukuvula amehlo asebenzisane nebomthetho ukubopha labo abathintekako. IKhabinethi itjhejile godu bonyana isiQhema sezoBulungiswa, ukuVikelwa kobuLelesi nezokuPhepha sizokuqalana nobujamobu ngefanelo.  

5. Umsebenzi wokuqatjhwa kukaMnqophisi weBandla lezokuTjhutjhisa leliZweloke (i-NDPP)

5.1. IKhabinethi yemukele indlela etjha yokuqatjha i-NDPP. UMengameli Ramaphosa uhlome iPhaneli yokuLuleka ezokutshwaya godu itjhuke ngemibuzo abantu abafanele kuqatjhelwa isikhundla sokuba yiHloko yeBandla lezokuTjhutjhisa leliZwe (i-NPA). Iphaneli le gade ihlangene kokuthoma kileveke godu ilindeleke ukwethulela uMengameli amagama ahlungiweko mhlana ali-7 kuNobayeni wee-2018. 

6. ISahlulelo seKhotho yomThethosisekelo

6.1 IKhabinethi ibonisene ngeSahlulelo seKhotho yomThethosisekelo ngokusetjenziswa, ukutjalwa nokuziphathela ibange komuntu omkhulu ngerhorhomejeni azikhokhele lona ngemsitheleni kunye nomthelela walo. Amalunga womphakathi ayakhonjelwa ukuzifundela azwisise isahlulelwesi ngombana ukusetjenziswa kwebange tjhatjhalazi namkha hlangana komphakathi akukavunyelwa. Godu, isahlulelwesi khange simemezele ngokubasemthethweni kokuthengiswa kwebange.

6.2 IKhabinethi iyavuma bonyana lesisahlulelo sikhona ngendlela yeminye imithetho engakhambisana nokusetjenziswa, ukuphatha nokutjala ibange. IKhabinethi isafuna ukwelulekwa ngendaba le.

7. UmButhano ngokuPhepha eenKolweni 

7.1. IKhabinethi yemukela umButhano wamhlapha omayelana nokuPhepha eenKolweni ngaphasi kobudosiphambili bukaNgqongqotjhe wezeFundo esiSekelo u-Angie Motshekga. Lomhlangano uhlanganise ababambindima bezefundo nebangaphandle ngomnqopho wokufumana ipengu ngeendaba zokuphepha eziqalene neenkolo ngelizweni nokuhlahla indlela yokuletha ubujamo bebhoduluko eliphephileko ngeenkolweni.

7.2. Lokhu kuza ngemva kwezehlakalo zenturhu kezinye zeenkolo, kufaka hlangana ukubulawa ngelunya kukatitjhere oneminyaka ema-24, uNom. Gadimang Daniel Mokolobate, owabulawa ngokuhlatjwa ngomukhwa mfundi eRamotshere Secondary School ese-Zeerust, eTlhagwini Tjingalanga.

7.3. Boke ababambindima bavumelene bonyana inturhu erhageleko le emiphakathini khulukhulu neenkolweni, ayamukeleki nokobana kutlhogeka itjhebiswano lokuqinisekisa bonyana iinkolo ziba yindawo ephephileko kibotitjhere nabafundi.

8. IinHlahlubo zikaMethrigi 

8.1. IKhabinethi ifisela boke abafundi ipumelelo kilesisikhathi, khulukhulu beGreyidi ye-12. Kungekokuthoma bonyana nonyaka umnyango uzokutlolisa iinhlahlubo zeLimi lamaTshwayo leSewula Afrika (i-SASL) ezingeni leLimi leKhaya kubafundi abangezwako abama-58 eenkolweni ezili-10. Iinhlahlubezi zizokuthatha ngaphezulu kweemveke ezihlanu nesiquntu godu zizokuphela mhlana ama-28 kuSinyikhaba.

8.2. Abafundi ngelizweni loke bazokutlikitla isibopho noma isifungo sokuzinikela ukuhlonipha isithunzi seenhlahlubo ngokungazibandakanyi eentweni ezingakalungi. Ababelethi nabatlhogomeli bayakhuthazwa ukusekela abafundi kilesisikhathi esiqakathekileko sekhambo labo lezefundo. Kuqakathekile ukukhuthaza abafundi ukobana baphothule iimfundo zabo. 

B. IinQunto zeKhabinethi

9. IKhabinethi ivumele ukumenyezelwa kweeNdawo zeeMila zeManzini eziVikelweko (i-MPAs) ezima-20 njengengcenye ye-Operation Phakisa: IThungelelwano eliJamele ama-MPA womNotho weLwandle.
Inzuzo yomsebenzi lo ongezelelweko, hlangana nokhunye, izokuvumela ituthuko yezevakatjhobukelo, elitjheja namkha elihlwengisa ibhoduluko nokukhuphula ukufikeleleka isisetjenziswa esilawulwa kuhle kibosomabubulo ababhura ngeemfesi. Imisebenzi etjhukunyisiweko le yaba mphumela wemikhulumiswano nabo boke ababambindima. Ama-MPA azokukhutjhwa kuGazede kaRhulumende.

10. IKhabinethi ivumele iHlelo leliZweloke lokuSebenza (i-NAP) leSewula Afrika lesiBili eliBuyekeziweko neliLungelelanisiweko uKukhandela ukuKatjwa kwamaHlathi, ukoniwa kweNarha eVundileko, ukuRhurhuleka kweNarha nokuKhandela imiThelela yeSomiso (kusukela emnyakeni wee-2018 ukufikela kewee-2030). I-NAP inqophe ukufaka isandla ekongiweni nekusetjenzisweni kwenarha yethu nezinye izenjiwa.

ISewula Afrika isekele isiVumelwano seHlangano yeBumbano leenTjhaba sokuKhandela ukuKatjwa kwamaHlathi sangomnyaka we-1997. NgokweNdima ye-9 yesivumelwanesi iinhlangano zilindeleke ukulungisela nokusebenzisa i-NAP njengetshwayo eliyikaba yeqhinga lokukhandela ukukatjwa kwamahlathi ngomnqopho wokuvikela isomiso. ISewula Afrika yatlama i-NAP yayo yokuthoma ngomnyaka wee-2004.

C. ImiThethomlingwa

11. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa kuGazede kaRhulumende isiKhibelelo somThethomlingwa wabeNtwana. UmThethomlingwa lo unqophe ukuqinisa itjhebiswano hlangana neminyango neenhlanganweni ngokutlhogonyelwa nokuvikelwa kwabentwana.  

Iinkhibelelwezi zikhambisana neSahlulelo seKhotho ePhakemeko yeTlhagwini Gauteng esakhutjhwa ngoSinyikhaba womnyaka wee-2017, lapho umNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi walayelwa ukulungisa nokwethula iinkhibelelo ezifaneleko emThethweni wabeNtwana, wee-2005 (UmThetho Nomboro 38 wee-2005) mayelana nepengu yangokomthetho ekulawulweni kwehlelo lokutlhogonyelwa kwabentwana.

12. IKhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende kwesiKhibelelo somThetho wemiSebenzi yePoso. UmThethomlingwa lo utshwaya ukuqakatheka komThetho oHlongozwako womThethomgomo weliZweloke oHlanganyelweko weThekhnoloji yeLwazithintano (i-ICT) owavunyelwa yiKhabinethi ngoKhukhulamungu wee-2016.

Imiphumela enqotjhiweko kukuba nePoso yeSewula Afrika ephumelelako nekghona ukuzisebenza nenikela beyidose phambili ngezenzelwa ezifunyanwa yoke indawo, kube yiposo efikelelwako nokutjhugulula ibubulo leposo. UmThethomlingwa lo uvula indlela yokunikela iimphande zeentandi emiphakathini yemakhaya neendaweni eziphethwe barholi bendabuko. 
UMthethomlingwa lo sele udlule esigabeni semikhulumiswano nemiphakathi.

D. Iminyanya Ezako

13. IKhonferensi yamaSiso wePhasi Zombelele eSewula Afrika 

UMengameli uRamaphosa uzokuphatha iintambo ngeLesihlanu, mhlana ama-26 kuSewula wee-2018 kuKhonferensi yezamaSiso yokuthoma eSewula Afrika ezokubanjelwa e-Sandton Convention Centre e-Jwanasbhege. Leligadango liyingcenye yehlanganisela yemizamo yokudosa amasiso nokukhulisa umnotho. 

Godu iinthunywa zamasiso ezine ezakhethwa nguMengameli zizokubikela ikhonferensi le ngeragelophambili esele lenziwe.

14. UmButhano waMazwe ama-20 (i-G20) 

UMengameli uRamaphosa umenywe nguNdunakulu we-Germany, uDorh. Angela Merkel, ukuyozibandakanya emButhanweni we-G20 wezamaSiso – AmaBhizinisi we-Germany, amaZwe amalunga wesiVumelwano ne-Afrika (i-CwA), noMhlangano wezamaBhizinisi, yomibili imihlangano le izabe ibanjelwe e-Berlin, e-Germany mhlana ama-30 kuSewula wee-2018. UmButhano wezamaSiso we-G20 uzokuhlanganisa amabhizinisi we-Germany namazwe we-CwA ukufumana amathuba wokusisa ngaphasi kwetlhatlha leTjhebiswano laMazwe we-G20 newe-Afrika. Abasisi be-Germany bazokwethula amaphrojekthi werhubhululo enziwa gadesi emazweni we-CwA nokufuna amanye amathuba kukhonthinenthi. UMengameli uzokukhambela umhlangano ngokwesikhundla sakhe sokuba nguSihlalombambisani wesiQhema esiLulekako se-Afrika se-G20.

UmButhano we-G20 ye-CwA uzokuqala iindlela i-G20, amazwe we-Afrika namaziko wezetuthuko angatjhebisana ngayo ukukhuphula zamasiso wamakhamphani wangeqadi nokuzibandakanya kezomnotho emazweni we-Afrika. Umhlangano lo uzokwenza umsebenzi wokulungiselela kilomkhakha womButhano we-G20 e-Buenos Aires, e-Argentina. 

15. IVeke yeliZweloke yeeMmbizo zomPhakathi 

AmaLunga wesiGungu (iKhabinethi) azozibandakanya ehlelweni leVeke yeThoba yeliZweloke yeeMbizo zomPhakathi ehlelwe liZiko LezokuThintana KukaRhulumende NokuNikela NgeLwazi (i-GCIS) yombuso wentando yenengi wehlandla lesihlanu, ezokubanjwa ukusukela nakali-12 ukufikela nakama-25 kuSinyikhaba wee-2018. Lokhu kuthomana neVeke yeKhabinethi yeHlelo lokuSebenza nelokuBika. 

IVeke yeliZweloke yeeMbizo zomPhakathi izokuvulela amalunga wesiGungu seliZweloke nabadosiphambili beemfunda nebakarhulumende wekhaya ukubamba imihlangano yomPhakathi neeMbizo elizweniloke kilesisikhathi, ukutjengisa ngokuphunyeleliswa kweQhinga leTlhatlha leSabelomali esiPhakathi nomNyaka (i-MTSF) somnyaka wee-2014 ukufikela kewee-2019 nokuphendula emirarweni evezwa zizakhamuzi, enemithelela kezokuphepha, ukukhula komnotho netuthuko yemiphakathi yethu. 

Ukutjhotjhozela kweemveke eembili kwenziwa ngemva kweminyanya yokugidinga iminyaka elikhulu yeenkutani zomZabalazo uMma u-Albertina Sisulu noBaba u-Nelson Mandela, bobabili babe ziimbonelo ezihle ngokuhlala njalo bahlanganisa iinhloko nemiphakathi nokusebenzisana nemiphakathi ababephila nayo.

E. Imilayezo 

Siyabathokozisa

16. IKhabinethi ithokozisa uNgqongqotjhe wezamaPhilo, uDorh. Aaron Motsoaledi, ofumene aboNongorwana ababili abababazekako be-Kochon, emnyanyeni wokunikela ngabonongorwana e-The Hague, e-TheNetherlands. Wokuthoma ngewekghono likaNgqongqotjhe ngendimakhe nokufaka kwakhe isandla kezepolotiki ekulwisaneni nobuLwele besiFuba (i-TB) ephasini mazombe. 

UNongorwana wesibili uNgqongqotjhe azowabelana noMhlonitjhwa Nick Hebert, iLunga lePalamende (i-MP) e-United Kingdom, njengabosihlalo besiGobotjhani sama-MP se-TB sePhasi Loke (i-Global TB Caucus). UNongorwana we-Kochon ukhutjhwa qobe mnyaka anikelwe abantu nanyana iinhlangano ezisebenze khulu ukukhandela i-TB emazweni wekhabo nanyana ephasini mazombe. 

17. IKhabinethi yemukela unongorwana okhutjhwe yi-World Travel Awards 2018 evowudele iSewula Afrika njengendawo yeVakatjhobukelo ePhuma Phambili. I-Durban KwaZulu-Natala nayo ihlonitjhwe njengedorobha leVakatjhobukelo eliKhamba Phambili nge-Afrika elithethe unongorwana othandwa khulu we-Afrika eKhamba Phambili e-Afrika ngamaDoyelo. IKapa, eseTjingalanga Kapa ifumene unongorwana weNdawo ye-Afrika eKhamba Phambili yokuBambela imiNyanya.

18. IKhabinethi yemukela ukuboniswaqangi e-United States nakama-2 kuSinyikhaba wee-2018 kwefilimu yangekhaya ebizwa Nommer 37 ekhutjhwe mtlami wamafilimu u-Joshua Bradley. Ifilimu le engobulelesi evusa amadlharuma yenzelwe e-Cape Flats, isekelwe ngeemali mNyango wezeRhwebo namaBubulo ngeskimu esibonelela abatlamimafilimu abanzima abasakhasako, i-South African Emerging Black Filmmakers Incentive. Lokhu kuzokusiza ukudosa isisomali langaphandle ukusekela ibubulo lamafilimu leSewula Afrika.

Ukutjhiriya

19. IKhabinethi nayo njengoMengameli uRamaphosa idlulisa ukutlhuwa nokutjhiriya: 
19.1. Ekudluleni ephasini ngengozi emasikizi kwabantu abangaphezulu kwama-27, lokha nakuqhulana iinkoloyi ezinengana ku-N1 North eLimpopo. Abasebenzisi beendlela bakhonjelwa ukuyelela eendleleni zethu baqinisekise bona bahlonipha imithetho yendlela ngaso soke isikhathi.
19.2. Ekudluleni ephasini kwekutani yomZabalazo uMma u-Agnes Msimang. UMm. uMsimang bekamtjhotjhozeli wezobulili ozibopheleleko nogade aliSekela likaMengameli wePhiko laboMma le-African National Congress (i-ANC Women’s League). Gade ahlangana nabomma abanengi abatjhotjhozela imiphakathi yabo eSewula Afrika yokana alwisana nombuso webandlululo. Uzokubekwa ngeLesihlanu, nakama-26 kuSewula. Ikonzo yomngcwabo izokuthoma nge-iri lobu-08:00 e-Our Lady of Cedars Catholic Church e-Woodmead, eJwanasbhege.
19.3. Ekudluleni ephasini kweKutani yomzabalazo nowahlonitjhwa ngoNongorwana we-National Order of Mendi for Bravery in Silver, uNom. Eric “Stalin” Mtshali.
19.4. Ekudluleni ephasini kweKutani ye-ANC u-Moss Chikane. UNom. Chikane waba yi-MP ngomnyaka we-1994 ngemva kwamakhetho weSewula Afrika wokuthoma wentando yenengi. Ngomnyaka wee-2005, waqatjhwa njengomZenda weSewula Afrika e-Germany.
19.5. Ebantwini be-Sweden nemndenini kaMm. U-Lisbet Palme‚ obekaneminyaka ema-87‚ odlule ephasini. UMm. U-Palme bekamhlolokazi kaNdunakulu wangaphambilini we-Sweden u-Olof Palme owabulawa ngomnyaka we-1986 ohlathululwe nguMengameli u-Ramaphosa “njengomNgani weSewula Afrika”.

20. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

21. IBhodi ye-SENTECH SOC LIMITED: 
a.  Mm. Maureen Makole Manyama (umnqophisi ongathathi iinqunto eBhodini); no
b. Mm. Precious Nompumelelo Sibiya (umnqophisi ongathathi iinqunto eBhodini).
22. Ukuqatjhwa kabutjha kwakaMma uGugulethu Brightness Nokukhanya (Poppy) Khoza esikhundleni sokuba mNqophisi: IHlangano yeemPhaphamtjhini yeBhodi eGunyaza iimPhaphamtjhini yeSewula Afrika.
23. UDorh. Molefi Motuku njengomPhathi oyiHloko (i-CEO) we-Mintek (ihlangano yelizwe loke erhubhulula ngezenjiwa yeSewula Afrika).
24.  Nom. Terries Salani Ndove njengeSekela lomNqophisi Zombelele: UkuSatjalaliswa nokuThuthukiswa kweNarha emNyangweni wokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokuBuyekezwa kweNarha.

Imibuzo Inganqotjhiswa: kuMma uPhumla Williams – Umjaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139
 

Share this page

Similar categories to explore