IsiTatimende Esethulwe nguMengameli u-Cyril Ramaphosa Ngendima Yelizwe Ekulwisaneni Nombulalazwe oyi-COVID-19

MaSewula Afrika wekhethu,

Sekusikhathi eside sagcina ukuba nomhlangano womndeni.

Nangigcina ukukhuluma nani, eenyangeni ezimbili ezadlulako, iSewula Afrika besele ilulama ehlandleni lesibili lokwehla kombulalazwe oyingogwana i-corona.

Ngesikhatheso, isibalo sokwehla nokungenwa kwabantu yingogwana le sangamalanga besele sehlile sisezingeni eliphasi, ngemva kwalokho sehlisela ilizwe lekhethu esiGabeni sokuYelela sokuThoma.

Nasiragela phambili nokuyelelisa abantu ngesidingo sokuzitlhogomela, amazinga aphasi wokutheleleka kwabantu ngomabhubhisa lo asivumela bona sinyefise iinqinteliso mayelana nesibalo sabantu abavunyelwe ukubuthana ndawonye ngasikhathi sinye.

Kodwana njenganje, ngemva kweenyanga ezimbalwa ukutheleleka kwabantu egade sekwehlile sekuthome ukukhuphuka ngebelo elikhulu eendaweni ezithile zelizwe.

Eemvekeni ezine ezidlulileko sibone ukukhuphuka kweembalobalo okubhebhedlhako.

Emalangeni alikhomba adlulileko, sibone isilinganiso sokutheleleka kwaqobe lilanga sekufika eenkulungwaneni ezi-3 745.

Lokhu kukukhuphuka ngama-31% kweveke ephelileko, okwakhula ngama-66% ngeveke engaphambili kwegadungileko.

Isibalo semiphumela yokuhlolwa kwabantu abane-COVID-19 sibuyelele kabili enyangeni kilenyanga edlulileko ukusukela pheze kumamaphedende amane ukudlula kali-11% njengombana sandise ihlelo lokuhlola elizweni loke.

Selulekwe ngokuthi izinga lokutheleleka elimaphesende angaphezu kwamahlanu liyahlubayeza.

Isifunda seFreyistata, seTlhagwini Kapa, seTlhagwini Tjingalanga nese-Gauteng zifikelele ezingeni lehlandla lesithathu lokwehla kwengogwana le/ lokutheleleka kwabantu.

Sekusele isikhatjhana ngaphambi kokuthi ilizwe loke lingene ehlandleni lesithathu lokutheleleka kwabantu ngomabhubhisa lo.

Ukuya ngabosolwazi bethu bezepilo, ukwehla kobulwelobu kwamhlapha kwehlandla elitjha kungonobangela wokukhuphuka kwesibalo semibuthano lapho abantu bangathobeli khona imileyo yezepilo ekunqotjhwe ngayo ukuvikela abantu.

Imileyo le ifaka hlangana ukufaka imaski nawuhlangana nabantu, ukujama nokuhlala maqalanga, ukuqinesekisa ukungena kommoya ngokwaneleko emakhiweni nokuncipha kwesibalo sabantu abaya emibuthanweni.

Ezinye iindawo ezirhagalisa ukutheleleka kwabantu ngomabhubhisa lo, mingcwabo nalokho okubizwa ‘ngeminyanya yokwesula iinyembezi/yokugidinga ipilo kamufi’, kunye namakhempu nemidlalo yeenkolweni.

Ngombana amazinga wokutheleleka begade sele aphasi isikhathi esithile, nokuthi soke sesikholekile ngombulalazwe lo, sizithola sele siziliselela khulu.

Akhange siwuthobele ngokwaneleko umthetho wokufaka amamaski ngaso soke isikhathi, akhange sizile iindawo ezinesiminyaminya begodu sibe banengi eendaweni zokuzigedla.

Ngebangelo, ukutheleleka kuyanda godu.

Ukukhuphuka kwangamalanga kulandela umtlhala ofanako owenzekako ekuthomeni kwamahlandla amabili wangaphambilini.

Sibonile kamanye amazwe imiphumela emasikizi ebangelwe kuliselela ingogwana bona irhatjheke ngokungatjhejwa.

Ikomiti yaboNgqonqotjhe eLuleka nge-COVID-19 itjhukumise ukuthi kufuze ilizwe lisebenzise ngokurhabako iinqinteliso ukunciphisa ukuthuwelela kokutheleleka kwabantu ngengogwana le.

Isusela isitjhukumiso ekukhuphukeni kwesibalo esitjha sabatheleleke emalangeni ali-14 adlulileko, ukukhula kwabalaliswa eembhedlela pheze kizo zoke iimfunda nokukhula kwesilinganiso semiphumela yabapopolelwe i-COVID-19 batholakala ibangene.

Ezinye iinqinteliso ziyatlhogeka ukuqinisekisa ukuthi amaziko wezepilo akagcwali khulu nokuthi kungabhubhi abantu abanengi ebegade ipilwabo ingahlengwa.

Ukuriyadisa ukurhatjheka kwengogwana kuqakathekile njenganje ukuvumela abantu abanengi ngokukghonakalako ukuthi bajovwe ngaphambi kokuthi ihlandla lesithathu lithuwelele belifike esitlhorini.

Iintjhukumiswezi kukhulunyiswene ngazo namhlanjesi emKhandlwini weliZweloke oLuleka ngeNgogwana i-Corona naboNdunakulu, abomeyara nabarholi bezendabuko emKhandlwini oLungelelanisa imiSebenzi nge-Ofisini kaMengameli.

Ukuya ngemikhulumiswano le, iKhabinethi iqunte ukuthi ilizwe libekwe esiGabeni sokuYelela sesiBili ukuthoma kusasa.

Lokhu kutjho bona:

  • Ama-iri wesikhathi sewatjhi sokuba sekhaya azokuthoma nge-iri ye-11 ebusuku aphele nge-iri lesiNe ngamasa.
  • Iinkhungo ezingakaqakatheki njengamarestjurenti, amabhara namasentha wokuthabulula umzimba kufanele zivale nge-iri le-10 ebusuku. Lokhu kwenzelwa ukunikela abasebenzi ithuba lokufika emakhaya ngaphambi kokuthoma kokuqinteliswa kwesikhathi sokuba sekhaya.
  • Yoke imibuthano ibekelwa isilinganiso sokuthi abantu bangadluli ekhulwini nayibanjelwe ngaphakathi komakhiwo kuthi nayibanjelwe ngaphandle bangadluli ema-250.

Lapho umakhiwo wokuhlanganela umncani ukwamukela iimbalwezi ngokuqalangana okutlhogekako, ngebangelo-ke akukafaneli isibalo sabantu sidlule ama-50% womthamo womakhiwo.

Lokhu kufaka hlangana iinkerege, imihlangano yezepolotiki nemibuthano yokuzigedla kunye namarestjurenti, amabhara, amathaveni neendawo ezenza umsebenzi onje.

Imibandela ethileko eqakathekileko izokuhlala injalo.

Kusakatelelekile bona umuntu ngamunye afake imaski evala ipumulo nomlomo ngazo zoke iinkhathi nakahlangana nabantu.

Kukwephula umthetho ukungenzi njalo.

Boke abanikazi nabaphathi bemakhiwo yomphakathi, amasentha, iintolo, amarestjurenti, amateksi neembhesi banesibopho sokuqinisekisa ukuthi abantu abakhambele imakhiwo yabo namkha abangeenkoloyini zabo bafaka amamaski, nokuthi amagadango aqinisekisa ukuqalangana kwabantu ngokufaneleko ayathotjelwa.

Nawufunyenwe une-COVID-19, kufuze uzibekele ngeqadi ekhaya amalanga alitjhumi ukusukela ngesikhathi obone amatshwayo wengogwana le ngaso.

Nawukhe wathintana nomuntu one-COVID-19, kufuze uzihlukanise isikhathi esimalanga alitjhumi ngemva kokuthintana kwakho nomuntu loyo, ije unganawo amatshwayo.

Ukutshwaya nokuhlukanisa boke abantu ababenokuthintana nomuntu onengogwana kusikhali esingcono khulu sokukhandela ukurhatjheka kwengogwana le, godu kuqakatheke khulu ukuthi soke sithobele imileyo yokuzibekela ngeqadi nokuzivalela.

Imingcwabo isaqintelisiwe ngesibalo sabantu abangadluli ekhulwini begodu, njengaphambilini, imilindelo, iminyanya ebanjwa ngemva kwemingcwabo ebizwa ngokuthi ‘minyanya yokwesula iinyembezi/yokugidinga ipilo kamufi’ ayikavunyelwa.

Nanyana ilizwe selitjhidele ukungena ehlandleni lesithathu lokutheleleka kwabantu ngengogwana, asikabukwazi ukuthi lelihlandla lizokuthuwelela kangangani namkha lizokuthatha isikhathi esingangani.

NgokwaboSosayensi abeluleka urhulumende, ukuthuwelela kwalelihlandla lesithathu kuzokulawulwa lizinga lokuthintana kwethu nabanye abantu.

Lokhu kutjho ukuthi omunye nomunye kufuze acabangele boke abantu athintana nabo qobe lilanga begodu senze ngokusemandlenethu ukunciphisa isibalo sabantwabo esithintana nabo.

Ngesinye isikhathi akukghonakali ukungathintani nabanye abantu, njengemsebenzini namkha nawuyokuthenga eentolo namkha ngesithuthini somphakathi.

Eenkhathini ezifana nalezi, kuqakathekile ukuthobela ngokuzeleko yoke imileyo yezepilo ngokufaka imaski, ujame nofana uhlale maqalanga kabanyeabantu bewuqinisekise bona kungena ummoya owaneleko.

Lapho kukghoneka khona, kufuze sitshwilise ukuhlanganyela nabantu ngalesi sikhathi.

Lokho kutjho ukutshwilisa iminyanya yokuzigedla, ukubalekela iindawo ezizele abantu nokungathathi amakhambo kungakakateleleki.

Imibuthano ingunobangela omkhulu wokuthelelelana ngobulwelobu, kungaba mitjhado, imingcwabo, iminyanya yokuzigedla, imihlangano yezekolo, imihlangano yezepolotiki namkha ukuditjha kwemindeni nabangani.

Kufuze sikhumbule ukuthi ingogwana ayisikinyeki ukusuka endaweni ukuya kenye ngokwayo; ithembele ekusikinyeni kwabantu.

Nasinciphisa amakhambo, ingogwana ayizukurhatjheka.

Kuqakathekile ukubalekela iindawo eziminyeneko ngombana ingogwana i-corona irhatjheka emmoyeni lokha umuntu nakakhulumako, akhohlelako namkha nakathimulako.

Nawufuna ukubonana nomuntu, kufaka hlangana ilunga lomndenakho, kuphephile ukwenza njalo ngaphandle endaweni ebetha ummoya ngokwaneleko.

Labo abaqalene nobungozi, kufaka hlangana abalupheleko nalabo abanamagulo angelaphekiko kufuze bayelele bebanciphise isibalo sabantu ababonana nabo.

Lokha omunye nomunye wethu enza umzamo, sizokusiza emzameni wokurhobhisa izinga lokutheleleka.

Sizokwehlisa ukubhedlhega kweembhedlela zelizwe lekhethu begodu ngokwenza njalo, sizokuhlenga ipilo yabantu abanengi.

Njengombana siraga nokuqalana nokwehlisa izinga lokutheleleka ngengogwana ngokuziphatha kwethu, sithome ngehlelo elikhulu lokujova elingelokuthoma emlandweni welizwe lekhethu.

Eemvekeni ezimbili ezidlulileko, sithome ngesigaba sesibili sehlelo lokujova, siqale ubujamo babasebenzi bezepilo belizwe lekhethu egade bangakajovwa ngesigaba sokuthoma nabo boke abaneminyaka engaphezulu kwama-60.

Lokhu kulandela isigaba sokuthoma sehlelo lapho abasebenzi bezepilo abapheze babe zii-480 000 bajove khona.

Abasebenzi bezepilo abangaphezu kwama-67% sele bajovile.

Ababesenzi bekoro yezepilo bahlatjwe umjovo wakwa-Johnson & Johnson, ohlatjwa kanye.

Njengoba ubufakazi butjengisa ukuthi abantu abalupheleko basengozini ekulu yokungenwa bulwele be-COVID-19 obudluleleko begodu basengozini yokuhlongakala, ngenca yalokho bazakutjhejwaqangi kilesi sigaba sesibili. 

Eemvekeni ezimbili ezidlulileko abantu abangaphezulu kwee-480 000 bafumene ithosi lokuthoma lomjovo wakwa-Pfizer njengengcenye yejima lokujovwa komphakathi.

Njengombana umjovo wakwa-Pfizer uhlatjwa amahlandla amabili ukuze ube namandla wokuvikela umuntu ngokuzeleko, abantwaba kufuze bafumane umjovo wesibili emalangeni ama-42 ngemva kokufumana umjovo wokuthoma.

Inani labantu abazii-960 000 eSewula Afrika sele bafumene ithosi lokuthoma lomjovo.

Emalangeni ambalwa ezako, sizabe sijove abantu abangaphezulu kwesigidi kilabo ababogabogako.

Kuyakhuthaza ukubona iinthombe zabantu abalupheleko belizwe lekhethu bahlatjwa umjovo, nokufunda iindaba ezinengi zabuntu nesekelo kilabo abakhambele iinkhungo zokujovela.

Ilemuko elihle ngokusatjalaliswa lokhu litjengisa ukuzinikela nokusebenza ngefanelo kwabasebenzi bezepilo belizwe lekhethu, namalungiselelo angeneleleko ekuqinisekiseni ukuthi ihlelweli lokusatjalaliswa kwemijovo liyaphumelela.

IHlelo leButhelelomininingwana lokuHlabela i-COVID-19 (i-EVDS) lisisekelo sejimeli njengombana kubulungwe kilo imininingwana yokutlolisa neyabantu esele bajovile.

Lelihlelo lilayela abantu abatlolisileko ukuthi ngiliphi iziko lokujovela eliseduze nalapho bahlala namkha basebenza khona.

Lelihlelo likghonakalisa isiqhema selizweloke ukuhlolisisa ukusetjenziswa komjovo nokuthumela imijovo lapho itlhogeka khona.

Ukutlolisa nokujovwa kwalabo abaneminyaka engaphezu kwama-60 kukhamba kuhle.

Sele sinabantu abatlolisileko ku-EVDS abangaphezu kweengidi ezintathu.

Njengoba kungekokuthoma kusetjenziswa ihlelweli, kuyazwisiseka ukuthi kube neentjhijilo ekuthomeni, eziphazamise abantu kesinye isikhathi kwaba nokuriyada.

Ngetjhudu, iintjhijilwezi zalungiswa msinyana begodu ihlelo liyalungisiswa nokuqiniswa ngokusatjalaliswa kwalo.

Kukhona nezinye iintjhijilo esizilungisako.

Isibalo esibonakalako sabantu abalupheleko sibe nemiraro ekutloliseni ku-EVDS.

Lokhu kungunobangela wokutlhayelelwa ziinsetjenziswa zokuzitlolisa kubunzinzolwazi njengomtjhiningqondo, ubunzinzolwazi namkha ufunjathwako namkha ubudisi bokuzwisisa imileyo etlolwe ngesiNgisi.

Sisebenza ngamandla ukurarulula iintjhijilwezi, kunejima elikhulu eliragako lokusiza abalupheleko ukobana bakghone ukuzitlolisa.

Kuneendlela ezine ongazitlolisa ngazo ukufumana umjovo we-COVID-19:

  • Ngokusebenzisa ikundla yokuzitlolisa yobunzinzolwazi ekhona kubunzinzolwazi be-SA Coronavirus
  • Ngokugandelela u-*134*832# utlolise nge-USSD
  • Ngokuthumela igama elithi “REGISTER” nge-WhatsApp ku-0600 123 456
  • Ngokudosela isentha yomtato wasimahla welizwe loke ku-0800 029 999, lapho uzokusizwa khona ukutlolisa nokuphendula imibuzo ngejima lokuhlabela i-COVID-19.

Omunye nomunye wethu angasiza ababelethi bethu, abogogo nabobamkhulu bethu, namkha abantu abalupheleko emphakathini welizwe lekhethu ukutlolisa ehlelweni nokufumana ukuvikeleka.

Yoke imijovo egunyazwe ukusetjenziswa eSewula Afrika iphephile begodu isebenza ngefanelo.

Ihloliwe ngokutjhejisisa emajimeni amakhulu wokulinga yadluliswa nakuthungelelwano lokugunyaza liBandla eliLawula imiKhiqizo yezokwElapha leSewula Afrika (SAHPRA) neemphathimandla zezepilo ephasini zombelele.

Okuqakatheke khulu, yoke iyavikela emagulweni namkha ekuhlongakaleni ngonobangela we-COVID-19.

Siyaraga ngemikhulumiswano nabanye abakhiqizi bemijovo ukuze sikwazi ukungezelela eminye imijovo ehlukahlukileko.

Abanye babakhiqizaba basesigabeni sokufuna imvumo etlhogekako ebandleni lelizwe lekhethu elilawula imikhiqizo.

Ijima lokujova elikhulukazeli limuzamo ohlanganyelweko nabatjhebisani bethu boke.

Sele kunamaziko wokujovela angaphezulu kwama-400 asebenzako elizweni zombelele angewombuso newangeqadi.

Njengokubika kwethu ngaphambilini, sifumene imijovo eyaneleko ezakwanela boke abantu abakhulileko ngelizweni, abalinganiselwa eengidini ezima-40.

Lokhu kufaka amathosi aziingidi ezima-31 womjovo wakwa-Johnson & Johnson, ekulithosi linye namkha ohlatjwa kanye, ozokukhiqizwa ngeSewula.

Imijovo le ifaka hlangana amathosi aziingidi ezima-20 zomjovo wakwa-Pfizer, ohlatjwa kabili khona umuntu azakuvikeleka ngokupheleleko.

Kodwana kuriyadile ukuthunyelwa kwemijovo yakwa-Johnson & Johnson elizweni lekhethu ngonobangela wemiraro ephathelene nokubhalelwa kuthobela amazinga abekiweko wekambisolawulo ebubulweni lokukhiqiza imijovo le-Amerika.

Silinde ukuthi iintjhijilwezi zilungiswe ngaphambi kokuthi umthamo wokuthoma womjovo wakwa-Johnson & Johnson uthome ukusatjalaliswa ukusuka ezikweni leGqeberha, esePumalanga Kapa.

Lokha ubujamobu busitjhijilo esibe nomthelela wokuthunyelwa kwemijovo emazweni amanengi, sihlala sithintana njalo neemphathimandla ezifaneleko ukuqinisekisa ukuthi imijovo ingasatjalaliswa msinyana.

Sele kusatjalaliswe amathosi asigidi si-1.3 womjovo wakwa-Pfizer begodu amathosi apheze abe zii-500 000 sele asetjenzisiwe.

Imijovo elandelako ezii-636 000 izokufika ebusuku namhlanjesi eminye ifike qobe yiveke ngemithamo elinganako ukufikela ekupheleni kukaMgwengweni, lapho sizokufumana amathosi aziingidi ezi-2.5.

Ukuthembela kwethu emjoveni wakwa-Pfizer okwanje kube nomthelela ngebelo esikghona ngalo ukuvula amaziko.

Ngonobangela wemibandela yomjovo wakwa-Pfizer odinga ukubekwa eenqandisini zamakhaza wezinga eliphezulu, ukuhlonywa kwamaziko amancani nalawo abekahlelelwe iindawo zemakhaya kuncitjhisiwe.

Nasele umjovo wakwa-Johnson & Johnson uvunyelwe, kuzokuba lula ukuwusebenzisa njengombana ubekwa esiqandisini esijayelekileko.

Lokha ukusatjalaliswa kwemijovo kuzokukhuphuka eemvekeni ezizako, ngikhuthaza abantu boke bona babekezele bebalinde idlhego labo lokuhlaba.

Kuqakathekile ukuthi sivumele abasebenzi bezepilo nabantu beminyaka engaphezulu kwama-60 bona bahlabe qangi ngombana ngibo abasengozini yokungagula khulu namkha balaliswe esibhedlela.

Okwanjesi, ziinqhema ezimbilezi kwaphela ezinelungelo lokufumana umjovo ukufikela esikhathini esizako lapho isiqhema esilandelako sizokumenyezelwa.

Ngithanda ukuthokoza boke abatjhebisani bethu, kufaka hlangana, amakhamphani wangeqadi, iinhlangano zabasebenzi, iinhlangano ezijamele umphakathi, iinqhema zezekolo nabarholi bezendabuko ngamano abasize ngawo ukusekela ijimeli.

Njengekhonthinenthi ye-Afrika siyaraga ngemizamo yokwandisa ikghono lethu lokukhiqiza imijovo ngomnqopho wokubalekela ukutlhayelelwa mijovo.

Siyingcenye godu yomzamo wephasi wokuqinisekisa ukuthi woke amazwe afumana imijovo ngokwaneleko nangokurhabako.

Siyaraga nokukhuthaza woke amazwe ukusekela isiqalelelo sesivumelwano se-TRIPS esitlikitlwe yiHlangano yokuRhwebelana yePhasi loke ukuthi imijovo ye-COVID-19 nemitjhoga ingakhiqizwa ngokungeneleleko, ngemali ephasi begodu nangokurhabako.

Njengombana ukuziphendulela kwethu kilombulalazwe kweyame ekubambisaneni kwethu soke, ukusatjalaliswa kwemijovo kudinga umzamo womphakathi woke ukuthi uphumelele.

Njenganje, iqalontangi lethu kukhuphula ijima lethu lokukujova ukufikelela ebantwini abanengi ngokukghonakalako, msinyana, kizo zoke iingcenye zelizwe.

Nanyana kunjalo, sidinga ukuriyadisa izinga lokwanda kokutheleleka ngendlela esingakghona ngayo ukuze sikwazi ukuvikela izakhamuzi zelizwe lekhethu ezisengozini yokungenwa lula bulwelobu.

Qobe yiveke esiriyadisa ngayo isitlhori sehlandla lesithathu kusinikela ithuba lokujova amakhulu weenkulungwana zabantu ngokungezelelweko nokuhlenga ipilo yabantu.

Kungebangelo kuqakathekile kithi ukuthatha amagadango njenganje, sisebenzisane ukunciphisa ukurhatjheka kwengogwana ngokufaka amamaski, singahlangeli imibuthano neendawo ezinesiminyaminya, siqalangane besihlambe izandla kanengi namkha sihlikihle izandla zethu ngesihlanzekisi ngaso soke isikhathi.

Ngokurhatjiswa kwehlelo lokujova, siyabandamela ekwehluleni umbulalazwe.

Angeze saphosela ithawula nje. Akukameli sizihloboke.

Kumsebenzi womunye nomunye wethu ukuzivikela, imindeni yethu nemiphakathi yethu ukufikela lapho sijovwa khona soke.

Ngiyanibawa bona nisebenzise amandlenu, isibindi nokuzimisela kwenu njengamaSewula Afrika nisekelane emizameni yokuriyadisa ihlandla lesithathu lokwehla kobulwelobu.

Singakghona begodu sizokuphumelela, njengalokha saphumelela ngaphambilini. Inga uZimu angatjhudubaza iSewula Afrika bekavikele nabantu bayo.

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore