IsiTatimende Somhlangano weKhabinethi obanjwe ngeLesithathu mhlana ali-11 kuNtaka wee-2020

IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Ebewubanjwe NgeLesithathu Somhla We-11 KuNtaka Wee-2020 ePalamende, e-Tuynhuys, eKapa                 

A. Ezingundabamlonyeni  

1. I-Coronavirus (i-COVID-19) 

1.1. IKhabinethi iqinisekisa woke amaSewula Afrika  ukuthi kutjhejwa kuyelelwa ngazo zoke iindlela ukuphephisa ilizwe lekhethu ekusahleleni kwesifo i-COVID-19. UNgqongqotjhe wezamaPhilo uDorh. Zweli Mkhize ubikele iKhabinethi bonyana sele kunezehlakalo ezili-13 ze-COVID-19 eSewula Afrika. Namhlanje ekuseni uNgqongqotjhe wezamaPhilo ufakazele ukuthi sekubikwe ezinye izehlakalo zabantu abane abasulelwe ngilesisifo okuletha inani lezehlakalo ze-COVID-19 lifike kabali-17. Uzakuveza eminye imininingwana ngokukhamba kwelanga namhlanjesi.                                                                                                                 
1.2. IKhabinethi ibuyelela isibawo seHlangano yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO) nesikaNgqongqotjhe wezamaPhilo uMkhize, sokuthi  boke abantu eSewula Afrika abahlale bazivikela ekuthelelaneni nekurhatjhekeni kommulwana lo. Iindlela zokuzivikela zitjho ukuhlala uhlamba izandla ngamanzi namkha usebenzise isibulalimmulwani sezandla esenziwe ngemvubelo, zitjho godu ukubalekela ukuthinta amehlwakho, nepumulo  kunye nomlomo ngezandla ezingahlanjwa kunye nokuvala umlomo ngethitjhu lokha nawukhohlelako namkha nawuthimulako, bese ulahla ithitjhu leyo. Iinkomba zommulwana lo yifiva, ukukhohlela kunye nokuphefumula nzima. Nakube unaleziinkoba ezingehla, abantu bayeleliswa ukuhlala ekhaya bafune isizo lokulatjhwa.                                                                                                                                                   
 1.3. Sibawa boke abantu ukuthi banikele zoke iingulani ze-COVID-19 ithuba lokuba zodwa nemindeni yazo.  Godu sikhalima khulu ngokurhatjhwa kwezinto ezingasiliqiniso eziphathelene nommulwana lo kobanyana sizokukhandela ukurhatjhwa kwevalo, ukunindeka nokuninwa kwabantu emphakathini. Abantu abatshwenyekileko bangathintana neZiko Lezifo Ezithathelanako (i-NICD) ngomtato orhabakowesizo othi:  0800 029 999 kobanyana bazokuthola iqiniso nge-COVID-19.                                                                                   

1.4. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli u-Cyril Ramaphosa ekufiseleni isiqhema esiyokubuyisa izakhamuzi neHlangano yaboFlayi i-SAA esisuke ngeLesibili saqalisa iinyawo ngedrobheni i-Wuhan, esiFundeni se-Hubei eRiphabhliki ye-China, siyokubuyisa amaSewula Afrika ali-122.  Isiqhema sezokulapha somNyango wezamaPhilo neKoro yezamaPhilo yamaJoni weSewula Afrika boke bayingcenye yesiqhema esiyokubuyisa amaSewula Afrika e-China. IKhabinethi ithokoza i-SAA ngesizo layo kilomsebenzi wokubuyisa amaSewula Afrika.                                                                                                                                  

1.5. Isiqhema esiyokubuyisa amaSewula Afrika namaSewula Afrika abuyiswako balindeleke ukufika lapha ekhethu ngeLesihlanu somhla we-13 kuNtaka wee-2020. Ekufikeni kwalaba ababuyiswako bazokukhethwa bahlaliswe bodwa bekuyokuphela amalanga ali-14  ubuncani bakhona, ukuyokufika ema-21 wamalanga ubude bakhona. Ngalesisikhathi, imikhambo yabantu neyepahla izokulinganiselwa khulu ukungena nokuphuma lapho bahlaliswe khona laba abakhethelwe ukuhlaliswa bodwa ngokugula.  
                                                                                                                                          
1.6. Siyelelisa abantu ukuthi bangalingi ukuthintana namkha balinge ukuyokuvakatjhela  indawo evaliweko. Kuzakuthi nakuphela isikhathi esibekelwe ukuhlaliswa kwezakhamuzi zethu bekutholakale nokuthi nabahlolwako abanawo ummulwana we-COVID-19, bazokuvunyelwa babuyele lapho bahlala khona.                                                                                                                                       

1.7. IKhabinethi ibuka umsebenzi owenziwe yiKomidi eHlanganyelwe boNgqongqotjhe (i-IMC) ethunywe ukusebenza nge-COVID-19, erholwa nguNgqongqotjhe wezamaPhilo ngokusebenzisana ne-NICD, ukulandelela nokurhobhisa ummulwana lo, ukube ngahlanye kuhlengwa labo abasulelweko bekunande kubikelwa isitjhaba ngobujamo bezinto muva nje. 
                                                                                                                             
1.8. IKhabinethi iyathokoza ukuthi ubunengi beemfunda seziwudlulisele kuNgqongqotjhe wezamaPhilo umsebenzi wokubikela isitjhaba nge-COVID-19, ngonobangela wokuqakatheka kwendaba le elizweni nephasini loke.  Sikhuthaz zoke ezinye iimfunda bonyana nazo zilandele zenze ukuthi imibiko isuke emthonjeni munyeyazo zoke iye ndawonye neyezinye iimfunda, ukubalekela ukuthi kungabi nemibiko etjharaganisa abantu  nengakalungelelwa kuhle ngaphandle kwehloso.                                                                                                                                  
1.9. UMengameli uRamaphosa khona duze nje uzakubikela iinqhema zepolitiki ezinabajameli ePalamende kunye nabarholi bamasondo nge-COVID-19. NgoSondo womhla we-15 kuNtaka wee-2020 kuzokubanjwa umHlangano weKhabinethi okhethekileko eTshwane.                                                                                                                             

2.  Umnotho 
2.1.  IKhabinethi ikhulume ngokumenyezelwa kombiko weZiko leemBalobalo ngeNgeniso yangeKhaya (i-GDP), oveze ukuthi umnotho wekhethu ufike ezingeni lokufadalala. Iimbalobalo zitjengise ukuthi i-GDP yehle ngama-1.4% ngeKota ye-4 yomnyaka wee-2019. Lokhu-ke kulandela ukurhunyela komnotho ngama-0.8% ngeKota ye-3 yomnyaka ofanako.                                                                                                                                           
2.2.  Nanyana iwuvuma nje umphumela omumbi otjhiywa kucinywacinywa kwegezi, iKhabinethi ijame iqinile ngokuncamela ukulungisa iinsekelo, kulandelelwe iindawo zokuhluma komnotho eziqakathekileko bekutjhayelwe amahlelo weensombululo ezihlanganyelweko nabo boke ababelani bomphakathi kobanyana ndawonye sizokwazi ukubeka ilizwe lekhethu endleleni yokuhluma komnotho.                                                                                                                                      
2.3.  Siqinisa amasiso wethu begodu bekube nje sekuqedwe amaphrojekthi wemali emabhiliyoni wamarandi ali-R9 kwathi amaphrojekthi ama-27 wemali engaphezudlwana kwama-R250 wamabhiliyoni asesigabeni sokuphunyeleliswa njenganje, kanti-ke kuseza amanye godu nonyaka.                                                                                                                                                

3. Intengo Yedatha Kwa-Vodacom                 

3.1. IKhabinethi iyasithokozela isimemezelo seKomitjhini yezePhaliswano ngesivumelwano sayo esiqakathekileko esenziwe ne-Vodacom malungana nokwehliswa kwentengo yedatha. Lokhu-ke kulandela iPhenyo eMakethe yezokuPhalisana ngentengo yedatha elalikhonjelwe nguNgqongqotjhe walokhuya wezokuThuthukiswa komNotho u-Ebrahim Patel ngomnyaka wee-2017, elithole ukuthi intengo yedatha iphezulu khulu ukudlula emazweni amanengi begodu intengo leyo ibandlulula abathengi abadobha phasi.  
                                                                                                                                
3.2. Isivumelwano ne-Vodacom sithoma ukusebenza mhlana li-1 kuSihlabantakana wee-2020 kanti kuzakwehliswa ngaso intengo yedatha kiwo woke amabhandlela wenyanga, lapho intengo yebhandlela ye-1GB izokwehla khona ukusukela ku-R149 iyokufika ku-R99 (yehle ngama-34%), kanti isazokwehla ukuya phambili ngomnyaka ozako. I-Vodacom izakubuye yenze ukuthi kutholakale idatha yasimahla kubunzinzolwazi obuthileko bomphakathi (njengebakwa-GCIS, ne-BizPortal etja ne-Wikipedia), ibuye godu yenze nokuthi abasbenzisi bakghone ukungena kubunzinzolwazi bamayunivesithi weSewula Afrika. Eendaweni ezingaphezulu kwee-2000 ezihlala abantu abanganalitho kuzakwehliswa intengo ukuya phambili phezu kwesilinganiso ekuzabe sekwehliswe ngaso kezinye iindawo, kanti godu abasebenzisi bazakuba ‘nepakana  esisekelo’ yemilayezo yama-SMS emibili yasimahla qobe langa.                                                                                                                                     

4.  I-PepsiCo Ithenga i-Pioneer Foods                                                                                       

4.1 IKhabinethi iyasithokozela nesivumelwano esiqakathekileko sokufukula iinsebenzi esenziwe yi-PepsiCo njengengcenye yekhampani le yokuthenga ikhampani yokudla yeSewula Afrika i-Pioneer Foods. I-PepsiCo izibophelele ngemisebenzi, amasiso kunye nangokufukula iinsebenzi ngamathuba nangokutholelwa ipahla yokusebenza. Ivumile godu ukuthi uMzimkhulu wayo ongeSahara engeNzasi uzakuba seSewula Afrika.                                                                                                                                    

4.2. Iinsebenzi ze-Pioneer Foods ezil-10 000 nazo zivikelekile ekudilizweni okukhambisana nokuhlanganiswa kweenkhampani ezimbilezi begou i-PepsiCo ivumile ukuthi inani leensebenzi zayo lakhathesi lizakuhlala linjengobanyana linje iminyaka emihlanu. Iinsebenzi zekhampani lezi zizakubuye zinikelwe amatjhere wemali ehlanganisa amabhiliyoni ayi-R1.6 kwaPepsiCo azakusetjenziselwa ukuthenga i-13% wesabelo kwa-Pioneer Foods eminyakeni emihlanu ezako. 
                                                                                                                               
5. Ipi Yokulwa Nokukhahlunyezwa Kwabantu Abasikazi Nabantwana
                                                                                                                                       
5.1. IKhabinethi iyasamukela isiqunto seKhotho ePhakameko ye-Gauteng sokurarha isibawo sokudlulisela isigwebo phambili ecaleni lesibotjhwa esabotjhelwa ukukata, u-Nicholas Ninow. Nyakenye u-Ninow wagwetjwa ukudosa idilikajele ngecala lokukata umntazinyana weminyaka elikhomba ubudala erestjurente i-Dros e-Silverton, ePitori, ngomnyaka wee-2018.                                        
5.2. Isahlulelo, isigwebo nokurarhwa kwesibawo sokudlulisela isigwebo phambili, kuthumela umlayezo onamandla eenlelesini nakilabo abasazokudlelezela abantu abasikazi nabantwana ngokubakhahlumeza bonyana amaziko wezobulungiswa weSewula Afrika; iinjamiso zomthetho eSewula Afrika zizabenza bazigcine izenzo zabo ezinyenyisako.  
                                                                                                                                        
5.3. Ndawonye kufuze sirarhe izenzo zokukhahlumeza ezikhisimeza amalungelo wobuntu ebantwini abasikazi nebantwaneni. Ngokuhlanganyela kufuze siqinisekise ukuthi akunamuntu omsikazi namkha umntwana ozakukhahlunyezwa ngezomseme, nozakubethwa, nozakukatwa namkha asahlelwe nanyana kungaba kukuphi elizweni lekhethweli. 
                                                                                                                                   
6. Ukuphepha Endleleni  

6.1. IKhabinethi idlulise ukutjhiriya kwayo emindenini ema-25 yabakhweli ababhubhele engozini yebhesi hlanu kweCentane ePumalanga Kapa ekuthomeni kwenyanga le. Ibafisela ukwelulama kwamsinya nabakhweli abama-68 abalimalele kiyo lengozi.                                                                                                                                               
6.2. Iphenyo leHlangano YokuLawulwa KweenThuthi zeNdleleni nesiPholisa seSewula Afrika kufuze lilekelele ekuletheni iimpendulo ezihlathulula ukuthi kwenzekeni kileziingozi eziyibangamatlhuwo. Abanikazi bezinto zokukhamba ezikhambisa abantu banesibopho sokwenza koke okusemandlenabo ukuqinisekisa ukuthi abakhweli bazo baphephile. 
                                                                                                                                                   
6.3.  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa oTjhugulula umThetho  weHlangano YokuLawulwa KweenThuthi zeNdleleni womNyaka wee-2019.  Ungaphasiswa ube mthetho, umThethomlingwa lo uzakusiza ekuphunguleni  ukuphelela kwesitjhaba sekhethu eendleleni zekhethu. 
                                                                                                                                
B. Iinqunto Zekhabinethi  
1. IHlelo LeliZwe Loke LamaQhinga (i-NSP) WokuLwa NeNturhu YoBulili NeZondo Phezu KwabaNtu AbaSikazi (i-GBVF)

1.1. Ngenyanga kaNobayeni wee-2019, iKhabinethi iphasise i-GBVF-NSP.  Ibuye godu yalayela isiqhema saboNgqongqotjhe ebesirholwa nguNgqongqotjhe wezaboMma, zeLutjha nezabaNtu abaKhubazekileko, e-Ofisini kaMengameli uMaite Nkoana-Mashabane kobana asebenze ukuya phambili  ngesiphakamiso se-GBVF esizakwengamela i-GBVF-NSP. 
                                                                                                                                              
1.2. Ngokubona nokulimuka ukurhabeka bokukhambisa nokwengamela umsebenzi wokuqeda i-GBVF, iKhabinethi ivumele ukusungulwa komKhandlu weliZweloke ngeze-GBVF (i-NCGBVF).  Lesisijamiso-ke sizakukhuthaza abantu elizweni loke, eemfundeni ngeemfunda kunye neendaweni ngeendawo kobanyana badose phambili babe basekele amagadango wamatjhuguluko we-GBVF. Isijamiswesi godu sizakubuye siqalelele nokuphumelelisa i-GBVF-NSP.     
                                                                                                                           
1.3. UmKhandlu weliZwe Loke ngeze-GBVF uzakuba ngaphasi kwesandla sikaMengameli ngoNgqongqotjhe uNkoana-Mashabane. IKhabinethi ibuye yajamisa ne-IMC amalunga wayo ekunguNgqongqotjhe wezamaPholisa uBheki Cele, noNgqongqotjhe wezomThethobulungiswa nezokuHlunyeleliswa kwesiMilo u-Ronald Lamola; noNgqongqotjhe wezeenSebenzi zemBusweni nezokuPhatha uSenzo Mchunu, noNgqongqojhe wezokuThuthukiswa komPhakathi uLindiwe Zulu kunye noNgqonngqotjhe uNkoana-Mashabane njengombizi wemihlangano. 
                                                                                                                                            
1.4.  IKhabinethi ibuyelele yezwakalisa ukurhabeka kokutholakala kwamagadango ahlukanisako wokuqeda inturhu eyenziwa phezu kwamalunga womphakathi acaphazeleka lula.  I-IMC ilayelwe bona yenze msinyazana ekunzinziseni umKhandlu weliZweloke ngeze-GBVF. Ilayelwe godu nokobana iragele phambili ngokuhlola ukuthi kungakghonakala na ukuthi yenziwe umthetho lendlela ekusasetjenzisanwa ngayo ngokuvumelana njenganje.                                                                                                                                  
   
1.5. IKomitjhini yezokuLinganiswa koBulili – njengesijamiso seSahluko se-9 esinamandla ngokuthunywa ukuphakamisa ukuhlonitjhwa kokulinganiswa kobulili nokuvikelwa, ukuthuthuka nokutholakala kokulinganiswa kobulili -  izakulindeleka nokuthi iragele phambili ngokulinganisa nokutjheja indima eyenziwako ngokuphunyeleliswa kwe-GBVF-NSP.                                                                                                                                                           

2.  IHlelo Lezamabhizinisi Emalokitjhini Neendaweni Zemakhaya (i-TREP)                                                                                                                                                                                                                     

2.1.  IKhabinethi ivumele ukuphunyeleliswa kwe-TREP ngesiKhwama saboSomabhizinisi emaLokitjhini. Lokhu-ke kukhambisana namagadango wezomnotho athathelwa ukuhlanganisa  nokuhlumisa umnotho wemalokitjhini neweendawo zemakhaya.                                                                       
2.2.  Isikhwamesi  sizakusekela sibe siqinisekise nokobana kuba namaziko wezomnotho aziphilisako akhambisana nomFuziselo wokuThuthukiswa kweenYingi (i-DDM).                                                                                                                                   

3.  UmTlamo WomThethokambiso WokuHlunga  OBuyekeziweko  WeLizwe Loke (i-NEPF) WemiNyaka Yee-2019-2024    
                                                                                                                             
3.1.  IKhabinethi iphasise iHlelo eliBuyekeziweko le-NEPF leminyaka yee-2019-2024 kunye neHlelo LokuHlunga LeliZwe Loke lemiNyaka yee-2020-2025, eliphakamisa irherho lokuhlunga ngaphakathi kwakarhulumende. Azakuphakamisa amandla karhulumende wokuphumelelisa umTlamo ovunyiweko  wamaQhinga wesiKhathi esiLingeneko wee-2020-2024.                                                                                                                                        
3.2.  Yomibili imitlolo le ingatholakala kubunzinzolwazi bomNyango wokuTjheja ukuSebenza  nokuHlunga   (i-www.dpme.gov.za).                                                                                                                                  


4. IHlelo LeQhinga LamaLwandle I-Antarctic Ne-Southern Ocean  
4.1. IKhabinethi ivumele ukukhutjhelwa emphakathini kweHlelo leQhinga lamaLwandle i-Antarctic ne-Southern Ocean kobanyana umphakathi uzokuphefumula ngawo.  ISewula Afrika ilisango eliya e-Antarctica nakamanye amahlelo ali-10 we-Antarctica emazweni ngamazwe. Woke amahlelo la afaka isandla emnothweni weSewula Afrika.                                                                                                                                 
4.2. Iqhingeli liphakamisa iinsika ezihlanu ezilandelako: (a) ukukhulumisana namazwe ngamazwe nokusebenzisana; (b) irhubhululo (c) ukulonda nokubabalela; (d) ukwakhiwa nokuthuthukiswa kwamandla wokwenza nokufundiselwa umsebenzi kunye nokuphandlulula abantu.  Iqhingeli godu liphendula nehlelo lesiVumelwano Se-Antarctic.                                                                                                                                                 

C. Imithethomlingwa 
1. UmThethomlingwa Wee-2019 OLawula Iindlela EliZweni Loke                                         

1.1. IKhabinethi  ivumele ukudluliselwa ePalamende komThethomlingwa wokuTjhugulula umThetho weHlangano YokuLawulwa KweenThuthi zeNdleleni womnyaka wee-2019. Hlangana nokhunye, umThethomlingwa lo uphakamisa nokuthi kubekwe imithetho ezakulawula iinkolo zokufundisela ukutjhayela bewuphakamisa namazinga afaneleko umuntu ofunda ukutjhayela ekufuze afundiselwe ngaphasi kwawo.     
                                                                                                           
1.2. Ukhuluma nangokukhwabanisa nobukhohlakali maziko asebenza ngezinto ezikhamba endleleni, ukhulume nangokwenyuswa kwehlawulo kilabo ababhalelwa kuthobela imithetho yendlela; walela ukusela utjwala batjhayeli kanti uphakamisa nokuthi kubethwe umthetho wenambapleyidi yelizwe loke.                                                                                                                                           
1.3.  UmThethomlingwa lo godu uphakamisa nokuhlelwa ngobutjha kwamandla kaNgqongqotjhe wezokuThutha kunye naboSomkhandlu abaphethe zokuthutha.                                                                                                                                        

2.  UmThethomlingwa Wee-2019 Otjhugulula UmThetho OLawula IsiLiliso SokuLinyazwa MSebenzi NamaGulo Abangwa MSebenzi Umuntu Awenzako                                                                                                                              
2.1. IKhabinethi ivumele ukudluliselwa ngePalamende umThethomlingwa Wee-2019 Otjhugulula UmThetho OLawula IsiLiliso SokuLinyazwa mSebenzi NamaGulo Abangwa mSebenzi umuntu awenzako.                                                                                                                                                                                                                                                                          
2.2. UmThethomlingwa lo uphathelene neemphakamiso zamatjhuguluko womThetho oLawula IsiLiliso SokuLinyazwa MSebenzi namaGulo abangwa mSebenzi umuntu awenzako, (i-COIDA), we-1993 (umThetho 130 we-1993). UmThetho lo welulela isandla sawo nezehlakalweni zokulinyazwa nokuguliswa msebenzi umuntu awenzako neensebenzini ezazingasizwa ngilomthetho phambilini kodwana ukube zazivele zisengozini yokulinyazwa nokuguliswa msebenzazo ubuye godu wenze nobungcono ngesililiso seensebenzi zoke.                                                                                                                                  
2.3. UmThethomlingwa lo kwanje sewubala nabantu abasebenza emakhwitjhini neengadini ngaphasi kwekoro yeensebenzi kobanyana nabo bazokukghona ukusizakala ngesizo le-COIDA ye-1993. UmThethomlingwa lo uphakamisa nehlelo lokuhlengwa bebabuyiselwe ebujameni bomsebenzi wabo bekuthomeni abantu abalimalela emsebezini namkha abaguliswa msebenzi abawenzako.                                                                                                                                       

3.  Urhulumende WeNdawo: UmThethomlingwa Wee-2020 WemiKhawulo  YaboMasipaladi  
                                                                                                                                 
3.1  IKhabinethi ivumele ukudluliselwa emphakathini komThethomligwa wee-2020 wemiKhawulo yaboMasipaladi. Ungaphasiswa ube mthetho, uzakubulala lomThetho waboRhulumende beeNdawo osebenza njenganje:  umThetho We-1998 WemiKhawulo YaboRhulumende (umThetho 27 we-1998).                                                                                                                                
3.2  UmThethomlingwa lo, hlangana nokhunye uvula ithuba lokusungulwa kweBhodi YemiKhawulo YaboMasipaladi, iindlela nekambiso yokusika nokusika ngobutjha imikhawulo yabomasipaladi kunye nemikhawulo yamawadi kunye nokuvulwa kweBandla LokuDlulisela IinLilo.                                                                                                                                         

D. Iminyanya Ezako 
1  INyanga YamaLungelo WoBuntu     

1.1.  UMengameli u-Cyril Ramaphosa uzokwethula ikulumo yelanga esikhumbuzweni seLanga LamaLungelo WoBuntu esizokubanjwa ngoMgqibelo womhla wama-21 kuNtaka wee-2020 e-Colesberg Sports Stadium eTlhagwini Kapa ngaphasi kommongondaba othi:”UmNyaka WeBumbano, UkuVuselelwa KweHlaliswano LomPhakathi NomNotho kunye nokwAkhiwa KwesiTjhaba.”   
                                                                                                                       
1.2.  ILanga lamaLungelo WoBuntu eSewula Afrika lisukela esehlakalweni somlando owenzeka e-Sharpville (e-Gauteng) nesehlakalweni sakwaLanga (eTjingalanga Kapa) ngomhla wama-21 kuNtaka we-1960, la kwadutjulwa kwabulawa khona abantu abanengi balwela amalungelo wabo wobuntu.                                                                                                                                        
 
1.3. IKhabinethi ibawa amaSewula Afrika ukuthi agidinge iLanga lamaLungelo woBuntu abe ahloniphe labo abadela umphefumulwabo kobanyana sizokuthola lekululeko  esele siphila ngayo nanamhlanjesi. 
                                                                                                                                                  
1.4.  Esinye isibonelo nesimrholi owayezinikele ngakho koke nguDorh. Alfred Bathini Xuma, ongomunye wabodorhodera babantu abanizma bokuthoma eSewula Afrika owaba nanga nguMengameli wokuthoma we-African National Congress. UMengameli u-Ramaphosa wenze isikhumbuzo sepilo kaDorh. Xuma ngokumemezela uMngcwabo WemBusweni OKhethekileko: IsiGaba 1 sokungcwatjwa kwakhe ngobutjha ngokwenjiwa emalibeni we-Brixton eJwanisbhege wayokulaliswa lapho kwasala khona inongwanakhe KwaManzana, Engcobo, ePumalanga Kapa, kiloSondo odlulileko.                                                                                                                                                    

2. IVakatjho Lomsebenzi LikaMengameli URamaphosa ERiphabhligi Ye-Congo                                                                                                                                       
2.1.  UMengameli uRamaphosa uya emHlanganweni wokuJamisa isiQhema sezouThintana e-Libya, e-Oyo, eRiphabhliki ye-Congo, ngomhla we-11 nangomhla we-12 kuNtaka we-2020.  UPhekelelwa nguNgqongqotjhe wezoBudlelwana bamaZwe ngamaZwe newezaboMakekere bamaJoni, uMm. uNosiviwe Mapisa-Nqakula kunye noNgqongqotjhe wezokuVikeleka komBuso uMm. u-Ayanda Dlodlo.                                                                                                                                 
2.2. OHloniphekileko u-Denis Sassou N’Guesso, onguMengameli weRiphabhliki ye-Congo, umeme uMengameli uRamaphosa emhlanganweni lo njengoSihlalo we-African Union (i-AU).                                                                                                                                    
2.3. UmHlangano weHlandla Lama-33 weKoro eKulu ye-AU uqunte ukuvula   isiQhema SezokuThintana uSihlalo wayo ekuyiRiphabhligi ye-Congo kanti-ke hlangana naso kubalwa namalunga weKomidi EPhakemeko Ye-AU Nge-Libiya, ukudosa phambili ngezepolitiki bekukhuthazwe ukulungelelaniswa kwemizamo yamazwe ngamazwe kufunisanwa isisombululo somRaro we-Libiya.                                                                                                                                    

3.  Amezwi Wokutjhiriya  

1. IKhabinethi  ibalilele imbiko, umndeni, abangani nabakade basebenza nofokisi omkhulu wePhiko laboFokisi i-IPID, uNom. Mandla Mahlangu (47), obulewe kileveke. IKhabinethi ibalilela  imbiko umndeni, abangani kunye nabebasebenza nelunga lamapholisa wesiqhema sama-Hawks u-Detective Warrant Officer Delene Grobelaar Koonin (44) noSayijeni Wynand Herbst (42), abadutjulwe babulawa esehlakalweni sokudubulana e-Tlhagwini Tjingalanga.                                                                                                                                       
  
2.  IKhabinethi inyefula ngamagama abukhali lezizenzo zokubulawa kwamapholisa la abekazinikele emsebenzini wawo, njengoba kusibopho sawo ukuvikela woke amaSewula Afrika nje.  Njengesitjhaba, kufuze sisikime soke sikusole ukubulawa kwamapholisa wekhethu. 
                                                                                                                               
4. Umlayezo Wokuthokozisa 

IKhabinethi ithokozisa beyithumela neemfiselabuhle zayo:                                                                                                                                          
1.1. KoHloniphekileko oKhethelwe ukuba nguMengameli uNom. Fauré Essozimna Gnassingbé, ngokubuyiselwa kwakhe esikhundleni sobeNgameli eRiphabhiliki ye-Togo eKhethweni lobeNgameli ebelibanjwe ngomhla wama-22 kuMhlolanja wee-2020. IKhabinethi ihlanganyela noMengameli uRamaphosa nekuthokoziseni abantu be-Togo ngokuraga kwabo ikhetho ngokuthula.                                                                                                                                    

5. Ukuqatjha 
Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwebizo lomuntu okufaneleko.

1.  Amalunga weBhodi YeemPhathimandla   KezokuPhepha ELwandle: 
a.  UMm. uNthato Minyuku (uSihlalo).
b.  UMm. uLindelwa Nonjabulo Dlamini;
c.    UNom. Lucas Haluodi;
d.    UMm. u-Eva Dorothy Khosa; kunye no
e.    Nom. Captain Bheka Clive Zulu.

Imibuzo ingathunyelwa ku: Mm. Phumla Williams – UMjaphethe kaSomlomo weKhabinethi           
Iselifoni: 083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore