IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Wamhlana Ama-24 KuVelabahlinze Wee-2019

IKhabinethi Ihlangene ngeLesithathu Nakama-24 KuVelabahlinze Wee-2019 E-Tuynhuys EKapa                                                                          

A.   Ezingundabamlonyeni        

1.    Ukutjhugululwa Komnotho Nokuvulwa Kwemisebenzi 
                  
IKhabinethi iyakuthokozela ukuphakama kwerhuluphelo yokufuna nokukarekela ukusisisa eSewula Afrika kwalabo abangaba basisi kunye nalabo esele babasisi ekhethwapha.  Iimvumelwano ezitlikitlwe mhlaphanje nalezo ekunethemba lokobana zisazokutlikitlwa zifakazela ukuphakama kwerhuluphelo lokusisisa ekhethwapha. Iimvumelwanezi zifaka hlangana esitlikitlelwe ukusebenzisana nekoro ekhanda iinkoloyi (ngekampani yakwa-Ford), ekorweni yamakhemikhali (yikampani i-BFG Rail) kunye nekampani yeentambo zegezi   (i-Aberdare), kunye nalokho okungaba masiso alindelekileko ekorweni esebenza ngemikhiqizo elinywako (i-PepsiCo). Ikghonakalo yamasiso wakwaPepsiCo isazakucocwa banikazi bamatjhere kudetjhwe ngemibandela  neenkambiso ezibekiweko ukwenzelela bona zilungelelaniswe nemithetho yelizwe lekhethu.        
                                                                                                                                                                                          
1.2.   Ukuthembisa kwe-PepsiCo ukuthenga i-Pioneer Foods ngemali ema-R25 wamabhiliyoni kubukwe njengegadango elikhanya kuhle lokuba nethemba emnothweni weSewula Afrika.                                                                                                                        

1.3.   Ikhamphani ekhanda iinkoloyi i-Ford imemezele ukuthi ihlelo layo lokukhula lizokuvula imisebenzi eyi-1200, ngokugcina kwayo isibopho sayo sokusisisa imali emabhiliyoni amathathu wamaranda. Iplanti yakwa-Ford ese-Silverton (ePitori) iphakamise amandla wayo wokukhiqiza kobanyana izokukhanda iinkoloyi ezingafika eenkulungwaneni ezili-168 zomhlobo we-Ranger ngomnyaka – ekusibalo esiphakeme ngeenkoloyi ezima-44 weenkulungwana ngaphambi kokukhuliswa kwayo.                                                                                                                              

1.4.   Ukudlula lapho, amasiso wama-R50 weengidi wekhamphani i-BFG Rail endaweni yezinga eliphezulu lokukhiqiza e-Gauteng azakwenza indawo le iphakamele ezingeni lobucwephetjhe bamva nje lamahlelo wobunjiniyera asebenza ngethekhnoloji ethuthukileko.                                                                                                                            

1.5.   E-Nelson Mandela Bay, ikampani yakwa-Aberdare Cables imemezele ukuthi bakhulisa amandlabo ngokuvula ifemu yamakheyibuli wamandla wegezi aphakemeko, i-High-Voltage Power Cable Plant la basebenzise khona imali eziingidi ezili-R135, ngalokho kwavuleka imisebenzi ema-58 phezu kwemisebenzi ema-429 esele vele ikhona njenganje la kusebenza khona ikampani le.                                                                                                                          

1.6   Amasiso eplantini etja, iintlabagelo kunye nepahla elethwa mikhiqizo engezelelweko zivula imisebenzi emitjha zibe zihlumise namkha zandise iPahla ePheleleko yangeKhaya (i-GDP).  Amakoro la kuzokuthonywa khona umsebenzi wokukhiqiza ipahla woke angaphasi kwamakoro   akhonjwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa eKulumeni yakhe yobuJamo beliZwe (iSoNA).  ISewula Afrika iphethe umvango omhlobo wawo uwodwa womthangalasisekelo womnotho othuthuke ngokusezingeni eliphezulu, nomnotho wemakethe esasikimako emajadu, kunye nobungeno emakethe ehluma e-Afrika ngokuphelela kwayo.  ISewula Afrika godu ilihlahlandlela emakorweni wamasiso amatjha, njengewehlelo lokuhlwengisa ibhoduluko lingasaba nommoya osilaphazekileko, nokwakhiwa kwemikhumbi ye-oli neyerhasi kunye nomnotho welwandle.                                                                                                              
    
2.   Umbiko Wephasi Loke   weHlelo eliHlanganyelweko leHlangano YeenTjhaba EziBumbeneko Nge-HIV Ne-AIDS (i-UNAIDS)      

                                                                                                                              
2.1.  IKhabinethi ikhuthazekile ngomBiko wamva nje we-UNAIDS ePhasini Loke, osandukwethulwa eSewula Afrika. Ngokutjho kombiko lo, iSewula Afrika iphumelele ukwehlisa inani labantu abangenwa yiNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV), ngesilinganiso esingaphezulu kwama-40%, yaphungula nenani labantu ababulawa zizifo ezikhambisana neNtumbantonga ngesilinganiso esibalelwa ema-40% ukusukela ngomnyaka wee-2010. Umbiko lo ufakazela ukuthi ayaphumelela amahlelwethu wokuphungula abantu abangenwa yi-HIV nabangenwa yiNtumbantonga ngokwayo, nokulawula ubujamo beengulani esele zinesifo sentumbantonga.                                                                                                                         

2.2.  IKhabinethi ikhuthaza woke amaSewula Afrika ukuthi alandele iindlela zokuphila ezihle neziphephileko kobanyana kuzokuphunguka inani labantu abangenwa yi-HIV.  
                                                                                                                              
3.   Ukulwa Nobulelesi           

3.1.   IKhabinethi ikufakazela ngobutjha ukuzibophelela ngokuncama ukwakha ibhoduluko eliphephileko nelivikelekileko eendaweni zekhethu. Ngokusebenzisana kwakarhulumende nomphakathi, singaburuthula ubulelesi, sakhe ibhoduluko eliphephileko, elinokuthula nelivumela amasiso eendaweni zethu.   
                                                                                                                           
3.2.   Amajima wezomthetho ahlukahlukeneko akhe aphunywa mhlapha elizweni lokeli enze ukuthi kubotjhwe abasolwa abambadlwana, kwafunyanwa neendakamizwa eziyingozi emphakathini. Amajoni weButho lezokuVikela leSewula Afrika (i-SANDF) nawo athunyelwe eendaweni ezibonakele zibhokelwe bulelesi khulu kobanyana ayokusekela iButho lamaPholisa leSewula Afrika (i-SAPS) emzameni walo oqinisiweko wokukhalima umukghwa wamagenge nokukhukhuthiswa kweendakamizwa.
                                                                                                                              
3.3.   IKhabinethi ikhwezelela amalunga womphakathi ukuthi ahlale atjhejile, abikele amapholisa ngazo zoke izenzo zobulelesi, ngaphandle kokukhetha ukuthi ngubani loyo obonakala alelesa.                                                                                                                         

B.   IinQunto zeKhabinethi             

1.   Umthethokambiso Nekomba Yomthethokambiso Wokukhupha ILayisense   YokuNatjiswa KwesiPhande SokuRhatjhela       
                                                                                                                 
1.1.   IKhabinethi ivumele umThethokambiso neKomba yomThethokambiso wokukhupha ilayisense yokuNatjiswa kwesiPhande sokuRhatjhela ngemva kokubonisana kabanzi nekoro yezokurhatjha kunye nomphakathi. UmThethokambiso neKomba yomThethokambiso lo uvula isijamiso sokusebenzela amatjhuguluko wekoro yezokurhatjha ngokuvumela iinjamiso zokurhatjha ezitja kilomkhakha oqakathekileko, ukube ngakelinye ihlangothi kukhuthazwa amasiso namandla wokusungula. UNgqongqotjhe wezokuThintana uMm. uStella Ndabeni-Abrahams emalanganeni ezako la uzokumemezela umthethokambiso ophethiweko ozabe uvunyelwe yiKhabinethi, bese ubikela iimbikiindaba ngawo.      
                                                                                                             
2.  UmBiko WeBandla LezokweLuleka E-Ofisini kaMengameli NgokwAbiwa  KweNarha NangezokuLima      
                                                 
2.1.   IKhabinethi idluliselwe umBiko weBandla lezokwEluleka e-Ofisini kaMengameli ngokwAbiwa kweNarha nangezokuLima. UMengameli u-Ramaphosa ukhethe iBandleli ngoKhukhulamungu wee-2018 kobanyana lihlanganise umthethokambiso ngezokwabiwa kwenarha. Umbiko lo uphethe lokho okutholiweko nabekuhlanganiswa umthethokambiso ngobujamo bezinto bakhathesi malungana nokwabiwa kwenarha, ube wenza neemphakamiso ezizakusiza ekuwukhambiseni msinyana umsebenzi karhulumende ekulungiseni ukutjhiyana ngendima ebunikazini benarha okwabangwa mithetho karhulumende weminyaka eyadlulako.                                                                                                                               

2.2.   IKhabinethi ilayele ukuthi boke aboNgqongqotjhe, beminyango ehlukahlukeneko, kufuze bafundisise umbiko lo neemphakamiso zawo bese babuyele esiGungwini kungakapheli iinyanga ezimbili bayobika ngabakutholileko nabafundisisako. IKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe ngezokwAbiwa kweNarha, ngiyo ezakuba lilihlo lalelihlelo ngaphasi kwelawulo kaSihlalo wayo oliSekela likaMengameli u-David Mabuza.                                                                                                                                                                                

2.3.  IKhabinethi ithokoza umsebenzi owenziwe libandla ebelirholwa nguSihlalo uDorh. Vuyokazi Mahlati elivumele ukuthi umbiko lo ungadluliselwa esigabeni sokusatjalaliswa ufundwe mphakathi.

2.4.   UNgqongqotjhe wezokuLima, ukuBuyiselwa kweNarha nokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya uMm. uThoko Didiza, banebandla eliphethe umsebenzi lo, bazokubamba imihlangano yeembikiindaba ngokwahlukahluka bahlathulule umbiko lo. Umhlangano neembikiindaba ngalokhu uzokubanjwa ngoSondarha,  nakama-28 kuVelabahlinze wee-2019, nge-awa le-10 ekuseni e-GCIS Ronnie Mamoepa Media Centre, ese-Hatfield, kuzakuba nethungelelwano levidiyo elitjhinga e-Cape Town Imbizo Centre ukwenzela bona umhlangano lo ufike khona.  
                                                                                                                              
C.   UmThethomlingwa       
    
1.   UmThethomlingwa oTjhugulula UmThetho wokwaMukeleka kokuThatha/kokwEnda IsiNtu  womNyaka wee-2019 
  
                                  
1.1.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wokwaMukeleka kokuThatha/kokwEnda isiNtu womNyaka wee-2019.  
                                                                                                          
1.2.  UmThethomlingwa lo uthomanisa iNdinyana 7(1) ne-(2) yomThetho wokwaMukeleka  kokuThatha/kokwEnda isiNtu (i-RCMA), womNyaka we-1998 (umThetho Nomboro 120 we-1998) nezahlulelo zeKhotho yezomThethosisekelo, zona ezalayela ukuthi zililize lakolize iindinyanezo emthethwenisisekelo.  Leziindinyana zibandlulula abantu abasikazi ngokungakalungi emzini owakhiwe ngokuthatha/ngokwenda isintu.   
                                                                                                                             
1.3.  UmThethomlingwa lo uvula ithuba lokuphathwa ngokulingana kwabantu abasikazi abenda ngokwesintu ngaphambi kobana kubethwe umthetho olawula ukuthatha nokwenda ngokwesintu, nanyana kuthethwe umfazi ngamunye nanyana kwendiwe isithembu.  Amatjhuguluko emthethweni lo aqeda ukubandlulula okukhambisana nobulili esithenjini esathathwa ngaphambi kokuthoma kokusebenza kwe-RCMA yomnyaka we-1998. NgomThetho omutjha lo, abantu abathetheneko sebazakuba namalungelo wobunikazipahla alinganako emzinabo.                                                                                                                       

D.   Iminyanya Ezako                     

1.  IsiVumelwano SezamaPhilo sikaMengameli         
                                           
1.1.   UMengameli u-Ramaphosa uzokuphatha umsebenzi wokutlikitlwa kwesiVumelwano sezamaPhilo sikaMengameli esiBhedlela i-Dr George Mukhari Academic Hospital e-Ga-Rankuwa, e-Tshwane ngeLesine, 25 kuVelabahlinze wee-2019. LesisiVumelwano sezamaPhilo simphumela womButhano wezamaPhilo kaMengameli owabanjwa ngoSewula wee-2018. Umnyanya lo usilinganisondima seliqha esele likhanjiwe ekuphumeleliseni umzamo ohlanganyelweko wehlelo lezamaphilo elibambelelako.  

1.2.  INgqungquthela yoNyaka yokuQala yeZinga eliPhezulu yeeNgxoxo ngoMgaqo-nkqubo weMfundo ePhezulu e-Afrika
                                                                                                              
2.  UmButhano womNyaka wokuThoma weZinga eliPhezulu wokuBonisana ngomThethokambiso weFundo ePhezulu/yeSekhondari e-Afrika 
                                                                                                                         
2.1.  UmNyango wezeFundo esiSekelo uzokusingathisana nehlangano yezokuthuthukiswa kweFundo e-Afrika, i-Association for the Development of Education in Africa, uMbuthano womNyaka wokuThoma weZinga eliPhezulu wokuBonisana ngomThethokambiso weFundo ePhezulu/yeSekhondari e-Afrika: Silungiselela Ilutjha Ingomuso Lomsebenzi.    
                                                                                                                              
2.2.   Umbuthano lo uzokubanjwa ukusukela mhla ama-29 ukuyokufika nakama-30 kuVelabahlinze wee-2019, e-Emperors Palace, eJwanisbhege. Umbuthano walekundla uzokuhlanganisa aboNgqongqotjhe   bezefundo, zelutjha nezabasebenzi abavela emazweni ahlukahlukeneko we-Afrika, iimfundiswa; ababethimthetho; abajameli bezinga eliphezulu ababuya emkhakheni wabasebenzisani nathi kezetuthuko; bekoro yangeqadi; beenhlangano zomphakathi; iinhlangano zabotitjhere nezababelethi; iinhlangano zelutjha kunye neembikiindaba.                                                                                                                  

2.3.  Kilombuthano-ke kuyokukhulunyisanwa ngokutlanywa nokuphunyeleliswa kwemifanekiselo efunekako efundweni yesekhondari emazweni we-Afrika, kobanyana abotitjhere bazokuhloma ngcono, babe balungiselele nabafundi ingomuso lomsebenzi.  IKhabinethi solo isakuthokozela ukufaka kwethu isandla emikhulumiswaneni enjengale.
                                                                                                                     
3.  INyanga YaboMma  
                          
3.1.   ILanga LaBomma eliZweni Loke eliyokubanjelwa e-Vryburg, esiYingini se-Ruth Mompati eseTlhagwini Tjingalanga mhlana ali-9 kuRhoboyi wee-2019, lizokugidingwa ngaphasi kommongondaba othi: “Ama-25 wemiNyaka yeNtando yeNengi: Sikhulisa ISewula Afrika NgokuHlomisa nokuTjhaphulula AboMma”.    
                                                                                                                 
3.2. Isikhumbuzo seLanga laboMma ngesokuthokoza abomma abangaphezulu kwee-20 000 abammatjhela e-Union Buildings mhlana ali-9 kuRhoboyi we-1956, batjhagalela ukulwisa umthetho omutjha ngesikhatheso owawuthi nabo abomma abalawulwe mThetho wamaPasi.  Umtjhagalo loyo watjhugulula izinto emzabalazweni wokulwela ikululeko nomphakathi olawulwa ngokwentando yenengi.      
                                                                                                         
3.3.  Nanyana sibe nendima ehle nje ekuphumeleliseni ikululeko yabomma emphakathini wekhethu, kodwana solo usaphikelele umukghwa wokukhahlunyezwa kwabantu abasikazi ngenturhu nangezinye iindlela.  Iingwebo ezibudisi ezithweswe izephulamthetho ngamacala wenturhu yezomseme e-Gauteng zisitjengiso sokuthi izephulamthetho ngamacala wezomseme namanye akhambisana nawo angeze zaphunyurha esandleni somthetho.                                                                                                                             

3.4   IKhabinethi ikhombela woke amakoro womphakathi ukuthi alwisane nenturhu, ahlanganyele umzamo wokuphungula amacala wokugangela abantu abasikazi ngezomseme, nawokulinyazwa kwabantu abasikazi nabantwana, ngomnqopho wokuthi azokugcina athanyelwe woke lamacala wezenzo zokukhahlumeza ngokomseme.
                                                                                                                          
E.  Imilayezo   
                
1.  Silila Imbiko 

               
1.1.  IKhabinethi ilila imbiko ngokudlula emhlabeni kukamakekere womlwelikululeko uBaba u-Isaac Lesibe obekalongwa ngelika ‘Bra Ike’ Maphoto, obhubhe aneminyaka ema-88. UMengameli u-Ramaphosa ulayele ukuthi u-Bra Ike abekwe ngomNgcwabo oKhethekileko      wemBusweni. U-Bra Ike wakhamba eSewula Afrika ngomnyaka we-1961 wayokuthwasela ubujoni nepolitiki e-Beirut ne-Soviet Union (yangesikhatheso) phakathi kweminyaka ye-1961 neye-1963 ngaphambi kobana ajoyine i-Luthuli Detachment yomKhonto we Sizwe.  Ngomnyaka wee-2006 uMengameli wangesikhatheso uThabo Mbeki wethwesa u-Bra Ike uNongorwana weliZweloke i-Order of Luthuli ngesandla asifaka emzabalazweni wokulwela ikululeko nombuso wentando yenengi.                                                                                                                              

1.2.  IKhabinethi ihlanganyela nelizwe loke ekuwulileleni imbiko umndeni nabangani bomvumi wedumo nobekamthiyi weengoma, owakhe wathumba nonongorwana, u-Jonathan ‘Johnny’ Clegg, owasebenzisa umvumo wakhe ukukhuthaza ukwakhiwa komphakathi ongabandlululani ngombala. Uzakukhunjulwa ngokuzibophelela kwakhe ekwakhiweni kwesitjhaba esizwanako nesibumbeneko, emphakathini olungeleleneko nongabandlululi ngombala. Wathweswa uNongorwana weliZweloke i-Order of Ikhamanga weSiliva, ngesandla somsebenzi omuhle okubabazekako awenze ekorweni yezomvumo kunye nekuqarheni umvumo wesintu nomunye umhlobo womvumo.                                                                                                                       

2.  Siyabathokozisa    
     
IKhabinethi Ithokozisa Napa Abalandelako:                                        
2.1.  Isiqhema seliZwe se-Netball i-Proteas, ngokudlala kwaso kuhle khulu nokuphaphisela phezulu iFlarha yeSewula Afrika ngokudlala kwaso besifike kuma-semifinals wePhaliswano leBhigiri yePhasi e-Liverpool. Kuthokozelwa mbala ukukhuphukela kwaso ebujameni besine sisuka ebujameni besihlanu ephasini loke. Ukudlula lapho, ithokozisa noMm u-Karla Pretorius ngokukhethwa kwakhe abe amenyezelwe njengomDlali womNyaka wePhaliswano leBhigiri yePhasi yomNyaka wee-2019;
                                                                                                                               
2.2.  Abadlali beSewula Afrika ngokwenza kwabo izinto ezikara amehlo ku-Athletics Federations Diamond League e-London. Ophethe irekhodi lelizwe, u-Akani Simbine bekasefomini ehle khulu ephaliswaneni labajubalali abaduna lebanga le-100 lamamitha lokhuya nakazakuthumba ifayinali ngerekhodi eliphambili lesizini ngemizuzwana eli-9.93 Emeqweni olulako kabaduna, uLuvo Manyonga uthumbe umeqo olulako kabaduna  ngerekhodi eliphambili lesizini eliyi-8.37m, kwathi umkhayabo u-Ruswahl Samaai wahlala ebujameni besithathu  ngomeqo we-8.11m.                                                                                                                    

2.3.  INdlovu Youth Choir ngamandla nekghono layo lokuvuma elibhedlha abanengi ngokuvuma ekghone ukudlulela emzombeni olandelako wamahlelo womvumo arhatjhwa bunqopha e-Amerikha, i-America’s Got Talent.    
                                                                                                                     
2.4.  Isiqhema sekhethu sikamakhakhulwararhwe, i-Springboks, esibethe i-Australia  35-17 eJwanisbhege ephaliswaneni le- 2019 Rugby Championship. Leliphaliswano ngeliqakatheke khulu kezemidlalo la kuphalisana khona iSewula Afrika, i-New Zealand, i-Australia, kunye ne-Argentina. Sibafisela itjhudu nokuhle kodwa njengoba basesemidlalweni yephaliswaneli nje.     
                                                                                                                      
2.5.  Isiqhema Semidlalo seSewula Afrika (i-TeamSA), sona   esisendimeni yokufaka ngobutjha iSewula Afrika emlandweni ephaliswaneni lehlandla lama-30 le-International University Sports Federation e-Napoli, e-ITaly. I-Afrika ithumbe iimendlela ezima-26 nasele zihlangene zoke. Kileziimendlela, ezili-18 zithunjwe yiSewula Afrika; kilezi zeSewula Afrika ezili-18, zintandathu zakhona ngezegolide, ezibunane zibe ngezesiliva, bese kuthi ezine kube ngezethusi.  
                                                                               
F.  Ukuqatjhwa     

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo       ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.  Abanqophisi besikhatjhana beBhodi ye-Small Enterprise Finance Agency (i-SEFA).
(a)     UMm. u-Mphokolo Makara;
(b)     U-Adv. Nomathemba Mlonzi;
(c)     UMm. u-Delicate Mabuza;
(d)     UNom. Martin Mahosi;
(e)     UNom. Justice Kganyago;
(f)     UNom. Maurice Radebe; no
(g)     Mm. uNonkululeko Dlamini – (obuyiselwe esikhundleni sakhe).

Imibuzo ingathunyelwa:
kuMma. uPhumla Williams – UmJaphethe womKhulumeli weKhabinethi           
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

 

Share this page

Similar categories to explore