IsiTatimende SomHlangano WeKhabinethi Wamhlana Ali-10 KuVelabahlinze Wee-2019

IKhabinethi beyihlangene ngeLesithathu mhlana ali-10 KuVelabahlinze Wee-2019 e-Tuynhuys EKapa

A. Ezingundabamlonyeni 

1. UmPhumela WomHlangano WeenKhulu WesiQhema SamaZwe ama-20 (i-G20) 

1.1 IKhabinethi iyawuthokozela umphumela womHlangano we-G20 ebewubanjelwe e-Osaka, e-Japan, ukusukela ngomhla wama-28 ukuyokufika kumhla wama-29 kuMgwengweni wee-2019.  UMengameli u-Cyril Ramaphosa ube nemikhulumiswana embadlwana ngeqadi komhlangano weenkhulu lo, ukuqinisa ubudlelwana namazwe ambadlwana.                                                                                                                   

1.2 Ubambe umhlangano  noSihlalo weHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU), uMengameli we-Egypt u-Abdel Fattah el-Sisi nosihlalo we-New Partnership for Africa’s Development (i-Nepad) uMengameli u-Macky Sall we-Senegal, wabuye wabamba umhlangano  ne-Russia, omunye ne-China, omunye ne-Japan kunye nomunye ne-Saudi Arabia, waze waqedelela ngowokugcina noMengameli weBulungelo lePhasi uNom.  David Malpass.                                                                                                                                         

1.3 UMengameli uRamaphosa uqedelele ihlelo lakhe le-Osaka ngokubamba umhlangano neekhulu eziphethe amabhizinisi, i-Japan-South Africa CEO Business Roundtable, ngomnqopho  wokukhulumela iSewula Afrika njengelizwe lapho amanye amazwe angeza azokusisisa khona.                                                                                                                                 

1.4 Abarholi bephasi loke abebasemhlanganweni lo bazivuselele ngobutjha iimbopho zabo zokuphumelelisa i-Ajenda Yee-2030 yemiNqopho yokuThuthukisa eBambelelako  kunye ne-ajenda yehlelo le-Addis Ababa, i-Addis Ababa Action Agenda.                                                                                  

2. Ivakatjho Lomsebenzi Le-Lesotho

2.1 Ivakatjho lomsebenzi lamhlapha likaMengameli uRamaphosa e-Kingdom of  Lesotho solo lisaragela phambili ngokwakha ubudlelwana obuhle nobuqinileko hlangana kweentjhaba zekhethu ezimbilezi. Elinye ihlangothi lakhe levakatjho lakhe le-Lesotho leli bekungelokuba mkghonakalisi weHlanganisela yokuThuthukisa aMazwe we-Afrika eseSewula (i-SADC), khona kele-Lesotho.                                                                                                

2.2 Ngesikhathi sevakatjhweli, uMengameli ubikelwe ngendima yehlelo lamatjhuguluko e-Kingdom of  Lesotho. Umbiko abikelwe wona lo uzakuba sisekelo sombiko wakhe womHlangano weenKhulu zoMbuso nezaboRhulumende ze-SADC ozokubanjelwa e-United Republic of Tanzania ngoRhoboyi wee-2019.                                                                                                                                    

2.3 IKhabinethi iyakuthokozela ukutlikitlwa kwesivumelwano seenqhema zepolitiki e-Lesotho, sokusungula iBandla lokwenza amaTjhuguluko ngesiBethamthetho seliZwe le-Lesotho. Isivumelwano ekuvunyelenwe ngaso sithi ibandla lamatjhuguluko lizakusungulwa ngokusekelwa mThetho wePalamende, begodu ibandlelo ngilo elizakurhula belikhanyise indlela yokwenza amatjhuguluko wezomthethosisekelo, wezokulawula, wezokuphepha kunye naweembikiindaba.                                                                                                                                 

2.4  IKhabinethi ibawa zoke iinqhema ukuthi zisekele ukubuyela kwePalamende emsebenzini, okuzakwenza iqiniso lokuthi siyavunyelwa naso lesisivumelwano.                                                                                                                               
3. Ukoniwa Kwepahla Yomphakathi           

3.1 IKhabinethi iyasisola isenzo samhlapha lapho abatjhagali batjhise khona isikolo e-Katlehong, e-Gauteng. Nanyana kungaba nesililo esingangani, kodwana asikho esivumela nesisekela ukoniwa kwepahla yomphakathi enjengesikolo, esisebenza njengegadango lokuthoma eliqakatheke khulu lokwakha ingomuso labantwabethu.                                                                                                                                    

3.2 Eminyakeni ema-25 edlulileko le urhulumende usebenzise amabhiliyoni ngamabhiliyoni wamarandi ukwakha iinkolo ezitja nokuvuselela umthangalasisekelo weenkolo esele zikhona. Nonyaka nje kwaphela urhulumende ubekele ngeqadi imali ema-R30 wamabhiliyoni ukwakha iinkolo ezitja nokulungisa umthangalasisekelo okhona.                                                                                                                                             
3.3 IKhabinethi ikhwezelela umphakathi ukuthi ubabalele umthangalasisekelo wawo, osiza wona umphakathi lo. Godu ubawa namalunga womphakathi ukuthi asebenzisane ngokulekelelana namapholisa ukuqinisekisa ukuthi abantu abona ipahla yomphakathi bayabotjhwa.                                                                                                                                               

4. Umbiko WomHloliincwadi Zombelele WeSewula Afrika (i-AGSA)

4.1 IKhabinethi iyalila ngomphumela wokuhlolwa kweencwadi zabomasipaladi osandukumenyezelwa yi-AGSA mhlapha. Ukuphakama ngokungamukelekiko  kokulawulwa kweendaba zabomasipaladi ngendlela engakalungi, khulu khulu ukubhalelwa kokulawulwa kweemali kibomasipaladi abambadlwana, kutjho ukuthi abomasipaladi abanengi bayabhalelwa kukwenzela izakhamuzi izenzelwa ngefanelo.                                                                                                                                   
4.2 UmThetho oTjhugululiweko wokuHlolwa kweeNcwadi womNyaka wee-2018 ( umThetho 5 wee-2018) unikela i-AGSA amandla wokubabeka icala labo abasebenzisa iimali ngendlela engazisiko, ubanikele namandla wokuvimba ukusetjenziswa ngokungakafaneli kwemithombo yamandla wombuso, khulu khulu kibomasipaladi abebasolo batjengisa ukungabi nabungcono emiphumeleni yokusebenza kwabo.                                                                                                                                      

4.3 Ngaphezu kwalokho, ngokusebenza noNgqongqotjhe wezokuBusa ngekuBambisana nezeNdabuko uDorh. Nkosazana Dlamini-Zuma, neZiko leeMali zeNarha, iKhabinethi ivumela ihlelo lokuBuyela eMirajini, lona elitjhayela ukwakheka kwamandla wokusebenza kibomasipaladi. Hlangana nokhunye, ihlelweli linqophe ukwakha amandla wekghono lokusebenza kweensebenzi ngokuzifundisa nangokuzidlulisela amakghonofundwa, nangokusebenzisa amazinga abuncani wokukhambisana nemithetho nemibandela ebaphathini bakwamasipaladi nakezinye iinkhulu zeenkhundla eziphakemeko khona kwamasipaladi.                                                                                                                                                                        
4.4 Ngokusebenzisana nabarholi beemfunda ngeemfunda, uNgqongqotjhe uDlamini-Zuma uzakuragela phambili ngokusekela abomasipaladi ngesekelo elifaneleko.                                                                                                                                      

5. Amatjhuguluko Wesigaba Sesine Setheknoloji  (i-4IR)

5.1 IKhabinethi ithokozile ngokuthi iSewula Afrika iwusingethe ngepumelelo umHlangano wokuthoma  weenKhulu  kezoMnotho obuDijithali, obewubanjelwe eJwanisbhege ngomhla we-5 kuVelabahlinze wee-2019, njengegadango  lesilinganisipumelelo eliqakathekileko  ekwakhiweni kwehlelo elihlangeneko lamatjhuguluko wesigaba sesine setheknoloji (i-4IR) eSewula Afrika.  UMengameli uRamaphosa nomphenguli wengomuso u-George Friedman, iinhlangano zeensebenzi, amaziko wefundo ephakemeko kunye neenhlangano zomphakathi bezikhona kilomhlangano ohlohlozele ikulumopikiswano, ukuzwana kunye namahlelo wokusebenza azakubeka iSewula Afrika njengelunga elinendima eliyilimako hlangana namazwe ngamazwe.                                                                                                                                      

5.2 IKhabinethi iyalamukela nehlelo le-Google lokwakha ikheyibuli etja ekhamba ngaphasi kwelwandle esuka e-Portugal ize eSewula Afrika, ezakuba namandla ngokuphindwe kama-20 ethungelelwaneni layo, ngaleyindlela ihlannganisothungelelwano (i-inthanethi ) izokusebenza msinyana ngconywana. Amagadango anjengalawa azakusiza ukwenza iSewula Afrika ibe namandla wokudosa abasisi bekhethwapha nebamazwe ngamazwe.                                                                                                                                     

6. Iimbaseli

6.1 IKhabinethi ithokozela isimemezelo sika-Eskom esithi iYunithi 3 ye-Medupi hlanu kwe-Lephalale eLimpopo seyifike esigabeni sokusebenza njengesijamiso esisebenzela ukwenza imali, nje-ke seyihlanganiswe nethungelelwano lokuphakela igezi lelizwe loke.                                                                                                                      

6.2 Lokhu-ke kuzakungezelela amandla wokuphakelwa kwegezi ngama-796 megawatts. IBulungelo lePhasi nalo lizwakalise ithemba lalo emizameni karhulumende yokusekela u-Eskom.                                                                                                                                       

6.3 Njengoba siraga ngokusekela u-Eskom nje, iKhabinethi ibawa amaSewula Afrika ukuragela phambili ngokusebenzisa igezi kuhle, khulu khulu hlangana kwe-17:00 ne-21:00, lokhuya igezi nayisetjenziswa makhaya amanengi khulu khulu elizweni lokeli.                                                                                                                                        

7. Ubulelesi 

7.1 IKhabinethi izwakalise ukwethuka kwayo nokurareka nakuzwakala iindaba ezithi kubulewe abantu abali-13 ubuncani bakhona e-Phillippi, eKapa, ngepelaveke. Sibalilela imbiko labo ababhujelweko, hlangana nabo ekubalwa nabantu abasikazi abathandathu beminyaka yobudala ehlangana keli-18 nama-26.                                                                       

7.2 IKhabinethi ibikelwe ngegadango elithathwako lokuqinisa ukuphepha nokuvikeleka e-Phillippi, begodu iqinisa igama lokubawa amalunga womphakathi angaba nelwazi elingenza kubotjhwe abenzi balamacala wokubulala ukuthi bathintane namapolisteyitjhi aseduze nawo.                                                                                                                                         

8. Ukwehla Komgomani Weemfarigi

8.1 IKhabinethi iyalibuka igadango lomNyango wezokuLima, zokuThuthukiswa kweeNdawo zemaKhaya nokwaBiwa kweNarha ngokusikimela kwawo phezulu nakuzwakala iindaba zokwehla komgomani weemfarigi (i-swine fever)eTlhagwini Tjingalanga, ne-Gauteng, neFeryistata kunye neMpumalanga. Ukusikima komNyango lo msinyazana kulekelele ukukhandela ukurhatjheka kwesifesi. Nanyana umgomani weemfarigi ungabaphathi abantu nje, kodwana inyama namkha okhunye okuphuma eemfarigini eziphethwe mgomani lo kungazigulisa ezinye iimfarigi.                                                                                                                              
8.2 IKhabinethi ikhwezelela boke abafuyi eendaweni lapho kwehle khona isifesi ukuthi bahlale bayelele, babike nanyana kungaba siboniso bani salesisifo nabasibona efuywenabo.                                                                                                                                  

9. Ukuphepha Emazikweni Wezepilo  

9.1 IKhabinethi izwakalise ukuqakatheka kokuphepha kweensebenzi zepilo neengulani. Lokhu-ke kwenzeka njengoba kukhe kwabikwa izehlakalo zokusahlelwa kweensebenzi zesizo elirhabako kezepilo nazibizelwa isizo lobujamo oburhabako. Ukusukela ngoTjhirhweni wee-2019, sekubikwe izehlakalo ezinje ezili-10; samva nje salezizehlakalo sibikwe e-Cosmo City Extension 2 eJwanisbhege. IKhabinethi ibawa iimphathimandla zomthetho ezisebenza neendawo zepilo zomphakathi ukuthi ziqinise isandla sokuphepha nokuvikeleka kileziindawo kunye nekukhanjisweni  kweengulani.                                                                                                                                     
9.2 IKhabinethi godu ikhwezelela zoke iinsebenzi zokutjhejwa kwepilo ukuthi zihlale ngaso soke isikhathi ziziphatha kuhle ngesandla sezinga eliphezulu iingulani ezizitjhejileko.                                                                                                                                          

10. Ukubhadalelwa Kokusetjenziswa Kweendlela Ezinguthelawalisa  

E-Gauteng (ama-e-toll)

10.1 UMengameli uRamaphosa uthume uNgqongqotjhe wezokuThutha uFikile Mbalula, noNgqongqotjhe wezeeMali uTito Mboweni kunye noNdunakulu we-Gauteng u-David Makhura ukuthi bathole indlela yokurarulula umraro wokubhadalela ukusetjenziswa kweendlela ezibothelawalisa e-Gauteng.                                                                                                                                                                   

10.2 Imikhulumiswana ngaphakathi kwakarhulumende eemvekaneni ezizako kulindeleke ukuthi iveze imiphumela  esebenzekako, ezakudluliselwa eKhabinethini ngokuphela kwenyanga kaRhoboyi wee-2019.                                                                                                                                                                                             

10.3 Kufuneka ipendulo ebumbeneko kurhulumende woke eendabeni ezinjengale yokubhadaliselwa ukusebenzisa iindlela, ukuqinisekisa ukuthi amaSewula Afrika ayawethemba umsebenzi karhulumende.                                                                                                                                             

11. Ikulumo NgeVowudu yeSabelo Seemali

11.1 Ngenyanga kaVelabahlinze wee-2019, iminyango ngeminyango yethula ivowudu yesabelo sayo seemali, eza namahlelo weemali abonakalako ekuzibopheleleni okwenziwe nguMengameli uRamaphosa eKulumeni yakhe  yobuJamo beliZwe (i-SoNA) yokuthoma yombuso wentando yenengi wehlandla lesithandathu.                                                                                                                                            

11.2 Ivowudu yesabelo seemali iletha imininingwana edephileko yamahlelo womnyango wesabelo seemali leso kiloyo mnyaka, kilelihlandla ephumelelisa iTlhatlha leQhinga leeMali lesiKhathi esiPhakathi noMnyaka wee-2019- 2024 (i-2019-2024 MTSF).                                                                                                                                       

11.3 IKhabinethi ikhuthaza izakhamuzi ukuthi ziqalisise ivowudu yesabelo seemali bese zifuna iimpendulo eminyangweni ngokwahlukahluka kwayo malungana nesabelo seemali somnyango ngamunye ngamunye. Ivowudu yesabelo seemali iqinisekisa ukuthi imali isetjenziswa ngokulandela amaqalontanzi karhulumende nangeendlela ezizakusiza amaSewula Afrika khulu ukudlula ezinye.     

B. Iinqunto Zekhabinethi  

1.1 IKhabinethi ivumele ukudluliselwa eHlanganweni yeenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) komBiko wokuBuyekezwa kweHlelo lokuVolontiya eliZweni leSewula Afrika. ISewula Afrika ihlangana kwamalunga ali-193 amukele ngokusemthethweni imiNqopho yezeTuthuko eBambelelako (ama-SDG).  Ngomnyaka wee-2017 iSewula Afrika ibe ngelinye lamazwe ama-51 avolontiyele ukunikela i-UN umbiko wayo wendima esele yenziwe ngokuphumelelisa imiNqopho yeTuthuko eBambelelako.

1.2 UmTlamo wokuThuthukiswa kweliZweloke (i-NDP), weSewula Afrika, i-Ajenda ye-AU yomNyaka wee-2063 kunye ne-SDG ye-UN, zoke zilekelelana ukuqinisa iminqopho ye-ajenda yetuthuko yeSewula Afrika neye-Afrika yoke.                                                                                                                

1.3 Umbiko wendima yetuthuko lo uhlanganiswe ngokubonisana nababelani abambadlwana, hlangana nabo ekubalwa neenhlangano zomphakathi, nekoro yangeqadi kunye namaziko wefundo ephakameko. Umbiko lo uveza namakoro asese mraro. Nasele udlulisiwe, uzakutholakala ngobunzinzolwazo be-UN (https://www.un.org/en/).                                                                                                   

C. Imithethomlingwa         

1.1 IKhabinethi ivumele ukwethulwa phambi kwePalamende  komThethomlingwa womNyaka wee-2018 weTjhorensi yezamaPhilo yeliZweloke (i-NHI). Ngomnyaka wee-2018, iKhabinethi ivumele ukuthi umThethomlingwa lo kubonisanwe ngawo nomphakathi isikhathi esiziinyanga ezintathu, ukusukela ngoMgwengweni ukuyokufika kuKhukhulamungu wee-2018. Imibono eyatholakala ngalelihlelo ithethwe yahlanganiswa nehlandla lamva nje lomThethomlingwa lo, nalo elisazakuqalisiswa ngelihlo elibukhali lePalamende.                                                                                                                                                  

1.2 UmThethomlingwa lo uzakuphumelelisa i-NDP, yona enqophe ukuqalelela woke amaSewula Afrika ngemisebenzi yokuqalelela zepilo, ngaphandle kokukhetha ukuthi ababantu abajame njani ngomnotho wehlalakuhle yomphakathi. Uzakusekelwa ngamagugu wobulungiswa, nokulinganiseka okuhle kunye nokuzwelana ngokuphilisana komphakathi. Uzakurarulula imiraro ekhona njenganje ngehlelo lezepilo elisebenza njenganje, elisebenzela amaSewula Afrika ali-16%, soke isitjhaba esinye, esibunengi bamaSewula Afrika,  sisale ngaphandle singakatjhejwa.                                                                                                                                            

1.3 UmThethomlingwa we-NHI uvula ithuba lokusungulwa kwesiKhwamana se-NHI esizakuba liziko likahulumeni elingaphasi kwakaNgqongqotjhe wezamaPhilo. Lesisikhwama sizakusungulwa njengeziko elizijameleko leRherho 3A  ngaphasi komthetho wokulawulwa kweemali zombuso, i-Public Finance Management Act, (i-PFMA) womNyaka wee-1999 (umThetho 1 wee-1999).                                               

1.4 UmThethomlingwa lo ungaphasiswa, itlhatlha lawo elikhona njenganje lizakutjhugululwa ngokukhambisana neemfanelo ezifaneleko, kobanyana uzokusekela ihlelo lokweyamela esigabeni esitjha lokuphumelelisa i-NHI ngeengaba ngeengaba. Isikhathi sokweyamela ehlelweni elitjha sizakuvula nethuba lokobana kucinywe eminye imithetho, kobanyana koke okwenziwako kuzokuthomana kuhle, kukhambisane.                                                                                                                                        

UNgqongqotjhe wezamaPhilo uDorh. Zweli Mkhize uzokubamba umhlangano weendaba lapho azakutlharulula kholomThethomlingwa.                                                                                                                                                             
D. Iminyanya Ezako 

1.1 NgeLesibili, ngomhla wama-23 kuVelebahlinze 2019 uMengameli uRamaphosa uzokuthwala ibandla leenthunywa likarhulumende eliya eKhonfrensini yamalanga amabili ngaphasi kommongondaba othi: “25 Weminyaka YeNtando YeNengi -  Eminye Iminyaka Ema-25 Elandelako,” eyokubanjelwa eYunivesithi yeJwanisbhege (i-UJ). UMengameli uzokwethula ikulumo yokuvula ikhonfrensi, ehlanganyelwe yi-Mapungubwe Institute for Strategic Reflection, ne-UJ kunye ne–Ofisi likaMengameli.                                                                                                                                 

1.2 Ikhonfrensi le izokuqala ama-25 weminyaka edlulileko yomBuso weNtando yeNengi, bese inikela imibono yalokho ekulindeleke bona kwenzeke keminye iminyaka ema-25 ezako ngetuthuko yeSewula Afrika. Kuzabe kuneemfundiswa eziphambili, abarholi bembusweni, abajameli beenjamiso zomphakathi – amabhizinisi, iinhlangano zeensebenzi, umphakathi nelutjha, sekubalwa nabafundi.    

E. Imilayezo 

1. Sibalilela Imbiko       

IKhabinethi idlulisa umlayezo wokuyililela yoke imindeni nabangani ababhujelwe:                                                                                                                                   

1.1 Ngumakekere wesigwali owathumba abonongorwana wabalakanisa, uNom. David Koloane. Umgwali odumileko lo ulilunga elasungula i-Bag Factory (phambilini ebeyisaziwa ngele-Fordsburg Artists’ Studios), eyenza bona abagwali babantu abanzima nebamakhuwa bakghone ukusebenza ndawonye ngomsebenzabo, ngitjho nanyana umthetho webandlululo wawubalela lokho.                                             

1.2 nguMma u-Vivian Magdalene Sarah Daniels. Ubesithenjwa esikhulu nesibonelo esihle osebenzele ilizwe leSewula Afrika ekulwiseni umbuso webandlulilo. Amandla wakhe wokuzidela ngobutjhotjhozeli amenza asalelwe ligama elihle eendaweni zeKapa lapho afaka khona isandla sesizo ebantwini bakhona.                                                                                                                                     

1.3 Zenda walokhuya u-Dorh. Khorshed Ginwala, ongomunye wabomma bokuthoma ukuthola isikhundla sobuzenda embusweni wentando yenengi eSewula Afrika, godu  omhlahlindlela epini yokulwela ukutjhaphulula iSewula Afrika embusweni webandlululo.                                                                                   

1.4 nguMandla Maseko, obezokuba mumuntu onzima wokuthoma we-Afrika ukuyokufika emkayini. Ngomnyaka wee-2014 uNom. Maseko wehlula isigidi sabantu ababephalisana naye ngokuba ngomunye wabantu abama-23 ukuthola indawo yokungena esikolweni sezomkayi i-Axe Apollo Space Academy.                                                                                                                                          

1.5 Ngumakekere womlingisi wesiteyiji uMma. u-Nomhle Nkonyeni, obhubhe aneminyaka yobudala ema-77. UMengameli uRamaphosa usandukumthwesa unongorwana, i-Order  Ikhamanga, ngomsebenzakhe omuhle wokulingisa. Ngemisebenzi yakhe emihle, uhlonitjhwe ngokuthi i-Aggrey Road, e-New Brighton ePumalanga Kapa, lapho akhulelele khona, ithiywe ngaye. Ulingise emidlalweni enjeng-Mzansi, Tsha Tsha, Igazi kunye nomdlalo osamlandelande i-Society, wangomnyaka wee-2007.                                                                                                                                       

1.6 nguMma u-Susan Manana Matona - unina likaNobhala we-National Planning Commission (i-NPC), uNom. Tseliso Matona – obhubhe selaneminyaka yobudala ema-90.                                                                                                        

1.7 Mdlali walokhuya wamaBhokobhoko (we-Springbok) u-James Small, obhubhe aneminyaka yobudala ema-50. Ungomunye wesiqhema sabadlali bamaBhokobhoko abathumba iBhigiri kamaKhakhulwararhwe ngomnyaka we-1995 khona ekhethwapha.                                                                                                      

1.8 nguMma u-Betty Philile Khumalo-Zulu, ongunosokana weSekela likaNgqongqotjhe wezokuThuthukiswa komPhakathi uMm. u-Hendrietta Bogopane-Zulu.                                                                                                                       
1.9 Bongazimbi bezulu elikhulu le-monsoon e-India, ekubalwa hlangana nabo noRhulumende wakhona e-India. IKhabinethi ibafisela ukwelulama kwamsinyana nalabo abalimele kilebangamatlhuwo yemvelo.                                    

2. Siyabathokozisa  

IKhabinethi nayo njengeSewula Afrika yoke ithokozisa laba abalandelako:                                                                                                           

2.1    ingwenya yekhethu kezabajubalali u-Caster Semenya ngokuthumba kwakhe ephaliswaneni lomjubalalo wama-800m e-Prefontein Classic e-California, e-USA. U-Semenya, osekhe waba yikutana yama-Olimpiki amahlandla amabili, solo ayingwenya engehlulwako kunongorwanakhe womjabulalo we-800m esolo awuthola ngoKhukhulamungu wee-2015.                                                          

2.2 Bafana Bafana ngokuphumelela kwayo ukuyokufika kuma-quarter final wephaliswano i-African Cup of Nations e-Egypt, kanti godu iKhabinethi ibafisele netjhudu emdlalweni wabo ne-Nigeria.                                                            

2.3 u-Amy Claire King, owethweswe unongorwana wekutana ye-World Masters Singles ephaliswaneni elirhanyazelako i-World 8 Ball Pool Championships e-Blackpool e-United Kingdom.                                                                                            
2.4 ingwenya yebholo ephaywako u-Kgothaso Montjane, ongumma wokuthoma womuntu onzima eSewula Afrika ukuyokudlala e-Wimbledon. Wehlule u-Katharina Kruger we-Germany kuma-quarter final wabadlali abasikazi ababoyedwana abakhamba ngamawilitjhere. U-Montjane usebujameni bo-8 ephasini zombelele.                                                                                                  

2.5 u-Kevin Anderson ngokuphumelela kwakhe ukuyokufika emzombeni wesithathu wabadlali abaduna ababoyedwana, kunye no-Raven Klaasen ngokuphumelela kwakhe ukuyokufika kuma-semi final wephaliswano labaduna abakhamba ngababili.                                                                                                

2.6 isiqhema sama-20 wabantu abatjha abenze umlando wezokuphapha emmoyeni ngokuzikhandela uflayi othwala abantu abane. Isiqhemesi sikhande  uflayi lo ngesikhathi esiziimveke ezimbili, ngaphasi kwelihlo le-Airplane Factory, nabalimukisi be-U-Dream kunye nabadosi phambili abahlanu bakwa-Denel Aviation. Uflayi lo, oyi-4-seater Sling, udoye e-Namibia, neMalawi, ne-Ethiopia, ne-Zanzibar, ne-Tanzania kunye ne-Uganda ngesikhathi sekhambo lakhe le-12 000km lokuya e-Egypt, emveni kobana asuke eKapa ngenyanga ephelileko.                                                                                                                                                               
3. Ukuqatjhwa

Koke ukuqatjhwa kulawulwa kufakazeleka kweencwadi zefundo ezikhambisana nomsebenzi umuntu aqatjhelwe wona kunye nokuhlanjululwa kwegama lomuntu okufaneleko.

3.1 IBhodi yabaNqophisi yesiKhatjhana ku-Public Investment Corporation, ukusukela ngomhla we-12 kuVelabahlinze 2019, ukuyokufika kumhla wama-31 kuVelabahlinze wee-2020. Amabizwabo aziswe liZiko leeMali zeNarha izolo.                                                                                                                                                               
Imibuzo ingathunyelwa ku:
Mm. Phumla Williams – UMjaphethe kaSomlomo weKhabinethi
Iselifoni:   083 501 0139

Share this page

Similar categories to explore