IsiTatimende sikaMengameli u-Cyril Ramaphosa Ngendima emZameni weliZweloke wokuLawula nomBulalalizwe i-COVID-19

Zakhamuzi zeSewula,

Ngifisa ukukhuluma nani kilentambama ngobujamo bagadesi bombulalazwe oyingogwana i-corona eSewula Afrika.

Ngaphambi kokwenza njalo, ngifisa ukudlulisa ukuthokoza kwami kiwo woke amaSewula Afrika athobele isibawo sokuzila amalanga amahlanu ukusukela mhlana ama-25 ukufikela nakama-29 kuSinyikhaba kuzilelwa labo abathethwe yi-COVID-19  nabathethwe zizenzo zenturhu eqothele ubulili nokubulawa kwabantu bengubo (i-GBVF).
Lokha nasibakhumbulako, masithembise ukwenza koke esikukghonako ukulawula imihlobo le emibili yombulalazwe sihlenge ipilo.

Umbulalazwe obhudungele iphasi loke lo uthuwelele ngokubhubhisa ephasini  zombelele, njengoba sebangaphezulu  kweengidi ezima-64 abantu esele batheleleke ngalesisifo, ukube kanti isibalo sabantu ekuqinisekiswe bona bathethwe ngiso isifesi pheze sisigidi nesiquntu.

Sibone amazwe amanengi ephasini zombelele aqalene  nokwehla kwengogwana i-corona ngobutjha, kamanye wamazwe lawo ihlandla lesibili lokwehla kwengogwana le libe limbi khulu ukudlula lokuthoma.  
Lokha iSewula Afrika gade isebujameni besihlanu ephasini loke ngesibalo sokutheleleka, njenganje sele yehlele ebujameni be-14 ephasini zombelele njengoba isibalo sokutheleleka sikhuphuke khulu nje kamanye amazwe.  

Godu, ngitjho nanyana sele sibe nendima ebonakalako nje, besilokhu sazi bonyana  kungenzeka iSewula Afrika yehlelwe lihlandla lesibili lengogwana le nasingahlumbukuthatha amagadango afaneleko wokuzivikela sivikele nalabo abaseduze nathi.

Sele kunobufakazi obukhanyako bokutheleleka kwabantu ngobutjha eengcenyeni zelizwe lekhethu, okungeza nomtlhago omkhulu kunye nokubhubha kwabantu nange kungasikinyelwa kuthathelwe amagadango afaneleko. 

Umbulalazwe lo sewenze umonakalo omkhulu elizweni lekhethu. 
Inani labantu abazii-800 872 liqinisekiswe njengesele litheleleke  ngengogwana eSewula Afrika ukusukela ngoNtaka.

Abantu abalinganiselwa ema-92% sele baluleme.

Bekube namhlanjesi, abantu abazii-21 803 ngabasembalweni yabathethwe yi-COVID-19 eSewula Afrika.

Amalanga apheze abe li-100, ukusukela phakathi kukaRhoboyi, sakghona ukwehlisa izinga lokutheleleka okutjha laba sesigabeni esinzinzileko, ngaphasi kwezehlakalo ezizii-2 000 ngelanga.

Nokho, lokho kutjhugulukile eemvekeni ezintathu ezidlulileko.

Kube khona ukukhuphuka okubonakalako kokutheleleka okutjha nokwanda kwesibalo sabantu abangeniswa ngesibhedlela. 

Evekeni yokuthoma kaSinyikhaba, gade siba nezehlakalo ezitja zobulwele eziyi-1 500 ngelanga.

Ngeveke yokugcina kaSinyikhaba, isibalwesi pheze besibuyelelwe kabili ukufikela esilinganisweni sezehlakalo ezingaba zii-2 900 ngelanga.

Izolo, iSewula Afrika, itlolise ukutheleleka okutjha kwabantu ngengogwana i-corona okuzii-4 400 okusibalo esingesiphezulu sezehlakalo zaqobe lilanga ngokutheleleka ukusukela phakathi noRhoboyi.

Inani labamukelwe eembhedlela selingaphezulu kwee-5 800 elizweni loke godu liyakhuphuka. 

Eemvekeni ezintathu ezidlulileko isibalo sabalaliswe eembhedlela besiziin-4,900.

Zintathu iindawo lapho kubhoke khona khulu ukutheleleka ngobutjha elizweni lekhethweli.
Lezi yi-Nelson Mandela Bay, ne-Sarah Baartman District esePumalanga Kapa ne-Garden Route eseTjingalanga Kapa.

Ukulaliswa kwabantu eembhedlela kileziiyingi kuyakhula, laphokhunye kulingana nesibalo sehlandla lokuthoma lokwehla kwengogwana ye-corona.

EPumalanga Kapa neTjingalanga Kapa landile inani labantu ababikwe ukuthi babulewe yi-COVID-19 nababulewe ngamanye amalwele. 

  Lokhu kufuze kube yinto esitshwenyako soke.

 Banengi abonobangela bokwanda kokuthelelana.

Banengi abantu abakhamba ngobunengi hlangana neemfunda nangaphakathi kwesifunda ngasinye, khulukhulu njengoba kutjhidela amaholideyi  wokuphela komnyaka nje. 

Mayelana ne-Garden Route, lokhu kwenzeka nangokukhamba kwabasebenzi abatorhako abasebenza esifundeni esinye kanti bahlala kesinye isifunda. 

Iminyanya yokuzigedla, yezekolo neyamasiko ikhanjelwa babantu abanengi khulu.

Kanengi iminyanya le ivamise ukukhanjelwa babantu abanengi kunenani elivunyelweko ngaphasi kwemilayelo yesiGaba sokuThoma. Okubuhlungu lapha kukobana iminyanya le ivamise ukubanjelwa eendaweni ezingabethwa mummoya kuhle. 

Lokhu kubonakala khulu emingcwabeni evamise ukulandelwa minyanya ebizwa bonyana ngeyokwesula iinyembezi ebizwa bona “ma-after tears”.

Iimbhedlela ezimbalwa e-Dorobheni ekulu i-Nelson Mandela Bay zibike ukukhula kwesibalo sabantu abalaliswako ngokulimala okubangelwa marhugu.

Njengalokha khesatjho ngaphambilini, ukulaliswa kwabantu eembhedlela ngokulimala okubangelwa marhugu kuthwesa iinsetjenziswa namakghono atlhogekako umthwalo ozakubhalelisa ukulwisana nezehlakalo ezikhambisana ne-COVID-19. 

Kodwana bekube gadesi unobangela ongomkhulu wokutheleleka kukobana abantu abanengi abafaki amamaski, godu abathobeli imilayelo  yezepilo efaneleko nokuba maqalanga. 

Njengokutjho kwami emhlanganweni wesitjhaba esigcine ngawo, esiGabeni sokuThoma, sinawo amagadango esiwatlhogako wokulawula ingogwana.

Kodwana umraro wethu omkhulu kukobana kuneengcenye zelizwe lapho abantu bangathobeli khona imilayelo ebekiweko namagadango wokuthoma wokukhandela akalandelwa nakancani. 

Umsebenzi orhabe khulu oqalene nathi njenganje kulawula ukwanda kokutheleleka eeyingini ezithintekako ePumalanga Kapa neTjingalanga Kapa, nokuqinisekisa kobana ubujamobu abenzeki kezinye iingcenye zelizwe. 

Ukukhandela lokhu sethula iqhinga lokulwisana nokwehla ngobutjha kwengogwana esalitlama nesiqhema esitjheja  ukwehla ngobutjha kwengogwana seHlangano   yezamaPhilo yePhasiloke (i-WHO). 

Singezelela iinsetjenziswa eembhedlela nemitholapilo kileziindawo. 

Sandisa ukungenelela kezepilo yomphakathi njengokuhlola, ukulandelela labo ekhe babandamelana nabagulako, ukukhethelwa ngeqadi nasele unengogwana nokuzivalela. 

Sikhuphula nezinga lamajima wethu wokuyelelisa mayelana nemilayelo yezepilo.

Zakhamuzi zeSewula Afrika,

Kufuze sitjhugulule indlela esiziphatha ngayo njenganje ukukhandela ukwehla kwengogwana ngobutjha nokulawula ihlekelele lapho ingavela khona.

 Nasingalinganisa ihlekelele le nomlilo otjha uburhangurhangu, kufuze sibhule amalangabi msinyana ngaphambi kobana abe yibhayela.

Ngokufanako, sitlhoga ukwenza koke esingakwenza ukuhlala sivule umnotho nokuragela phambili nomzamo wethu wokwakha kabutjha nokuvuselela.

Ngokukhambisana nehlelo lethu elihlukileko kunamanye ekulawuleni ihlekelele le, sizokuphumelelisa amagadango angezelelweko eendaweni lezo  ezikhonjwe njengezirhagalelwe yingogwana i-corona.

Nasihlukanisa indawo ukuthi ingabalwa njengaleyo erhagalelwe yingongwana na, kuqalwa  isibalo semibiko ye-COVID-19 ngelanga, izinga lokuhlola esitjhabeni, amaphesenti wabathelelweko esitjhabeni, isibalo salabo abagula kwamambala, isibalo salabo abalaliswe eembhedlela kunye nesibalo sababhubhileko. 

 Ngemva kwesiphakamiso somKhandlu oLuleka ngeNgogwana i-Corona nangemva kokubonisana naboNdunakulu, aboMeyara bamaDorobha amaKhulu nabarholi bendabuko, iKhabinethi iqunte ukumemezela uMasipala weDorobha ekulu i-Nelson Mandela Bay njengendawo erhagalelwe yingogwana i-corona.

Ngaphezu kwemilayelo ekhona yesiGaba sokuThoma sokuYelelisa, iinqinteliso ezilandelako zizokusebenza  ukusukela namhlanjesi nakuhlukana ubusuku:

  • Ama-iri wokuqintelisa amakhambo azokuthoma nge-iri le-10 ebusuku ayokuphela nge-iri le-4 ngamasa. 


Lokhu kutjho bonyana – ngaphandle kobujamo oburhabako – akunamuntu ekufuze abe ngaphandle kwejarida ahlala kilo hlangana neenkhathezo. 

Lokhu akubathinti abasebenzi bemisebenzi eqakathekileko abanemvumo yokusebenza ngama-iri layo.

  • Ukuthengiswa kotjwala eentolo kuzokuvunyelwa kwaphela hlangana ne-iri le-10 ekuseni nele-6 ntambama ukusukela ngoMvulo ukufikela ngeLesine.
  • Ukuselwa kotjwala eendaweni zokuhlanganela umphakathi, njengemabhitjhi nemaphageni, akukavunyelwa. Lokhu kwenzelelwe ukukhandela ukubuthana kwabantu ngobunengi ndawonye. 
  •  Imihlangano, kufaka hlangana imihlangano yezekolo, ayikafaneli ukukhanjelwa babantu abangaphezulu kwekhulu eminyanyeni ebanjelwa ngemakhiweni nabama-250 eminyanyeni yangaphandle. 

Ngazo zoke iinkhathi, isibalo sabantu endaweni akukafaneli sidlule amaphesenti ama-50% womthamo  womakhiwo loyo namkha wendawo leyo.

  • Kokugcina, yoke iminyanya ebanjwa ngemva komngcwabo ayikavunyelwa.

Amagadango angezelelweko la afanele ukulawula ukwehla kwengogwana ngobutjha godu e-Nelson Mandela Bay, ukukhandela  ukwehla ngobutjha kwehlekelele ebangelwa minyanya yokuzigedla nokuvikela ikghono lehlelo  lezepilo ukunikela itjhejo kilabo abalitlhogako.

Ekutjhejeni iinqinteliswezi, sinqophe ukuthatha amagadango atlhogeka khulu khona sizakuhlenga  ipilo kodwana kungaphazanyiswa khulu umnotho.

Ngemva kwemikhulumiswano enabileko nabarholi bendabuko, sivumelene kobana isiko lengoma lehlobo ePumalanga Kapa lingaragela phambili.

Lokhu kungebanga lokobana abarholi bendabuko ePumalanga Kapa bethule iqhinga elikhandela ubungozi bengogwana elivunyelwe mNyango wezamaPhilo, wokuBusa ngokuBambisana neeNdaba zeNdabuko.

Iqhinga leli lifaka hlangana ukuthotjelwa ngokuqinileko kwekambiso yezepilo, kufaka hlangana ukuhlolwa kwepilo yabeswa abayako, ukunikelwa kweensetjenziswa zokuzivikela nokunikelwa kwamanzi ngokwezepilo nokuvikela ukutlhayelelwa mamanzi emzimbeni.

Nokho, ngonobangela wamazinga aphezulu wokutheleleka kwabantu kilelidorobha elikhulu, isiko lengoma alikazukuvunyelwa e-Nelson Mandela Bay.

Amagadango athathwa e-Nelson Mandela Bay akakanqophi ukujezisa izakhamuzi. 

Amagadango la akakanqophi ukwandisa ubudisi obuqalene nezakhamuzi zekhethu.

Amagadango la ayatlhogeka ukulawula ukurhatjheka kwengogwana nokuhlenga ipilo.
Emalangeni ezako uNgqongqotjhe   wezamaPhilo uzokukhambela isiYingi se-Sarah Baartman ne-Garden Route ukuhlola ubujamo nokukhulumisana nababambindima esifundeni. 
Ngokubona umphumela wokuhlolisisa ngesifesi kileziindawo, umKhandlu oLuleka ngeNgogwana i-Corona uzokubeka amagadango afaneleko angathathwa. 
Ukuqinisekisa kobana sisebenzisa amagadango wokukhandela wagadesi, ubuJamo obuRhabileko beliZweloke buzokwelulelwa ukufikela mhlana amalanga ali-15 kuTjhirhweni wee-2021 ngokukhambisana nomThetho wokuLawula iHlekelele weliZweloke.

Yoke imilayelo yesiGaba sokuThoma sokuYelelisa ihlala injalo isebenza elizweni loke.

Sinazo zoke iinsetjenziswa ezifunekako ukukhandela ukwehla ngobutjha kobulwele be-COVID-19  elizweni loke.

Singakwenza lokhu kwaphela lokha woke umuntu nakalima yakhe indima.

Singakhandela kwaphela ukwehla kwehlandla lesibili kwesifesi lokha soke nasithobela imilayelo ebekiweko ukuvikela woke umuntu.  
Nasizakuphepha soke, boke abephula umthetho kufuze baqalane namakhakhazela walokho.  
Silayele iimphathimandla zezokuphunyeleliswa komthetho ukuqinisekisa bonyana umthetho uyathotjelwa banikazi, abalawuli nabaphathi beendawo zomsebenzi, eentolo, eenjamisweni nemakhiweni ukuqinisekisa ukufakwa kwamamaski.  

Abalawuli bamateksi balindelekile nabo ukuqinisekisa bonyana boke abakhweli babo bafake amamaski. 

Godu, omunye nomunye wethu uzokufanela ukuthobela iinkhathi eziqintelisiweko.
Umzamo welizwe loke, ngokusebenzisana namagadango wokulawula ukwehla ngobutjha kobulwele be-COVID-19 eendaweni lapho burhagele khona, uragela phambili ngokuqinisa amahlelo wezepilo njengokukhanyiselwa amatshwayo wengogwana i-COVID-19, nokwandisa ukuhlolwa, nokulandelela abakhe bathintana nabanengogwana kunye namahlelo wokutjhugulula indlela yokuziphatha. 

Njengokutjho kwethu ngaphambilini indlela engcono yokukhandela i-COVID-19 kuzokuba mjovo. 

Sele kunemizamo eminengi ephasini yokurhabisa ukwakhiwa komjovo walesisifo.

Siyaraga nokusebenzisana nabasebenzisani bethu beentjhabatjhaba ukuqinisekisa kobana woke amazwe afikelela  umjovo osebenzako nothengekako.
Sihlanganyele nabanye ehlelweni le-WHO lokuKhanda umJovo wePhasiloke nokwenza ukuthi uyatholakala – eyaziwa nge-Covax Facility– enqophe ukuhlanganisa imithombo yamandla ibonisane nangobungozi bokwakha umjovo ngaleyindlela kuqinisekiswe ukuthi imijovo nasele ikhona ifunyanwa babantu boke ngendlela elungileko.  
Sikhuthazekile ngeendaba ezithi iSiKhwama SokuZwelana (i-Solidarity Fund), njengegadango lokuthoma, sizokusiza ngemali eziingidi ezima-R327 ezakusetjenziselwa ukubhadela iindleko zokutholela iSewula Afrika umjovo lo. 

Sikhuthazwa godu nanga miphumela ethembisako yeminye imijovo emithathu esalingelelwako nayo   esele itjengise ipumelelo yokusebenza kuhle efika ema-70% nama-95%. 

Sijamele isiqiniseko kubalawuli beenhlahla kobana imijovo le iphephile, isebenza ngefanelo godu iyakhambisana neendingo zethu. 

ESewula Afrika iBandla eliLawula imiKhiqizo yezePilo (i-SAHPRA) lizokubuyekeza iimbawo nasele zamukelwe  kubadidiyeli ligunyaze ukusetjenziswa kwayo.

Kodwana masikhumbule kobana ukufikela lapho kufumaneka umjovo khona bewusatjalaliswe, thina ngokwethu sisiviko esingcono sokulwisana ne-COVID-19.
Kuzizenzo zethu zangamalanga ezizakwenza bonyana thina nabanye sihlale siphephile.

Kungokufaka imaski ngaso soke isikhathi nawuseendaweni zomphakathi.

Ngokuhlonipha umlayo wokuba maqalanga nokubalekela imihlangano enabantu abanengi nemakhiwo engangenisi ummoya ngokwaneleko. 

Ngokuhlamba izandla qobe nokuhlikihla izandla ngesihlanzekisi. 

Singazivikela ngokudawunilowuda/ngokuzidlulisela i-Covid Alert SA ekuyi-App yabomaliledinini besimanjemanje engasazisa nasibandamelene nomuntu onengogwana, ngokwenza njalo singasiza ukuqeda ithungelelwano lokutheleleka. 

Kukhuthaza khulu ukwazi bonyana i-Covid Alert SA app seyidawunilowudwe/seyidluliselwe kibofunjathwako maSewula Afrika asigidi.
Nakunento umbulalazwe lo osifundise yona, yingozi yokungabi nevalo nebujameni obumbi. 

Ephasini zombelele, amazwe lapho ukutheleleka besele kuphunguka khona agedlise imilayelo yeenqinteliso kanti azakusahlelwa lihlandla lesibili, godu elirhagele khulu, okuwakatelele ukubuyisa imilayelo yokuqinteliswa kwamakhambo, imihlangano  nemisebenzi kezomnotho. 
Nakube kukhe kwaba nesikhathi sokutjheja kuyelelwe, ngiso kanye sonesi. 

Isikhathi samaholideyi wokugidinga ukuphela komnyaka sitjhidele. 

Iinkolo neendawo zefundo ephakemeko sele zivalele isikhathi sokuphumula sehlobo. 

Inengi lenu liyaqedelela emisebenzini godu ingasikade, lizakube lisemakhaya nemindeni yenu. 

Inengi lenu lilungiselela amakhambo wokuyokuhlangana nabangani neenini. 

Amakhambo anobungozi obukhulu, esingaburhobhisa ngokubalekela ukuthatha amakhambo anganasidingo. 

Singehlisa godu amathuba wokutheleleka ngokufaka amamaski nasiseendaweni neenthuthini zomphakathi,  kuhlale kuvulwe amafesdiri weenkoloyi bekuqinisekiswe  nokuthi kungena ummoya owaneleko ekoloyini ekukhanjwa ngayo, ngokunjalo nakufikwa lapho kuyiwako imilayelo yokuphepha isolo ihlonitjhwa.   

Isikhathi sehlobo kusikhathi esijayelekileko seminyanya, imibuthano yokuzigedla, ukuya kumafestivali neminyanyeni, nokuzithabisa emitjhadweni, emihlanganweni yezekolo tjhatjhalazi nangeqadi.

Iminyanya nemibuthano yokuzigedla le ingaba ‘ziinrhatjhi zengogwana’ ekhambisana nobungozi obukhulu bokutheleleka ngengogwana. 

Omunye nomunye wethu utlhoga ukuqinisekisa kobana sithathe amagadango wokuyelela ukukhandela ukurhatjha ingogwana le emindenini yethu, khulukhulu kabadala bethu. 

Kufuze senze imihlangano yethu ihlale imincani, ibanjelwe ngaphandle namkha eendaweni ezibetha ummoya ngokwaneleko, siqinisekise ukuba maqalanga nokufaka amamaski ngendlela esingakghona ngayo.

Kufuze sikhumbule bonyana nalokha nasifuna ukuzigedla, ingogwana le ayinaso isikhathi sokuphumula nokuzigedla.

Lo kube mnyaka obudisi khulu kithi njengelizwe. 
Kube mnyaka olinge amandla nokubambelela kwethu khulu wafuna nokuthi nomunye nomunye wethu azinikele ngakho koke. 

Kodwana ngitjho nanyana isikhathi sokuphumula sibandamela nje, asikwazi ukuliselela.

Ngaphandle kobana sizitjheje thina ngokwethu  ngepilwethu nepilo yabanye  abantu abanengi basazokutheleleka. Abantu abanengi bazokubhubha.

Eenyangeni ezibunane ezidlulileko, abantu abanengi balahlekelwe babelethi, ngebakwabo, abalingani, abangani nabasebenzisani ngonobangela we-COVID-19. 

Njengesitjhaba, silahlekelwe basebenzi abanengi abanesibindi abayibamba ngebukhalini egade batlhogomela labo abaseembhedlela nemitholapilo. 
Silahlekelwe basebenzi bezobujamo oburhabako abasiza kobana ilizwe leli lirage ngeenkhathi zokuqinteliswa kwamakhambo nemisebenzi ethileko. 

Silahlekelwe matitjhere egade aya eenkolweni qobe langa ukuyokusekela abentabethu nokuqinisekisa kobana abafundi bakamethrigi bakghone ukutlola iinhlahlubo zabo zokugcina.

Kufuze senzele boke labo ipilwabo eqinteliswe msinyana kabuhlungu mbulalazwe wengogwana le kobana singavumeli umtlhago ofanako nobuhlungu uvelele eminye imindeni. 

Kufuze senzele abangani bethu neenini kunye nalabo esihlala nabo. 

Kufuze senzele ilizwe lekhethu, ngombana ukwehla ngobutjha kwengogwana  kungasibuyisela emva khulu ekuvuselelweni komnotho welizwe lekhethu, emizameni yethu yokuvuselela nokuvula imisebenzi, nokuletha izenzelwa ebantwini. 

Ngaphezu kwakho koke, kufuze senzele thina soke nathi ngamunye ngamunye ngombana lokhu kusithinta soke.

Namhlanjesi ntambama simunye, sizwelana nabantu be-Nelson Mandela Bay njengombana basebenzela ukulawula ihlekelele. 

Nginethemba elizeleko kobana abadosiphambili bePumalanga Kapa benza godu bazokwenza koke okutlhogekako  ukuphungula izinga lokutheleleka  godu.

Ngikhombela omunye nomunye wenu ukukhumbula labo abalahlekelwe yipilo yabo nepilo eligugu ekusafuze siyihlenge.

Eenyangeni ezibunane ezidlulileko, siphumelele   ukulawula ingogwana, ngokubambisana kwethu

 Silwe nombulalazwe lo ngakho koke egade sinakho.

Ngemizamo yethu yokubambisana, sisindise iinkulungwana ezinengi zabantu egade bazokubhubha  ngokunganasidingo.

Njenganje, njengalokha isibalo sokutheleleka sithoma ukukhuphuka godu, angeze saliselela ipumelelo egade sesifikelele kiyo.

Angeze sabuyela emalangeni laya abudisi wenyanga kaMgwengweni noVelabahlinze, lapho ukuthelelwa ngengogwana gade kusabalele godu nepilo yemindeni yethu neyabangani bethu beyisengozini khona.

Njengobanyana sisazi nje ukuthi kungenzeka ubulwele be-COVID-19 busahlele ngobutjha ihlandla lesibili, ngokunjalo godu siyazi nokuthi singakghona ukulikhandela lingenzeki ihlandla lesibilelo.
Ngalokho-ke namhlanjesi ntambama, ngiyanibawa bonyana nizibophelele ngobutjha   epini le.  

Sisengakghona ukukhandela ingogwana ekurhatjhekeni ukuya phambili nasithatha amagadango afaneleko.

Njengalokha senzako emalangeni wokuthoma wombulalazwe, masibambaneni godu sisebenzisane. 

Sizokudlula kilesisikhathi sobudisi njengalokha saphumelela kilezo zangaphambilini. 
UZimu akabusise iSewula Afrika bekavikele nabantu bayo.

Ngiyathokoza.
 

Share this page

Similar categories to explore