IsiTatimende ngoMengameli u-Cyril Ramaphosa ngeNdima yomZamo weliZweloke wokuRhobhisa umBulalazwe oyi-COVID-19

MaSewula Afrika wekhethu

Sekudlule iinyanga ezihlanu selokhu samemezela ubujamo behlekelele yelizwe loke ukukhandela umbulalazwe oyingogwana ye-corona.

Njengalokha ngatjho ngesikhatheso, ngisabuyelela nagadesi, akhange ngaphambilini emlandweni wentando yenengi yethu ilizwe lekhethu liqalane nengozi ethuweleleko – ubujamo obufune amagadango angakavami                         nokuzinikela okukhulu.

Kube ziinyanga ezihlanu ezibudisi khulu, begodu umbulalazwe lo ube negandelelo elikhulu – epilweni yabantu bekhethu, emindenini nemphakathini, ehlelweni lombuso lezepilo, kezomnotho nepilwenu yabantu yangamalanga.

Ngesikhathi lesi esibudisi koke thina soke egade sikulangazelela simaSewula Afrika okungaphezu kwakho koke kukuba nepilo ehle, ukubuyisa ukuziphilisa kwethu nokwakha kabutjha umnotho wethu.

Ngikhuluma nani namhlanjesi ntambama hlangana namatshwayo aletha ithemba.

 Sinendima ekulwisaneni kwethu nengongwana i-COVID-19.

Eemvekeni ezintathu ezidlulileko, isibalo esiqinisekiweko esitjha sabagulako sehlile ukusukela esitlhorini esingaphezulu kwee-12,000 ngelanga ukufikela esilinganisweni evekeni ephelileko esingaba zii-5,000 ngelanga.

Izinga lokuphola kilengogwana i-corona lenyukile ukusukela ema- 48% ngesikhathi engethula ngaso ikulumo yami yangaphambilini esele njenganje lijame  ema-80%.

Inani lemibiko yokuthelelwa elizweni lekhethu lisese phezulu khulu njengoba lisese njengoba lisese zii-583,653 nje.

Nokho, isibalo semibiko yabaphathekileko siyehla qobe lilanga, godu sesijame okungasenani eeenkulungwaneni ezili-105.

Ingogwana le ibonakala sele idlulile esitlhorini eemfundeni ezimbalwa, kufaka hlangana iTjingalanga Kapa, i-Pumalanga Kapa, i-Gauteng mhlamunye neKwaZulu-Natal.

Sele bambalwa abantu abatjengisa amatshwayo wengogwana emazikweni wethu wezepilo.

Sifumana godu bonyana sele bambalwa abantu abatlhoga ukulaliswa eembhedlela zethu godu isidingo sokuhlolelwa ingogwana ye-corona sehlile.

Isibalo seengulani ezilalisiwe eembhedlela sehlile ukusukela  eeekulungwaneni ezilitjhumi ekuthomeni kwenyanga ukufikela kesilinganiselwa ee-4,000.

Lokhu kwehlisa ngokubonakalako igandelelo emaziko wethu wezepilo.

Ukufikela namhlanjesi, abantu abazii-11,667 kuqinisekiswe bonyana bathethwe yingogwana eyi-COVID-19 eSewula Afrika.

Silila imbiko qobe langa ngomunye nomunye oleleko nabanye abanengi ekungenzeka bonyana asikabukuzwa ngabo.

Ukuhlongakala kwabantu abanengi ngendlela le ngesikhatjhana esifitjhanesi ngonobangela wengogwana efana nale kuyihlekelele yabantu esezingeni ebesingekhe salilindela ukuvelela isitjhaba sekhethu ngesikhathi sokuthula nesentando yenengi.

 Kuyakhanya gadesi bonyana nangathana singakhange sithathe amagadango msinyana nangokungeneleleko, njengalokha senzako – godu ukube khange sitjheje ubujamo lobu njengobunengozi njengalokha senzako – ngabe sakhanjelwa babantu abanengi  khulu.

 Kusese liqalontangi kithi eemvekeni neenyangeni ezizako ukuraga nokuhlenga ipilo yabantu.

Nangimemezela ngokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko elizweni loke mhlana ama-23 kuNtaka umnqopho gade kukukhandela ukurhatjheka nokuthuwelela msinyana kokuthelelana okungalawulekiko nokulungiselela ngokufaneleko ihlelo lethu lezepilo.

Nasiqala emva eenyangeni ezihlanu ezidlulileko, woke amatshwayo atjengisa bonyana iSewula Afrika sele ifike esitlhorini godu yadlula ebujameni bamatjhuguluko wesitlhori.

Inengi lamaziko wethu wezepilo atjengise ukubekezela, ukuba nekghono nokwazi ukujamelana nokulwisana nokurhatjheka lokhu.

Ziphunguliwe iinlinganiso zokubonela phambili ngokutheleleka, ukulaliswa esibhedlela kunye nokuhlongakala kwabantu, njengoba sibe nendima engcono nje ekulawuleni isifesi. 

 Indima ehle esiyirekhodako ekulawuleni kwethu i-COVID-19 beyingeze yaphumelela  ngaphandle kokuzinikela nokusebenza ngefanelo kwabodorhodere bethu, abahlengi nezinye iimphathimandla  kezepilo, ekufuneke bona  baqalane nalesisifo esitjhili,  kanengi  ngaphasi kobujamo obubudisi.

Sibethululela ingwani, inengi labo liye lathelelwa godu abanye balahlekelwa  yipilo  batlhogomela abanye.

Lokhu bekungekhe kwaphumelela ngaphandle  kwabanye abasebenzi egade zidosa phambili; amapholisa, amajoni, amapholisa wendlela namavolontiya egade badosa phambili ngokuziphendulela kwelizwe loke.

Sithulela ingwani godu abosolwazi bethu bezepilo emazikweni  wezepilo ahlukileko njengeLabhorathri yemiSebenzi yezePilo yeliZweloke, iZiko eliTjheja iziFo eziThathelanako eliZwe loke, umKhandlu oRhubhulula ngezokweLapha neKomiti yaboNgqongqotjhe eLulekako abaragako nokubamba indima eqakathekileko ekulawuleni kwethu ingogwana i-COVID-19.

Ekugcineni, indima esiyilimileko beyingeze yakghonakala ngaphandle kokuzinikela nokuzidela kwenu, bantu beSewula Afrika.

Ultimately, iragelophambili esiyenzileko beyingeze yakghonakala Ngaphandle kokuzinikela okwenziwe ngini, bantu beSewula Afrika.

Ngini abaye bazijayeza benakhambisana nemileyo yokufaka amamaski, ukuba maqalanga nokuziphatha ngehlanzeko ehle,  ngokwenza njalo nasiza ukuhlenga ipilo.

Kodwana nanyana sele kunamatshwayo abonakalako wethemba, angeze godu asikafaneli ukuliselela.

Nanyana siragela phambili ngokugedlisa imilayelo yokuqintelisa amakhambo nje, ingozi yokutheleleka yona solo isese khona.

Kuhle kuhle, ingozi yokutheleleka iba yikulu lokha abantu abanengi babuyela emisebenzini,  nabandelwa kukhambakhamba  ngobunengi ngombana nakwenzeka njalo kwanda namathuba  wokuthintana.

Ngalokho-ke angeze saliselela namkha silise ukutjheja  amagadango  wezepilo esaziko bonyana kufuze siwalandele.

Nasingakhe siphunyurhelwe ngokuyelela kilelizinga lokuyelela esikilo, ngitjho nanyana singaphunyurhelwa kancani kangangani, ukuthelelana kwabantu ngengogwana kungavuka ngamandla abuyelelweko kinalokhu esele sikubonile bekube nje.

Sikubonile lokhu kwenzeka kamanye amazwe, lapho kuye kwafanela kubuyiswe imileyo ibuyisiwe godu ngesikhatjhana ngombana izinga lokutheleleka lakhula ngemva kokugedliswa kwemilayelo.

Siqunte kobana izinga eliphasi lokutheleleka esilibonako kufuze lidosele ekugedlisweni kwemiyalelo esibe nayo ukufikela gadesi.

Nokho, gadesi kusikhathi sokuzimisela khulu netjhejo elikhulu.

Kufuze soke sirage nokufaka amamaski wamatjhila avala iimpumulo nomlomo ngaso soke isikhathi nasiphuma ekhaya.

Kufuze sivikele abantu abalupheleko nalabo abavele banamagulo angelaphekilo/abakhamba nawo ekuthelelweni ngengogwana.

Kufuze sirage nokuzijayeza ukuba maqalanga nokuqinisekisa ukungena kommoya ngokufaneleko ngekhaya.

Kufuze sirage nokunciphisa amakhambo wethu ngaphandle nakutlhogekako, sibalekele ukuhlanganela ubuhle , sikhumbule nokunande   sihlamba  namkha sihlanzekise izandla  soke isikhathi.

Sesazi gadesi bonyana isibalo esikhulu sabantu  abatheleleke ngengogwana  abatjengisi amatshwayo godu kungenzeka bangabi nelwazi lokobana  bathelelekile.

Kungenzeka ukuthi ngithelelekile. Kungenzeka nakuwe lokho.

Nasitjheja lokhu, omunye nomunye wethu kufuze azithathe  njengomuntu otheleleke ngengogwana le  godu sirage nokuziphatha ngefanelo kobana singayidluliseli kabanye.

Ngiyazi bonyana iinyanga ezihlanu ezidlulileko gade zibudisi khulu esitjhabeni sekhethu nakithi soke ngamunye ngamunye.

Kibo boke abantu,  lesisifo sitjho  ukuphazanyiswa kwepilo yangemihla.

Kodwana eengidini zabantu, kutjho godu ubudisi nendlala.

Kubangele ubuhlungu, ukuhlalela evalweni nokuphelelwa lithemba okungakafaneli bona kwehlele muntu.

Kuye kwafanela ukulinganisa ngokutjhejisisa hlangana nokuphulusa amaphilo nokuvikela ingeniso yamakhaya, hlangana nombulalazwe orhayilako nokufadalala komnotho okudephileko.

Kuye kwafuneka kuthathwe isiqunto esibudisi ngemiphumela   ezakukhamba indima ede.  

Nanyana amagadango esiwathetheko aba nomphumela obudisi obukhulu, siyazi bonyana  nangabe bekwenzeke   okhunye – kokurhatjheka okungalawulekiko  kokuthelelana nehlelo  lezepilo egade lizokubhalelwa kuthwala ubudisobu – bekuzokuba budisi khulu ukudlula lokhu esikubonileko (nesisakubonako). Njenganje,  ngamatshwayo wethemba akhona la, silungele ukungena esigabeni esitjha samagadango esiwathathela ukulwa nalombulalazwe.

Ngenca yamagadango esiwathetheko, ngokuhlanganyela nangomuntu ngamunye ngamunye, eenyangeni ezihlanu ezidlulileko, sikuphungule ukurhatjheka kwengogwana.

Sisuse igandelelo elikhulu ehlelweni lethu lezepilo.

Ngokuhlahlwa siseluleko sabosolwazi bethu bezepilo nangemva kokubamba imikhulumiswano naborhulumende beemfunda nebekhaya, iKhabinethi iqunte ukufaka ilizwe loke esiGabeni  sokuYelela se-2, ukuthoma phakathi kobusuku ngoMvulo, nakali-17 kuRhoboyi wee-2020.

IsiGaba  sokuYelela se-2 ukuya ngokweqhinga elilungiselelwe ubungozi bokuqalana  nombulalazwe sitjho bonyana ingogwana ye-COVID-19 irhatjheka okulingeneko ehlelweni lezepilo lezinga eliphezulu elilungele ukulwa nengogwana le.

Ukudlulela esiGabeni sokuYelela sesi-2 kutjho ukuthi singasusa pheze yoke imibandela nakubuyelwa emisebenzini yezomnotho ebunengini bamabubulo.

Imisebenzi yezomnotho izokuvunyelwa ngokulandelwa kwekambiso yezepilo eqinileko nokuyelela zokuphepha.

Ngalokho-ke, amatjhuguluko alandelako azokwenzeka ngaphasi kwesiGaba sesi-2:

Kuzokupheliswa koke ukuqinteliswa kwamakhambo hlangana neemfunda.

Iindawo zokulala, iindawo zokulala nezokudlela nezevakatjhobukelo  zizokuvunyelwa ukusebenza  ngokulandela imibandela evunyelweko ukuqinisekisa ukuba maqalanga.

Amarestjurenti, amabhara namathaveni azokuvunyelwa ukusebenza ngokulandela imibandela evunyelweko neenkhathi zokusebenza nenani labantu.

Ukuqinteliswa kokuthengiswa kwegwayi kuzokupheliswa.

Ukujanyiswa kokuthengiswa kotjwala kuzokupheliswa ukuya ngokwemibandela ethile.

Utjwala buzokuvunyelwa ukuselelwa lapho buthengwa khona eendaweni ezinemvumo kwaphela ukufikela nge-awa le-10 ebusuku.

Iindawo ezithengisa utjwala zizokuvunyelwa ukuthengisa utjwala ekukhanjwa nabo ukuthoma ngoMvulo ukufikela ngeLesine hlangana ne-awa le-9 ekuseni ukufikela kele-5 ntambama kwaphela.

Imibandela yokuvakatjhela imindeni neyokuzigedla izokupheliswa, nanyana woke umuntu akhuthazwa ukuyelela khulu nakuthathwa amakhambo layo begodu athathwe kwaphela nakube kunesidingo esizwakalako.

Kuyaziwa bona ukuthelelana kuvamise ukwenzeka lokhuya umndeni nawuvakatjhelanako, amalunga womndeni abe sengozini, begodu kesinye isikhathi bekugcine ngokuthi kube namalunga womndeni abhubhako.                            

Abantu kufuze bahlale   baqalangene, bafake begodu batjheje bayelele ukuvikela abantu abalupheleko nabantu abanamagulo angelaphekiko/abakhamba nawo.

Ukwazana kwethu akukafaneli kusenze silibale iiyeleliso lezi.

Njengobanyana sigedlisa imilayelo yokuqintelisa  nje, kufanele nokho ukuthi amanye amagadango ahlale akhona ukukhandela ukurhatjheka kwengogwana nokuvikela amandla wehlelo lethu lezepilo.

Ngalokho-ke,

 Imilayelo yagadesi yamakhambo weentjhabatjhaba izokuhlala injalo.

Imihlangano enabantu abangaphezu kwama-50 ayikazukuvunyelwa. Lapha-ke kubalwa imingcwabo nemihlangano/nemibuthano yezekolo.

Abakazokuvunyelwa ababukeli emidlalweni.

Isikhathi sokuqinteliswa kwamakhambo sizokuhlala sinjalo hlangana ne-awa le-10 ebusuku nele-4 ekuseni.

 Solo sisakhuthaza abantu ukuhlala  ekhaya nabakghonako, godu nakukghonakalako, basebenzele ekhaya, khulukhulu labo  abaneminyaka engaphezu kema-60 namkha abanamagulo angelaphekiko/ abakhamba nawo.                  

Nasizakugcina imilayelo yokuqintelisa esaseleko le sigcine namanye wamaphuzu aqakathekileko wamagadango wezepilo wokulwa nalesisifo, kuyafuneka ukuthi isikhathi sehlekelele yelizwe loke selulwe godu, ukuyokufika mhlana ali-15  kuKhukhulamungu wee-2020.

NgesiGaba lesi esitjha samagadango wokulwa nengogwana esahleleko, kufuze sibe nendlela yokwenza nokuziphatha  esizakuphila ngayo isikhathi ukusukela nje.            

Ingogwana le izokuhlala nathi iinyanga ezinengi godu ngifuna ukubuka amaSewula Afrika amanengi atjhugulule indlela yawo yokuphila ukuhlangabezana nobujamo lobo bamambala.

Kufuze ngithokoze, ngokukhethekileko, ngesandla esifakwe barholi bendabuko nabarholi bayo yoke imikhakha yezekolo abakhanyise indlela yokuhlela kabutjha imihlangano yezekolo neyamasiko ngesikhathi sengogwana i-corona.

Sithokozela indima yeenhlangano zemiphakathi elizweni zombelele ezisabalalisa iiyeleliso  ngesifo  nokutjhotjhozela abantu ukuthatha amagadango wokuvikela ukurhatjheka kwengogwana.

Lezi zifaka hlangana iinhlangano zemidlalo, iinhlangano zepolotiki, iinhlangano zabasebenzi, iinhlangano zokungcwabana, iinqhema zabomma, iinhlangano zabosomabhizinisi abasakhasako, iinhlangano zemiphakathi nezelutjha.

Kungalomsebenzi ukuthi amagadango wethu wokulwa nengogwana ye-corona azakuba khona negalelo elikhulu.

Ngokukhambisana nokuyelela okusisekelo soke esingakwenza, sikhuphula amandla wezepilo yomphakathi kobanyana sizokukghona ngcono ukubona, sikhethele ngeqadi, sihlole beselaphe labo esele baguliswa yingogwana sibe silandelele besibavalele bodwa boke abakhe baba seduze nabakhe bathintana naloyo othelelekileko.

Emalangeni ezako, sizokumemezela ithulusi elinamandla elitjha lokusekela imizamo yethu yokulandelela abakhe bathintana neengulani ngokwedijithali.

Ngaphezu kwendlela yokulandelela ejayelekileko netjhaneli ye-WhatsApp yelizwe loke, kuzokusetjenziswa i-mobile app ukwazisa abakhe bathintana nesigulani msinyana kodwana amagama nemininingwana yabo ihlale iyifihlo.

UNgqongqotjhe  wezamaPhilo, nagade ajamele urhulumende wekhethu, ukhombele umNqophisi Zombelele weHlangano yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO), uDorh. Tedros Ghebreyesus, ukuthumela abosolwazi ngeSewula Afrika ukufukula imizamo yethu yokulwisana nengogwana ye-corona.

Samukela ngokudephileko isekelo le-WHO, elilethe abosolwazi abama-43 ngeSewula Afrika ukusiza abochwephetjhe bethu abasebenza ngamandla ukusisiza silwisane nombulalazwe lo.

Sele banikela isizo ngomkhakha wezokulapha ohlaziyako, ukulawula ukuthelelana nokulawulwa kwezifo, ukuphatha izehlakalo nokuthintana nomphakathi.

Kufuze sirage noku nokwehlisa ubungozi bokurhatjheka eendaweni  ezinengozi ekulu yokucaphazeka, khulukhulu emakhaya wabantu abadala, emaziko wabakhubazeke ngomkhumbulo namanye amaziko.

Sizokuqinisa nemizamo yethu yokusetjenziswa kwamagadango  wezepilo nokuphepha emisebenzini, eentolo neenthuthini zomphakathi, ukuvikela  abasebenzi nabakhweli ukwakha ibhoduluko eliphephileko lamabhizinisi bonyana asebenze.

Lokha ihlekelele le isihlanganisile njengesitjhaba, sibumbene ukuqalana nobudisi obufanako, iveze godu nemikghwa emimbi khulu emphakathini wekhethu.

Sibone izenzo zabanye abantu abafune ukuzuza ngamano wekohlakalo kilombusazwe.

Sithethe amagadango aqinileko ukuphelisa lokhu nokuthathela labo abathintekako amagadango wezomthetho, godu sizokuhlala sibikela ilizwe ngeragelophambili esiyenzako.

Siyaraga ukutjhukana nombulalazwe wenturhu eqaliswe kibomma.

Siyaraga nomsebenzi wokuqinisa amagadango wethu ngehlelo lobulungiswa elilwisana nobulelesi, ukunikela isekelo elingcono kibongazimbi benturhu yobulili godu, okuqakatheke khulu, ukuqinisa amagadango wokuvikela.

Ukuya ngamagadango esiwethulileko njengengcenye yesizo lezehlalakuhle nezomnotho lama-R500 wamabhiliyoni, siyaraga nokukhulumisana  nababelani bethu kezamabhizinisi neenhlangano  zabasebenzi kobana singaphilisa bunjani sithuthukise isekelo elinikelwa amakhampani,  abasebenzi namakhaya.

Ukugedliswa kwemilayelo nemibandela ukuya phambili kusinikela ithuba elikhulu selokhu kwathoma umbulalazwe ukuvuselela umnotho wethu ohluzako.

Nanyana sivulela imisebenzi yezomnotho, kuzokuthatha isikhathi eside bonyana amabubulo namabhizinisi ahlume, godu usesemnengi umsebenzi osafuze wenziwe.

NgeLesine, ngibize boke ababelani ku-NEDLAC, okungurhulumende, iinhlangano   zabasebenzi, amabhizinisi nomphakathi.

Sele sisebenzisana ehlelweni elirhabekileko lokuvuselela umnotho elibeka phambili ukuvikelwa nokuvula imisebenzi.

Sizokwenza iimemezelo ngomphumela womsebenzi lo eemvekeni ezimbalwa ezizako.

Sizokusebenzisa lesisikhathi ingasi kwaphela ukubuyisela iSewula Afrika lapho gade ikhona ngaphambilini, kodwana ukutjhugulula ilizwe lekhethu libe ngelilinganako, elinobulungiswa neliphumelelako kezomnotho.

Zakhamuzi zelizwe leKhethu,

Amalanga abudisi aseza.

Nokho, siwatjengise amandla wethu wokuqiniselela njengesitjhaba eenyangeni ezihlanu ezidlulileko.

Umsebenzi ongaphambi kwethu kusebenzisa amandla afanako esiwasebenzise nasilwa nombulalazwe lo emzamweni wokuvuselela umnotho.

Siqalene nesiwuruwuru eside nesibudisi.

Sibekezelela ubudisi obukhulu nomtlhago wokulahlekelwa khulu.

Kodwana siyaraga ukujamelana nehlekelele le.

Sithethe amagadango wokuzivikela, ukuvikela umphakathi wekhethu  nelizwe lekhethu.

Umkhanyo uthoma ukubonakala.

Asirage ngokusebenzisa ukuyelela okukhulu nokutjheja, begodu sihlale  siyelele.

Asirage nokujama simunye ekuzimiseleni kwethu ukwehlula ingogwana le.

Asiye phambili – sisitjhaba esibumbeneko, sizimisele, sinethemba nesibindi.

Morena boloka setjhaba sa heso, Setjhaba sa South Afrika.

UZimu akaBusise iSewula Afrika avikele nabantu bayo.

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore