IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Wamhlana Ali-13 KuMhlolanja Wee-2019

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu mhlana ali-13 kuMhlolanja wee-2019, e-Tuynhuys eseKapa. 

A. Ezingundabamlonyeni

1. IKulumo yobuJamo neNarha (i-SoNA)

1.1. IKhabinethi iyayithokozela i-SoNA yomnyaka wee-2019, kaMengameli u-Cyril Ramaphosa, engeyeHlandla lama-25 weminyaka ukusukela ukuthoma kokuHlala okuHlanganyelweko kwePalamende eSewula Afrika etja ebuswa ngentando yenengi. Nobunengi bamaSewula Afrika nawo ayithokozele ikulumo kaMengameli le, esolo isaya phambili ngokubuyisa ithemba nevuselelo. 

1.2. UMengameli u-Ramaphosa uveze indima yetuthuko eyenziwe lilizwe leSewula Afrika esikhathini esimnyaka, ukufikela nje.  UMengameli wakhelele phezu kwepumelelo esele yenziwe, wendlala amakoro ekuzokuqalanwa nawo nonyaka. Hlangana nawo kubalwa nomsebenzi wokuragela phambili ngamagadango wokukhambisa msinyana ihlelo lokuhlunyiswa komnotho oqalelela umuntu woke nelokuvula imisebenzi; umsebenzi wokwenza ngcono ihlelo lefundo nelokuthuthukisa amakghonofundwa wangomuso nelokuqinisa ipi yokulwa nobukhohlakali nokuthunjwa kwelawulo lombuso. 

1.3. Ngeveke ezako uNgqongqotjhe wezeeMali uTito Mboweni uzokusombulula ihlelo lakhe lezeemali nakethula ikulumakhe yeSabelo seeMali.  Ngamavowudi wezabelo zeemali eminyangweni ngeminyango, aboNgqongqotjhe bazakusombulula amahlelo abazokusebenza ngawo azakuphumelelisa amahlelo avezwe ku-SoNA kaMengameli.

1.4. IKhabinethi solo isazibophelele ekutjhayeleni ilizwe lekhethu kobanyana kuzokuphumelela iNembombono yomNyaka wee-2030 yomTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), eyihlahlandlela yokurarha ubuchaka nokuphungula ukutjhiyana ngendima yezomnotho nokutlhogeka kwemisebenzi elizweni leSewula Afrika nakufika umnyaka wee-2030.

2. Indaba Ngezeemayini E-Afrika

2.1. ISewula Afrika iyisingethe ngepumelelo INdaba YokuSisa eeMayini Ze-Afrika ebanjwa qobe mnyaka, engeyehlandla lama-25, embuthano omkhulu kinayo yoke yababelani bezeemayini nabathathi beenqunto ephasini zombelele. Ngomnqopho wokudosa amasiso kezeemayini, ummongondaba weNdaba yanonyaka bewuthi:  “Championing Africa’s Sustainable Economic Development,” okutjho ukuthi “Sisekela Besivikela Ituthuko Yomnotho Ebambelelako E-Afrika”. 

2.2. IKhabinethi iyakuthokozela ukutlikitlwa kwesivumelwano sababelani kezeemayini. Isivumelwanesi sizakwenza litho likhulu ekukhuthazeni amasiso wangaphandle emakorweni ngamakoro ebubulweni lezeemayini.

2.3. URhulumende, ngomThethokambiso weQhinga lokuSebenza kwamaBubulo lomNyango wezeRhwebo namaBubulo (i-dti), selabone ukuhlungwa nokutsengwa kwezenjiwa njengekoro eveza amathuba amahle abasisi abangasizakala ngawo ukuhlumisa ikoro yeemayini. Lokhu-ke kuvula amathuba amahle khulu wokuhlumisa umnotho welizwe leSewula Afrika, newokuvula amathuba wemisebenzi, newokuletha amatjhuguluko kunye newokurarha ubuchaka.

3. U-Eskom

3.1. UNgqongqotjhe wezamaBubulo kaRhulumende u-Pravin Gordhan ubikele iKhabinethi ngokuqinteliswa kwegezi kwamhlapha okukhisimeze ukuragwa kwemisebenzi yezomnotho kilo loke ilizweli.  Lokhu kuqinteliswa kwegezi okuliye imisebenzi yezomnotho kube nomphumela omumbi okungalinganisekiko emakhaya ngamakhaya kiyo yoke iSewula Afrika kunye naphezu komnotho  welizwe.

3.2. Ukusatjalaliswa kwegezi eSewula Afrika kusibopho esingeze sasibalekela, kanti-ke lobubujamo banje kwa-Eskom buza nengozi ekulu phezu kwelizwe leSewula Afrika, naphezu kobunzinzo beemali zeSewula Afrika kunye naphezu kokuhluma komnotho wayo iSewula Afrika.  Ukukghedlhwa kwaka-Eskom abe ziingaba ezintathu – ukuphehlwa kwegezi; ukubulungwa kwegezi; nokusatjalaliswa kwegezi - ezizakusolo zingaphasi kwesandla sombuso ngokupheleleko kufunelwa ukubambelela kwesikhathi eside kwaka-Eskom nekwelizwe loke.

3.3. Ukuvula indlela yokurarulula imiraro yamhlapha le, uMengameli u-Ramaphosa ukhethe iKomidi yeKhabinethi eKhethekileko ngo-Eskom, ezakuthwalwa liSekela likaMengameli, ibe noNgqongqotjhe wezamaBubulo kaRhulumende; noNgqongqotjhe wezaMandla; noNgqongqotjhe wezokuThutha; noNgqongqotjhe wezeVikeleko lomBuso kunye noNgqongqotjhe wezamaPholisa. Ikomidi le izakusebenza ngeendaba zakwa-Eskom ngamalanga, bese ibikela uMengameli qobe ngamagadango ekufuze athathwe wokwenza ukuthi sihlale sinegezi.

3.4. Isiqhemesi-ke kulindeleke bona sihlangane nabo boke ababelani bazokusizana ngomnqopho wokubuyisa ubunzinzo emsebenzini wegezi kwa-Eskom, babe babonisane nendlela eya phambili, ukube ngahlanye baqinisekisa ukuthi ziphasi iindleko zomnotho kumthengi nebantwini ababhadela umthelo.

4. Ilungelo Lokuvowuda

4.1. IKhabinethi ithokozisa woke amaSewula Afrika, khulu khulu iinkulungwana ngeenkulungwana zabantu abatjha nabazabe bathoma ukuvowuda, abebazitlolisela ukuvowuda ngepelaveke yokuphela yokutlolisela ukuvowuda ebeyimhlana ama-26 ukuya nakama-27 kuTjhirhweni wee-2019 ngaphambi kobana iSewula Afrika ibambe ikhetho layo lesithandathu lentando yenengi elingelelizwe loke neemfundeni, elizokubanjwa nakabu-8 kuMrhayili wee-2019.

4.2. IKhabinethi ikhombela boke abantu abalungele nabavunyelwe ukuvowuda ukuthi ilungelo labo lokuvowuda balisebenzise kuhle, begodu ikhombela namaSewula Afrika woke angakabukuzitlolisela ukuvowuda ukuthi abaye bayozitlolisa ema-ofisini weKomitjhini yezamaKhetho eziJameleko (i-IEC) avuliweko kilo loke ilizweli. Ungahlola nokuhlola ukuthi ujame njani malungana nokutlolisela ukuvowuda ngokuthumela i-SMS nenomboro kaMazisakho (i-ID)  ku: 32810 (i-SMS Ibiza R1.00) namkha ufake i-APP ye-IEC esimahla ebavowudini, bese usebenzisa yona ukuhlola imininingwanakho ngobujamo bokuzitlolisela ukuvowuda.

4.3. Solo iSewula Afrika yathoma ukubuswa ngokwentando yenengi lapha ekhethu, sesakhe ihlelo lombuso wentando yenengi eliphuphuma ngepumelelo yomThethosisekelo, elisekelwe ziinjamiso ezivikela beziqalelele amalungelo wethu asisekelo kunye nekululeko yethu.

Ukudlula lapho, atlanyiwe abe athonywa nokusetjenziswa amahlelo anqophe ukwenza amatjhuguluko kezomnotho alungise nemiraro yethu eminengi yezomnotho okhinyabeza ihlalakuhle. Ikhetho elizakweli lilithuba lelutjha leSewula Afrika lokusebenzisa ilungelo lalo lokuvowuda, libe nelizwi ngengomuso lalo nelelizwe lekhabo. 

5. I-Total Ivumbulula I-oli Nerhasi

5.1. Njengengcenye yelizwe yokulinga ukuhlumisa umnotho nokuvula imisebenzi, urhulumende uvule amathuba ekorweni yeze-oli nezerhasi ekhethwapha kobanyana kuzokuphakama ukuhluma namasiso; amathuba lawa-ke uwavule nge-Operation Phakisa yomNotho weLwandle.  ISewula Afrika inemithombo yamandla yamabhiliyoni alithoba wamafaji we-oli nama-60 tcf (trillion cubic feet) namkha amabhiliyoni ali-11 weemfaji ze-oli ezilingana nerhasi ebuqamamana nelwandle.

5.2. IKhabinethi ikubukile ukutholakala kwerhasi etholwe yikhamphani ye-oli i-Total lapha eSewula Afrika; lokhu-ke kungaba libhiliyoni leemfaji ezimithombo; nje-ke lomthamo wemithombo engako ungawuphakamisa kwamambala umthamo we-oli newerhasi elizweni leSewula Afrika.

5.3. I-oli nerhasi le ivunjululwe yi-Total nabeyithungatha izenjiwa e-Brulpadda, e-Outeniqua, ebangeni elingama li-175 wamakhilomitha ukusukela eligwini lelwandle leSewula Afrika.

6. UkuHlangana OkuJayelekileko KweHlandla Lama-32 KweHlanganisela YamaZwe We-Afrika  (i-AU)

6.1. IKhabinethi ithokozisa ukukhethelwa kwakaMengameli u-Cyril Ramaphosa esikhundleni sokuba nguSihlalo we-AU ngomnyaka wee-2020. Uthatha isikhundla ebesiphethwe nguMengameli weGibhithe u-Abdel Fattah el-Sisi, njenganje osaqedelela isikhathi ebekufuze abe ngaso se-ofisini ngo-2019.

6.2. UMengameli uRamaphosa ubedosa phambili ibandla leenthunywa zeSewula Afrika kuyiwa ekuHlanganeni okuJayelekileko kwesiGungu seenKhulu zomBuso nezaboRhulumende beHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU), ebekuse-Addis Ababa, e-Federal Democratic Republic of Ethiopia, ukusukela mhlana ali-15 kuTjhirhweni ukuyokufika nakali-11 kuMhlolanja wee-2019, ngaphasi kommongondaba othi “AbaPhalali, abaBuya ekuPhalaleni kunye nabaNtu abangaNabuyo eNarheni yeKhabo: Sisebenzela Iinsombululo Ngabantu AbaKatelelwe Ukutlhoga UBuyo E-Afrika.” Lokhu-ke kuvule ikundla yokulandelela umthombo wabonobangela bokukatelelwa kwabantu ukutlhoga ubuyo e-Afrika.

6.3. ISewula Afrika inikele ibandla lomhlangano weenkhulu lo isiQiniseko sesiVumelwano seNdawo yokuRhwebelana ngeKululeko eliZwekazini le-Afrika (i-AfCFTA).  Hlangana neendaba ekukhulunyisenwe ngazo kubalwa nokutjhugululwa nokusekelwa kwehlangano yelizwekazi le-Afrika; ukuThula nokuVikeleka eliZwekazini le-Afrika; okwenzekako okuphathelene ne-AfCFTA; kunye nemikhulumiswano yesivumelwano esitjha sokusebenzisana hlangana kwamazwe asathuthukako we-Afrika, we-Caribbean, we-Pacific kunye neHlangano yeYurobhu (i-EU) ngemva komnyaka wee-2020.

6.4. Kiwo umnyaka lo, uMengameli u-Ramaphosa kulindeleke nokuthi athathe isikhundla sokuba nguSihlalo womButhano weKomidi yeenKhulu zomBuso nezaboRhulumende e-Afrika ngezokuTjhuguluka kweTlayimethi/kobuJamo beZulu (i-CAHOSCC).     I-CAHOSCC yasungulwa siGungu seenKhulu zomBuso nezaboRhulumende be-AU ngomnyaka wee-2009 kobanyana ithwale imikhulumiswano yemiBono eVumelanako ngokuTjhuguluka kweTlayimethi/koBujamo beZulu e-Afrika.

6.5. UMengameli u-Ramaphosa nakathatha isikhundla sikaSihlalwesi, uzakusebenzisana nezinye iinkhulu zemibuso ngomnqopho wokuqinisekisa ukuphunyeleliswa kwesiVumelwano se-Paris esiqakathekileko sokudambisa nokulungela ukujamelana nemiphumela yokutjhuguluka kwetlayimethi/kobujamo bezulu. Nge-CAHOSCC, i-Afrika izakuba negalelo elihle khulu emizamweni yamazwe ngamazwe yokuphungula irhasi eyikhabhoni neyokwakha ibhoduluko elizakukghona ukujamelana nokutjhuguluka kwetlayimethi/kobujamo bezulu.

7. IFundo EPhakemeko        

7.1. IKhabinethi iwulilela imbiko umndeni nabangani bomfundi we-Durban University of Technology (DUT) uMlungisi Madonsela.  Ikhabinethi izwa ubuhlungu obuhlabako ngokuliyeka kweemfundo nangokuvalwa kwamaziko wefundo ephakemeko, khulu khulu KwaZulu-Natala, okubangele ukuthi umfundi onguMlungisi Madonsela agcine abhubhele kilebangamatlhuwo enje.

7.2. IKhabinethi ikhombela boke abathuthukisindima ukuthi bararulule yoke imiraro ngokuthula. Ilizwe lekhethu lifuna abantu abatjha abafundileko babe nesandla ekuthuthukisweni kwelizwe lekhethu.

7.3. Urhulumende, ngomNyango wezeFundo ePhakemeko nokuBandula, usiza amaziko wefundo ephakemeko lapho kuneentjhijilo khona. UNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko nokuBandula u-Naledi Pandor naye ulayele isiKhwama seliZweloke seSizo leeMali kubaFundi (i-NSFAS) ukuthi bakwenze iqalontanzi ukuphendula yoke imibuzo yabafundi nokutjheja imiraro abanayo nge-NSFAS.

8. Ukulawulwa Kwesifo Seenqatha Nomlomo (i-FMD)

8.1. Ngokuqalelela ipilo yesitjhaba, iKhabinethi iyathokoza ngamagadango athethweko wokukhandela ukurhatjheka kwesifo seenqatha nomlomo esiYingini se-Vhembe, eseLimpopo. UmNyango wezokuLima, zamaHlathi nezokuThiya ngeManzini, ngokusebenzisana neHlangano yeNyama eBomvu (i-Red Meat Asociation) nabanye ababelani, usebenzela ukurarulula umraro wokwehla kwalesisifo sefuyo ngokusebenzisana ngendlela elungelelweko.

8.2. Ukuhlatjelwa ubulwele kwefuyo kuthome nakali-14 kuTjhirhweni wee-2019, kwathonywa ngeenkomo ezibanjwe sisifesi emathresdeni neendaweni lapho sehle khona, neenkomo zeendawo ezisebangeni elima-20 wamakhilomitha ukusuka lapho kwehle khona isifesi. Bekube gadesi, sezingaphezulu kwee-10 000 iinkomo esele zihlatjelwe ubulwele; leziinkomo ezihlatjelwe ubulwele bezimeregiwe/bezitshwayiwe ukwenzelela bona zehluke kezinye. 

9. UmButhano WeenKhulu KezamaFilimu ESewula Afrika

9.1. Ibubulo lezamafilimu eSewula Afrikapha sekukade labonakala ukuthi lisikhuthazi sokuhlunyiswa komnotho nokuvulwa kwemisebenzi lapha eSewula Afrika. Ibubulo lezobugwali nezamasiko, khulu khulu ikoro yezamafilimu, nalo lilima indima eqakatheke khulu ekuphakamiseni ikghono leSewula Afrika nekusizeni emizamweni yokwakha isitjhaba nokubumbanisa umphakathi.

9.2. Ngokukhambisana nekambiso le, iKhabinethi ithokozela umButhano weenKhulu kezamaFilimu ongewokuthoma eSewula Afrika, obewubanjelwe eJwanisbhege ukusukela naka-4 ukuyokufika nakama-5 kuMhlolanja wee-2019, ngaphasi kommongondaba othi: “AmaTjhuguluko NaMandla WokuSungula EBubulweni LezamaFilimu/Lokulalelwa Kubukelwe kunye namaTjhuguluko weHlandla lesiNe wamaBubulo aNzinze kuThekhnoloji (i-4IR).  Sesililungele itjhuguluko na?”

9.3. Umphumela womhlangano weenkhulu lo kulindeleke ukuthi usize ekuvulweni kwethuba elivumela lelibubulo ukuthi libe nepumelelo ephuphumako. URhulumende solo usazibophelele ekusekeleni amahlelo ngeHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC) kunye ne-dti.

B. Iinqunto Zekhabinethi

10. Ukubumbana Komphakathi Nokwakhiwa Kwesitjhaba

10.1. Nanyana ilizwe lekhethu libe namaqha wetuthuko abonakalako ukusukela ngomnyaka we-1994 nje, iinqabo ezakhiwe ngokuhluka ngobuzwe, ngezinga/ngokobujamo bomnotho nangamasiko solo zisayibuyisela emva indima ebesele sithuthuke ngayo. Malungana nalokhu-ke, iKhabinethi ivumele umtlolo othi ‘Political Perspective’ (uMBono wePolitiki), ophethe isakhelelo sokubethwa komthetho nesomthethokambiso wokusekela ukubumbana komphakathi khudlwana nokwakhiwa kwesitjhaba ukuya phambili.

10.2. Lesisakhelelo sizakuba nomphumela oqakathekileko ekuphunyelelisweni kweminqopho yokwakha “isitjhaba esibumbeneko nomphakathi obumbene khudlwana; lokhu-ke akusiminqopho yelizwe nje kwaphela; kodwana kube nanga yindlela yokurarha ubuchaka,” njengoba kutjhiwo ku-NDP.

10.3. Woke amakoro womphakathi akhuthazwa ukuthi asekele isakhelelo somthethokambiso ngokuthokozela umahluko esinawo besakhe umphakathi ozakucitha amazubela wobukoloni newombuso webandlululo.

10.4. UmNyango wezoKghwari namaSiko uzokusingatha umHlangano wesiVumelwano somPhakathi ekupheleni kukaNtaka wee-2019 eJwanisbhege, la amakoro ngamakoro womphakathi – sekubalwa neenhlangano zomphakathi, iinhlangano zabasebenzi, amabhizinisi, iimfundiswa nabongqondokulu, zekolo kunye neembikiindaba —  azazibophelela khona ehlelweni lokubumbanisa umphakathi nelokwakha isitjhaba. Amakoro ngamakoro kuzakubonisanwa nawo ngalokhu ngenyanga kaMhlolanja ukuyokufika phakathi kukaNtaka wee-2019.

C. ImiThethomlingwa

11. UmThethomlingwa OTjhugulula UmThetho WezabaNtwana Womnyaka Wee-2019

11.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho wezabaNtwana Womnyaka Wee-2019, ngomnqopho wokuqinisa umsebenzi welizwe lekhethu ekuvikeleni amalungelo wabantwana.

11.2. Ngomnyaka wee-2017 iziko lezomthetho wabantwana, i-Centre for Child Law, lammangalela umNyango wezokuThuthukiswa komPhakathi ngokusalela emva kweendaba ezimalungana nokukhuliswa kwabantwana babantu abangasibabelethi babo begazi.

11.3. IKhotho ePhakemeko ilayele uNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi ukuthi alungise abe ethule phambi kwePalamende amatjhuguluko afunekako emThethweni wezabaNtwana womnyaka wee-2005 (umThetho Nomboro 38 wee-2005) namkha nomThetho wezokweLekelela umPhakathi, womnyaka wee-2004 (umThetho 13 wee-2004), kobanyana kuzokutholakala indlela yomthetho epheleleko yokulungisa iintjhijilo ezimalungana nokukhuliswa kwabantwana babantu abangasi babelethi babo begazi.

11.4. Boke abantwana kufuze bakghone ukwenzelwa izenzelwa ezinqophe ukubaphephisa, nokubavikela, nokubatlhogomela; babe bakghone nokuthola isizo ehlelweni lezehlalakuhle elisebenza kuhle. Njenganje kunengi khulu elitlhayela ngakho ihlelo lokutjhejwa nokuvikelwa kwabantwana elisebenza njenganje. UmThethomlingwa loulungisa, hlangana nokhunye, iintjhijilo ezimalungana nokunikelwa nokusetjenziswa kwetjhejo labantwana abakhuliswa babantu abangasibabelethi babo begazi, nezinye iindaba zokutjhejwa nokuvikelwa kwabantwana abakhuliswa babelethi abangasibo begazi.

D. Iminyanya Ezako

12. UmHlangano WeenKhulu NgezomNotho WeThungelelwanohlanganiso

12.1. Ukutjhidela kwephasi khudlwana kutheknoloji ekhuthazwa yi-4IR kuza namathuba amatjha wokwakha inarha yekhethu nomnotho wayo. Ukuthi iSewula Afrika ihlale iphambili eendleleni ezitja zetheknoloji, izokusingatha umHlangano WeenKhulu NgezomNotho WeThungelelwanohlanganiso ngoNtaka wee-2019.

12.2.  Umhlangano weenkhulu lo ubanjwa ngaphasi kwe-4IR South Africa (i-4IRSA), isebenziswano hlangana komNyango wezemiThangalasisekelothintano nemiSebenzi yePoso, ne-Telkom, ne-Yunivesithi ye-Witwatersrand (i-Wits), neYunivesithi ye-Jwanisbhege (i-UJ) kunye neYunivesithi ye-Fort Hare.

12.3. I-#4IRSA inqophe ukulungisa iintjhijilo eziqalene neSewula Afrika ngemiNyaka yeThungelelwanohlanganiso (i-Digital Age) kobanyana kuzokuhlanganiswa kulungeleleke kuhle amagadango ahlanganyelweko azakuthathwa yiSewula Afrika.

13.  AboNongorwana BeemBikiindaba BeHlangano yokuThuthukisa amaZwe We-Afrika EseSewula (i-SADC) Bee-2019

13.1. Njengengcenye yokukhuthaza ukubumbana kwesiphande, ukusebenzisana nokuthokozela ubuhle bomsebenzi wobubikiindaba, iimbikiindaba zeSewula Afrika ziyamenywa bona zingenele iphaliswano labonongorwana beembikiindaba, i-2019 SADC Media Awards; kuvalwa ngomhla wama-28 kuMhlolanja ukwamukela abangenela iphaliswaneli. Abonongorwana lapha bazakutholakala ekorweni yamaphephandaba namaphephabhugu, ekorweni yomrhatjho, ekorweni yethelevitjhini kunye nekorweni yokufoda iinthombe eembikiniindaba.

E. Imilayezo

14. Silila Imbiko

14.1. IKhabinethi  njengoMengameli u-Ramaphosa nawo woke amaSewula Afrika nayo idlulisa amezwi wokutjhiriya imindeni nabangani babafundi ababhubhele engozini yokuwa komqaqado esikolweni i-Hoërskool Driehoek e-Vanderbijlpark ngeLesihlanu, ngomhla wo-1 kuMhlolanja wee-2019. IKhabinethi ibafisela nokululama kwamsinya nabo boke abafundi abalimalele kilehlekelele.

15. Siyabathokozisa

15.1. IKhabinethi ithokozise:

I-Soweto Gospel Choir ngokuphakamisa igama leSewula Afrika ithole i-Grammy Award nge-albhamu yomvumo ewehlule woke ephasini zombelele. Ikhwaya le iphume phambili nge-albhamu yayo ethi: Freedom - renditions of well-known liberation struggle songs. Namhlanjesi-ke kungokwesithathu i-Soweto Gospel Choir ithola unongorwana i-Grammy Award ngomvumo.

IBhanga YezeTuthuko E-Afrika EseSewula (i-DBSA) ngokuthumba kwayo unongorwana i-African Renewable Energy Programme Award we-Project Finance International ye-London. I-DBSA ithole lonongorwana ngokutjengisa kwayo amandla wokusungula nayisekela amaphrojekthi ali-14 weHlelo LeemBaseli EziVuselelekako LabaPhehli BeemBaseli AbaziJameleko.

Babili babososayensi bekhethu bathumbe aboNongorwana bezinga eliphezulu ababizwa ngokuthi yi-AU Kwame Nkrumah Awards for Scientific Excellence 2018 e-Addis Ababa, e-Ethiopia, ngomhla we-11 kuMhlolanja wee-2019:

U-Phrof. Aletta Schutte uthumbe i-US$20 000 ngonongorwana wezesayensi ekorweni yabososayensi abasikazi i-Women Scientist for the Life and Earth Sciences. UnguPhrofesa we-Physiology eYunivesithi yeTlhagwini Tjingalanga (i-North West University). UPhrof. Schutte uneziqu ze-SARChl ekorweni yokuBona nokuKhandela iziFo zeHliziyo kusesenesiKhathi e-Afrika; lomsebenzi wakhe werhubhululo usekelwe ngeemali mNyango wezeSayensi neThekhnoloji (i-DST). Irhubhululo lakhe liqalene nesigandelelo seengazi esiphezulu khulu (i-hypertension) nokwehla (nokuqina) kwaso ebantwini abasundu e-Afrika.

UPhrof. David Mark Richardson uthumbe unongorwana we- US$100 000 welizwekazi le-Afrika ekorweni i-Earth and Life Sciences. UnguPhrofesa oHloniphekileko weze-Ecology eYunivesithi ye-Stellenbosch, abuye godu abe mNqophisi we-DST Research Foundation Centre of Excellence for Invasion Biology. Irhubhululo lakhe liphathelene nokufunda nokuzwisisa ngemithi (etjalwako nezimilelako) emingenela.

Isiqhema sebholo erarhwako seSewula Afrika sabangaphasi kwama-20, AmaJita, ngokuphumelela kwawo ukulungela ukungena ePhaliswaneni le-FIFA labangaPhasi Kwama-20 leBhigiri yePhasi yomNyaka wee-2019; leliphaliswano-ke liyokudlalelwa e-Poland ngoMrhayili wee-2019. AmaJita azibekele indawo ePhaliswaneni le-FIFA leBhigiri yePhasi ngemva kokuphumelela kwawo ukungena emidlalweni eyandulela yokugcina ye-Africa Cup of Nations kabangaphasi kwama-20 ye-Confederation of African Football (i-CAF)  edlalelwa e-Niger njenganje.

Imibuzo inganqotjhiswa:
kuMma uPhumla Williams – umJaphethe womKhulumeli weKhabinethi
INomboro kaFunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore