IsiTatimende SikaMengameli U-Cyril Ramaphosa Ngendima Yelizweloke Yokulwa Nesifo EsiRhageleko I-COVID-19

MaSewula Afrika wekhethu,  

UMengameli wethu walokhuya u-Nelson Mandela wakhe watlola wathi:  
“Ngiyikhambile indlela ede leya eya ekululekweni. Ngilingile ukungatjhaphi; bengikhamba ngikhisimela endlelenapha.” 
“Kodwana ngithole ifihlo ethi ngemva kokukhwela intaba ekulu, umuntu uthola ukuthi zinengi ezinye iintaba ekufuze zikhwelwe.”

Sililizwe sikhe saqalana nemizombe emibili eravazako yokugula kwengogwana i-corona.   

Leyomizombe siyehlule ngokuthatha amagadango anembako msinyana ukuvimbela ukuthi ingogwana le ingarhatjheki, savikela imindenethu, umphakathi wekhethu nathi ngokwethu.  
Kwanjesi-ke siqalene nesinye isitjhijilo esikhulu, siqalene nenye intaba ekufuze siyikhwele.  

Emalangeni alitjhuminambili adlulileko la, ngikhulume nani ngayelelisa ngokuthi umzombe omutjha ongumabhubhisa wokugula sewuthomile eemfundeni ezimbadlwana zelizwe lekhethweli, begodu unjalo uyarhatjheka.  

Inani labantu ebebatheleleka ngokugulokhu qobe langa belanda ngesilinganiso esingaphezulu kokubuyelelwe kabili, abantu abalaliswa esibhedlela bebanda, nabantu ababulawa yi-COVID-19 banda pheze ngama-50%.                                   
Njengoba ngikhuluma nani nje kilentambama, lobubujamo bezinto sebuthuwulele.  

Banda khulu abantu abatheleleka ngobutjha ngokugulokhu eSewula Afrika, nakamanye amazwe amanengi e-Afrika. 

IZiko EliLawula NeliKhandela IziFo e-Afrika libika bona uthomile umzombe wesithathu wesifesi e-Afrika.  

Bekube kunamhlanje, amaLunga weHlanganisela yamaZwe we-Afrika (i-AU) abike ukuthi bangaphezulu kweengidi ezi-5.2 abantu abangenwe sisifo se-COVID-19, kanti esele sibabulele bali-138 000.    
 
Ingogwana eyehlele ilizwe lekhethu ngoNtaka wanyakenye beyisolo ipherhukapherhuka, isakha eminye imihlobo emitjha yengogwana.
 
Abososayensi bekhethu basitjela ukuthi ingogwana ye-COVID-19 imihlobo eminengi. 

Nyakenye kwehla umhlobo ekuthiwa yi-Beta.  
Ngaphezu kwalokho, namhlanje sesinomhlobo obizwa ngokuthi yi-Delta.  

Lomhlobo-ke utholakele kokuthoma e-Indiya ekupheleni kwakaNtaka nonyaka, begodu njenganje sewutholakala emazweni ama-85. 

Umhlobo we-Delta urhatjheke njengomlilo wommango ngendlela eyesabeka kumbi.

Umhlobo we-Delta njenganje sewutholakele eemfundeni zekhethu ezihlanu, ePumalanga Kapa, eFreyistata, e-Gauteng, KwaZulu-Natal kunye neTjingalanga Kapa. 

Ubufakazi esinabo buthi umhlobo wengogwana ekuthiwa yi-Delta ugijima ngebelo ukghurumeja umhlobo i-Beta ebewulawula elizweni lekhethu bekube nje.  

Siphatheke kumbi-ke ngokurhatjheka msinyana kwalomhlobo wengogwana.
  
 Kokuthoma, ngoba ukhamba msinyana kuneengogwana ezikhe zasisahlela, ngamanye amagama kulula ukuthi ingogwana le  ingene komunye umuntu abantu nabasemaduze. 
Kucatjangwa ukuthi i-Delta umuntu imngena lula ngamandla aphindwe kabili kune-Beta.  

 Kwesibili, ngoba ikhamba msinyana beyingene msinyana emuntwini, ingagulisa abantu abanengi khulu.   

Njengayo imihlobo yaphambilini leya, ungayidlulisela kabanye ngaphandle kokwazi ukuthi unayo.  

Kwesithathu, kunobufakazi besayensi obuvelako obutjengisa ukuthi abantu abakhe bangenwa mhlobo we-Beta abakavikeleki ngokupheleleko emhlobeni i-Delta, ngalokho-ke bangahle batheleleke godu.  
Kwesine, njengoba lomhlobo omutjha uthelelana lula kangaka nje, amagadango esele siwathethe bekube nje ukulawula ukurhatjheka kwengogwana le kungenzeka angasabi namandla aneleko ukuphungula ukudluliseka kwengogwana le.  

Kunengi nesingakwaziko ngalomhlobo wengogwana omutjha                  
                   
Isibonelo, akukhanyi kuhle ukuthi ubanga amatshayo amambi khulu.      
        
Ubufakazi bokuthoma obuvela kamanye amazwe butjengisa ukuthi nokho awunamatshayo amambi ukudlula eminye imihlobo.              
         
Imibiko evela kamanye amazwe, ekubalwa hlangana nawo nekhonthinenthi yekhethu, itjengisa nokuthi umhlobo we-delta ungathi uvamile ukubagulisa abantwana, ngitjho nanyana isilinganiso esipheleleko sisatjengisa ukuthi inani labantwana abaguliswa yingogwana yalomhlobo lisese phasi khulu nje kunelabantu abakhulu.            
                                                                                          
Ukurhatjheka msinyana kwalomhlobo wengogwana kuyinto ekufuze ithathelwe phezulu kwamambala.       

Nanyana ingasibukhali ukudlula ezinye nje, kodwana ibelo abantu abatheleleka ngalo lingenza ukuthi babe banengi khulu abantu abaguliswa ngiyo ingogwana le kube kufuneke ukuthi belatjhwe.                                      
Kufuze sitjheje siyelele.               

Ngokweenlinganiso zakhona namhlanje, isilinganiso esididiyelweko samalanga alikhomba sokutheleleka okutjha qobe langa elizweni loke sesidlule isiqongolo sesilinganiso somzombe wokuthoma wangoVelabahlinze nyakenye, begodu khona duze nje sizokudlula isiqongolo somzombe wesibili owasehlela ngoTjhirhweni nonyaka.                                          
                                                                                         
Nje ukutheleleka okutjha okungaphezulu kwama-60% elizweni loke kwenzeka e-Gauteng.      
                                        
Ngaphandle kweTlhagwini Kapa neFreyistata, banda msinyana abantu abatheleleka ngengogwana kizo zoke ezinye iimfunda.    
                
Kufuze sihlale sitjheje siyelele neTlhagwini Kapa neFreyistata, ekungenzeka nazo zehlelwe mzombe wesithathu wokutheleleka nakungenzeka umhlobo omutjha wengogwana urhatjhekele nakhona.                                
Kufuze sizwe ubuhlungu ngalokhu esikubona kusenzeka phambi kwamehlwethu.    
            
Omunye nomunye wethu unomngani, ilunga lomndeni namkha umuntu asebenza naye othelelekileko.        
                                       
Abasibanengi elizweni lekhethwapha abantu abangakhange khebangcwabe ilunga lomndeni, umngani namkha othandiweko wabo obulewe ngilesisifo.        
          
Sibhudungelwe mzombe oravazako zoke iintjengiso zawo ezibonakalisa ukuthi ungathii uzokuba ngomumbi khulu kuneyaphambilini.        
                  
Isiqongolo somzombe wesithathu lo kubonakala unga sizokuba phezulu kunezimbili zaphambilini.          
       
UmZombe wokuThoma wathatha iimveke ezili-15. UmZombe wesiBili wathatha iimveke ezilithoba.      
                        
Asazi ukuthi lomzombe uzokuthatha isikhathi esingangani, kodwana iinkomba zitjengisa ukuthi ungathatha isikhathi kuneminye.                                                                
Ngiyazi ukuthi le yinto yokugcina abanengi benu abafuna ukuyizwa.                                                

Soke sidlule ebudisini esikhathini esimnyaka nesiquntu esidlulileko.  
                         
Kungenzeka ukuthi besele sicabanga ukuthi njengoba kancani kancani ipilo ibuyela endimeni ejayelekileko nje, singayithatha lula imithetjhwanalawulo yezepilo yomphakathi.            

Mhlambe sesisilingekile ngokusolo sazivala ubuso ngemaski nasikhamba ngeenthuthi zomphakathi, ngalokho bese siyayihlubula ngelinye ilanga. Nasibona kunganamuntu otjho litho ngalokho namkha nakunganamuntu onghonghoyilako ngalokho, sigcine singasayifaki.                  
      
Siya emibuthanweni  yomphakathi sifake imaski, kodwana sifike siyihlubule singangena ngaphakathi.                 

Nasihlangana nabangani bethu nabathandiweko bethu siyangana, sicabuzane, siqhawulane, sikholwa ukuthi siphephile, sikholwa nokuthi nabo baphephile.             

Solo siyazivuma iimemo zokuya emibuthanweni yomphakathi nemaphathini, solo siyawasingatha nokuwasingatha nawethu amaphathi.                 
Iqiniso elilikhuni kukuthi ukuzigedla kuza nokuzilila okukhulu.        
             
Kufuze sihlale sizelusile, sihlale siyelele ngeenkhathi zoke.             

Kufuze silandele imithetjhwanalawulo yezepilo yomphakathi eyenzelwe ukuphephisa thina nabanye.          
              
Liqalontanzi lethu ukuphephisa amandla wekghono lamaziko wethu wezepilo kobanyana azokukghona ukujamelana nezinga lokutheleleka nokuthelelana elikhuphukako.            

Eemfundeni ezimbadlwana amaziko wethu wezepilo selayadisibezeka, ngokunjalo namaziko wezepilo wangeqadi nawo ayabhedlheka.  
                      
Nanyana neembhedlela zethu sezenze imizamo yoke ukutholela iingulani indawo, imibhede ye-ICU isatlhayela khulu.    
                                      
Esikubonako njenganje kukuthi lamagadango wokulawula asebenza njenganje akakaneli ukujamelana nebelo nomthamo wokutheleleka okutjha.                       

Nabesicabanga ukuthi magadango maphi amatjha esingawathatha, siqale ikambiso ehle yamazwe ngamazwe nebuthelelo lemininingwana yesayensi emarhubhululweni enziwe iphaseli loke nje.                             

Iqalontanzi lethu kuquntula umlandelande weketanghi yokuthelelana, ngokuphungula ukuhlangana/ukuthintana kwabantu, ngaleyondlela-ke silekelele ukwehlisa izinga lokuthelelana.
                         
Ngokulandela iseluleko esisiphiwe yiKomidi YaboNgqongqotjhe YezokweLuleka, nangokubonisana neemfunda naborhulumende beendawo kunye namakhosi, nangesiphakamiso somKhandlu oLawula zeNgogwana i-Corona, iKhabinethi iqunte ukuthi ilizwe lekhethu liye esiGabeni sokuYelela 4 esiTjhugululwatjhugululiweko.      
                                   
IKhabinethi iqunte ukuthi ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi amagadango esiwathathako abulungele ubujamo banje, imiqintelo engezelelweko esiyimemezela ntambama nje izakusebenza amalanga ali-14 ukusukela kusasa.          
                            
Ngemva kwamalanga ali-14 sizakulinganisa amandla walamagadango ukuthola ukuthi singaragela phambili ngawo namkha singawatjhugulula na.    
                
Ngalokho-ke, lawa amagadango alandelako azokusebenza elizweni loke ukusukela kusasa, ngoMvulo womhla wama-28 kuMgwengweni, ukuyokufika kumhla we-11 kuVelabahlinze wee-2021.      
                                               

  • Yoke imibuthano -  ebanjelwa ngekhaya nebanjelwa ngaphandle -  ayisavunyelwanga. Lapha-ke sibala imibuthano yezekolo, yezepolitiki, yezamasiko kunye neyomphakathi.                                        
  • Imingcwabo nokutjhiswa kwabantu abangasekho kuvunyelwe, kodwana abantu abaya khona abangadluli ema-50, begodu kufuze kulandelwe yoke imilayelo yokuqalangana kwabantu neyezepilo.                        
  • Ayikavunyelwa imilindelo, awakavunyelwa namaditjho aqhele ukubanjwa ngemva komngcwabo.                        
  • Iindawo zomphakathi, njengamabhitjhi namaphaga, azakuhlala avuliwe. Nokho-ke ayizukuvunyelwa imibuthano nemihlangano kileziindawo.                
  • Umthetho wewatjhi  uzakuthoma nge-awa le-09 ebusuku uyokuphela nge-awa le-04 ngakusasa ekuseni qobe langa; nje-ke zoke iindawo ezingenzi imisebenzi eqakathekileko kuzakufanela zivalwe nge-awa lo-08 ntambama.                           
  • Utjwala abuzukuvunyelwa ukuthengiswa eendaweni ekuselelwa kizo neendaweni la buthengwa kukhanjwe nabo khona. IKomidi   YaboNgqongqotjhe YezokweLuleka ilimukise ukuthi imiqintelo elinganisiweko ebeyibekwe esikhathini esidlulileko akhange isize, kanti-ke ukuvalwa kokuthengiswa kotjwala kuzakuphungula umthwalo othwelwe ziimbhedlela ngenca yeengozi zesizo elirhabako ezikhambisana notjwala.                                   
  • Ngenca yomraro wokuthelelana e-Gauteng, abantu abasazokuvunyelwa ukuphuma nokungena kilesisifunda se-Gauteng nakube bazikhambela ngobumnandi. Abakhamba ngomsebenzi bazakuvunyelwa ukungena nokuphuma, ngokunjalo nabakhamba ngebhizinisi, nabakhamba ngerhwebo, nabatjintja iindlela emadoyelweni waboflayi namkha abakhambisa ipahla nabo bazakuvunyelwa ukungena nokuphuma esifundeni se-Gauteng.                                        
  • Nakube awukho endaweni la uhlala khona njenganje, uzakuvunyelwa ukubuyela ekhaya e-Gauteng namkha ukuphuma e-Gauteng ubuyele ekhaya. 
  • Kuzokuqinteliswa ukuvakatjhela amakhaya atlhogomela abantu abadala, neendawo zokutlhogomelela abantu kunye nezinye ‘iinjamiso zokubuthanela’.                 
  • Amarestjurente nezinye iindawo zokudlela zizakuvunyelwa ukuthengisa ukudla ekukhanjwa nakho namkha okudilivwa ekhaya kwaphela. Lokhu kungenca yokuthi abathengi abakwazi ukufaka amamaski basidla namkha basela kileziindawo zokudla.                             

Iinkolo namanye amaziko wezefundo azokuvalwa ngaphambi kwesikhathi nakuvalelwa amaholideyi webusika nje.                   

Iinkolo zizokuthoma ukuvala ngeLesithathu seveke le, ngomhla wama-30 kuMgwengweni wee-2021, kanti zoke iinkolo kuzakulindeleka ukuthi nakuphela iveke le zibe sezivaliwe ngeLesihlanu womhla we-02 kuVelabahlinze wee-2021.      
      
Amatlasi wokufunda nokufundiswa nindawonye siqu/mathupha azokuvala ngeLesithu womhla wama-30 kuMgwengweni wee-2021, bese kuncipha khulu ukuvakatjhela leziindawo zefundo mathupha.        
                    
Nokho-ke iindawo zokuhlalisa abafundi emaziko wezefundo azizukuvalwa.       

UNgqongqotjhe wezeFundo esiSekelo banoNgqongqotjhe wezeFundo ePhakemeko kunye noNgqongqotjhe wezeSayensi nezaMandla wokuSungula  bazayimemezela eminye imininingwana malungana nalokhu.                          
  
Lamagadango esiwathatha njenganje enzelwe ukuvulela ukuraga kwamathuba wokuraga imisebenzi yomnotho ngobunengi ngokungakghonakalako, ukube ngahlanye kulawulwa ukurhatjheka kwengogwana.    
                                  
Ubunengi bamabhizinisi azakuraga ngokusebenza ngokupheleleko, ngalokho-ke akukafaneli acaphazeleke.  
                                
Umnqopho wethu kunciphisa ukuhlangana kwabantu siqu sabo ukube ngahlanye silonda umnotho.        
                    
Ngifisa ukukhuluma ngigandelele ukuthi emuntwini woke kusakatelelekile ukufaka imaski evala umlomo nepumulo ngaso soke isikhathi umuntu nakahlangana nabantu namkha nakasendaweni ekhanjwa babantu boke.                        
Kulicala ukungakwenzi lokhu.  
Abanikazi nabaphathi bemakho yomphakathi, iindawo zokuhlanganela, iintolo, amarestjurente, amateksi neembhesi boke banesibopho sokuqinisekisa ukuthi bafaka amamaski abantu abasemacabazini wabo namkha abangeenkoloyini zabo.                                              
Boke abaqatjhi kufuze bavumele iinsebenzi zabo zisebenzele emakhaya lapho kukghonakala khona, batshwilise namakhambo angakaqakatheki kunye nemihlangano yemsebenzini.            
                                              
Urhulumende uzokubeka namagadango wokuphungula ukuya mathupha emsebenzini kweensebenzi zakhe abe ngahlanye asenza ukuthi umsebenzi karhulumende awuliyeki kangako.                                                      
Njengoba sithatha amagadango la nje, siragela phambili ngokusebenzela ukuqinisa ihlelo lethu lezepilo.          
                         
E-Gauteng, ukulahlekelwa mamandla wokusebenza abonakalako ngenca yesibhedlela i-Charlotte Maxeke esolo sivaliwe kungezelela umthamo wobudisi bomsebenzi kezinye iimbhedlela.                                                

Senza koke esikghona ukukwenza ukungezelela imibhede besilikhambise msinyana nehlelo lokuvulwa kwesibhedlela i-Charlotte Maxeke.                  
             
Njenganje, i-Gauteng ingezelele imibhede ema-830 ngokutshwilisa ukuhlinzwa  kokuzithandela kwase kwenziwa eminye imibhede ema-400 eyenziwe ngelinye ihlelo letheknoloji esele lithoma ukusetjenziswa nje.  
                                   
Besikhulumisana nabakhiqizi be-oksijini yokwelapha ukuthi bakhuphule umkhiqizo wabo njengobanyana kulindeleke ukuthi bande nje abantu abangayidinga.          
                                  
Sihlala sibeke ilihlo nendlebe esitokweni se-PPE nokutholakala kwesitoko seenhlahla zokwelapha kobanyana sizokungena la sibona kuphunguka khona isitoko.                 
UmNyango wezePilo e-Gauteng ungezelela abantu abazokubambisana umsebenzi owandako.            
  
IsiKhwama SokuZwelana sikhuphe iingidi ezili-R16 ukusekela umsebenzi wokungezelela abahlengi/amanesi eembhedlela ze-Gauteng azakulekelelana nesiqhema sezepilo semajonini esithunyelwe eembhedlela zalesisifunda.    
             
Ukuqinisekisa ukuthi kunendawo eyaneleko yemibhede, kuzakufuneka sihlele ngobutjha iqalontanzi lezenzelwa ukuqinisekisa ukuthi kuyakghonakala ukwelapha labo abaphatheke khulu nge-COVID-19.                                                     
Sitjhotjholoza siya phambili ngehlelo lethu lokujova elikhula ngamandla elizweni loke.          
         
Ihlelweli lithole amandla abonakalako njengoba sekuhlanganiswe iliqha lendima eqakathekileko nalisaragako nje.            
   
 Kwayizolo phakathi kobusuku, pheze bebaziingidi ezi-2.7 abantu beSewula Afrika ebesele bajoviwe.      
            
Esikhathini esiyiveke esidlulileko, beqe i-100 000 abantu abajovwa ngelanga.      
          
Emalangeni amathathu adlulileko sithole eminye imithamo eyi-1.2 yesigidi somjovo wakwa-Johnson & Johnson, nemithamo eyi-1.4 yesigidi yomjovo we-Pfizer, ngeziko le-COVAX.                    
                                                                                     
Ngaleziingezelelo, sizokukghona ukuwukhambisa msinyana khulu umsebenzi wokujova kileveke nangeemveke ezizako.                   

Ngokukhambisana nehlelo lethu lokujova, sezingaphezulu kwe-950 000 iinsebenzi eziqalelela ipilo esele zijovile kilo loke ilizweli kanti-ke uragela phambili nomsebenzi wokurejistarela ukujova kilelihlelo.  
                                   
Isigaba sesibili sokujova sikhambe kuhle naso, njengoba ihlelo lokurejistara nelokujova kwabantu beminyaka yobudala engaphezulu kwama-60 solo liveza imiphumela emihle nje.        
                                     
Njengoba sisasebenzela ukuhlanganisa izakhamuzi ezilinganiselwa eengidini ezihlanu kilesisiqhema esiqalene naso kilesisigaba, isifunda ngasinye sesithome amahlelo wokulekelela abantu abadala ukurejistara babe bathole nomjovo wabo.                                      
Bekube nje, baziingidi ezi-3.8 abantu esele barejistarele ukujova ngeHlelo leButhelelomininingwana lokuHlabela i-COVID-19 (i-EVDS).              
     
Ihlelo lokujova elizweni loke lizakuraga ngemikhakha emithathu ehlukeneko.              
 
Umkhakha wokuthoma ngewesitjhaba soke, ngokweminyaka yaso yobudala.      
    .
Umkhakha olandelako weminyaka yobudala ema-50 ukuya kema-59 ungathoma ukurejistara ngeLesine womhla wo-01 kuVelabahlinze wee-2021, kanti-ke umsebenzi wokujova lesisiqhema ungathoma ngeLesine womhla we-15 kuVelabahlinze wee-2021.                                                  
Umkhakha wesibili sewuthomile ngabantu abasebenza ekorweni yezefundo esisekelo, la sekurekhodwe khona imijovo eli-184 000 bekube khathesi.                    
 Umkhakha wesithathu uqalene namapholisa nabogadi.                    
                       
Sizakuthoma ukujova lesisiqhema ngoMvulo womhla we-05 kuVelabahlinze wee-2021.                  
               
Umkhakha wesine uzakwenziwa  ngamahlelo wemisebenzini emakorweni womnotho aqakathekileko njengeemayini, emafemini kunye nemateksini.                  
            
Ngifuna ukubawa boke abalungele ukurejistara ukuthi barejistare; bangarejistara nge-inthanethi, namkha barejistare nge-SMS, namkha barejistare ngefowuni namkha mathupha.                    
                  
Sizakusolo siragela phambili ngokusebenzisana nabasebenzisani bethu bomphakathi ukuthi sifike ebantwini abanengi ngokungakghonakalako msinyana ngendlela esingakghona ngayo.                                        

MaSewula Afrika wekhethu,   

Lisese linengi ilwazi elidurhisako elisarhatjhwa ngomjovo we-COVID-19.                      
 
Kurhatjhwa iindaba ezimammanga eenqhemeni zama-WhatsApp, eenkundleni zokuthintana, nangomlomo, ngomjovo we-COVID-19, iindaba ezithi umjovo lo awukaphephi, ungakugulisa, namkha awusebenzi.                
                                      
Ngikhe ngatjho phambilini, ngisafisa ukutjho nanamhlanje: ngibawa bona uziphe isikhathi sokucabanga ucabangisise ngaphambi kobana ugandelele ikunujana ethi ‘share’ namkha ethi ‘send’ ekhomphiyuthenakho namkha esilifowunini  yakho.           
Ngibawa khewucabange ucabangisisise ngomonakalo ongawenza.  

Urhatjha ivalo, ukwesaba nokudideka kweenhloko zabantu ngesikhathi la singakufuni khona koke lokhu.      
                        
Ubufakazi besayensi obuphambi kwethu  busitjengisa ukuthi iyasebenza imijovo.  Iphephile imijovo. Iyaphumelela begodu ihlenga ipilo.          
                    
Nakube unombuzo ngomjovo, nakube unokuzaza okuthileko, ngibawa uqale ilwazi eliphakelwa mNyango wezePilo nabodorhodere.
                                                           
Ungaba nemibuzo nangokuthi imijovo esetjenziswa njenganje le iyaphumelela na ukukhandela ukugula kumbi namkha ukukhandela ukulaliswa esibhedlela nawuphethwe sisifo salomhlobo omutjha wengongwana.                                                           

Kunobufakazi obutjengisa ukuthi imijovo esiyisebenzisa eSewula Afrika le inamandla wokwehlula umhlobo wengogwana ye-delta.    
                 
IKomidi YaboNgqongqotjhe YezokweLuleka NgezomJovo izakusolo iqala ibuthelelo lemininingwana elinayo bese ithomanisa iseluleko sayo nobufakazi obutjha nabufikako.    
               
Kufuze sikhumbule  godu nokuthi abanye abantu abajovileko basengatheleleka ngokugula, ngaphandle kokuqala ukuthi ngimuphi umhlobo wengogwana ebagulisako, ngoba akunamjovo ophumelela ukusebenza ukufika e-100%.                               
Lapho abantu abajovileko baguliswa khona yingogwana, amatshayo wakhona avame ukuba lula.                                                                                             

Into eqakatheke kinazo zoke kukuthi nanyana ngimuphi wemijovo esiyisebenzisako njenganje izakuvikela ungaguli khulu, ungayi esibhedlela, ngaphezu kwakho koke, ungabhubhi.          
                 
Ngifuna nokukhuthaza abantu beSewula Afrika ukuthi kufanele sisolo silandela ikomba yezepilo yomphakathi ngitjho nanyana sijovile.            
              
Kiso soke isikhathi sesifo esirhagelekwesi, amagadango wethu welizwe loke bekadoswa phambili siqhema sezazi zokwelapha, iinsebenzi eziqalelela zepilo kunye nabososayensi, boke abasebenza ngokuzinikela.                  
           
Sibakweleda ukuthokoza ngobukghonofundwa babo nangokuzinikela kwabo.                
 
Ngalokho-ke kuzwisa ubuhlungu khulu lokhuya abarholi bezepolitiki nabahlaba abantu abanjengalaba ngabantu abangibo ngokwenza kwabo umsebenzi abathunywe wona.          
                  
Asikhumbuleni ukuthi isiGungu EsiLawula IPahla YezePilo (i-SAHPRA) simlamuli ozijameleko oqale kwaphela ubufakazi besayensi ukuqinisekisa ukuphepha, ikhwalithi nokusebenza kuhle kweenhlahla zokwelapha okuqalelele ipilo yomphakathi.      
        
I-SAHPRA kufuze inikelwe ithuba lokwenza umsebenzayo ngaphandle kokuthuselwa namkha ukufakwa ummoya wepolitiki kobanyana lokhuya imijovo nayiphasiswako umphakathi uzokuba nethemba lokuthi imijovo leyo iphephile, ngeyekhwalithi ehle begodu izakusebenza.                  

MaSewula Afrika wekhethu,   

Solo ilizwe lekhethu labika isehlakalo sokuthoma somuntu owangenwa yingogwana engumabhubhisa le, silimukile ukuthi sisoke kikho kokokhu.                          
         
Nanyana besithembile ukuthi isifo esirhagelekwesi sizakudlula msinyana nje, kodwana siyazi ukuthi iqiniso liphambana khulu nalokho ebesikulindele.          
         
Kungaba nokuzaza ngendlela ekhanjwa ngilesisifo esirhageleko, kodwana yinye into esineqiniso  ngayo.                             

Singaragela phambili begodu kufanele siragele phambili ngokuzivikela ngendlela ehle kinazo zoke esizaziko.            
         
Amagadango wezepilo akhe alingwa abekakhona solo asese ziinkhali zethu ezihle khulu zokulwa nalesisifo esirhageleko.                                                                                     
 Awanaburhiyarhiya, awasilikhuni, akaduri.              

Nanyana angasiliya kangangani, kodwana akunakuzaza ukuthi angcono khulu kunokugula sembulwe sembeswe bekufuneke nokuthi siyokulaliswa esibhedlela.                
Kufuze sihlale sifake imaski nasihlangana nabantu.  

Kufuze sihlale sihlamba izandla namkha sizihlikihle ngesihlanzekisi. 

Kufuze sihlale sehlukene ngebanga eliphephileko phakathi kwethu nabantu abaseduze kwethu.  

Sibawa uhlale ekhaya, uphume kwaphela nakube kunesidingo samambala esizwakalako.  

Nakube uyagula begodu unamatshayo alula we-COVID-19, zihlukanise nabanye uzikhethele ngeqadi, ngitjho nekhaya lapha uhlala khona zikhethele ngeqadi kohlala nabo.                                               
Nakube ukhe waba seduze nomuntu ophethwe yi-COVID-19 kufuze uzivalele wedwa itjhumi lamalanga.                                               

Nakube nawuhlolwako utholakala unayo ingogwana ye-Covid, yazisa abantu okhe waba seduze nabo, kobanyana bazozivikela bavikele nabanye.            
                     
Soke kufuze sizitjheje, hayi ngepilwethu kwaphela, kodwana nangepilo yabantu abaseduze nathi.  
                                        
Nanyana isifo esirhagelekwesi sibonakala sisibhedlha nje, kodwana kukhona esingakwenza ngaso.
                              
Ngalokho esikhetha ukukwenza, singasiza ukusilawula.            
      
Sikhambe indlela ede. Sidabule kilesisiwuruwuru pheze umnyaka nesiquntu.      
                
Sehlule iinliyo neenqabo ezinengi.                 

Solo sisajamile, ngoba sibabantu ababambelelako abehlule okumbi kinakho koke, kanengi emlandweni wethu.                              

Nje umzombe wesithathu uyahloma.                    

Ngiyabuyelela, sizithola sisesikhathini esiqakatheke khulu epini yethu yokulwa nalesisifo.      
               
Asibutheni enye nenye itsherwana yamandla esinawo, asikhupheni isibindi sethu esisithukuse ngeqadi, sibambe siqinise bekudlule nalomzombe.          
              
Sizakululama.  

Sikhwele iintaba ezinengi phambilini, nje-ke nayo le sizayikhwela.           

Sizakwenza njalo ngokusebenzisana ngokubambisana, njengoba sihlala sisenza nemhleni.      
     
Ngitjho lokhu ngoba ngiyanithemba, bantu beSewula Afrika.          

Ngiyazi ukuthi nizakuraga ngokwenza okulungileko, nekufuze kwenziwe.                

Ngiyazi nokuthi nanyana izinto zingaba nzima kangangani, asithomi nakancani siphele amandla.                    

Kwanga uZimu angabusisa iSewula Afrika avikele nabantu bayo.                 

Ngiyathokoza.    

Share this page

Similar categories to explore