Statement on the Cabinet Meeting of 13 December 2019

IsiTatimende Somhlangano oJayelekileko weKhabinethi obanjelwe e-Union Buildings, ePitori ngeLesihlanu, mhlana ali-13 kuNobayeni wee-2019

1. Ezingundabamlonyeni

  1. I-Eskom
    1. IKhabinethi iyisekela ngokuzeleko yoke imizamo enqophe ukuqinisekisa ukufumaneka kwegezi elizweni lekhethu. Ngebangelo, iKhabinethi igunyaze uNgqongqotjhe wezamaBubulo womBuso u-Pravin Gordhan ukukhulumisana nomPhathi oyiHloko uNom. Andre de Ruyter ukuthoma ngomsebenzakhe nganeno kwesikhathi egade sibekiwe.
    2. UNom. De Ruyter nesiQhema sakhe esiphetheko bazoyeqela msinyana iminako yezokuphatha, ukutlhayela kwekghono lokuphatha iimali nokunzinzisa ikambiso ye-Eskom.  Lokhu kufaka hlangana ukulungiswa kweentetjhi zegezi esele ziluphele nokukhahlumezeka kweengcenye zeMedupi neKusile.
    3. ISekela likaMengameli u-David Mabuza uzokubiza umhlangano wesiQhema saboSolwazi bezeGezi esivuselelweko esifaka hlangana uNgqongqotjhe wezeeMali u-Tito Mboweni; uNgqongqotjhe wezeNjiwa naMandla uGwede Mantashe noNgqongqotjhe u-Gordhan.  Isiqhema lesi sizokuqalana neentjhijilo zokunganikelwa kuhle kwegezi ngelizweni.
    4. Igezi evuselelweko izokuba nendima ebonakalako ekunikelweni kwegezi ukungezelela emizamweni ye-Eskom.

 

  1. IHlelo lokuHlangulwa kweHlangano yeemPhaphamtjhini yeSewula Afrika (i-SAA)
    1. I-SAA iye yafakwa ngaphasi kweHlelo lokuHlengwa kwamaBhizinisi kileveke edlulileko. IKhabinethi izibetha isifuba bonyana lokhu kungenelela kuzakusiza ekuhlaliseni kuhle ihlangano yeemphaphamtjhini yelizweloke ibe namandla, ikghone nokuphalisana kuvuselelwe nokuthenjwa  kwayo maSewula Afrika woke godu idose nabatjhebisani.
    2. IKhabinethi yemukele ukuqatjhwa koMhlengi wamaBhizinisi uNom. Les Matuson we-Matuson Associates.  Uzokubambisana nabaTjhebisani abaNzima abazokumenyezelwa esikhathini esiphangaphelisi ihliziyo.
    3. I-SAA izokungezelelelwa ngemali emabhiliyoni amabili wamaranda  ngesizo likarhulumende ekuhlelweni ngobutjha okutjhujileko kwehlangano yeemphaphamtjhini.
    4. IKhabinethi inethemba bonyana lokhu kungenelela kuzokubuyisa isithunzi salehlangano yeemphaphamtjhini kukhandelwe nokuwa kwayo egade kuzokuba nomthelela omumbi ebakhwelini, abanikeliinsiza nabanye abatjhebisani ebubulweni leemphaphamtjhini nebasebenzini.
    5. UNgqongqotjhe u-Gordhan uzokubikela iKhabinethi njalonjalo ngeragelophambili lokuHlengwa kweBhizinisi.

 

  1. Iinkhukhula
    1. IKhabinethi idlulisa ukutjhiriya kwayo kilabo abalahlekelwe ziinini zabo ngonobangela weenkhukhula zamhlapha ezenzeke eendaweni ezihlukileko elizweni lekhethu.
    2. Urhulumende uhlanganisa ihlelo lokungenelela elimikhakhaminengi ngesizo leSentha eLawula iHlekelele ukulungisa umonakalo owenziwe ziinkhukhula.
    3. Ikhabinethi yemukela isekelo leenhlangano ezizinikele ngesizo lamsinyana. Ukuhlengwa   kwabantu emakhiweni nokukhoseliswa kwabantu abalahlekelwe ziinkumba zabo babekwa emaholweni womphakathi ngommoya wobuntu. IKhabinethi ikhombela umphakathi ukulalela iinyeleliso ngobujamo bezulu obungasibuhle.
    4. Amanzi weenkhukhula ageleza msinyana ayingozi godu abatjhayeli nabantu abakhamba ngeenyawo bayakhuthazwa ukutlhogomela khulu bakhambele kude nokusebenzisa iindlela  ezineenkhukhula.
    5. Izakhamuzi ezihlala ngenzasi kwendawo engaba neenkhukhula zemilambo namadamu  ziyayeleliswa ukutlhogomela nokobana zifudukele eendaweni eziphephileko lokha nakunamatshwayo abika ngokuza kweenkhukhula. Ungafaki ipilwakho engozini ngokududa emadamini nemilanjeni izulu nalina khulu.

 

  1. IsiKhathi sokuPhela komNyaka
    1. IKhabinethi ifisela woke amaSewula Afrika isiKhathi sokuPhela komNyaka esiphephileko nesinepumelelo.  NjengamaSewula Afrika kufuze sirage nokutjengisa  uBuntu kamanye amaSewula Afrika neemvakatjhini zethu  ngalesisikhathi sethabo.
    2. IKhabinethi ikhombela woke amaSewula Afrika ukuhlonipha imithetho yendlela njengalokha  asiya emalangeni wokuphumula nesikhathini soke sokuphela komnyaka. Umsebenzi wokwehlisa iinhlekelele zendleleni kungewethu soke.  Ukuziphatha kuhle endleleni kufaka hlangana ukungaseli lokha umuntu nakazokutjhayela, ukutjhayela ngebelo elisemthethweni, ukucabangela abanye abasebenzisi bendlela, kufaka hlangana  nabantu abakhamba ngeenyawo.  Masibambisaneni ukuphulusa ipilo, #LiveBeyondDezemba # Arrive Alive.
    3. Umsebenzi kaRhulumende we“Sikhathi sokuPhela komnyaka esiPhephileko” sele uthomile  ngeButho lamaPholisa weSewula Afrika (i-SAPS) esele  akalukana ngesikhathesi. Izakhamuzi zikhuthazwa ukusebenzisa isisetjenziswa sobunzinzolwazi i-MySAPS, ekungesokuthoma  ekhonthinenthini ye-Afrika.
    4. I-App etjha le   ivulela izakhamuzi ithuba lokuthintana neemphathimandla zokugcinwa komThetho ngokutjelela sidu, ukufumana isitetjhi samapholisa esiseduze, nokuvumela abongazimbi bobulelesi ukuthumela imilayezo msinyana lokha nakunobujamo obumasikizi.
    5. IKhabinethi ikhombela godu ababelethi nabatlhogomeli ukuqinisekisa bonyana abentwana bangatjhiywa bhamba ngesikhathesi.
    6. IKhabinethi ikhuthaza amaSewula Afrika ukuthatha amakhambo we-Sho’t Left ngokuvakatjhela iindawo zokubukelwa nokusekela iminyanya yangekhaya. Ukusetjenziswa kwabatjhayeli bezevakatjhobukelo nabahlahlindlela beemvakatjhi kuzakuqinisekisa ukuphepha nokukhuphula ilemuko lezevakatjho. Imininingwana yabahlahlindlela beemvakatjhi ingafunyanwa kubunzinzolwazi bama-Ofisi wezokuVakatjha weemFunda.

 

  1. Imiphumela yeenHlahlubo zikaMethrigi zomnyaka wee-2019 (i-NSC)
    1. IKhabinethi ithokoza  abotitjhere, abafundi nababelethi ngokubambisana norhulumende ukuqinisekisa  ukuqedwa ngepumelelo kweenHlahlubo ze-NSC zomnyaka wee-2019. Imiphumela izokumenyezelwa ntambama mhlana ali-7 kuTjhirhweni wee-2020 godu abafundi bakamethrigi bayakhuthazwa ukungena kubunzinzolwazi bomNyango wezeFundo esiSekelo ku- www.education.gov.za nofana bazitlolise nge-SMS ngokuthumela inomboro kaMazisi (i-ID) nenomboro yeenHlahlubo ku-35658 ukufumana imiphumela yabo.  

 

2. IinQunto zeKhabinethi

  1. ITlhatlha lokuLawulwa kwama-Biofuels
    1. Khabinethi ivumele iTlhlatlha lokuLawulwa kwama-Biofuels, elizokuphumelelisa ukusetjenziswa kweQhinga lamaBubulo wama-Biofuels. Ama-Biofuels ayaziwa ephasini  zombelele njengesijamiseleli serhasi yekhaboni. Bahlanganisa iimbaseli zezenjiwa ukwehlisa ukusilaphazwa kwebhoduluko ziimbaseli zeenthuthi.
    2. Lelitlhatlha linikela imikhakha emihlanu ekufuze ilawulwe (1) Ikambiso yesiVumelwano seensetjenziswa ezihlaza ezingakasetjenzwa. Lesisivumelwano sikhandela ubungozi behlelo le-biofuels ekufunyanweni kokudla. (2) Imileyo ekatelelako etjhugululwako kobana kuhlangatjezanwe nesidingo esikhulu sama-biofuel. (3) Iindleko zendlela yokutjhugulula ama-biofuels. (4) Indlela yokusekela ngeemali abalimi bama-Biofuels nabakhiqizi bawo. (5) indlela yokuhlunga amaphrojekthi wama-biofuel atlhoga isekelomali. Umtlolo womhlahlandlela ungafunyanwa kubunzinzolwazi bomNyango wezaMandla ku: www.energy.gov.za.

 

  1. UmKhandlu wezokuPhepha kweliZweloke
    1. IKhabinethi ivumele ukuhlonywa kabutjha komKhandlu wezokuPhepha kweliZweloke ukukhambisana nokuhlanganiswa komsebenzi woke okhambelana nezokuphepha kwelizwe. Umkhandlu lo uzokuqalana nokuphasiswa kweQhinga lokuVikela weliZweloke, amaqaloqangi wezobuhlakani belizwe neenLinganiso zezobuHlakani beliZweloke. 
    2. Umkhandlu uzokurholwa nguMengameli ngokwesikhundla sakhe njengomPhathimabutho omKhulu newemphathimandla ezibandulelwe zokuphepha elizweni lekhethu. Amanye amalunga womkhandlu kuzokuba liSekela likaMengameli uMabuza; uNgqongqotjhe wezokuPhepha kweliZwe u-Ayanda Dlodlo; uNgqongqotjhe wezokuVikela nezaboMakadabona bePi uNosiviwe Mapisa-Nqakula; UNgqongqotjhe wezangeKhaya u-Aaron Motsoaledi; uNgqongqotjhe wezoBulungiswa nokuVuselelwa kwesiMilo uNom Ronald Lamola; uNgqongqotjhe wezamaPholisa uBheki Cele; uNgqongqotjhe wezeemali uTito Mboweni noNgqongqotjhe wezeTjhebiswano laboRhulumende nezeNdabuko uNkosazana Dlamini Zuma.

 

  1. IPhephambono lomNyango wezangeKhaya
    1. IKhabinethi ivumele iPhephambono lomNyango wezangeKhaya, kunye neqhinga lezinga eliphezulu nomhlahlandlela wokuhlela kabutjha umNyango wezangeKhaya njengesikghonakalisi esiqakathekileko sokuthuthukiswa kwezomnotho nokuphepha kwelizweloke.
    2. IPhephambono linzinze kusisekelo somThethomgomo sikarhulumende wesimanjemanje nosebenza ngedijithali okusiletha eduze neminqopho ye-e-Government ne-e-Commerce.

 

  1. Ikhabinethi ivumele ukwethulwa ngePalamende kwesiVumelwano se-Madrid ngokuTloliswa kwamaTshwayo wobunini wePhasiloke (somnyaka we-1989) bonyana sisekelwe.
    1. IsiVumelwano se-Madrid sifaka hlangana ukuvikelwa kwamatshwayo wobunini berhwebo. Amatshwayo wobunini akha ukuhlonitjhwa kwetshwayo nekghono lezokuphalisana nakukhangiswa imikhiqizo neensetjenziswa ngekhaya nangaphandle.
    2. Ukwamukelwa kwesiVumelwano se-Madrid kuzokukghonakalisa ukuthuthukiswa komThethomgomo wobuNini bePahla belizweloke (i-IP). Izokunikela amabhizinisi amancani indawo yokusebenzisa ihlelo le-IP ukukhangisa imikhiqizo neensetjenziswa eentjhabatjhabeni.

 

  1. I-Ejensi yeenThuthi zesiTimela yeSewula Afrika (i-PRASA)
    1. IKhabinethi ivumele ukuphadlhalaliswa kweBhodi yesiKhatjhana ye-PRASA nokufakwa kwayo ngaphasi komphatheli.
    2. ISewula Afrika itlhoga umzila wesiporo othembekako kezomnotho notjhelelako ozokuba mgogodla weenthuthi zomphakathi. Imiphumela yamhlapha kamHloliincwadiZombelele  yomnyaka wee-2018/19 ubike ukutlhayela kwamakghono wokulawulwa kweemali okwenze i-PRASA ifumane umPhumela wokuHlolwa kweencwadi ongaKarisiko.
    3. Ukufikela gadesi, iKhabinethi ivumele ukuqatjhwa komLawuli, uNom. Bongisizwe Mpondo, ukulawula iindaba zeziko isikhathi esiziinyanga ezili-12. Ukungenelela lokhu kuzokusiza ekuhlelweni ngobutjha ngendlela etjhujileko kwe-PRASA.

 

  1. UkuFudukela ekuRhatjheni ngeDijithali
    1. IKhabinethi ibikelwe ngobujamo behlelo lokuFudukela kuDijithali mayelana nokulawula ukubekwa, ukusatjalaliswa nokufakelwa kwamadikhowuda.
    2. Itjheje itlhatlha lokufakela amadikhowuda abekwe emabulungelweni wePosi yeSewula Afrika. IKhabinethi ivumele bonyana ukufakelwa kwamadikhowuda aseleko  abafaki bawo  baqatjhwe kibomasipala bendawo.  Itlhatlheli lokulethwa kwezenzelo elibuyekeziweko linqophe ukurhabisa umsebenzi wokufuduka ukusuka ku-analogu ukuya kudijithali nokuKhutjhwa kwe-High Demand Spectrum.
    3. IKhabinethi ivumele ukuqatjhwa kukaNom. u-Newyear Niniva Ntuli njengomLawuli nesiPhathimandla esiPhendulako se-Universal Service and Access Agency of South Africa isikhathi esiziinyanga ezima-24.

 

  1. UmBiko wokuBuyekezwa kweminyaka ema-25 ngokuFukulwa kwaboMma nokuLingana ngobuLili eSewula Afrika quality in South Africa: 1994-2019
    1. IKhabinethi ivumele umbiko lo ozokusetjenziswa njengomBiko oBuyako weliZwe kusiVumelwano se-Beijing neNdawo yokuSebenza (i-Beijing+25) yeHlangano yobuNye beeNtjhaba (i-UN). IKomitjhini ye-UN ngobuJamo baboMma ihlelelwe ukubamba umhlangano umnyanya weminyaka ema-25 wesiVumelwano se-Beijing neNdawo yokuSebenza ngoNtaka womnyaka wee-2020. ISewula Afrika iyingcenye yesiVumelwano se-Beijing.
    2. Umbiko lo utshwaya iragelophambili emikhakheni ethileko yokufukulwa kwabomma nemizamo yokurhunyeza isikhala sokungalingani ngobulili. Nalokha wamukele bonyana iSewula Afrika inomthetho omuhle wezobulili nemithethomgomo engenelelako yokuphelisa ukuninanangokobulili, iintjhijilo zokutjhugulula ukungalingani ngobulili kwekadeni nokuqalana nokubusa igandelelo elilethwa madoda nefundiso engasiyo yamambala ihlale ikhona.

 

  1. INturhu eQaliswe kabaSikazi (iGBV) neQhinga leliZweloke lokulwisana neNturhu yobuLili nokuBulawa kwabaSikazi (i-NSP) (2020-2030)
    1. IKhabinethi ibikelwe nge-NSP 2020-2030, enikela itlhatlha lomthethomgomo elimikhakhaminengi nelihlangeneko ukuqinisekisa ukuziphendulela enturhwini yobulili (i-GBV) ngurhulumende nelizweloke. IKhabinethi ivumele bonyana woke amahlelo esele anesabelomali weqhinga leli kufuze aphunyeleliswe.
    2. IKhabinethi, nokho iyalele bonyana omunye umsebenzi ongezelelweko wenziwe kulungisiswe iintjhukumiso zamaziko womsebenzi lo. AboNgqongqotjhe abalandelako balayelwe ukusebenza kilomkhakha: UNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle uLindiwe Zulu; UNgqongqotjhe  wezoBulungiswa nokuVuselelwa  kwesiMilo u-Ronald Lamola; UNgqongqotjhe wezamaPholisa uBheki Cele; UNgqongqotjhe wezaboMma, iLutjha nabantu abaKhubazekileko uMaite Nkoana-Mashabane. UNgqongqotjhe uNkoana-Mashabane uzokuba ngusihlalo wesiqhema lesi.

 

  1. IinTjhukumiso zePhaneli eLuleka uMengameli ngokuBuyekezwa kweNarha nezokuLima
    1. Mhlana ama-24 kuVelabahlinze wee-2019, iKhabinethi yafumana umBiko wePhaneli eLuleka uMengameli ngokuBuyekezwa kweNarha nezokuLima erholwa nguDorh. Vuyokazi Mahlati, eyenze iintjhukumiso ezima- 73.  Ngesizo leKomitihlanganyela yaboNgqongqotjhe yezokuBuyekezwa kweNarha, erholwa liSekela likaMengameli uMabuza, yoke iminyango ethintekako yakhonjelwa ukufunda iintjhukumiso ezikhambisana neminyango leyo.
    2. IKhabinethi ivumele yasekela iintjhukumiso ezima-60. Zilithoba kwaphela ezingakamukelwa. Iminyango ehlukileko izokunikela ngehlathululo ezeleko ngemikhakha engakhange yemukelwe.

 

  1. IPhrojekthi yokuThuthukiswa kukaThelawalisa ye-Gauteng (i-GFIP)
    1. IKhabinethi itjheje umbiko we-GFIP (e-tolls) wesiQhema sokuSebenza esirholwa nguNgqongqotjhe wezeenThuthi uFikile Mbalula. Isiqunto sokugcina ngeentjhukumiso zesiQhema sokuSebenza njengalokha sisembikweni, sizokumenyezelwa emnyakeni omutjha.

 

  1. UmThethomgomo wokuHlungwa kwabaZuzi nokunikelwa kweNarha
    1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komthethomgomo. Umthethomgomo unikela indlela eyamukelekako netjhatjhalazi ngokunikelwa kwenarha nokuhlungwa kwabazuzi.
    2. Ukhuluma ngokubonakalako ngokungalingani ngobulili ekunikelweni inarha nokuyifikelela, nokutlhayela kwekambiso ekghonakalisa abahlali abanganabuyo nebezabelweni ukufumana inarha lokha nakunehlekelele nobujamo obumasikizi.

 

3. ImiThethomlingwa

  1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komThethomlingwa weenSetjenziswa zokuSekelwa kwaboNgazimbi wee-2019. Lomthethomlingwa unikela indlela emikhakhaminengi yokusiza ngeendingo zabongazimbi bobulelesi nenturhu. Ngomthethomlingwa lo imisebenzi neensetjenziswa zeminyango ehlukileko esiQhemeni sezobuLungiswa, ukuVikelwa kobuLelelsi nokuPhepha uzokuhlanganiswa ngcono kube lithungelelwano linye. Ikhabinethi iphasise umThethokambiso wemiSebenzi yokuSekela Abongazimbi womNyaka wee-2020.
  2. IKhabinethi ivumele ukufakwa kugazede komThethomlingwa  wezabaSebenzi  bezeHlalakuhle yomPhakathi wee-2019. LomThethomlingwa watlanyelwa ukwandisa ukulawulwa  kweensebenzi zehlalakuhle nokuzihlonipha  njengabasebenzi nalabo ababasizi  emabizelweni wezehlalakuhle. LoMthethomlingwa nasele usemthethweni, uzokuphelisa umThetho  wezabasebenzi zeHlalakuhle, womnyaka we-1978 (umThetho Nomboro 110 we-1978). UmNyango wezokuThuthukiswa kwezeHlalakuhle uzokuhlathulula kuhle umthetho lo esikhathini esizako.
  3. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini komThethomlingwa wokuThathwa kwePahla wee-2019. Lomthethomlingwa uqiniswe ziintjhukumiso ngemva kwemihlangano nemiphakathi enabileko yemikhakha ehlukileko. Nasele umenyezelwe njengomthetho, umThethomlingwa lo uzokunikela ngekambiso eyodwa ezokusetjenziswa nakuthathwa inarha. Unikela ngetlhatlha langokomthetho  eminyangweni karhulumende namanye amaziko wombuso emikhakheni emithathu yombuso ukusebenzisa ikambiso efanako yokuthatha inarha neminye imithangalasisekelo.
  4. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini umThethomlingwa wokuThuthukiswa kweenSetjenziswa zeemBaseli ezikhulisiweko.  UmThetho lo unqophe ukukhuphula isisomali ebubulweni leembaseli. Unikela umhlahlandlela ekwenjiweni nemikhiqizweni ezokusiza ukukhulisa umnotho kulethwe namatjhuguluko. LomThethomlingwa unikela ukulawulwa kweensetjenziswa zeembaseli. Utlama i-Ejensi yeembaseli yeSewula Afrika, ezokudlulisela iintjhukumiso kuNgqongqotjhe weenSetjenziswa zeZenjiwa nezaMandla.
  5. Ikhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini kwesiKhibelelo somMThethomlingwa weGunya lokuSetjenziswa kweemali zaboMasipala. LomThethomlingwa ukhibelela umThetho weGunya nokuSebenza kweemali zikaMasipala wee-2007 (umthetho Nomboro-12 wee-2007). Ulawula amagunya wabomasipala ukubhadelisa umthelo wezetuthuko mayelana neembawo zokuthuthukiswa kwenarha ezithunyewe kibomasipala.Umthelo wezetuthuko ungelinye lamathulusi angasetjenziswa bomasipala ukukhuphula umthangalasisekelo kamasipala. Lokhu kusiza abomasipala ukwenza umsebenzabo ukunikela ngeensetjenziswa zomthangalasisekelo  osebenza kuhle ukuvula amathuba wezomnotho.
  1. Ikhabinethi ivumele ukwethulwa ePalamende isiKhibelelo somThethomlingwa weBizelo lokuHlola iiNcwadi. Lomthethomlingwa ukhibelela umthetho weBizelo lokuHlola iiNcwadi wee-2005 (umthetho nomboro-26 we-2005). UmThethomlingwa lo utjhukumisa bonyana iBhodi eziJameleko eLawulako yabaHloliincwadi inikelwe amandla wokudarhfara nofana ngubani onelwazi elitlhogekako ukuqedelela iphenyo ngokuziphatha kumbi kwabahloliincwadi. Iinkhibelelo zinikela uNgqongqotjhe wezeeMali igunya lezinga lokufumana umhloliincwadi amlandu ngemva kokuthathelwa amagadango wokukhalima.

 

4. Iminyanya Ezako

  1. Ibizelo lokungenela aboNongorwana beemBikindaba bamaZwe weBumbano le-Afrika engeSewula (i-SADC)
    1. Iimbikiindaba zeSewula Afrika ziyakhonjelwa ukungenela iphaliswano le-SADC laboNongorwana beemBikindaba lomnyaka wee-2020 kungakadluli umhla wama-28 kuMhlolanja wee-2020. Abosondaba abafuna ukungenela iphaliswaneli bangafumana ilwazi elinabileko ku: www.sadc.int ne www.gcis.gov.za.

 

5. Imilayezo

  1. Ukuthokozisa neemfiselabuhle

IKhabinethi ithokozisa:

    1. U-Miss South Africa uZozibini Tunzi ngokuthumba uNongorwana ka-Miss Universe 2019 e-Atlanta, ese-USA.
    2. I-Restaurant Mosaic ngokunikelwa ubujamo obuphezulu ngeSewula Afrika ephaliswaneni laqobe mnyaka le-La Liste World Restaurant Awards e-Paris, e-France.
    3. amapholisa amatjha azii-4971 athweswe iziqu zawo ngeLesihlanu, nakali-13 kuNobayeni wee-2019 emakholeji wamapholisa. Amapholisa amatjha la azokuhlanganyela nalawo aku-SAPS ukukhuphula ukuphepha kwezakhamuzi.
    4. UNdunakulu we-United Kingdom (e-UK) u-Boris Johnson nesiQhema sakhe se-Conservative Party ngokuthumba amaKhetho welizweloke we-UK godu urhulumende wekhethu ulindele ukuqinisa itjhebiswano hlangana namazwe amabili la ngesikhathi sakhe sokuphatha.
  1. Amajita (isiQhema seSewula Afrika seminyaka engaphasi kema-20 sebholo erarhwako) ngomdlao wawo otjengise isibindi nakadlala ne-Zambia nokuphuma ebujameni besibili ephaliswaneni leBhegere ye-COSAFA.

 

6. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

  1. UmKhandlu wezokuThuthukiswa kwabaSebenzi (i-Human Resource Development Council of South Africa):
  1. U-Adv. Richard Sizani (IKomitjhini yemiSebenzi yomBuso);
  2. U-Mm. uPhindile Mkwanazi (IsiKolo sikaRhulumende seliZweloke);
  3. U-Mm. u-Riefdah Ajam (IBumbano leenHlangano  zabaSebenzi zeSewula Afrika);
  4. UNom. Narius Moloto (UmKhandlu  weenHlangano zabaSebenzi);
  5. UNom. Bheki Ntshalintshali (UmKhandlu weenHlangano zabaSebenzi zeSewula Afrika); UDorh. Octavia Mkhabela (Osele athethe umhlalaphasi);
  6. UDorh. Chris Nhlapo (e-Cape Peninsula University of Technology);
  7. UDorh. Dudu Mkhize (e-South African Youth into Engineering);
  8. UNom.  Sanele Mlotshwa (ku-South African College Principals Organisation);
  9. UNom. Thulani Dlamini (umKhandlu wabaRhubhululi bezeSayensi namaBubulo);
  10. UDorh. Glenda Kruss (umKhandlu wezokuRhubhulula ngeSikopilo);
  11. UNom. Joe Samuels (iBandla eliHlunga iziQu leSewula Afrika);
  12. UNom. Bruno Peter Nkosi Druchen (i-Deaf Federation of South Africa);
  13. UNom.  Sifiso John Mtsweni (-Ejensi yokuThuthukiswa kweLutjha);
  14. UDorh. Jeremia Gule (iHlangano yokuPhathwa kwabaSebenzi);
  15. U-Mm. uBusisiwe Mavuso (i-Business Leadership South Africa);
  16. UNom. Mustak Ally (umKhandlu weZenjiwa weSewula Afrika);
  17. UNom. Dumisani Mphafa (umKhandlu waboSomabhizinisi abaNzima);
  18. UPhrofesa Sibongile Muthwa (emaYunivesithi weSewula Afrika);
  19. U-Mm. uSesi Nombulelo Nxesi (IForamu yomKhakha wezeFundo nokuBandula);
  20. UDorh. Randall Carolissen (iSkimu sokuSiza abaFundi ngeeMali zeliZweloke);
  21. U-Mm. u-Yvonne Pelle (i-Continuation Education and Training Sector);
  22. UNom. Christo van der Rheede (i-AgriSA);
  23. UNom. Michael Peter (ZamaHlathi zeSewula Afrika);
  24. U-Mm. uSithembiso Dlamini (iHlangano yezeVakatjhobukelo yeSewula Afrika); 
  25. Nom. Gerhard Hattingh (kwa-Manufacturing Enterprise Solution Association).

 

  1. IBhodi ye-Road Accident Fund
  2. U-Ms Nompumelelo (Mpumi) Mpofu esikhundleni sokuba mPhathi omNqophisi we-Airport Company South Africa.

 

Imibuzo Ingathunyelwa:
kuMma uPhumla Williams – uMjaphethe womKhulumeli weKhabinethi
Ufunjathwako: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore