IsiTatimende ngoMengameli u-Cyril Ramaphosa ngeNdima yeSewula Afrika Emzameni weliZwe wokuLawula umaBhubhisa oyi-COVID-19

MaSewula Afrika Wekhethu,

Ngikhuluma nani kilentambama yanamhlanjesi njengokobanyana sithoma isahluko esitjha epini yethu yokulwisana nengogwana i-corona.

Ngaphambilini namhlanjesi, ngikhambe neSekela likaMengameli u-David Dabede Mabuza, uNgqongqotjhe wezePilo uDorhodere Zwelini Mkhize, uNgqongqotjhe u-Khumbudzo Ntshavheni, ukuyokwamukela umthwalo wokuthoma wemijovo ye-COVID-19 ezokusetjenziswa elizweni lekhethu.

Umthwalo lo, omumethe isigidi somthamo womjovo i-Covishield okhiqizwe yi-Serum Institute ye-India, ofikele eDoyelweni laboFlayi i-OR Tambo ngemva kwamadina.

Umjovo lo ukhiqizwe yikhamphani yeenhlahla i-AstraZeneca ngokubambisana ne-University of Oxford. ISewula Afrika gade ingelinye lamazwe lapho kwenziwe khona ukulingelelwa komjovo ngomnqopho wokuhlola bona usebenza ngefanelo.

Ukufika kwemijovo le kukhambisana nesithembiso sokobana singatjhugulula ubujamo ngobulwelobu esele bungunobangela womonakalo nobudisi ngelizweni lekhethu nephasini zombelele.

Ibelo nezinga imijovo le emitjha ekwenziwe ngalo akukajayeleki emlandweni wabantu godu kujamele ipumelelo ekulu engafikelelwa babantu lokha nasiqalene nobudisi obufanako.

ISewula Afrika gade iyingcenye yekhambo leli eliyikarisomraro lomphakathi wephasi loke egade lifunana nepengu yasafuthi yombulalazwe i-COVID-19.

Ngifuna ukuthokoza woke amaSewula Afrika azibandakanye ekulingelelweni kwemijovo ehlukileko ngokuzinikela nokubuka boke abarhubhululi abadosa phambili amarhubhululo la.

Inengi labarhubhululi bethu lizibandakanye kurhubhululo elimlando emkhakheni wesifundo sefuzo ngokunikela ngelwazi elitjha mayelana nengogwana okudosele ekutshwayweni kwehlobo lengogwana eyaziwa nge-501Y.V2.

Njengombana imijovo sele ifikile izokuhlolwa eLabhorathri ukuqinisekisa bona ingeyezinga elifaneleko begodu ikhwalithi yayo akhange ithikamezeke nayithuthwako.

Ngemva kokuhlolwa, izokusatjalaliswa ngelizweni zombelele eenkulungwaneni zabasebenzi bezepilo ekungibo qobe lilanga ababeka amaphilo wabo engozini ukuhlenga abanye.
Kufuze siqinisekise ukuvikeleka kwabo nabasilwelako kilepi kamabhubhisa.

Ukuya ngokweqhinga lethu elethulwa ngokweengaba boke abasebenzi bembusweni nebamakhamphani wangeqadi bazokutjhejwa qangi ngemijovo esatjalaliswako. Iminyango yeemfunda yezepilo yethule amahlelo wayo wokusabalalisa godu sitshwaye amaziko angaba ma-200 ekuzokuthunyelwa kiwo imijovo.

Nasele siqedile ngokujova abasebenzi bezepilo, sizokudlulela esiGabeni sesiBili seqhinga lokujova lelizweloke, elizokufaka hlangana abasebenzi bemisebenzi eqakathekileko, abantu abaneminyaka engaphezu kwama-60, abantu abanamalwele angelaphekiko kunye nalabo abahlala eendaweni ezifana namakhaya wabalupheleko nemahostela.

EsiGabeni sesiThathu, sizokunabisela ihlelo lokujova kiso soke isitjhaba sabantu abalupheleko. 

Ngiyazi inengi lenu lizokubuza umbuzo oqakatheke khulu: Uzowufumana bunjani umjovo nawuyingcenye yemikhakha engikhulume ngayo.

UmNyango wezePilo utlame iHlelo leButhelelomininingwana buLekhthronikhi (i-Electronic Vaccine Data System) ukulinganisa ukutloliswa kwemijovo nehlelo lokusabalalisa. Lokhu kuzosivumela ukutlola phasi yoke imininingwana ekhambisana nokulawulwa kwemijovo.

Lelihlelo livumela umuntu kobana ahlele isikhathi lokha nakalungelweko ukufumana umjovo ezikweni lokunikelwa imijovo eliseduze naye. Ihlelweli lizokugadangisa imijovo esetjenzisiweko.
Njengalokha ngatjho ekulumenami yangaphambilini, sithenga imijovo yethu kubakhiqizi abahlukileko.

  • Ukungezelela phezu komthamo osigidi womjovo i-Covishield esiwamukele namhlanjesi; silindele omunye umthwalo wemithamo ezii-500 000 zomjovo ebuya e-Serum Institute ye-India ezokufika ekupheleni kukaMhlolanja.
  • Sivumelene ngokuthi sizokufumana umthamo womjovo oziingidi ezili-12 nasele uphelele obuya eZikweni i-COVAX lephasiloke, kodwana kuzakukhutjhwa okungasenani umthamo womjovo oziingidi ezimbili ngoNtaka.
  • Senze isivumelwano somthamo womjovo oziingidi ezilithoba kwa-Johnson & Johnson, yona ezokuthoma ukuletha imijovo ngekota yesibili yomnyaka ophezulu.  Sitlikitle isivumelwano ne-Aspen, ekungenye yamakhamphani wethu weenhlahla bona ikhiqize imijovo le ngeSewula Afrika.
  • Godu, i-Pfizer izibophelele ngokuletha imithamo eziingidi ezima-20 zemijovo ekuthomeni kwekotara yesibili yomnyaka ophezulu.

Imikhulumiswano yokufumana eminye imikhiqizo isezingeni eliphakemeko phakathi kombuso weSewula Afrika nabakhiqizi. 
ISewula Afrika izokufumana godu imithamo yemijovo ebuya eHlanganweni yeBumbano lamaZwe we-Afrika (i-AU), egade ikhulumisana nabakhiqizi ngomnqopho wokuhlanganisela imali yamazwe we-Afrika khona kuzakuthengwa imijovo ezakusatjalaliselwa amazwe wekhonthinenthi ye-Afrika yokana.

Ngokusebenzisa isiQhema seHlangano yeBumbano lamaZwe we-Afrika esikhethelwe umsebenzi wokuthola umjovo ozokwabelwa amazwe we-Afrika, esaziwa nge-African Vaccine Acquisition Task Team, bekube gadesi sesenze iimvumelwano zokuthengela inarhakazi ye-Afrika yokana imijovo elibhiliyoni linye.

Imijovo eziingidi ezimakhulu alikhomba izokukhiqizwa yi-COVAX Facility yephasiloke kuthi eziingidi ezima-300 ithengwe ngokwekambiso elawulwa yi- African Vaccine Acquisition Task Team.
Sizokufumana eminye imijovo ezokunikelwa makhamphani wangeqadi ukungezelela kileyomijovo etlhogwa yinarhakazi ye-Afrika.

I-MTN, engenye yamakhamphani wethu asebenza emazweni abalwako kukhonthinenti ye-Afrika, inikela ngeengidi ezima-$25 ukuthenga imijovo eziingidi ezilikhomba, ezokunikelwa amazwe kukhonthinenti ye-Afrika esikhathini esiziimveke.
Ngithanda ukuthokoza i-MTN ngomnikelo omuhle godu ngiphosela iselele kumakhampahni wangeqadi ukobana balandele isibonelo se-MTN.

Umsebenzi obonakalako sele wenziwe namakhamphani wangeqadi godu ngiyathaba ukubona ukuzimisela nesekelo layo yoke imikhakha ngemizamo yokusatjalaliswa kwemijovo. Lokhu kufaka hlangana isekelo leemali nalitlhogekako,ukulawulwa kwezinto, ukusatjalaliswa komjovo nokulawula.

Lokhu kuzibonakalise ngetjhebiswano eliqinileko hlangana nemikhakha yombuso kunye neyangeqadi ngokweenqhema zokusebenza ezihlukileko ezihlangana qobe lilanga ukusabalalisa imijovo ngepumelelo.
Sinqophe ukufumana imithamo eyaneleko khona sizakufikelela izinga lesitjhaba esivikelekileko ebulweleni, ngesiNgisi esaziwa ngokuthi yi-herd immunity nofana i-population immunity.

Lokhu kulokha isibalo esaneleko sesitjhaba sinamasotja womzimba akghona ukujamelana nengogwana ngokunikela ukuvikeleka okungakanqophi kilabo ababogabogako. Lokhu kufuze kubeke ukurhatjheka kwengogwana ngaphasi kwelawulo.
Abososayensi bethu balinganisa kobana sizokufikelela ukubanamandla kwamasotja womzimba kwesitjhaba nasele okungasenani ama-67% wabantu sele banamasotja womzimba anamandla nangajamelana nobulwele nange bungabangena.
Lokhu kusibalo esifikela eengidini ezima-40 ngeSewula Afrika.

Sizokwenza koke emizameni yethu yokuqinisekisa kobana imithamo yemijovo iyafumaneka ukufikelela lapho isitjhaba selizwe lekhethu sinamasotja womzimba aqinileko.
Imijovo esiyithengako idlule eengabeni ezinengi zokuhlolwa, kufaka hlangana ukuhlola okunabileko kweenkulungwana zabantu.

Ekuhloleni ukusebenza kwayo ngokungezelelweko, ukuhlola lokhu kwakhiwe ngendlela yokuthola iinthikamezo neminako ephathelene nokuphepha. Abalawuli abazijameleko babuyelela imininingwana yokuhlolwa lokhu ukuqinisekisa bonyana imijovo le ayinabungozi.

Imijovo esiyithengako ibonakele iphephile ekuhlolweni okunabileko emazweni ahlukahlukeneko.
Sifuna ukutjhaphuluka kilobu bulwele. Soke sifuna ukuphepha kunye nalabo esibathandako baphephe.
Sinqophe ukwenza bona imijovo ifunyanwe ngibo boke abantu abalupheleko abahlala ngeSewula Afrika, kungakhathaleki ubujamo bobakhamuzi namkha unobangela wokuhlala kwabo ngelizweni.
Sizokwethula amagadango wokuqalana neselele yamaphandle angakatloliswa nofana anganamaphephamvumo khona sizakwazi ukugadangisa imininingwanawo ngefanelo ngokulandele ikambiso eyenziwa kibo bobe abahlabela ubulwelobu.
Kuzasisiza lokha inengi lethu nalingafumana umjovo ngokukghonakalako.
Nokho ngifuna ukukubeka ikulumami izwakale kuhle. Akunamuntu ozokukatelelwa bona ahlabe umjovo. Akunamuntu ozokwalelwa ukuthatha ikhambo, ukutlolisa esikolweni, namkha ukuzibandakanya kinanyana khuyini okwenziwako emphakathini nangakahlabeli i-COVID-19.

Akunamuntu ozokuhlatjelwa ingongwana le nayibe lokho kutjhayisana nesifiso sakhe, namkha abantu bahlatjelwe ngemsitheleni bukirikijani bangakavumi.
Nanyana ngiyiphi izwangobatjho mayelana nalokhu imamala ahlaza anobungozi bokudurhisa isitjhaba.

MaSewula Afrika Wekhethu,

Iindaba ezimnandi zokuthoma kufika komthwalo wemijovo namhlanjesi.

Yesibili kukobana sigadangise isibalo esingesiphasi sokukhuphuka kokuthelelana kwabantu ngengogwana kwangamalanga ukusukela ekuthomeni kwakaNobayeni nyakenye. Eqinisweni izinga lokuthelelana okutjha belisolo lisehla eemvekeni ezintathu ezidlulileko, okusitjengiso sokobana sesidlule esitlhorini sehlandla lesibili lokwehla kobulwelobu.

Emalangeni alikhomba adlulileko, izinga langamalanga lokuthelelana okutjha lilinganiselwa eenkulungwaneni ezi-5 500 nakumadaniswa nokuthelelana okuziinkulungwana ezilitjhumi emalangeni alikhomba adlulileko.
Ngamanye amezwi, izinga lesibalo sokuthelelana kwangamalanga selehlile pheze ukufika engcenyeni yalokho okwakungikho.

Isibalo sabantu abalaliswa eembhedlela naso siyehla.

Ngesikhathi sesitlhori sehlandla lesibili, sagadangisa isibalo sabalaliswa eembhedlela esingaphezulu kwee-2 300 ngelanga. Kwathi nakufika umhla wama-29 kuTjhirhweni isibalo sabalaliswa eembhedlela besele sehle sayokufika ema-295.
Nalokha amatshwayo atjengisa kobana sisendimeni efaneleko, sisabona izinga eliphezulu lokuthelelana.

Siyathaba kobana elizweni zombelele, inengi labantu lithobela imileyo esiyimemezeleko begodu balandela ngokuzimisela amagadango wezepilo asidingoqangi ukukhandela ukuthelelana.

Ngifuna ukuthokoza iingidigidi zamaSewula Afrika abaye babekezelela iinqinteliso mayelana namakhambo wabo kobana ukuthelelelana kukhandelwe khona kuzakuhlengwa neempilo zabantu.

Nemukela ukungavakatjheli emabhitjhi, ukungazigedli emaphageni nokungenzi iminyanya yokuzithabisa ebusuku, koke lokhu kusizile ukuvikela ukulahlekelwa maphilo okuze nokuzitswinya okwakulawulwa mileyo yokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko.
Imileyo yokuqinteliswa kwamakhambo ingeyesikhatjhana kanti ngahlanye ukulahlekelwa buphilo yinto yasafuthi.

Siyazi soke bona amagadango la afanele khona sizakukhandela ukurhatjheka kwengogwana ebangele ubudisi obukhulu kabanye abantu.

Siyelele kobana iinqinteliswezi zithinte kabuhlungu amabhizinisi kwaba nekghonakalo yokulahleka kwemisebenzi emkhakheni wamahotela, wezevakatjhobukelo namanye amabubulo.

Kungebangelo sizimisele kobana imileyo yokuqinteliswa kwamakhambo le akukafaneli bona iragele phambili isikhathi eside kunalokho okutlhogekako egameni lokukhandela umbulalazwe nokwehlisa ukulahlekelwa maphilo kwesitjhaba sekhethu.
Kungebangelo kobana sizokuraga nokusebenzisana neenhlangano zabasebenzi kilemikhakha ukuvuselela amabhizinisi nokubuyisa imisebenzi esikhathini esikiso nesizako.

Emalangeni adlulileko la, sitjheje ubujamo bombulalazwe. Sibawe ukwelulekwa bosolwazi godu saba nemikhulumiswano nabajameli beemfunda nebeendawo zemakhaya ukufaka hlangana nabarholi bendabuko.
Ngokwehla okubonakalako kokuthelelana, isibalo sabalaliswa esibhedlela, iKhabinethi iqunte ukunyefisa eminye yemileyo yokuqinteliswa ngaphasi kwesiGaba sesiThathu esibuyekeziweko.

  • Isikhathi sokuqinteliswa kwamakhambo sizokuthoma nge-iri le-11 ebusuku ukufikela kele-4 ngamasa.
  • Amabhizinisi kuzakufanela bona avale nge-iri le-10 ebusuku khona  amakhastama wabo nabasebenzi bazakuba nesikhathi esaneleko sokubuyela emakhaya kungakabethi isikhathi sokuqinteliswa kwamakhambo.
  • Ukubuthana eenkonzweni kuzokuvunyelwa ngaphasi kokuthotjelwa kwemileyo yezamaphilo.
  • Imibuthano enjalo ayikafaneli ukuba nabantu abangaphezulu kabama-50 nayibanjelwa ngaphakathi kwemakhiwo bese ingabi nabantu abangaphezulu kabali-100 nayibanjelwa ngaphandle kwemakhiwo. Lapho indawo yokuhlanganyela iyincani ukwamukela imbalo ebekiweko nokuba maqalanga kwabantu okufaneleko, akukafaneli kusetjenziswe ngaphezulu kwama-50% womthamo womakhiwo.
  •  Iindawo zomphakathi njengamabhitjhi, amadamu, imilambo, amaphaga nezokuthaya zizokuvulwa kodwana kulandelwe imileyo yezamaphilo.
  • Iyanyefiswa imileyo yokuqinteliswa kokuthengiswa kotjwala.
  • Ukuthengiswa kotjwala ziindawo ezinemvumo yokuthenga nokukhamba nabo zizokuvunyelwa ukuthengiswa ngelanga langoMvulo ukufikela keLesine, Ukuthoma nge-iri le-10 ekuseni ukufikela kelesi-6 ntambama.
  • Iintolo ezithengisa imikhiqizo engabhadeli intela, amafemu wewayini atlolisiweko, iindawo ezincani ezigayelako nezibilisa utjwala zizokukghona ukuthengisela amakhastama utjwala akhambe nabo ayobuselela kenye indawo ngama-iri wokusebenza ajayelekileko natlolwe phezu kwamalayisensi wabo wokurhweba ngotjwala.
  • Ukuthengiswa kotjwala ziindawo ezinamalayisensi avumela amakhastama bona aselele endaweni leyo – njengamarestjurenti namathaveni zizokuvunyelwa iveke yoke ukuthoma nge-iri ye-10 ekuseni ukufikela kele-10 ebusuku.
     

Amatjhuguluko la aphunyeleliswe kukwehla khulu kokulaliswa eembhedlela kwabantu abangenwe yi-COVID-19 kizo zoke iimfunda, okwehlise ukugandeleleka ekutlhayeleni kwemibhede nabasebenzi eembhedlela.

Ngikhombela bona umuntu ngamunye asele ngokuyelela khona singazokwandisa isibalo sabantu abakhubalako nofana sokuthelelana ngenca yokungaziphathi kuhle.

Njengombana sehlisa imileyo yokuqinteliswa kwamakhambo nje, sewumkhulu emahlombethu umsebenzi wokuyelela.

Asikhumbule kobana nanyana kuneragelophambili esilenzileko nje, isibalo semibiko emitjha sisesephezulu begodu kuhlala kunengozi yokwehla kwengogwana.

Kuqakathekile ukubeka ilizwe esiGabeni sesiThathu sokuYelela ngengogwana i-corona, ekulitshwayo eliragako lengozi yokuthelelana.

Amagadango abalwako wokuvikela azokuhlala anjalo.

  • Isavaliwe iminyanya yokuzigedla, imihlangano yezepolotiki, imihlangano yemtjhade namabandla wekosini.
     
  • Lokhu akufaki imibuthano yezekolo/amasondo nemingcwabo neminye enesibalo esibekiweko njengokuhlathululwa mileyo, njengamarestjurenti, amamyuziyamu neendawo zokuzithabulula umzimba.
  •  
  • Imingcwabo ingabi nabantu abadlula kabama-50, begodu kufuze abantu bahlale bebajame maqalanga, bahlikihle izandla ngeenhlanzekisi bebafake amamaski.
     
  • Kukatelelekile kobana umuntu ngamunye afake imaski nakahlangana nabanye abantu.
     

Nalokha sisabalalisa ihlelo lokujova umnyaka woke godu sisenzela ukwehlisa isibalo sokutheleleka ngobutjha, kuzokutlhogeka bona sihloniphe imileyo khona sizakwehlisa izinga lokuthelelana.

Lokhu kuqakathekile lokha umhlobo omutjha wengongwana – i-501Y.v2 – sewurhatjheke elizweni jikelele nje.

Siyazi bona umhlobo lo uyingozi khulu kunewokuthoma begodu kunekghonakalo yokwehla kokuthelelana okhunye okungabangela ukutlhayela kwesizo emazikweni wezepilo wombuso.
Sele sifundile besiyawazwisisa amaphetheni wokuthelelana.

Lokha ilunga lomndeni line-COVID-19 kodwana kungalandelwa iiyeleliso zezepilo, kunekghonakalo yokuthi isigulani sirhatjhe ingogwana irhaqe bobe abantu bekhaya lelo.

Ngalokho, abantu abazifumana barhaqwe yingogwana namkha abane-COVID-19 kufuze bazivalele ngekhaya kude namanye amalunga womndeni, nakungakghonakaliko, baye ezikweni likarhulumende lokukhethela ngeqadi abantu abangenwe yi-COVID-19.
Ukuba seendaweni eziminyeneko namkha ukuhlala endaweni emakhaza nofana engangenisi ummoya kukhuphula ingozi yokungenwa yingogwana.

Ngebangelo, kufuze ubalekele ukuba seendaweni ezingaphakathi komakhiwo bewuvule namafesdiri nange ungaphakathi komakhiwo khona uzakuphungula ukurhatjheka kwengogwana emmoyeni.
Irhubhululo litjengise bona ingozi yokurhatjha ingogwana ibuyeleleke amahlandla amatjhumi amabili ngekumbeni kunangaphandle.

Siyaraga nokukhombela woke amaSewula Afrika bona bajame bebahlale maqalanga kabanye ngebanga eliyimitha nesiquntu.

Siyabakhuthaza godu abaqatjhi ukobana bavumele abasebenzi babo ukuthi basebenzele emakhaya nakukghonakalako, kubalekelwe ingozi yokuthelelana ngobulwelobu emsebenzini.

Nikhumbule godu bona, nalokha umuntu angatjengisi amatshwayo wobulwelobu, angayidlulisela komunye umuntu i-corona.

Faka imaski uqinisekise kobana imaski yakho ivala ipumulo nomlomo nawuphakathi kwabantu.

Nakunesidingo sokuhlanganela nabangani nomndeni lokho kwenzeleni ngaphandle.

MaSewula Afrika Wekhethu,

Ukusukela mhlana kwabikwa umuntu wokuthoma ongenwe yi-COVID-19 elizweni lekhethu, sisebenzise zoke iinsetjenziswa esinazo ukuvikela amaphilo nengenisomali yawo woke AmaSewula Afrika.

Sibenetjhudu khulu ukufumana isekelo ephasini loke.
Namhlanjesi ntambama, ngifuna ukwethulela urhulumende nabantu be-Cuba ingwani ngomsebenzi wesisa abawenzela amanye amazwe.

Ngokukhambisana nomlando welizwe lekhabo, isitjhabesi sesihlengeleni sitjengise ubunye namazwe egade asahlelwe kabuhlungu, lathumela abodorhodere be-Cuba abangaphezulu kwee-3 700 ephasini zombelele bona bayokusiza ekulwisaneni ne-COVID-19.

Ekuhlonipheni umzamo lo, iKhabinethi yeSewula Afrika ivumelene nesitjhukumiso sokukhetha isiQhema saboDorhodere nabosoSolwazi bobuJamo beHlekelele nemiBulalazwe (i-Henry Reeve International Contingent of Doctors Specialised in Disaster Situations and Serious Epidemics) – abaziwa ngokuthi yi-Cuban Medical Brigade – ukukhethelwa ukuhlonitjhwa ngoNongorwana we-2021 Nobel Peace Prize.

E-Afrika kwaphela, isiQhemesi selaphe abantu abangaphezu kwee-38 000 ekupheleni kukaSinyikhaba wee-2020. Bayasebenza emazweni amanengi, kufaka hlangana nalapha eSewula Afrika.

Sidlulisa amezwi wokuthokoza kwethu okuvela emirajini yeenhliziyo zethu ebantwini be-Cuba ngemisebenzabo yobunye nobuntu.

Njengabantu abanengi ephasini zombelele, sitlhage khulu salahlekelwa khulu senza neminikelo emikhulu.

Amaphilo wethu atjhugulukile ngeendlela ezinengi, sikatelelwe ukuzijayeza ubujamo obutjha nobubudisi.

Njenganje, sithokoza ukusebenza ngobukutani kwabasebenzi bekoro yezamaphilo yelizwe lekhethu, umsebenzi ongapheliko wabososayensi bethu, nesibindi sabo boke abasebenzi abadosa phambili nokuzimisela kwawo woke amaSewula Afrika, singathoma ukubona ngamehlo wengqondo iphasi lapho ingogwana izabe ingaphasi kwelawulo.

Kukithi soke ukwakha iphaselo besilibone lakhekile.

Kukithi ukungaliseleli, nokuvikela ihlandla lesithathu lokwehla kwengogwana.

Kukithi ukuzivikela, sivikele imindeni nemiphakathi yethu.
Kukithi ukufumana umjovo msinyana nasele sifanelwe nokukhandela ukurhatjheka kwengogwana.

Ngaphezu kwakho koke, kukithi soke ukukhwezelela umlilo wethemba uhlale uvutha, ukuhlala sizimisele ekuzibopheleleni kwethu omunye komunye nelizweni lekhethu.

Sibambisene sizokuvuka, sivuseleleke besakhe kabutjha.

UZimu akatjhudubaze iSewula Afrika bekavikele nabantu bayo.

Ngiyathokoza.

Share this page

Similar categories to explore