IKulumo kaMengameli uCyril Ramaphosa: Ukungezelelwa Kwesikhathi Sokuqinteliswa Kweminye Imisebenzi Namakhambo Ngenca Yengogwana i-COVID-19 Bekube Sekupheleni KwakaSihlabantakana

MaSewula Afrika Wekhethu, 

Namhlanje phakathi kobusuku, kuzabe kuhlangana iimveke ezimbili tomu solo ilizwe lekhethu lingene ebujameni elingakhange khelibe kibo phambilini bokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo elizweni loke kobanyana kuzokurhobha ukurhatjheka kwengogwana i-corona. 

Ekukhambeni kweemveke ezimbili ezidluleko, ipilwenu iphazamiseke khulu, nibe sebudisini benanganyelwa lilifu lokungazi okusezako.  

Sivale imikhawulo yobungeno belizwe bona kungasangena abantu abatjhili bamanye amazwe, abantwabethu abasakghoni ukuya esikolweni, amabhizinisi avaliwe, amanengi alahlekelwe yingenisomali, ngahlanye umnotho welizwe lekhethu ujame tsi.                                                   

Nanyana kunjalo, seze niqalene neentjhijilo eziqeda ummoya kangako, nina bantu beSewula Afrika, nitjengise ukubekezela nesibindi sokujamelana nobujamobu. 
Nikuhloniphile ukuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo begodu inengi lenu lathobela imilayelo nemithetholawulo ebekiweko, ekulawulwa ngayo ubujamobu. 

Nikuvumele ukuqinteliswa kwemisebenzi namakhambo wenu okukatelelekileko okunomthelela omkhulu endimeni yekululeko yenu yangamalanga soke ebesiyithatha lula ngoba iyingcenye yepilwethu yaqobe lilanga. 
                                                                                                                                                   
Nenze koke lokhu ngoba nilemuka ukuthi uzakuba mumbi kangangani umphumela ongalethwa bulwelobu phezu kwepilo nehlalakuhle yawo woke amaSewula Afrika nasingahlumbukuthatha amagadango aqinileko.                                                                                                                                                     

Nilemukile nokuthi kufuze senze koke okusemandlenethu ukukhandela ukurhayileka kwabantu ebekungenzeka nangathana akhange sithathe amagadango aqinileko wokukukhandela lokho.  

Ngithanda ukuthokoza umuntu ngamunye ngokusebenzisana kwenu nathi, ngendlela enokuzibophelela, ngaphezu kwakho koke ngokubekezela kwenu. 

Ngithanda ukunithokoza ngezenzo zokubonisa kwenu umuntu ngamunye nephasiloke ukuthi thina maSewula Afrika sibabantu abahlanganako sibumbane ngeenkhathi zobudisi.  
                                                                                                                                                                

Namhlanje emini ngibe nomhlangano omuhle khulu naboNdunakulu beemFunda zelizwe lekhethu, lapha bethule khona imibiko ngomsebenzi abawenzako eemfundeni neeyingini zekhethwapha ngomnqopho wokukhandela ukurhatjheka kwengogwana i-COVID-19.  
 
Ngibuye ngakhulumisana nabarholi bazo zoke iinqhema zepolitiki ezinabajameli ePalamende, abahlanganyele isekelo lemizamo eyenziwako yokucitha ubulwelobu obehle babamba iphasiloke.  

Ngalokhu-ke sitjengisa ukuthi siyakghona ukusebenzisana ngaphandle kokukhetha ukuthi singebaziphi iinqhema zepolitiki ngomnqopho wokulwa nengozi esiqalene nayo soke. 

Solo ngimemezele umlayelo wokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo eemvekeni ezingaphezudlwana kezimbili ezidlulileko, irhagele ngamandla ingogwana i-corona eyehlele iphasi lokeli. 
Eemvekeni ezimbili ezidlulileko, beba zii-340 000 abantu ebekufakazeleke ukuthi sebangenwe yingogwana i-corona ephasini zombelele.  

Namhlanjesi-ke bangaphezulu kwe-1.5 yeengidi abantu esele kufakazelwe ukuthi ibangene ingogwana le ephasini zombelele.  

Bangaphezulu kwee-90 000 abantu esele babulewe bulwele be-COVID-19 ephasini loke.  

Abhedlheke khulu amahlelo wezamaphilo wamazwe amanengi. 

Ngitjho namazwe athuthuke khulu ephasini nawo akhange abe namandla aneleko wokwelapha iinkulungwana ngeenkulungwana zabantu abangenwe bulwelobu.                                                                                                                                                      

Amazwe la adose emhlweni ukuthola imitjhoga nezazi zokwelapha ezaneleko ezingalwa nobulwelobu obubambe bebabhedlha iphasi. 

Umphumela odabula ihliziyo-ke ngalokhu kukuthi sekubhubhe abantu abanengi ngenca yobulwelobu. 

Ubufakazi bobujamobu obuhlahlathisa umzimba obubonakele ephasini loke buliqiniso elisabekako.  
                                                                                                                                       
Lokhu-ke kufakazela ukuthi kube yinto elungileko neyenzeke ngesikhathi esilungileko ukuthatha kwethu isiqunto sokumemezela ukuthi iSewula Afrika yehlelwe yihlekelele kunye nesokubeka imilayelo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo.                                                                                                                                                       

Nanyana kusese msinya nje ukwenza icozululo elipheleleko lomonakalo esele wenziwe bulwelobu eSewula Afrika, kunobufakazi obaneleko obutjengisa ukuthi iyasebenza imilayelo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo.  
            
Solo kuthome ukusebenza kwemithetholawulo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo lapha eSewula Afrika, sehle khulu isibalo sabantu abangenwa bulwelobu.                                                                                                                                                   

Ukusukela ebantwini abayi-1 170 ekufakazelwe mhlana ama-27 kuNtaka ukuthi sebangenwe yingogwana i-corona, inani labantu elifakazelweko namhlanje lijame e-1934. 

Eemvekeni ezimbili zangaphambi kokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo, ngelanga linye bebanda ngama-42% abantu abangenwa bulwelobu, ngokwesilinganiso esididiyelweko (i-avareji).  

Solo kuthome ukuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo, abantu abangenwa yi-COVID-19 qobe lilanga bamaphesende amane (4%) ngokwesilinganiso esididiyelweko.  

Nanyana sisilimuka nje isidingo sokwandisa umsebenzi wokuhlola abantu kobanyana sizokuba nesithombe esingcono sokutheleleka kwabantu ngobulwelobu nje, leziimbalobalo esiqeda ukulinganisa ngazo zitjengisa indima ehle kwamambala yomsebenzi esele wenziwe wokurhobhisa ukutheleleka kwabantu ngobulwele be-COVID-19. 
                                                                                                                                                       
Amagadango esiwathetheko – njengokuvala imikhawulo ukutshwiliswa kwemibuthano neminyanya -  kunye namatjhuguluko enziwe mumuntu ngamunye ngamunye endleleni yokuziphatha, alehlise mbala ibelo ebeyirhatjheka ngalo ingogwana le. 

Kodwana-ke kusese kude nokuthi iphele ipi esiyilwa nengogwana i-corona. 

Sisesigabeni sokuthoma sepi ekulu efuna woke amandlethu neensizakusebenza ezitlhogekako zokulwa nomabhubhisa oyi-COVID-19.                                                                                                                                                   
Angeze kwalunga nakancani bona siledlhe. Akukameli bona sihlale phasi sizitjele bona sesingakhululeka njengombana  sibona kwehla ukubhebhetheka kokutshwayeleka ngengogwana i-COVID-19.  

Eemvekeni neenyangeni ezizako kufuze siyiphakamise ngamandla imizamethu namagadango wokulamulela iSewula Afrika kilobubujamo.  

Sifunda iimfundo kilokho okwenzeka kamanye amazwe sifunde nebufakazini esele sibutholile ngokuqina kobulwelobu eSewula Afrika.     

Kokubili lokhu kumlayezo oza kithi ngendlela ekhanyako nenamandla ethi kufuze sigadange ngokutjheja nokuyelela nasiya phambili khona ukuzikhandla kwethu kuzaletha umphumela omuhle.  

Ngamagama alula, nasingaqeda imilayelo yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo msinyana namkha ngokupharhazela, sizabe sizifaka engozini yokuvula amasango wokubuya kobulwelobu ngobutjha nangamandla abhedlhako. 
Sizabe sizifaka engozini yokuyibuyisela emva indima ebesele siyenzile eemvekaneni ezidlulilekwezi, ngaleyindlela besikwenze ilize lakolize koke lokho ebesele sikuzuzile.                                                                                                                                                   

MaSewula Afrika Wekhethu,
                
Marhwaqela wanamhlanje, ngijame phambi kwenu ngizonikhombela bona khenibekezele ukuya phambili.                                                                                                                                                    

Ngizonikhombela bona khenizinikele khudlwana godu kobanyana ilizwe lekhethu lizokukghona ukusinda kilomraro elikiwo, kuzokwazi ukuhlengeka iinkulungwana ngeenkulungwana zabantu bekhethu.  

Emveni kokutjheja nokucozulula ubufakazi obukhona, umKhandlu weliZweloke oLawula iPi yeNgogwana i-Corona (i-National Coronavirus Command Council) uqunte ukuthi isikhathi sokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo singezelelwe ngemveke ezimbili phezu kwama-21 wamalanga abekabekwe ekuthomeni. 

Lokhu-ke kutjho ukuthi ubunengi bemibandela ebekiweko yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo izakusolo isebenza bekube sekupheleni kwenyanga ephezulu le, uSihlabantakana.

Sizakusebenzisa amalanga ezako lawa ukulinganisa ukuthi sizawathatha njani amagadango alungiselelwe ukusebenza ebujameni bobungozi obunciphileko azakuvumela ihlelo lokuvuselela umnotho elizakwethulwa ngokweengaba ngeengaba, elizakuvumela ukubuyela emsebenzini kwamakoro athileko ngaphasi kobujamo bezinto obuzakulawulwa ngesandla nangelihlo elibukhali.  
Sizakubuye sisebenzise isikhathesi ukuphakamisa namagadango wethu wokusiza emazikweni wezamaphilo womphakathi.  

Akhange kube lula ukuthatha lesisiqunto sokungezelela isikhathi sokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo.  

Njengoba nginguMengameli welizwe lekhenu nje, ngiyawubona bengiwutjhejile umthwalo obudisi lobubujamo bezinto obuzonithwesa wona. 

Ngilimuka kuhle namacaphazela lokhu ekuzokuba nawo phezu komnotho welizwe lekhethu. 

Kodwana ngiyazi, njengoba nani nisazi, ukuthi ngaphandle kobanyana sithathe amagadango aqinileko la, ngaphandle kobanyana sibambelele kilendlela isikhatjhana eside, ingogwana i-corona izolengama, ibe igcine iliginyile ilizwe lekhethu.  

Soke sifuna umnotho wekhethu ubuyele endimeni yokusebenza okuhle, sifuna abantu babuyele emsebenzini, sifuna abantwabethu babuyele esikolweni kanti 
Kodwana iqalontanzi lethu lanje kufuze kube kurhobhisa ukurhatjheka kwengogwana i-corona nokukhandela ukurhayileka kwesitjhaba.  

Lokhu-ke kufuze bona sikwenze njengoba ngahlanye sikhandela ukuthi ilizwe lekhethu lingafadalali nanjengoba sihlenga abantu bekhethu endlaleni. 

Sizimisele ukulandela iindlela ezimbili, ukuhlenga abantu ekufeni nokuvikela iindlela abaziphilisa ngazo.

Iqhinga lethu lihlukaniswe ngokweengaba ezintathu:  

- Kokuthoma, magadango namahlelo angezelelweko emkhakheni wezamaphilo womphakathi ekunqotjhwe ngawo ukurhobhisa ibelo lokutheleleka kwabantu nge-COVID-19.
- Kwesibili, yiphakheji ebanzi yamagadango wezomnotho okuhloswe ngayo ukusekela amabhizinisi nabantu ngamunye abacatjhazelwe ngumabhubhisa lo. 
- Kwesithathu, lihlelo lokwandiswa kweembonelelo zombuso khona kuzakusekelwa umphakathi odosa emhlweni nodinga ukunikelwa isekelo elandisiweko njengombana bacaphazeka lula. 
                                                                                                                                
Thina singurhulumende, nababelani bethu abanengi, sisebenzise lesisikhathi sokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo ukulola nokuqinisa iqhinga lethu lezmaphilo womphakathi ngomnqopho wokulawula i-coronavirus.                                                                                                                                             

Sinqophe ukukhamba sihlola abantu kizo zoke iindawo, sihlole neembhedlela, emitholapilo kunye nakibomakhambangendlwana bezamaphilo, sizokwazi ukuthola labo esele ibangene ingogwana i-corona sitjheje nalabo abagulako abasemazikweni wethu wezamaphilo.                                                                                                                                                         

Lokhu-ke kufuze bona sikwenze ngamandla nangendlela ehlelekileko. 

Sithethe iveke ephelako le sitlama iindlela zokuhlola eendaweni ezahlukehlukeneko kilo loke ilizwe lekhethu.                                                                                                                                                        

Eemvekeni ezimbili ezizako, sizokuvula amahlelo wokuhlola abantu ukuthi abakangenwa yingogwana i-corona kizo zoke iimfunda, kuqalelelwe khulu iindawo ezicaphazeleka lula khulu.   

Labo abazakutholakala banengogwana kodwana bangeze bakghone ukuzivalela bodwa emakhaya bazakuthathwa bayokubekwa ngahlanye eendaweni ezikhethekileko esele zikhethiwe nezilungiselelwa lokho.                                                                                                                                                
Kikho koke esizabe sikwenza, sizabe sikwenza sihlonipha amalungelo wabo boke abantu. 

Asingababandlululi abantu abatholakala banengogwana i-corona.  

Ukuqinisekisa ukuthi amaqhingethu alungelelana ngefanelo, nokuqinisekisa ukuthi asekelwe mininingwana epheleleko yesikhathi sanje, sivule iZiko LezokwAzisa ngeLwazi eliMayelana ne-COVID-19 ngaphasi koMkhandlu wezeRhubhululo ngezeSayensi nezamaBubulo (i-CSIR).  

Leliziko lezinga lephasi lizakulonda imininingwana yokuhlolelwa ingogwana i-corona, neyokukhethelwa ngeqadi kunye neyokulaliswa esibhedlela kilo loke ilizwe.       

Kukunje selithomile likhomba iindawo ezimadzaba wokutshwayeleka ngebelo ngengogwana le.  

Lilandela izinga lokurhatjheka nokurhagala kobulwelobu, ngaleyindlela lisenze sikghone ukuqalelela khudlwana lapho imithombo yethu yamandla neensizakusebenza zifuneka khona khulu, sizokwazi ukuzithatha sizise lapho.   

Sisebenzisana neenkhamphani zamaselifoni nezinye iinjamiso ukuthola labobantu abatholwe banengogwana le nalabo abakhe baba seduze nabatshwayelekileko.  

Njengengcenye yesigaba sesibili seqhinga lethu, sibeke imihlobo embadlwana yamagadango wokusekela amabhizinisi asemtlhagweni, ebasebenzini abaqalene nengozi yokulahlekelwa mrholo namkha ingenisomali, nabantu abazisebenzako kunye namabhizinisi angakahleleki.    

Ubunengi bamagadango lawa athathwa mabhizinisi amakhulu namabhizinisi amancani. 

IsiKhwama seTjhorense yabaPhelelwe mSebenzi (i-UIF) sibekele ngeqadi ama-R40 wamabhiliyoni ukusiza iinsebenzi ezingeze zikghone ukusebenza, njengengcenye yomzamo wokulinga ukukhandela ukulahleka kwemisebenzi ngenca yokuqinteliswa kweminye imisebenzi namakhambo.                                                                                                                                                  

Bekube nje, sesibhadele imali ema-R356 yeengidi.

Ngithanda ukuthokoza boke abaqatjhi abaragele phambili ngokubhadela abasebenzi babo ngalesisikhathi sobudisi, nalabobaqatjhi abasebenzisana namayuniyoni norhulumende ukusiza abasebenzi babo ukuthola imihlomulo yesikhwama se-UIF. 

Ngikhombela boke abanikazi bamabhizinisi ukuthi baragele phambili nokubhadela amasaplaya namkha abanikelimisebenzi/abanikelimikhiqizo babo, ukufikela la akghona khona, ukuqinisekisa ukuthi amasaplaya lawo azokukghona ukuragela phambili ngokusebenza abe arholise nabasebenzi bawo namanye amasaplaya abandakanyekako. 

Malungana nalokhu-ke, ngithanda ukukhombela woke amabhizinisi amakhulu ukuthi angasizakali ngalobubujamo bezinto bese alisa ukubhadela amasaplaya wawo alise nokubhadela irende yokuqatjhiselwa indawo alibale ngokulila isimayemaye bona ehlelwe bujamo obubangelwe yihlekelele yemvelo (i-force majeure), ngalokho angabhadeli amasaplaya ngoba isenzo esinjalo sinomlandelande womphumela omumbi kiwo woke amanye amabhizinisi athembele kilelothungelelwano.         

Kufuze senze koke esingaghona ukukwenza ukuqinisekisa ukuthi umnotho osisekelo ukghona ukuragela phambili ngokusebenza ube uqalelele nokusekela lawo mabhizinisi amancani adingwe mbala ngiwo umnotho. 

IHlangano eThuthukisa amaBubulo (i-IDC) ibekele ngeqadi imali emabhiliyoni amathathu wamaranda ekuzakuthengwa ngayo iinhlahla neensetjenziswa zokwelapha eziqakathekileko.  

Seyivumele i-R130 yeengidi yokusekela kanti-ke ilindele ukuvumele elinye isekelomali lama-R400 weengidi ngeveke ezako eenkhampanini ezikhombele ukusekelwa ngeemali ngaphasi kwalesisijamiso esikhethekileko. 

IHlangano eSiza amaBhizinisi amaNcani ngeeMali (i-Small Enterprise Finance Agency) ivumele ukuhlehliswa kwesikhathi sokubuyiselwa kwesikwelede semali ebolekiweko ngeenyanga ezisithandathu. 
Njenganje iimphathimandla zesizo lamabhizinisi amancani nezokukhuliswa kwamabhizinisi zisahlola iimbawo zokusizwa ngeemali.  

Ima-R500 weengidi imali ekhona ebekelwe lelisizo.  

Urhulumende ulenze ngobutjha iqalontanzi le-R1.2 yamabhiliyoni ekuzokusizwa ngayo abosoplasi bamaplodi abe asize nangokutholakala kokudla okwaneleko.   

Ngaphezu kokusetjenziswa kwaleziimali, iBulungelomali EliKhulu LeSewula Afrika nalo lehlise imalinzalo labe lathatha namagadango wokuthengeka nokuthengiseka lula emnothweni wekhethu. 

Esinye seentjhijilo ezikulu khulu eziqalene namazwe woke ephasini kutlhayela kweenhlahla neensetjenziswa zokulwa nengogwana ye-corona. 

Njengelizwe kufuze sithembele ekghonweni lethu lokusatjalaliswa kwaleziinhlahla neensetjenziswa zakhona, kodwana khonapho kusafuze nokuthi sithole ipahla le kamanye amazwe.  

Eemvekeni eziphelilekwezi sibone kukhuthazwa ngobunengi amabhizinisi weSewula Afrika, amayuniyoni, iimfundiswa neenjamiso zikarhulumende kobana kubuthelelwe iinhlahla nezinye iinsetjenziswa zokwelapha ezifunelwa ukulwa nengogwana i-corona.   

Isibonelo, sivule iPhrojekthi yeemPhefumulisi yeliZweloke (i-Ventilator Project) kobanyana izokuhlanganisa msinyazana imithombo yamandla yelizwe engakhanda iimphefumulisi ezingafahleliko emzimbeni womuntu, ezingasetjenziselwa ukusiza iingulani ezigandelelwe bulwelobu. 

Amanye amaphrojekthi aqalene nokwandiswa kokwenziwa kwamamaski avikela ubuso, iinhlanzekisi kunye nepahla yabosokhemisi engasetjenziswa basebenzi abaqalelela ipilo nomphakathi woke.  
 
Njengesigaba sesithathu sokuqalana neentjhijilo ezilethwa yingogwana i-corona, besisebenzela ukwenza ukuthi kutholakale iindingo ezingeze siphile ngaphandle kwazo, njengamanzi nokwenza ukuthi kuhlale kufikiswa ukudla kiwo woke amaSewula Afrika angadinge khulu.                                                                                                                                                       

 Sibuye sangezelela ukuphakisa ngokudla sabuye sasiza neemphaza ngesekelomali.                                                                                                                                                 

Bekube nje, urhulumende seladilive amatanka wamanzi azii-11 000 eendaweni ezidingileko elizweni lokeli, begodu ubunengi bamatanka lawa selakhelwe bekayasebenziseka. 

Ngaphezu kwalokho, kuthunyelwe iinlori ezithwala amanzi eziyikulungwana ezizokusela abantu amanzi.  

Banengi abantu abahlala emmangweni ababuthwe bayokuhlaliswa eendawaneni abenzelwe/abatholelwe zona ezili-154. 

Kuyangithabisa ukubika ukuthi isiKhwama SokuZwelana (i-Solidarity Fund) – esisungulelwe ukuhlanganisa imithombo yamandla yeenkhampani, yeenhlangano nabantu ngamunye ngomnqopho wokulwa nengogwana i-COVID-19 – sesibuthelele imali elinganiselwa ku-R2.2 yamabhiliyoni. 

Sesikhuphe nemali elinganiselwa kuBhiliyoni liNye lamaRanda ukuthenga amahandiskune afakelwe futhi isihlanzekisi, namamaski wobuso, namamaski wabodorhodere, neensetjenziswa zokuhlolela ingogwana kunye neemphefumulisi.  

Isikhwamesi godu sizakubuye sikhuphe nemali yokusiza amakhaya acaphazeka lula, ngaphandle kwama-R400 weengidi urhulumende asele awabekele ngeqadi azakusiza ngawo esiBonelelweni sokuSiza umPhakathi osemTlhagweni.  

Yoke imizamo le, njengobanyana ifuneka beyibukeka nje, angeze yanele iyodwa ukurhobhisela abachakileko igalelo lobulwele be-COVID-19 ebembethe iphasi. 
 
Angeze godu iphe nesizo lokusiza elidingwe mabhizinisi nabasebenzi bawo.  

Amagadango angezelelweko kuzakufuneka ukuthi athathwe eemvekeni neenyangeni ezizakwezi ukurhobhisela amabhizinisi nabantu ngamunye igalelo lokulahlekelwa mrholo namkha ingenisomali kungakalindeleki. 

Sisebujameni obufuna ukuthi kuthathwe igadango lamsinyana neendlela ezingakavami, ubujamo bezinto obufuna amandla wokusungula newokubuthelela yoke imithombo yamandla esinayo. 

IKhabinethi izokutlama beyihlanganise amagadango wezomnotho arhabako ukuphendula lobubujamo bezinto bagadesi obumraro kunye nemiphumela yomnotho emimbi ekuzakufanela siqalane nayo eenyangeni ezizakwezi.                                                                                                                                          
Ezinye iimemezelo ngesigaba esilandelako ngehlelo lethu lokusiza umnotho nehlalakuhle yomphakathi zizakwenziwa emalangeni.  
 
Isigaba esiqakathekileko sependulo yethu kilobubujamo obuqokamileko yikambisolawulo yokuzwelana.  

Woke amakoro womphakathi, iinkhamphani nabantu ngamunye ngamunye bezile bazokusiza ngeemali nangezinye iindlela.   

Ekusekeleni kwethu umzamo lo, siqunte ukuthi uMengameli, neSekela likaMengameli, aboNgqongqotjhe namaSekela waboNgqongqotjhe bazakuphungulelwa umrholo nge-1/3 (ngengcenye yinye kokuthathu) iinyanga ezintathu ezizakwezi.  

Imali abaphungulelwa ngayo umrholo kuzakuzakunikelwa ngayo esiKhwameni sokuZwelana (i-Solidarity Fund).  

Sikhombela nezinye iimpathimandla zembusweni neenkhulu zeenkhamphani ezikulu ukuthi nazo zenze soneso kobanyana kuzokuphunyeleliswa lomnqopho wokusiza isitjhaba.   

Malungana nalokhu-ke, sithokozela umnikelo wamaselifoni azii-20 000 obuya kwa-Vodacom azakunikelwa abasebenzi bezamaphilo abazabe benza umsebenzi wokuhlola ukuthi abantu emiphakathini yelizwe lekhethu asele batshwayeleke ngengogwana i-corona. 
 
Njengoba sikhulume sagandelela phambilini begodu sisagandelela nanje, ipi esiyilwa nengogwana i-corona ifuna itjhuguluko elipheleleko lethu soke lendlela esiziphatha ngayo.  

Bekube mhlazana sinqoba ingogwana i-corona, kuzakusolo kusebenza yona lemithetholawulo nemibandela esebenza njenganje.  
Ukuqhawulana namkha ukulotjhisana ngesandla, ukwangana, ukuhlalelana emaduze nezinye iindlela zokuthintana ngomzimba ngizo ezenza lengogwana idlulele komunye umuntu, nje-ke koke lokhu kufuze silise ukukwenza.  

Kufuze siragele phambili ngokunande sihlamba sihlambisise izandla zethu ngamanzi nesibha namkha ngesihlanzekisi.  

Nasizakuhlala siphephile sibe senze nokuthi nabanye bahlale baphephile, kufuze siragele phambili ngokuhlonipha yoke imilayelo nemibandela esibekelwe yona ngamakhambo wethu nangepilwethu yangamalanga.  

Eemvekeni ezimbili ezidlulilleko bengikhulumisana nabanye abarholi be-Afrika ngemizamo elungelelweko yelizwekazi le-Afrika yokulwa nengogwana i-corona bese sisekela abantu bekhethu nomnotho wekhethu.  

Sisungule isiKhwama Sesekelo i-AU COVID-19 Response Fund ngomnqopho wokubuthelela imithombo yamandla efunekako ukusekela lomzamo.  

Silingile ukuncenga nokukhulumisana nabarholi bamazwe wephasi, ngitjho nanyana nabo baqalene nepi yokuphelisa umabhubhisa obulwele i-COVID-19 emazweni wemakhabo, ukuthi basize i-Afrika ngeenhlahla neensetjenziswa eziqakathekileko nezisidingo njenganje bebasekele ihlelo elipheleleko lokuvuselela iminotho yamazwe we-Afrika. 
Njengoba siqalene ne-COVID-19 lapha elizweni lekhethu, siyingcenye yomzamo omkhulu wephasi loke ohlanganisa abantu ngeendlela abanengi ebebangacabangi ukuthi zingakghonakala.  

Ebantwini abamabhiliyoni ngamabhiliyoni ephasini loke, nakithi lapha eSewula Afrika, ingogwana i-corona itjintje zoke izinto yasibeka kobunye ubujamo. 

Angeze sisasebenza ngendlela ebesisebenza ngayo phambilini.  

Singurhulumende, siziinHlangano ezingasi ngezomBuso (ama-NGO), iinqhema zepolitiki, amabhizinisi amakhulu namancani, iinjamiso zeemali, iinhlangano zomphakathi begodu simaSewula Afrika soke kuzakufanela siphendukele ebujameni bezinto beqiniso elitjha.  

Nasiphuma kilobu bujamo obubudisi, ilizwe lekhethu kuzakufuneka lingene ehlelweni lokuvuselelwa.  

Ukwenza njalo kuzakufuneka ukuthi siziphe amandla ngawo wona wethu la amandla esinawo: imithombo yemvelo esinayo ngokwaneleko, umthangalasisekelo wethu osezingeni eliphezulu, iimakethe zethu zeemali ezitjhingako, ikghono lethu elifakazelweko lethekhnoloji yelwazithintano kunye nethalentha elitjhingako labantu bekhethu.   

Sizakumunya ekghonweni lethu elifakazelweko lamandla wokusungula nobugwali, nekghonweni lethu lokubumbana ngeenkhathi zobudisi, nokuzibophelela kwethu ngokusebenzisana sisebenzele nengomuso lethu elifanako.  

Sizakufunda isifundo kilokho esikubone kamanye amazwe nebufakazini besayensi obuseqophelweni, kodwana sizakuvela neyethu indlela edidiyelwe eSewula Afrika yokuqalana nobujamobu, ekuyindlela esebenzisa amandla namakghono wethu njengesitjhaba seSewula Afrika.      
     
Ipelaveke le isikhathi esicwengekileko kumaSewula Afrika amanengi. 

Kabanengi, kuzakuba budisi ukudlulisa lesisikhathi ngaphandle kwabangani babo nomndeni.  
 
Ngikhombela ukuthi kilentambama ubeke umkhumbulwakho kibo boke abaselizweni lekhethu abacaphazeka lula, abanganabuyo nabahlezi babodwa banganamhlwayeleli.  

Ngikhombela bona ubaphe ongakghona ukubapha khona kobanyana kuzokwehla umthwalo obudisi osemahlombabo. 

Ukuthi unikele ngonganikela ngakho ngendlela ongakghona ngayo esiKhwameni sokuZwelana.  

Lesi sikhathi esibudisi kithi soke.  

Kodwana umlayezo wePhasika ngiwo esiwuphethe eenhliziywenu zethu kilentambama.  

UMlayezo wethemba, wokuvuseleleka nokubelethwa ngobutjha.  

Njengoba sikhambisana indlela le nje, njengoba sisiphalazela ukwehlula ubulwele obengame nobubhedlha ilizwe lekhethu nephasi loke, asihlale siqinile, sibumbene, sizimisele.   

Kunengi enikhonjelwa bona nikwenze, begodu kungaphezulu kwalokho ebekufanele nikhonjelwe khona.                

Kodwana-ke siyazi ukuthi ubujamo esikibo ngebokukhetha phakathi kokufa nokuphila, ngakho-ke akukameli siphazame nakancani bese sibhalelwe.

Sizokuvuka besidzimelele.

Sizokwehlula.


Inga uZimu angabusisa iSewula Afrika bekavikele nabantu bayo.                                                                                                                                                 

Ngiyathokoza.     


 

Share this page

Similar categories to explore