UMengameli Cyril Ramaphosa: Indima YeSewula Afrika Emzameni Welizwe Wokulawula Ubulwele Oburhageleko Be-Coronavirus (i-COVID-19)

MaSewula Afrika wekhethu, 

Sinamalanga ali-11 singene emnyakeni omutjha. 

Ngiyabuyelela nginidlulisela iimfiselabuhle zomnyaka wee-2021. 

Singena emnyakeni omutjha lo ngethemba elikhulu - ithemba lokuthi isitjhaba sekhethu sizasibuyisela epilweni yomzimba ehle, lokuthi umnyaka omutjha lo ubaphathele okuzakhokhisa ummoya kubaduduze, nokuthi ipilo nemithombo yepilo kuzakuvuselelwa.  

Kodwana nasizakuphumelela eemfisweni zethu zomnyaka, kufuze sibumbane kobanyana sizokwehlula lesisifo esingumabhubhisa sengogwana i-corona esimbi okuthuweleleko nesolo sirhagele siya phambili.  

Ubulwelobu obumbulalazwe elizweni lekhethu kwanje sebufike esiqongolweni sabo lapho sirhayila khona.  

Inani labantu abangenwe bulwelobu, labantu abalaliswe esibhedlela kunye nenani labantu ababulawa bulwelobu kwanje seliphezulu ukudlula solo behlako ukusukela ngenyanga kaNtaka wee-2020 nyakenye.  

Solo kwangeLanga likaNibejara sirekhode pheze iinkulungwana ezili-190 (190 000) zabantu abangenwe yingogwana ye-corona.          
                                                                                                                                    
Bekube gadesi, ilizwe lekhethu selirekhode abantu abangaphezulu kwee-4 600 esele babulewe yi-COVID-19 solo kusuke umnyaka omutjha lo.  

Solo behlako ubulwelobu obungumabhubhisa, iSewula Afrika seyirekhode abantu abangaphezulu kwesigidi si-1.2 abangenwe yi-COVID-19.  

Bangaphezulu kwee-33 000 abantu ababhubhileko kanti abalaliswe esibhedlela bona bangaphezulu kwee-148 000.  

Njengengcenye yesitjhaba, isifunda esibe nabantu abangenwe yi-COVID-19 ngobunengi khulu emalangeni alikhomba adlulileko kube yiKwaZulu-Natala, kwalandela iTjingalanga Kapa, kwalandela i-Gauteng, kweza i-Limpopo bese kwagcina ngeMpumalanga.  

Abantu abasandukutheleleka nge-COVID-19 KwaZulu-Natal neTjingalanga Kapa bande msinyana khulu kangangobanyana njenganje sebaleqe kude inani elingeliphezulu labantu ababanjwa bulwelobu ngomzombe wokuthoma.    

Abantu abathelelekako e-Gauteng banda ngebelo elikhulu begodu kusalindeleke bona bande ngamandla njengoba basese banengi nje abantu abahlala e-Gauteng abasazokubuyela ekhaya kilesisifunda ngemva kwamaholideyi kaKresmesi.  

Nokho-ke sikhuthazekile ngokuthi inani lokwanda kwabantu abatheleleka ngobulwelobu ePumalanga Kapa, nanyana lisese phezulu nje, kodwana nokho njenganje selehlile kunaphakathi kwenyanga kaNobayeni.  

Eengcenyeni ezimbadlwana zelizwe, abantu abalaliswa esibhedlela njenganje banengi khulu ukudlula ngomzombe wokuthoma.                                    
                                                                                                              
Njenganje kunabantu abangaphezulu kwee-15 000 abaphethwe yi-COVID-19 abaseembhedlela elizweni lokeli; lokho-ke kwenza amaziko wezepilo, abasebenzi bezepilo kunye neensetjenziswa zezepilo zithwale budisi khulu.
Pheze sinye eengulaneni ezintathu ze-COVID-19 ezilele esibhedlela siphefumuliswa ngesiphefumulisi se-oksijini.  

Ngalokho-ke emazikweni wethu wezepilo sekuqalwe ngamehlo abovu ukwandiswa kwe-oksijini nokusetjenziswa kwemibhede yeembhedlela zesikhatjhana zesizo elirhabako.                
           
Iinkhundla zomsebenzi ebezinganamuntu zitholelwa abantu nepahla yokuzivikela komuntu yeluswa ngokuhlanganyelwa ne-Ofisi yokuThotjelwa kwemiLayelo yezePilo.  

Irhubhululo elenziwe bososayensi bekhethu litjengise ukuthi ukwanda khulu kokutheleleka kwabantu kubangwa khulu khulu mhlobo wengogwana ye-corona obizwa ngokuthi yi-501.v2. 
Lomhlobo wengogwana omutjha uthome ukubonakala lapha eSewula Afrika ngoSinyikhaba nyakenye.  

Siyazi bona lomhlobo omutjha wengogwana urhatjheka msinyana khulu kunaloya wekuthomeni.  

Lokhu-ke kuhlathulula ukuthi kwenziwe yini abantu abanengi kangaka batheleleke ngengogwana le ngesikhathi esifitjhani kangaka. 

Ilwazi elitjha elivelako liveza ukuthi lomhlobo omutjha wengogwana awenzi abantu bagule khulu ukudlula leyamihlobo yengogwana yaphambilini. 

Kodwana udisibeza ihlelo lethu lezepilo ngoba abantu abangenwa bulwelobu banda msinyana khulu ngaleyindlela neembhedlela nazo zigcwale msinyana khulu.  

Kodwana enye yezinto eziqakatheke khulu esizaziko ngomhlobo omutjha wengogwana lo kukuthi singakhandela ukuthelelana ngokusebenzisa zona leziindlela ebesivele sizisebenzisa ukuzivikela nokuvikela abanye soke isikhathesi.  
Kufuze sikhumbule-ke bona ingogwana ikhamba ngommoya. 

Ngalokho-ke kumele bona sikubalekele lokhu okuhlathululwe ngesiNgisi bona bo-C abathathu (Closed spaces, Crowded places and Close contact)  - iindawo ezivalekileko, iindawo eziminyeneko nokungaqalangani nabanye abantu.                                                                                                                                                                                                                   
Njengoba umhlobo omutjha wengogwana lo ukghona ukungena ebantwini lula khulu nje, kuqakathekile ukuthi sitjheje siyelele khulu kunangaphambilini ngeendawo esizikhambelako nenani labantu esiba ndawonye nabo.  
Asingayilisi imilayelo yezepilo ebesiyilandela besiyithobela soke isikhathesi.  

Umhlobo omutjha wengogwana lo utjho ukuthi kumele siyelele khudlwana, sithobele imilayelo khudlwana, besiyilalele ngokuthembeka khudlwana ikombandlela yezepilo efaneleko.  

MaSewula Afrika wekhethu,  

Nanyana ubulwelobu obumbulalazwe burhagele kangaka nje ekhethwapha, kodwana asikaphelelwa. 

Njengoba sitjengisile etjhumini leenyanga ezidlulileko, amagadango wethu anento ayenzako ngendlela esiyilandelako nangendima yokulawula isifesi. 
Sitjengisile ukuthi nasisebenzisanako singenza umehluko. 

Ngalokho-ke njengoba sithoma umnyaka omutjha nje, asivuleni indlela ebonakalako yokuvuselela.  

Asivumelane ngokuthi yini ekumele siyenze – nesizayenza - ukunqoba umbulalazwe orhageleko lo kiwo lomnyaka wee-2021. 

Kokuthoma, kumele senze koke esingakghona ukukwenza ukurhobhisa ibelo lokurhatjheka kobulwelobu, njengoba sikhe senza phambilini, siphungule izinga lokutheleleka.  

Kwesibili, sizokuthoma ihlelo elikhulu lokujova kobanyana sizokwenza isitjhaba sekhethu soke sizokuvikeleka kilobubulwele ngaleyindlela besiphungule nebelo lokurhatjheka kwengogwana le.  

Nasingaqalana nalemisebenzi emibili emikhulu, sisebenze ngokurhaba nangomnqopho, sizakuphumelela ukukhandela okhunye ukuthelelana okukhulu, sisindise abantu abanengi ekufeni, sivuselele umnotho wekhethu besigcine simehlulile umabhubhisa lo.  
Emsebenzini wokuthoma – wokurhobhisa ibelo lokurhatjheka kobulwelobu —  sinawo  woke amathulusi afunekako.  

Siyakwazi ekumele sikwenze njengabantu ngamunye ngamunye, njengomndeni, njengeenkhamphani, njengomphakathi.  

Ngithokoza khulu ukubona ukuthi abantu basilalele kangangani isibawo sokufaka amamaski soke isikhathi nabahlangana nabantu nalokhuya nabaseendaweni zomphakathi, njengoba sisazi nje ukuthi le ngenye yeendlela eziphambili zokuvimbela ukurhatjheka kwengogwana le.   

Ngithanda ukuthokoza woke amaSewula Afrika afaka amamaski ngeenkhathi zoke ngaphandle kokutjhapha.  

Nje-ke, kwanje omunye nomunye wethu kufuze athathe isiqunto sangabomu ukubalekela ukuthintana nabanye abantu ngaphandle kwesidingo.  

Ngithanda ukuthatha ithutjaneli ngikhulume ngendaba yemingcwabo, yona esele ibonakele ukuthi ingilokhu okubizwa ngokuthi ‘ziinkundla zokuthuwelelisa ingogwana’ ama-Super spreader ngesiNgisi. 

Kuyinto eseengazini zethu soke ukulayelisa, ukuphekelela nokubeka abantu esibathandako ngehlonipho nangendlela efaneleko.  

Kuneenkambiso ezithileko esizenza ngokukhambisana namasiko wesikhethu; hayi emngcwabeni ngokwawo kwaphela, kodwana nangamalanga nakusalungiselelwa umngcwabo.  

Kodwana koke lokhu zizinto esingeze sikghone ukuzenza kilesisikhathi esikiso.  

Sikakarelwe ngumabhubhisa njenganje begodu woke amariyadlhana avamise ukwenziwa asidosela amanzi ngomsele – afaka thina engozini, afake nomndeni ohluphekileko (obhujelweko) afake engozini nomndeni wethu ngokwethu emakhaya.  

Sizakufika isikhathi la sizakuya khona ekhabo namkha emzini womuntu obhubhileko siyokulila imbiko, sibalilele imbiko ngendlela elungileko abomakhelwana bethu, nabangani bethu ngokunjalo neenhlobo zethu. 
Kodwana kwanje, kungcono khulu, bekuphephile nokuphepha ukuhlala ekhaya.  

MaSewula Afrika wekhethu,  

Ngomhla wama-28 kuNobayeni wee-2020, simemezele ukuthi iSewula Afrika ifakwa esiGabeni SokuYelela sesiThathu esitjhugululiweko, ukulawula ukwanda ngebelo kokuthelelana kwabantu ngengogwana le.  

Sabuye samemezela bona iindawo ezimbadlwana ePumalanga Kapa, eTjingalanga Kapa, KwaZulu-Natala, e-Gauteng, e-Limpopo kunye neTlhagwini Tjingalanga sezithathwa njengezirhagalelwe yingogwana.  

Sibe nethuba lokubuyekeza amagadango athethweko njengengcenye yesiGaba sokuYelela sesiThathu esitjhugululiweko ngobujamo banje bobulwele oburhagelekobu.  

Sikhe sabamba nemikhulumiswano yokubonisana nabadosiphambili bezekolo, beenhlangano zomphakathi, bezamabhizinisi, bezabasebenzi kunye nabajameli baborhulumende beemfunda naborhulumende beendawo zemakhaya kunye nabarholi bendabuko ngamandla nangomphumela wamagadango la. 

Ngokulandela iimphakamiso zomKhandlu oLawula zeNgogwana ye-Corona, iKhabinethi iqunte ukuthi ilizwe lihlale lisesiGabeni sokuYelela sesiThathu esitjhugululiweko.

Ngalokho-ke ubunengi bamagadango amenyezelwe ngomhla wama-28 kuNobayeni wee-2020 azakuhlala anjalo.  

  • Njengoba kunengozi engaka ngokuthelelana kwengogwana erhatjheke kokapha nje, ubunengi bemibuthano yangekhaya neyangaphandle asoze ivunyelwe. Lapha-ke kubalwa imibuthano yomphakathi, yezekolo (yamasondo), yezepolitiki, imihlangano yemibusositjhaba kunye nemibuthano eenkundleni zemidlalo.                                                                                                                               

Njengaphambilini, lemibuthano ayikabali imingcwabo neminye imibuthano eyirhereketjhana ehlukileko kilombandela njengoba kuvezwa emithetjhwanenilawulo, njengemarestjurente, emuziyemu kunye nemajimini. 

  • Imingcwabo ayikavunyelwa ukukhanjelwa babantu abadlula ematjhumini amahlanu, kanti godu khonapho kumele abantu baqalangane, bahlanzekise izandla ngeenhlanzekisi babe bafake namamaski.                                                                                            
  • Isikhathi somthetho wewatjhi sesizokuthoma nge-awa lethoba ebusuku (21:00) besiyokuphela nge-awa lesihlanu (05:00) ngakusasa ekuseni.                                            
  • Solo kusakatelelekile ukuthi woke umuntu afake imaski nakahlangana nabantu namkha nakaseendaweni zomphakathi.                                                                                        
  • Solo akukavunyelwa ukuthengiswa kotjwala eentolo ezibuthengisako nalapho kuselelwa khona.                                                                                                 

Amaziko wezepilo eendaweni ezinengi zenarha le abike bona ukuvalwa kokuthengiswa kotjwala kuzehlise khulu izehlakalo zabantu abangeniswa eembhedlela ngenca yokukhubala nangeengozi ngamaholideyi kaNibejara.                                                                                                                                                       
Kuqakathekile ukuthi siragele phambili ngokuvikela amaziko wethu wezepilo ngalesisikhathi sokuyelela.                                                                                                                                                   

  •  Azokuvalwa woke amabhitjhi, amadamu, amatsha, imilambo, amaphaga womphakathi kunye namadanyana wokududela emakhaya aseendaweni ezirhagalelwe bulwelobu. Njengaphambilini, zizakusolo zivuliwe iimvande zeentjalo zemihlobo yoke (ama-Botanical Gardens), amaphaga welizwe namanye amaphaga la sekunendlela ekulawulwa ngayo ukungena komphakathi khona njenganje.                    
                                                                                                  

Esinye seentjhijilo esiqalene nazo njengoba amaholideyi kaKresmesi sele aya ngekupheleni nje siminyaminya sabantu emasangweni wemikhawulo amanengi welizwe lekhethu.  

Lokhu kubeke abantu abanengi engozini yokutheleleka ngengogwana nabasalindele ukusetjenzwa kwamaphepha wabo emikhawulweni begodu kube budisi nokuthi kuyelelwe iimfuno zezepilo ekufuze zizaliseke umuntu nakangena eSewula Afrika, abanengi bebafike banganabufakazi bokuhlolelwa i-COVID-19.  

Ukuphungula isiminyaminya nokuphakama kwengozi yokurhatjheka kwengogwana, iKhabinethi iqunte ukuthi amasango wemikhawulo ama-20 avuliweko njenganje azokuvalwa bekube kumhlana ali-15 kuMhlolanja.  

Lapha-ke kukhulunywa ngamasango wemikhawulo amathandathu angabhizi/anesibalo esiphezulu sabantu; wona-ke lisango i-Beitbridge, i-Lebombo, i-Maseru Bridge, i-Oshoek, i-Ficksburg kunye ne-Kopfontein.  
Nokho-ke abantu basezakuvunyelwa ukungena nokuphuma eSewula Afrika na:                                                                                                                                                                  

  • bakhambisa iimbaseli, imithwalo nepahla,       
  • bakhamba ngamakhambo wobujamo oburhabako bokwelatjhwa la abantu balimalele namkha bagulela ukufa nokuphila,             
  • izakhamuzi zeSewula Afrika, abantu abahlalele unomphela eSewula Afrika namkha abantu abanama-Visa asemthethweni babuya kamanye amazwe,               
  • kulikhambo labazenda,  
  • amaphandle abuyela emakhabo,              
  • kumakhambo wabakhambi bangamalanga abasuka emazweni abomakhelwana abafunda ncangeSewula Afrika.  
     

Irhelo elipheleleko labantu abavunyelwe ukudlula emkhawulweni lizakuza nemithetjhwanalawulo yemibandela yokuqinteliswa kwamakhambo.    
                                                                                                                                           
Kuyafuneka ukuthi sisebenzise imibandela yesiGaba sokuYelela sesiThathu besidlule isiqongolo sokutheleleka kwabanye abantu besibe nesiqiniseko sokuthi izinga lokuthelelana lehle ngokwaneleko ukuthi singayigedlisa ngokuphepha imibandela yokuqintelisa amakhambo nemisebenzi ethileko esebenza njenganje le.                    
                                                                                                                                              
Ngithanda ukuthokoza amakholwa ngesekelo lawo nangokuzwisisa kwawo esikhathini sagadesi lapha ubulwelobu burhagele khona.  

Iinhlangano zekolo azikagcini ngokuqintelisa indlela yazo yokukhonza neminye imisebenzi yazo, kodwana zenza nomsebenzi wokuthoba amanceba womkhumbulo ebantwini, ziyasekela, ziphakisa nangokugoma nangelinye isizo elikhambisana nehlalakuhle yomphakathi. 

Mbala kubuhlungu ukuthi imibandela eqintelisa ukuhlangana kwamakholwa neminye imibuthano kufuze solo isebenza ngesikhathi lapho abantu badinge khona ukududuzwa emoyeni nangezinto eziphathekako.  

Irhubhululo liveze ubungozi obukhambisana neenkonzo zamasondo neminye imibuthano. Hlangana nazo kubalwa nengozi ekhambisana nokuhlanganela eendaweni ezivalekileko, nokuhlangana kwabantu ngobunengi, nokutjhidelana khulu kwabantu, nokuhlala isikhathi eside endaweni yinye, kufakwa hlangana nokukhulumela phezulu nokuvuma/ukubhina.  

Sizakuragela phambili ngokukhulumisana nabarholi bamasondo/bezekolo ngokuthi kungasetjenziswa ndlelabani eziphephileko ukwanelisa itjisakalo yabantu abanengi yokukhonza emabandleni wabo ukube ngahlanye kuyasetjenzisanwa ukuhlenga ipilo.   

Njengoba iinkolo namanye amaziko wezefundo alungiselela ukuthoma umnyaka wefundo omutjha nje, kunokuzaza ngokuthi kghani kuyinto elungileko na ukuthi iinkolo zivulwe ukube sisephakathi komzombe wesibili wesahlelo lengogwana i-COVID-19.   
UmKhandlu oLawula zeNgogwana i-Corona usayiqala indaba le, begodu sizakubuya nekombandlela ngayo indaba le emalangeni ezako.  

Njengombana izakhamuzi  zelizwe zibuyela emsebenzini nje ngemva kwamaholideyi, kuqakathekile ukuthi zoke iindawo zomsebenzi ziqinisekise ukuthi ziragela phambili ngokuba nemithetho elawula imibandela yezokuphepha begodu kwenziwe nesiqiniseko sokuthi imibandela le ilandelwa ngokupheleleko.  

Umsebenzi wethu wesibili njengoba sihlahla indlela yokuvuselela nje kukwenza ukuthi isitjhaba sekhethu sivikeleke ekungenweni zizifo ngehlelo elikhulu lokujova.            
                                  
Ukudidiyelwa kwemijovo embadlwana elisizo yinto eqakatheke khulu neligadango elithembisa khulu solo kwehla lombulalazwe ephasini loke. 

Kade sisitjho sithi umjovo olisizo uzakuba sitjhugululibujamo.  

Imijovo ivulela abantu bephasi loke indlela yokulawula umbulalazwe wengogwana erhageleko nasi. 

Umuntu ohlatjelwe ubulwelobu unamathuba amancani khulu wokuguliswa nokubulawa yi-COVID-19.

Kungahlatjelwa abantu abaneleko, sizakufika kilokhu okubizwa ngokuthi ‘sitjhaba esivikeleke ebulweleni’ esaziwa nge-herd immunity nofana i-population immunity ngesiNgisi.   

Lokhu-ke kwenzeka lokhuya nasele abantu abavikeleke ebulweleni babanengi ngokwaneleko ukuthi bavikele labo abangakavikeleki, ngaleyindlela ukurhatjheka kwengogwana kulawuleke.  

Nanyana izinga lamambala lesitjhaba esivikeleke ebulweleni lingaziwa nje, abososayensi bekhethu balinganisa ukuthi mhlambe sizakufika ezingeni lesitjhaba esivikeleke ebulweleni nasifika ema-67% wesitjhaba esivikelekileko, nasiphelele soke.
Lesi-ke sibalo esihlanganisa abantu abalinganiselwa ema-40 weengidi eSewula Afrika.  

Sitlame ihlelo lokuhlabela ubulwele elipheleleko elizakufika kizo zoke iingcenye zelizwe lekhethu.                  

Lelihlelo-ke lizokuba ngelikhulu kinawo woke akhe aba khona emlandweni weSewula Afrika. 

Lizokunaba ukulidlula kude ihlelo lokwelapha iNgogwana yeNtumbantonga (i-HIV), namkha lingaba likhulu ukudlula ngitjho nehlelo lekhetho lelizwe loke, leemfunda kunye neleendawo, ngenani labantu ekufuze kuyokufikwa kibo ngesikhatjhana.  
Lelihlelo lizokufuna ukufakwa isandla ngiyo yoke imikhakha karhulumende, woke amakoro womphakathi nazo zoke izakhamuzi nabakhi belizwe lekhethu.  
Ihleloqhinga lethu lineengcenye ezimbadlwana.  

Ingcenye yokuthoma ngeyokuthola umthamo owaneleko womjovo ozakwenza ukuthi kuhlatjwe inani elaneleko labantu bese bayavikeleka ekungenweni bulwelobu.  

Sisaphethene nehlelo lokuthenga imijovo ngeendlela ezintathu: nge-COVAX Facility yeHlangano yezePilo yePhasiloke (i-WHO), nangehlelo lomjovo leHlangano yoBunye bamaZwe we-Afrika (i-AU), kunye nangokusebenzisana nabadidiyeli bemijovo ngokwabo.  
Njengoba ngikhe ngabika phambilini, iSewula Afrika iyingcenye ye-COVAX Facility engeyephasi loke, lapho amazwe afaka khona imithombo yawo yamandla ukusekela ukwakhiwa/ukudidiyelwa kwemijovo ngomnqopho wokuqinisekisa ukuthi woke amazwe athola imijovo elinganako elisizo ngokwekambiso elungileko. 

Sizokuthola imijovo ezakwanela itjhumi lamaphesente lesitjhaba sekhethu nge-COVAX.  

Njengosihlalo we-AU, sivule indlela yokusungulwa kwesiQhema sokuTholakala kwemiJovo ye-Afrika lapho sizakuthola khona imijovo yelizwekazi le-Afrika. Imijovo le izakuthengwa ngobunengi begodu amazwe we-Afrika azakwazi uku-oda imijovo le kilesisilulu.   
Kulinganiswa ukuthi i-Afrika iyoke izokufuna imithamo emabhiliyoni ayi-1.5 ukujova ama-60% wesitjhaba esiqothelwe ukuhlatjelwa ubulwele.  

Ngokusebenzisana nabadidiyeli/nabenzi bemijovo, isiQhema somSebenzi senze umsebenzi omuhle khulu ukutholela amazwe we-Afrika imithamo yomjovo.  

Urhulumende weSewula Afrika naye zidlulile iinyanga ezintandathu akhulumisana nabadidiyeli/nabenzi bemijovo abambadlwana.  

Njengoba umjovo ufuneka ngobunengi kangaka ephasini loke nanjengobanyana amazwe anothileko anamandla wokuthenga kangaka nje, sifunana nazo zoke iindlela zokuthola imithamo yomvojo eminengi msinya ngokungakghonakalako.  

Nanyana kusese nemikhulumiswano embadlwana ethembisako nabadidiyeli/nabenzi bemijovo ekusafuze iqedelelwe nje, kodwana bekube nje sesithole ama-20 weengidi zemithamo esizakulethelwa yona ngobunengi esiquntwini sokuthoma somnyaka.  
Ezinye iimemezelo sizazenza nasiqeda imikhulumiswano nabadidiyeli/nabenzi bemijovo.  

Ingcenye yesibili yeqhinga lethu kuthola iinqhema ekumele ziqalelelwe ntanzi ngokuhlatjelwa ubulwelobu qobe nasithola imithamo yomvojo emnyakeni lo woke.  

EsiGabeni sokuThoma, ngetjatho lokuthoma lemijovo, iqalontanzi lethu kuzakuba basebenzi bezepilo abalinganiselwa eengidini eziyi-1.2.  

EsiGabeni sesiBili, nakufika eminye imijovo, sizokuqalelela ntanzi abasebenzi abaqakathekileko, abanjengabotitjhere, amapholisa, abasebenzi bakwamasipalada nabanye abasebenzi abavame ukuhlangana nomphakathi ngobunengi. Sizabenza amaqalontanzi nabantu abaseenjamisweni ezinjengamakhaya atjheja abantu abadala, neendawo zokubeka abantu namajele, nabantu beminyaka engaphezulu kwama-60 kunye nabantu abakhulu abanamagulo amanye. Inani elipheleleko labantu esiqothele ukulihlanganisa kilesisigaba lilinganiselwa eengidini ezili-16.   

EsiGabeni sesiThathu, nakwanda imijovo edidiyelwako/eyenziwako, sizakujova isitjhaba esiseleko sabantu abakhulu abalinganiselwa eengidini ezima-22.5.   

Ngalesosigaba-ke sizabe sesihlanganise pheze ama-40 weengidi zamaSewula Afrika, ekuthathwa ukuthi linani lesitjhaba elizabe livikelekile ekungenweni kugula kwe-COVID-19.   

Ingcenye yesithathu yehleloqhinga lethu kusabalalisa umjovo kilo loke ilizwe kobanyana kuyokuhlatjwa labobantu abazabe sebakhonjiwe ukuthi kufuze bawuthole. 

Sesisungule nekomidi yezokulungelela yelizwe loke, ehlanganisa iminyango karhulumende, ikoro yangeqadi nabanye ababelani kobanyana bazokwelusa umsebenzi wokuphunyeleliswa kwehleloqhinga lethu lelizwe loke.  

Sizakuhlaba abantu eembhedlela, emitholapilo, emahlelweni wokuvakatjhela umphakathi nemitholapilo ebomagegangendlwana, neendawo zangeqadi ezinjengama-ofisi wabodorhodere, amakhemisi kunye nemisebenzini.                                                                                                                                                   
 Eemvekaneni ezidlulileko sibe nemikhulumiswano embadlwana nababelani ukuqinisekisa ukuthi liyaphumelela ijima lokuhlabela ubulwele elilungelelweko neliqalelela umuntu woke.                                
                                                                                                             
Kwakhiwe isikhozi esiqalelela umuntu woke hlangana kwakarhulumende, iinhlangano zesikhwama sokwelaphisa (ama-medical schemes) nekoro yangeqadi ukusekela umsebenzi wokuthola, nokuthenga kunye nokusabalalisa imijovo.  

Sibona umsebenzi oqakathekileko weenhlangano zabasebenzi, amakhosi (abarholi bendabuko) kunye namakholwa ekusabalaliseni ilwazi elingilo ngemijovo nekuqinisekiseni ukuthi baba banengi ukufikela ekugcineni abantu abangena ehlelweni lokuhlabela ubulwele.  

Sithokozela iminikelo eyenziwe ziinhlangano zomphakathi, iimfundiswa nabanye ekutlanyweni kwehleloqhinga lelizwe loke elilisizo, ngitjho nalapho imibono ebeyiphekelela iminikelo leyo beyisola khona urhulumende.  

Sihlanganisa imithombo yamandla epheleleko namandla wekghono welizwe lekhethu kube mzamo munye onqophe ukwenza ukuthi kutholakale imijovo.  

Lokhukuhlanganyela umsebenzi, okubalwa hlangana nemisebenzi eqakatheke khulu eyakhe yahlanganyelwa emlandweni wekhethu, kuqakatheke khulu njengobanyana sisebenzela ukubumbana ngokuzwelana kobanyana zizokunqoba lepi ye-COVID-19.
Bakhona abantu ekhethwapha abasese nokuzaza ngemijovo, begodu zinengi izenzo zokudungwa kwelwazi nemirero etjhiwo nerhatjhwa ngemijovo ye-COVID-19.  
Kwenzeka lokhu nje, imijovo kade isetjenziswa ukukhandela amalwele; seyikhe yasetjenziswa ukukhandela ipokisi nepholiyo.  Abentwana bahlala bahlatjelwa amalwele amanengi, anjengamatsinini, ummungu, irubela kanti abakhamba amazwe bavamise ukuhlatjelwa amalwele anjengefiva etjheli.  
Omunye nomunye umjovo ozakusetjenziswa ehlelweni lethu kuzakufuneka bona uvunyelwe libandla elilawula iinhlahla/imitjhoga yezepilo, i-South African Health Regulatory Authority, lona elisebenzisa iindlela zesayensi eziqalisisako ukuqinisekisa ukuphepha nokusebenza kwanoma ngisiphi isihlahla nofana umtjhoga nokwelatjhwa.   

Selithomile ukusetjenziswa ihleloqhinga lomjovo weSewula Afrika.  

Siyalimuka bona soke sifuna ukwazi bona ifika nini imijovo yokuthoma.  

Njengoba sisebenzela ukuthola imithamo yomjovo eyaneleko lapho iphasi liyifuna khona ngobunengi imijovo le, sizakwenza koke esingakghona ukukwenza ukuqinisekisa bona ihlelo lokuraga lomsebenzi lenzelwa emkhanyweni besiqinisekise nokuthi loke ilwazi liyatholakala.  

Ngikhombela woke amaSewula Afrika bona abe yingcenye yomsebenzi omkhulu wokwethula umjovo we-coronavirus. 

Nanyana kuzakuba budisi nje, kurareje, kesinye isikhathi kutjharaganise, kodwana kuqakathekile ukuthi senze lokhu ngokuhlanganyela, sikwenzele nehlalakuhle yabo boke abantu bekhethu.  

Njengoba sikhambisana indlela yokwehlula umabhubhisa oyi-coronavirus, asingakhohlwa isidingo sokuthatha amagadango arhabako wokuqeda inturhu amadoda akhahlumeza ngayo abantu abasikazi nabentwana.  

Inturhu eqothele ubulili obuthileko nokubulawa kwabantu abasikazi ingumabhubhisa wesibili elizweni lekhethweli.  

Ayahlangana amagadango wokuphumelelisa ukutjhugululwa kwendlela yokuziphatha komphakathi.  

Isibonelo, urhulumende uthome ukusebenzisana neenhlangano zomphakathi ezimbadlwana ukuphandlulula abatjhayeli bamateksi nabantu abalawula abantu abakhwela amateksi ngeendaba zobulili, imithetho yobulili, ukuphelisa amandla wobuduna okuyingozi kunye nenturhu eqothele ubulili obuthileko, izondo nokubulawa kwabantu abasikazi, ngomnqopho wokutjhugulula indlela yokuziphatha.  

Kesinye isibonelo, iinhlangano zekolo zisungule ijima lokuphandlulula abadosiphambi bezekolo ngeendaba zokuphelisa amandla wobuduna, inturhu eqothele ubulili obuthileko, izondo nokubulawa kwabantu abasikazi. Lapha-ke kubalwa nehlelo lapho abadosiphambili bafundiswa khona ukuthi baphekelele abongazimbi benturhu eqothele ubulili obuthileko ukusukela nabayokuvula umlandu bekufike la badluliselwa khona kesinye isigaba sokuthola isizo.  Abatjhotjhozeli bezekolo bafundisiwe nokufundiswa ukusekela abantu abasikazi ngekambiso yekhotho.   

Seyithomile nemizamo yokusekela ukuhlonyiswa kwabantu abasikazi ngamandla womnotho, khulukhlu ngalesisikhathi se-COVID-19. Lapha-ke kubalwa ukuthwasiselwa kwabantu abasikazi amabhizinisi kobanyana bazokukghona ukungena emathubeni wokuthenga emphakathini namkha embusweni. 

Ukuqeda ukuhlukunyezwa emsebenzini, iSewula Afrika isendleleni yokuqinisa isiVumelwano 190 se-ILO, sona esibeka izinga lephasi lokuvikelwa kwabantu abasikazi nezinye iinqhema ezicaphazeka lula emsebenzini.  
 
MaSewula Afrika wekhethu,  

Pheze sekusiquntu somnyaka solo ngakhuluma nani ngesiwuruwuru se-coronavirus ebesiwuruzela siwunawuna isitjhaba sekhethu. 

Ngathi isiwuruwuru se-coronavirus sibukhali khulu begodu sibulala khulu ukudlula woke amawuruwuru esakhe sawabona phambilini. 

Singaphakathi kwaso-ke nje isiwuruwurweso. 

Asazi ukuthi sisezakuthatha isikhathi esingangani namkha ukuthi sisezokuba simbi kangangani. 

Kodwana siyazi bona kufuze senzeni nasizakusinda kilesisiwuruwuru. 

Siyazi bona kufuze senzeni ukuzivikela nokuvikela labo abaseduze nathi. 

Siyazi bona kufuze senzeni – njengesitjhaba, njengekhonthinenthi nanjengomphakathi wephasi loke – ukwehlula lombulalazwe orhageleko.  

Kumele sisikime ngomnqopho munye nofanako, ngokulimuka bona omuye nomunye wethu akwenzako kuqakathekile kithi, emindeneni yethu, kunye nemphakathini. 

Nasingasebenzisana njengoba senzile eenyangeni ezinengi ezidlulilekwezi, nasingabambelela esiquntweni nebudzimelelweni bethu, sizabubona ubuhle umnyaka omutjha soke esithemba bona usiphathele bona.  

Sizakuthola ukuthula, ukududuzeka, sikhokhe ummoya, sithole ipilo ehle yomzimba soke esiyilangazelelako. 

Sizakuvuselela ipilwethu nesitjhaba selizwe lekhethu. 

Inga uZimu angabusisa iSewula Afrika ukuya phambili, avikele nabantu bayo. 

Ngiyathokoza.  
 

Share this page

Similar categories to explore