IsiTatimende Esethulwe NguMengameli u-Cyril Ramaphosa Ngendima Yelizwe Ekulwisaneni Nengogwana Ye-COVID-19

MaSewula Afrika Wekhethu,

NgeLesihlanu esizako sihlanganisa umnyaka solo kwabikwa ihlandla lokuthoma lokwehla kwe-coronavirus eSewula Afrika.

Ukusukela ngesikhatheso, abantu abangaba sigidi nesiquntu eSewula Afrika batheleleke  ngengogwana le begodu abangaba ma-50 000 babikwe bona bahlongakele.

Sekukunengi okutjhugulukileko enarheni nemaphilwenethu. Kodwana ummoya wabantu blizwe lekhethu awukatjhuguluki. 

Nidlule ebudisini obukhulu, kodwana solo nisazimisele, nibambene begodu ninethemba.

Nje, ngemva komnyaka ingogwana le yafika kokuthoma enarheni yekhethu, sinendlela ekhanyako yokulwisana nayo, besigcine siyehlule. 

Kungakapheli umnyaka umphakathi wezesayensi ephasini zombelele wakhe wahlola bewakhiqiza imijovo ephumelelako ekulweni nengogwana le. 

Abososayensi beSewula Afrika nebemazikweni wezerhubhululo basize khulu kilemizamo begodu babe nesandla esisizako ekwandiseni nekuphakamiseni ilwazi mayelana nengongwana le, ekubalwa hlangana nalo nelwazi ngomhlobo omutjha wengogwana le.    

Kade sibambelele embonweni wokobana umjovo lo uzokuba sisombululo esinamandla esizokulwisana ne-COVID-19, begodu nokuhlela ikambiso esezingeni yenarhakazi nelizweni ukulungiselela ukutholakala komjovo.

Njengeenarha ezinengi, sesithomile ngehlelo lokujova.

Emalangeni alitjhumi adlulileko sivule ihlelo lokuhlabela ingogwana ye-corona, abasebenzi bezamaphilo abadlula eekulungwaneni ezima-67 – ababadosiphambili abalwisana ne-COVID-19 bawutholile umjovo.

Umthwalo omutjha wemithamo ezii-80 000 zomjovo wakwa-Johnson & Johnson ufike izolo ekhethwapha, begodu kancani kancani siyalikhuphula inani labantu esibajovako qobe lilanga. 
Ukuthoma ihlelo lokujova kukhambe kuhle khulu.

Kuyatjengisa bona singaphumelela nasingasebenza ndawonye singurhulumende, nomphakathi wezesayensi kunye nekoro yangeqadi.
Zoke iimfunda zivule iindawo zokuhlabela ingogwana le begodu kunamahlelo abekiweko wokusatjalaliswa bekandiswa ngefanelo.
Inani leendawo zokuhlabela zizokungezelelwa ngeveke ezako ukusuka kezili-17 ukuyokufika kezima-49.

Eendaweni ezima-49, ezima-32 zizokuba ziimbhedlela zomphakathi begodu ezili-17 ziimbhedlela zekoro yangeqadi.
Lokhu kufaka hlangana iindawo zemakhaya nokuthuthukisa ukutholakala kwesizo kubasebenzi bezamaphilo bakileziindawo.

Nakuphela ihlelo lokuhlabela abasebenzi bezamaphilo, sizokuthoma ngesigaba sesibili sokusatjalaliswa komjovo ekupheleni kukaSihlabantangana namkha ekuthomeni kwakaMrhayili.

Isigaba sesibili sifaka abantu abalupheleko, abantu abenza imisebenzi eqakathekileko, abantu abahlala namkha abasebenza emazikweni atjheja abagulako nabalupheleko nalabo abanamagulo amanye angelaphekiko emzimbeni.

Esigabenesi, sizokuvula iindawo ezinengi zokuhlabela emphakathini  nekorweni yangeqadi eqalelela zamaphilo ukuze sikwazi ukufinyelela abantu abanengi ngesikhathi esifitjhani.

Sitlikitle isivumelwano nebakwa-Johnson & Johnson ukuthola imithamo engaba zii-11 000.

Kilemithamo, eyi-2,8 yeengidi  izokufika ngekotara yesibili bese kuthi esalako ikhambe ifika kancani kancani bekuyokuphela umnyaka.

Sikwazile ukuthola imithamo engaba ziingidi ezima-20 ebuya kwa-Pfizer, ezokulethwa ukusukela ngekotara yesibili. 
Ngokungezelela, sikwazile ukuthola imithamo yemijovo eziingidi ezili-12 ebuya e-COVAX Facility begodu kuqedelelwa umsebenzi wokwabelana ngemithamo ebuya eHlanganweni yeBumbano lamaZwe we-Afrika (i-AU).

Sihlala sithintana nabakhiqizi abahlukahlukeneko ukuqinisekisa bona sinemijoyo eyaneleko ezokudingeka. 

MaSewula Afrika Wekhethu,

Nangizakwethula ikulumo yesitjhaba, ekuthomeni kwenyanga le, inarha besele idlule esiqongolweni sehlandla lesibili lokutheleleka ngengogwana ye-corona.

Ihlandla lesibili lokusahlela kwesifesi, elilethwa mhlobo omutjha wengogwana libe yingozi khulu labe labulala abantu abanengi khulu kunehlandla lokuthoma.
Inarha le seyidlulile ehlandleni lesibili. 

Ukutheleleka, ukungeniswa esibhedlela nezinga labantu abahlongakeleko lehle khulu begodu liragela phambili nokwehla. 

Evekeni edlulileko, kugadangiswe amahlandla wokutheleleka angaphasi kancani kwee-10 000 enarheni.

Inyanga egadungileko, evekeni yokugcina kaTjhirhweni, kugadangiswe   amahlandla wokutheleleka kwabantu angaphezulu kwama-40 000.
Ngaphambi kukaTjhirhweni, ngeveke yokuphela kaNobayeni, inarha igadangise pheze ama-90 000 wamahlandla amatjha wokutheleleka.
Ukwehla kwamahlandla wokutheleleka eemvekeni ezibunane ezidlulileko kubangelwa mithetho ebekwe ngebezepilo, amatjhuguluko ngokuziphatha nokuqina kwamasotja womzimba kilabo ebebatheleleke  ngengogwana le emphakathini. 

Sikwazile ukudlula ehlandleni lesibili ngombana abantu abanengi balandele  imilayelo yokuqintelisa nemithetho, bafaka amamaski nabahlangana nabantu  babe bazijayeze ukuhlala maqalanga.

Imilayelo yokuqintelisa ebekwe ngoNobayeni beyiqakathekile ekulwisaneni nokutheleleka kanti nokukhandela bona iindawo zamaphilo zingabhedlheki.

 Imilayelo leyo beyifuneka khona kuzakuhlengwa amaphilwethu. 

Bekumele sithathe amagadango la ngitjho nanyana besisazi nje ukuthi aqintelisa indlela yokuphila yomuntu woke ekhethwapha. Ayiliye khulu indlela yokuphila yomuntu woke.  

Nanyana silinge koke okusemandleni ukugcina umnotho uvuliwe, sazile bona kunengcenye yomnotho ezokuthinteka begodu angeze yakwazi ukusebenza ngokupheleleko.

Indlela yethu bekungasi kubeka imikhawulo isikhathi esidluleleko ekulwisaneni nengogwana.

Ngenca yokuphunguka kokutheleleka, inarha kwanje seyingayigedlisa eminye yemibandela yokuqintelisa amakhambo nemisebenzi nezinye izinto ezenziwako. 

Sisatjho godu ukuthi lokhu sikwenza ngokutjheja nokuyelela.
Nanyana sekusikhatjhana liphungukile izinga lokurhatjheka kwengogwana, kodwana sibonile ukuthi amahlandla amatjha wokutheleleka angenyuka msinyana kangangani ngaphandle kokuyelelisa ntanzi. 

Ngokuqala nokubona ubujamo bakhathesi besifo esirhagelekwesi enarheni yekhethu, iKhabinethi namhlanje iqunte ukukhupha inarha le esiGabeni sokuYelela sesiThathu iye esiGabeni sokuYelela sokuThoma. 

Isigaba sokuyelela esitjhesi sithoma ukusebenza esikhathini esingaqedi ihliziyo, bona busukobu, ngemva kobana imithetjhwanalawulo ekhambisana naso ingagazedwa. 

Lokhu kuzokutjho bona:

  • Ama-iri aqintelisiweko azokusuka e-irini le-12 ebusuku ukuya kele-4 ekuseni.
  • Imihlangano ivumelekile, kodwana ngenani elithileko, kulandelwe ukuhlala maqalanga neminye imilayelo yokuvikela amaphilo.

Lokhu kufaka hlangana imihlangano yekolo, yomphakathi, yezepolitiki kanye nezamasiko. 

  • -Inani labantu abavumelekileko emhlanganweni likhulu endaweni evalekileko namkha ama-250 wabantu ngaphandle. Lapho indawo iyincani ukuhlalisa abantu ngokuqalangana kuzokuvunyelwa abantu abangadluli ama-50% womthamo wendawo leyo.
  • Imilindelo neminye imihlangano ebanjwa ngaphambili namkha ngemva kokubulunga/kwesifo ayikavunyelwa.
  • Iindawo zamarhamulo ezisebenza ngobusuku zizakuhlala zivaliwe. 
  • Ukuthengiswa kotjwala kuvumelekile, ngokuya kwemithetho yelayisensi yokuthengisa. Kodwana utjwala abukavunyelwa ukuthengiswa ngama-iri aqintelisiweko.
  • Kukatelelekile ukwembatha amamaski eendaweni zomphakathi, ukuhluleka ukwembatha imaski kulicala.
  • -Amasango wemikhawulo ama-33 akade avaliwe soke isikhathi sokuqinteliswa kwamakhambesi aragela phambili ngokuvalwa, lapho amanye ama-20 abekavele asebenza azakuhlala avulilwe.
  • Amadoyelo weemphaphamtjhini amahlanu azokuvulwa ngokulandela imithetho yokulawula ukutheleleka ngengogwana ye-corona. Amadoyelo weemPhaphamtjhini ngila: i-OR Tambo, i-Cape Town, i-King Shaka, i-Kruger Mpumalanga ne-Lanseria.

 Nasigedlisa imiqinteliso ebekiweko akutjho bona singazigedla, singasayelela.

Imiqinteliso eseleko ngaphasi  kwesiGaba sokuYelela sokuThoma ibekelwe ukugcina  amazinga wokutheleleka aphasi, nokukhandela imibuthano ebaselela ukurhatjheka kwengogwana.

Umhlobo omutjha wengogwana – owaziwa nge-501Y.v2 – ngiwo orhagele khulu enarheni yekhethu.

Njengoba umhlobo omutjha wengogwana lo urhatjheka lula nje, unethuba lokungena abantu abanengi, kanti unjalo nje udisibeza ihlelo lethu lezamaphilo khudlwana bewubangele nokuthi kubhubhe abantu abanengi.  

Ngalokho ke, ukuhlala maqalanga kuqakatheke khulu. 
Ukwembatha imaski nokubalekela iindawo eziphithizelako kuqakatheke khulu. 

Kuqakathekile bona umuntu ngamunye adawunilowude i-App ebizwa nge-COVID Alert SA kumaliledinini wakhe. 

Pheze selafika eengidini ezimbili amaSewula Afrika esele asebenzisa lesisisetjenziswa  esikghona ukukwazisa nakube usendaweni lapho ungatheleleka khona ngengogwana ye-COVID-19.                                                                                   

Khamba uyozihlolisa nawunamatshwayo wokutheleleka nge-COVID-19.

Imiqinteliso ebekiweko le, ayisingeyokuvikela thina kwaphela kodwana nokuvikela labo esibathandako nesibakhathalelako.

Ngokulandela  imiqinteliso le uzivikela wena, umndenakho nomphakathi ophila hlangana nawo. 

Leli ligadango elimayelana nokuziphatha nokuba netjhejo ngepilo yabanye abantu.

Kufuze siragele phambili ngokulandela imilayelo yokuqinteliswa, nanyana sekunabantu abanengi abahlabele ingongwana le.

Imijovo yehlisa amathuba wokurhaqwa yingogwana le bewube namatshwayo wayo, laphakhunye  bewugule khulu, begodu yehlise nezinga lokutheleleka esitjhabeni.

Ngalokho- ke kufuneka sibone imijovo njengenye yeendlela zokulwisana ne-coronavirus. 

Njengoba sitjhwile phambilini, imijovo kuyindlela ephumeleleko esinayo yokulwisana nengogwana. 

Nanyana kunjalo, sizokwehlula ukurhatjheka kwengogwana nasingaragela phambili ngokuzijayeza ukulandela imilayelo yokuqintelisa nezinye iindlela zokuzivikela.

Kufuze senze lokhu sizokwazi ukurhobhisa ukurhatjheka kwengogwana begodu sikhuphule izinga lomnotho welizwe lekhethu.

Kufuze senze lokhu ngomnqopho wokubuyisela ilizwe esigeni, likhule begodu nabantu babuyele emsebenzini. 

Nanyana imisebenzi eminengi yomnotho ibuya, nanyana sikhupha amahlelo wemithangalasisekelo, sithatha itjhuguluko lezomnotho ngokurhaba okukhulu, amabubulo amanengi asatlhaga.

Abantu abanengi abanamisebenzi begodu imizi eminengi idosa emhlweni ngemva kokulahlekelwa yimalingeniso.
Njengoba ngibikile eKulumeni yobuJamo beliZwe (i-SoNA), singezelele isikhathi sokurholisa abantu abangaSebenziko isiBonelelo sokubaPhilisa se-COVID-19 ngeenyanga ezintathu, bekube sekupheleni kwakaSihlabantangana.

Singezelele godu isikhathi somRholo wesiKhatjhana womQatjhi/wabaSebenzi okhutjhwa siKhwama seTjhorensi yabaPhelelwe mSebenzi (i-UIF), obizwa ngokuthi yi-COVID TERS bekube kumhlana ali-15 kuNtaka 2021 ngerhuluphelo yokusiza amakoro womnotho abegade angakghoni ukusebenza ngesikhathi sokuqinteliswa kwamakhambo.

Imileyo yokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi le itjengise ukusebenza ekwehliseni umthelela omumbi umabhubhisa obe nawo emnothweni wenarha neengcenyeni zabantu bekhethu abacaphazeka lula khulu.  

Isikhwama seemali zelizwe sisabambeke khulu begodu angeze saragela phambili ngokusiza ngamagadango anje unomphela.

Ukubuyela esiGabeni sokuYelela sokuThoma kutjho ukuthi lisusiwe inengi lemibandela yokuqintelisa imisebenzi evuselela umnotho. 

Silindele ukuthi lokhu kwenze ukuthi kwande ukusetjenziswa kwemali, kusekelwe kubuya kwamandla wokutholakala kwemisebenzi kancani kancani.  

Njengoba sisenza amanye amatjhuguluko womnotho aqakathekileko nje, lokhu kuzokunzinzisa amahlumela esele sithome ukuwabona emnothweni welizwe lekhethu. 
Kungakho kufuneka bona woke amandlethu nemizamethu kwanje kusetjenziselwe ukuhlumisa umnotho – lokhu-ke kubala nokwenza ukuthi ukutheleleka kwabantu kuhlale kusezingeni eliphasi. 

Ngalesisizathu-ke, hlangana nokhunye, ukugedliswa kwemilayelo yokuqintelisa akukafaneli kuthathwe njengesizathu sokukhohlwa ngamagadango wokuzitjheja nokuyelela. 

Ingozi yokuthi kungahle kusahlele ihlandla lesithathu lokwehla kabutjha kwengogwana ihlala ikhona, njengoba nengozi yeminye imihlobo yengogwana nayo solo ikhona nje. 

Njengoba sikhe sabona nyakenye, esikwenzako njengomuntu ngamunye nangokuhlanganyela soke ngikho okuzakutjho ukuthi iyabuya na ingogwana le, nokuthi nakube iyabuya ibuya msinyana kangangani. 

Okwanje, ingogwana iragela phambili ngokurhatjheka emindeninethu, emsebenzini nemphakathini.
Njengoba ijima lethu lokujova lisatjalaliswa ilizwe loke nje, thina kufuze sisolo sihlezi sitjhejile ngokuzivikela nokuvikela nabanye. 

Ngokusebenzisana nabososayensi nezazimagulo zelizwe lekhethu, sizakusolo sibeke ilihlo elibukhali besilungise neendlela esizisebenzisako zikhambelane nobujamo esikibo, sikwazi ukuzilungisela ekufuze kulungiswe.  

Umabhubhisa lo sewusithathele okunengi, kodwana akakasemuki amandlethu, ukuqina isibindi nokubambisana sibabantu.

Akakawudambisi ummoyethu namkha asiqede amandla.
Ummoya weSewula Afrika okhethekileko, usivumele bona siragele phambili ngokuzimisela nasiqalene nengozi engakhange khesiqalane nayo ngaphambilini begodu uzokuragela phambili usikhuthaze nasikhamba indlela eya ekupholeni nekuvuselelekeni. 

Asirageni ngokubambisana, sibe nethemba begodu sizimisele ukuqalana nesitjhijilwesi.

Inga uZimu angaragela phambili ngokuvikela iSewula Afrika nabantu bayo.

Ngiyathokoza.
 

Share this page

Similar categories to explore