UMengameli u-Cyril Ramaphosa:  Ngezamva Nje Ngobujamo Bezokuphepha eSewula Afrika

MaSewula Afrika wekhethu,

Namhlanje emini ngikhe ngavakatjhela KwaMashu, e-Springfield, eMobeni neMlazi KwaZulu-Natal la bekudlange khona imitjhagalo eguruzelako nokugirizwa kwemithangalasisekelo nemakhiwo esingakhange khesikubone phambilini, emalanganeni ambadlwana adlulileko la.  
 
Iintrada nemakho engiyibonileko imabundubundu ngokudlelezelwa nokudungeka kwezinto.  
 
Kodwana okuzwisa ubuhlungu khulukhulu sililo lezizehlakalo ezisibangele abantu, nomonakalo eziwenze eendleleni abantu abaziphilisa ngazo kunye nekuphepheni. 

Isililo sabantu sizakuthatha isikhathi eside khulu ukuthuliseka.  
 
Sekuyakhanya kwanje ukuthi lezizehlakalo zeveke esandukudlula le bezizizenzo zangabomu ezihlelwe kuhle kobanyana kuzokulwiswa ngazo ihlelo lethu lentando yenengi.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                   
 
Ukuguruzela okukhonokhu njenganje kunye nokubaselwa kwemiguruguru kuphambana nomThethosisekelo kunye nokusebenza komthetho.  
 
Lezizenzo zinqophe ukugiriza umnotho, ziraranise izinto emphakathini beziwaqede khulu namandla wehlelo lentando yenengi namkha ziwatjhabalalise vele. 
 
Labo abaphehla lezizenzo basebenzise ukuzenzisa ngesililo sepolitiki babasela ukuvukelwa kombuso.  
 
Basebenzise ubujamo bokuhlalisana komphakathi nebezomnotho amaSewula Afrika amanengi aphila ngabo – ubujamo obonakele ukudlulela solo kwehla isifo sengogwana i-corona esisaphake kokapha – ukuhlohlozela izakhamuzi nethungelelwano lobulelesi ukuthi zibe nesandla ekudlelezeleni ezisizakele ngakho.                                                       
 
Ukurarana kwezinto okulandele lapho kusetjenziswa njengesiphaza sokufadalalisa umnotho ngokusahlela iinlori/amathraga, amafekthri, iindawo ezibeka ipahla eyokuthengiswa kunye nomunye umthangalasisekelo ofunekako umnotho welizwe lekhethu nawuzakusebenza kuhle nabantu bekhethu benzelwe kuhle izenzelwa zabo.                                                    
 
Ngeenkundla zokuthintana, ngeendaba ezingasilo iqiniso nelwazi elidurhisako, balinge ukubasela inturhu nokungezwani hlangana nemihlobo yabantu.                         
 
Okumbi kinakho koke, balinge ukwenzisa abantu abachakileko nabacaphazeka lula kobanyana bazokuphumelelisa zabo iinrhuluphelo.                            
 
Kodwana-ke nanyana kugirizwe kangaka nje, lomzamo wokuvukela umbuso ubhalelwe kuthola isekelo elihle.                                                  
 
Ubhalelwe ngenca yomsebenzi webutho lethu lezokuphepha, wabhaleliswa nanga kukuthi amaSewula Afrika awucithile, asikima avikela ihlelo lethu lentando yenengi esalithola kabudisi.                     
 
Ngibone lokho kuncama kusenzeka namhlanje nabengikhamba eentradeni zeThekwini.                                
 
Ngibone abantu babutha eentradeni, bavuselela ipilwabo, bajame ndawonye babumbene ngokwahluka kwabo ngokobutjhaba – abakhulu nabancani, abadala nabatjha, amadoda nabomma, abanzima nabamhlophe.                     
 
Bebathokozele isekelo lebutho lezokuphepha babe bakubeka kwezwakala kimi ukuthi babumbene bayinyanda, begodu bazakusebenzisana norhulumende ukubuyisa ukuthula.                       
 
MaSewula Afrika wekhethu,  
 
Ubuncani babo bama-212 abantu esele babhubhile solo kuthome umguruguru lo.              
 
Kilababantu, abali-180 babo babhubhe KwaZulu-Natal, kwathi abama-32 babhubha e-Gauteng.            
 
Amalunga weButho lamaPholisa leSewula Afrika (i-SAPS) aphenya imilandu yokubulala eli-131 begodu avule amadokethi ama-81 wokuphenya ngokufa kwabantu.                   
 
Imikhumbulo yethu nemithandazo yethu inemindeni yalabo ababhujelwe ngenca yalemiguruguru enganangqondo. Lobu buhlungu ekungakafaneli ukuthi buzwiwe mndeni, nobungakafaneli buzwiwe mphakathi.                                      
 
Solo kuthome umguruguru lo, iPhiko lezobuHlakani lomSebenzi oHlanganyelweko leliZweloke  (i-NATJOINTS) selirekhode izehlakalo ezili-118 zokuguruzela tjhatjhalazi, nezokutjhisa, nezokudlelezela nokhunye okukhambisana nokuguruzela.          
 
Lezizehlakalo zenzeke ngobunengi e-Gauteng naKwaZulu-Natala.                        
 
Zehle ngenani elibonakalako izehlakalo zokuguruzela solo kwangoMvulo nangeLesibili mhlazana zisesiqongolweni lezizehlakalo; nje-ke sekuthulile ebunengini beendawo la bekuguruzela khona.                              
 
Bangaphezulu kwee-2 550 abantu ababotjhelwe imiguruguru le, kanti-ke kuthathwa amagadango akhethekileko wokuqiniseka ukuthi imilandu le kutjhejwa yona ntanzi.                         
 
Ukugirizwa kwemakhiwo nokwetjiwa kwepahla kudle amabhizinisi, abathengi kunye nelizwe loke amabhiliyoni wamaranda.                          
 
Ngokwemibiko ehlanganiswe yi-NATJOINTS, kugirizwe kumbi iinthabathaba zeentolo ezili-161, iindawo zokubeka ipahla eyokuthengiswa ezili-11, amafekhthri abunane kunye neendawo ezithengisa nezisabalalisa utjwala ezili-161.                       
 
Lapha-ke awukabalwa umonakalo owenzeke eendleleni nakeminye imithangalasisekelo.                  
 
MaSewula Afrika wekhethu,
 
Thina singurhulumende siyavuma ukuthi lomguruguru watjhatjhalazi ohleliweko, ogirize ipahla ngalendlela, usivelele singakawulindeli, singakawulungeli.            
 
Nanyana siwabuka nje amagadango wesibindi athethwe ngebezokuphepha nokuvikela, kodwana kufuze sivume ukuthi lokhu kusivelele singanakghono nahlelo ebesililungisile ebesingalisebenzisa ukuthatha amagadango msinyana nangendlela eyenza umehluko.                           
 
Amapholisa welizwe lekhethu bekaqalene nobujamo obubudisi, ngalokho-ke siyawathokoza ngokuzibamba kwawo akhandele ukulahleka komphefumulo namkha ukuthuwelela kobujamo bezinto.                            
 
Nokho-ke kuthe bona kungezelelwe bezokuphepha nokuvikeleka, bakghona ukubuyisa ukuthula msinyana ebunengini beendawo ebezicaphazelekile.                  
 
Nasele kudlulile koke lokhu sizokubuyekeza ngokunabileko ukulungela kwethu ukuqalana nobujamo obunje namagadango ekufuze siwathathe kilobubujamo bezinto obunjengalobu esibuya kibo.                          
 
Kwanje, amaqalontanzi wethu ngilawa:  

Kokuthoma, kubuyisa ukuthula elizweni, 

Kwesibili, kuthola ipahla, izenzelwa nomthangalasisekelo okuqakathekileko ekufuze kutholwe zizakhamuzi,
 
Kwesithathu, kunikela isizo nokusekela nokuvuselela,  
 
Kwesine, kukhuthaza imizamo yezakhamuzi eyenziwako yokuhlenga ipilo, iindlela zokuziphilisa kunye nehlelo lentando yenengi.                 
 
Ukuthi sikghone ukubuyisa ukuthula elizweni lekhethu, sibangezelele ngenani elibonakalako abathobelisimthetho nabezokuphepha nokuvikeleka e-Gauteng naKwaZulu-Natala.                          
 
Ngilayele ukuthi kukhutjhwe amalunga weButho lezokuVikela i-SANDF azii-25 000 ayokusekela amapholisa emsebenzinawo.                       
 
Kilelinani, amalunga azii-10 000 aqale ubujamo bezinto kokwenzeka ngaphandlapha, kanti-ke woke amanye azakufika ngepelaveke eendaweni athunywe ukuyokusebenzela kizo.                                  
 
Kancani kancani iyavuleka indima yokuthola umthangalasisekelo wokuhleleka kwezinto:                      
 
•    Indlela enguthelawalisa i-N3 hlangana kweThekwini ne-Gauteng seyivuliwe, begodu bezokuphepha bakhona kobanyana bazokwenza ukuthi zihlale zivuliwe iindlela eziqakathekileko ezikhambisa ipahla.                                       
•    Bezokuphepha basebenzisana namabhizinisi ukuqinisekisa ukuthi iimbaseli, ukudla, i-oksijini, ipahla yamakhemisi, amakhemikhali nenye ipahla eqakathekileko koke kukhanjiswa ngokuphepha.                      
•    Umsebenzi ubuyiselwa endimeni yemhleni ekhumulweni lemikhumbi leThekwini nele-Richards Bay, kobanyana uzokubuyela ebujameni obujayelekileko umsebenzi wokuthumela ipahla emazweni wangaphandle newokuyingenisa ngaphakathi ipahla evela emazweni wangaphandle.                                  
•    Sekukhutjhwe imithetjhwanalawulo ngokom    Thetho wezePhaliswano ezakusiza amafemu asabalalisa ipahla eqakathekileko ukwabelana ngelwazi elimalungana nokutholakala nokufuneka kwepahla ethileko. Lokhu-ke kwenzelelwe ukukhandela ukutlhayela kwepahla eqakathekileko nokukhuthaza ukusatjalaliswa kuhle nangendlela elungileko kwepahla eqakathekileko elizweni lokeli.                                             
 
Amagadango lawa-ke azakuqinisekisa ukuthi ithungelelwano lokusabalalisa ipahla lihlala lilungile.  
 
Ngifuna ukugandelela ukuthi akunatlhayelo yokugoma nofana yokusatjalaliswa kwakho elizweni lekhethweli, ngalokho-ke ukuthengela evalweni lokutlhayela/lokuphela kokugoma kuzakuthuwelelisa izinto.   
 
Ngaphandle kokusekela amapholisa ukuthobelisa umthetho nokunzinzisa ubujamo, amalunga wakwa-SANDF athunywe ukuvikela iinjamiso eziqakathekileko namaziko wezerhwebo aqakathekileko ekusebenzeni komnotho welizwe kunye nokuvikela ukuthi izenzelwa zezakhamuzi zingaliyeki.    
 
Iinqhema ezikhethekileko zabathobelisimthetho zisebenza ubusuku nemini ukuzuma nokubopha abatlami nabahlohlozeli balemiguruguru.     
 
Akunanto engeze siyenze ukubopha besigwebe lababantu abenze lokhu.    
 
Kube nabantu abahlukahlukileko abakhombele bona kubekwe umthetho wobujamo obuqokamileko kobanyana kuzokulawuleka imiguruguru le nokugirizwa kwepahla.                              
 
Bayezwakala laba abafisa kubekwe umthetho wobujamo obuqokamileko, njengoba ukudungeka kwezinto bukulelizinga nje.                
 
Umbonwethu-ke kukuthi umthetho wobujamo obuqokamileko kufuze ubekwe kwaphela nasele kubhalelwe yoke imizamo yokulinga ukubuyisa ukuthula. 
 
 Umthetho wobujamo obuqokamileko uwehlisa ube uwaqintelise khulu amalungelo womThethosisekelo welizwe lekhethu esiphila ngawo, urhulumende otjhejako ongeze avume ukuthi amalungelo wabantu aqinteliswe njalo, ngaphandle kobanyana kungasekho okhunye okungenziwa.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                     
 
Kwanje, kumbono wethu oqinileko ukuthi ukufakwa kwabezokuphepha, ngokusebenzisana nabantu bendawo nababelani bezokuhlalisana komphakathi elizweni loke kuzakuba kubuyisa ukuthula nokukhandela imiguruguru ingathuweleli.                      
 
Sizawabhula amalangabi avutha uburhangurhangu la, besicime neenhlaselana zokugcina zomlilo.                         
 
Sizabazuma sibathole bese sibathathela amagadango labo abathungelele umlilo wamalangabi la, nalabo abawavutheleko alumathisa ukuya phambili.                        
 
Sizobathola laba abaphehle umguruguru lo.  Bazakuphendulela abakwenzileko. Asizukuvumela muntu ukuthi adunge izinto elizweni lekhethu abukelwe angenziwa litho.                            
 
Asizukuvumela muntu namkha isiqhema sitjhijile urhulumende welizwe lekhethu okhethwe ngentando yenengi.                     
 
Nanyana bezokuphepha kancani kancani babuyisela ilawulo lezinto endimeni efaneleko, amacaphazela wemiguruguru le azakuzwakala kiwo woke amaSewula Afrika emalangeni ezako, eemvekeni ezizako, neenyangeni ezizako.                   
 
Umonakalo owenzeke ngomthangalasisekelo womnotho welizwe lekhethu uzakuthatha isikhathi ukulungiseka.                
 
Lokho-ke kuzakuba namacaphazela amambi phezu kokutholakala kokugoma, iimbaseli, iinhlahla nezinye iinsetjenziswa, hayi eSewula Afrika kwaphela, kodwana kiso soke isiphande.                    
 
Imiguruguru nokugiriza kwenze umonakalo owesabekako emnothweni welizwe lekhethu ngesikhathi lapho sisasiphalazela ukuqaquluka emahlungwini wesifo esirhageleko sengongwana i-corona.               
 
Ibulele amabhizinisi, begodu akunakuzaza ukuthi nemisebenzi izokulahleka ukuya phambili.                           
 
Ekugcineni, izokuthuwelelisa ubuchaka nomtlhago phezu kweengidigidi zamaSewula Afrika.                    
 
Ukudlelezela ebekurhagele emalangeni weveke eqeda ukudlula le kunethuba lokuthi kungabaselela ukuthelelana nge-COVID-19.                            
 
Lezizehlakalo zihlakaze nehlelo lethu lokujovela i-COVID-19 KwaZulu-Natal ne-Gauteng ngesikhathi lapho belithi lithoma ukuqina khona.                     
 
Nje-ke kukatelelekile ukuthi sithathe amanye amagadango wokusekela amakhaya nokusiza abosomabhizinisi kobanyana bayokuthenga isitoko esitjha babe bavuselele amabhizinisabo.                           
 
Sisehlelweni lokusiza amakhaya ngokugoma khona nje. Siqale iindawo lapho bekudlelezelwa khona ngokuzitapela eentolo nalapho abantu bangakghoni ukuthola ukugoma khona.                            
 
ImiNyango yesiFunda yezokuThuthukiswa komPhakathi ne-SASSA izakusebenzisa imali ebeyisasele esabelweni semali seHlelo lokuSiza abaNtu abaTlhagileko ukusekela umphakathi ngokuwutholela  amaphasela wokugoma, nemali kunye namavawutjha wokuthenga abakudingako.                         
 
Sisebenza asilali ukwenza ukuthi woke ama-ofisi we-SASSA asebenze. Iindawo ekurholelwa kizo isibonelelo sombuso kulindeleke ukuthi zibuyele emsebenzini ukusukela ngomhla we-19 kuVelabahlinze kizo zoke iindawo ezizabe sezimenyezelwe ukuthi kuphephile ukusebenza khona.                            
 
Ukunikela ngesizo lakhona nje emphakathini othintekileko, isiKhwama sokuZwelana sivule isiKhwama sokuSiza abaNtu abasemTlhagweni omkhulu ngalesisikhathi. Sikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi asisekele lesisikhwama sesizo.                                
 
Siyalithokozela isizo leenkampani ezinengi, neenhlangano kunye neenqhema zekolo esele zithomile ukusekela imindeni esemtlhagweni.                          
 
Ababelani bomphakathi banande bahlangana babonisane ngamagadango ambadlwana angasetjenziswa ukuletha isizo lakhona nje ngaphakathi kwesilinganiso namandla weemali zombuso ezingakghona ukusetjenziswa.                
 
Lapha-ke kubalwa ukunikela ngokugoma ngokwehlelo lesizo elirhabako nelinye isizo kilabo abasemtlhagweni omkhulu.                           
 
Sizabasiza nabosomabhizinisi abancani, hlangana nabo ekubalwa nabosomabhizinisi abasemalokitjhini neendaweni zemakhaya, kobanyana bazokululama emonakalweni obaveleleko.                                  
 
Abosomabhizinisi belizwe lekhethu balethela umphakathi ipahla nezenzelwa eziqakathekileko, ngalokho-ke sizabasiza ukuvuselela amabhizinisabo.                              
 
Isiqhema e-Ofisini kaMengameli neZiko leeMali zeNarha baphethene nomsebenzi wokutlama ihlelo elipheleleko lesekelo elizakuqalwa yiKhabinethi.                            
 
Sizakwenza esinye isimemezelo esimalungana nalokhu khona duze nje.                
 
Kwanjenganje, kuqakathekile ukuthi silibuyisele endimeni yalo ihlelo lokujova, begodu sizakwenza koke esingakghona ukukwenza ukuphumelelisa lokhu.              
 
MaSewula Afrika wekhethu, 
 
Nanyana sekubuyile ukuthula eendaweni ezinengi e-Gauteng naKwaZulu-Natal nje, kodwana isesekhona mbala ingozi ehlelweni lethu lombuso wentando yenengi.                 
 
Labo abakhwezelele lelijima lenturhu nokugiriza abakabukubotjhwa, kanti nethungelelwano labo alikabukutlharululwa.                           
 
Ngalokho-ke kufuze bona sihlale siyelele, begodu sireme singalingeki singene emizameni yokuphemba imiguruguru ukuya phambili.                    
 
Siyalithokozela isekelo elisimeleleko labarholi bezekolo, amakhosi, beenqhema zepolitiki, beenhlangano zabasebenzi kunye nebamabhizinisi.                 
 
Siyabathokoza abantu ngamunye ngamunye, iinhlangano kunye nomphakathi abathethe amagadango wokuthula wokubuyisa ukuthula nokuvikela ipilo yabantu, nepahla kunye nomthangalasisekelo.                              
 
Siyabathokoza boke abahlezi eendaweni zabo zokusebenzela ngitjho nanyana bekubudisi kangangani, kodwana basolo basebenzela abantu belizwe lekhethu nesitjhaba sekhethu – abathobelisimthetho, abasebenzi abaqalelela zepilo, abasebenzi bomphakathi, abogadi, abasebenzi bakwamasipaladi nabanye abasebenzi bombuso abanengi ekungibo abahlangana nabantu ntanzi nabasemsebenzini.                              
 
 Sithokoza ababikiindaba ebebasolo babikela isitjhaba ngakho koke ebekwenzeka nakusenzeka lezizehlakalo, basiza ngokwenza isiqiniseko sokuthi amaSewula Afrika ahlonyiswa ngelwazi lalokho okwenzekako.                           
 
 Sikhombela woke umphakathi kilo loke ilizwe ukuthi usebenzisane namapholisa namaForamu aQalelela ukuPhepha komPhakathi (ama-CPF).                                                              
 
Akunamuntu ovunyelwe ukuziphathela umthetho ngezandla zakhe.                
 
Kufuze sitjheje singabi bomazelusela, sibalekele nanyana yini engabaselela ukurarana nokungezwani.                         
 
Sikhombela woke amaSewula Afrika ukuthi akhuthaze ukuthula nokuzibamba, abalekele ukukhohlisana, abikele namapholisa ngananyana ngiziphi izehlakalo zenturhu namkha zomguruguru angazibona khonokho nakazibonako namkha nazenzekako.                                  
 
Ngokwenza lezizinto ezisisekelo, soke singasebenzela ukuvikela iSewula Afrika.                      
 
KiloSondo, amaSewula Afrika azakuhlanganyela nabantu bephasi loke ekugidingeni iLanga likaMandela.                 
 
Njengoba sifakazela ngobutjha ukuzibophelela kwethu ehlelweni lentando yenengi nje, asisebenzise iLanga likaMandela ukubatholela ukugoma abantu abacaphazeka lula ukudlula abanengi emphakathini welizwe lekhethu, nokubutha iintrada zethu kunye nokuthoma umsebenzi wokuvuselela.                 
 
Njengoba bezokuphepha baqakatheke kangaka nje ekuletheni ukuthula, lelisahlelo phezu kwehlelo lethu lentando yenengi lizakugcina libhalelwe ngoba abantu beSewula Afrika angeze balivumele.                  
 
Nasijama ndawonye, akunavukelombuso namkha umguruguru ongaphumelela kilelilizwe.          
 
Sisemzabalazweni wokuvikela ihlelo lethu lentando yenengi, umThethosisekelo, imithombo yethu esiphila ngayo kunye nokuphepha kwethu.                     
 
Le-ke akusipi esingavuma ukwehlulwa kiyo.                   
 
Nasiqala emva ngalomzuzu emlandweni wethu, asithi besiqalene nengozi esabekako kodwana sayehlula sindawonye.                  
 
Asibeni bofakazi bamandla nokubambelela kwehlelo lethu lentando yenengi, hayi ukuwa kwalo.                                    
 
Asikhulume ngokunqoba komThethosisekelo, hayi ukugirizwa nokubulawa kwawo.                          
 
Angeze sithome sivumele lelihlelo lobuntu eliqakatheke kangaka, lentando yenengi yeSewula Afrika, ukuthi lehluleke.                    
 
Kokuphela, ngithanda ukududuza emindenini yamaSewula Afrika alandelako abhubhe emalanganeni adlulileko la:  IKosi uSipho Mahlangu (uSihlalo weliZweloke weNdlu yamaKhosi), u-Tshepo Tshola (omunye wabavumi bekhethu abaphambili), uPhrof. Ben Ngubane (owakhe waba nguNdunakulu waKwaZulu-Natala), u-Aubrey Mokoena (umrholi weJima i-Release Mandela nowakhe waba liLunga lePalamende), uKhehla Mthembu (umrholi kezamabhizinisi), uDorh. Sam Gulube (uNobhala walokhuya wezokuVikela), u-Geoff Makhubo (uMeyara weJwanisbhege), uDorh. Vanguard Mkosana (umNqophisi Zombelele walokhuya wezabaSebenzi) kunye no-Michael Zuma (umntanabo likaMengameli walokhuya u-Jacob Zuma).  

Kwanga uZimu angabusisa iSewula Afrika avikele nabantu bayo. 

Ngiyathokoza.   

Share this page

Similar categories to explore